Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.detsember 2013.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-7436
Tsiviilasi
XXXAS hagi XXXOÜ ja XXXvastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi hind
Hageja – XXXAS (reg.kood XXX) Kostja – XXXOÜ (endine ärinimi XXXOÜ; reg.kood XXX) Kostja- XXX(isikukood XXX) 5559,40 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
XXXAS hagi XXXvastu tuleb rahuldada. Mõista välja XXX`lt XXXAS-i kasuks põhivõlg 2779, 70 eurot ja viivis 470,17 eurot. Mõista välja XXX`lt XXXAS-i kasuks viivis põhivõlalt (2779, 70 eurot) alates 22.05.2013 määraga 0,2 % päevas tasumata summalt, kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkum kui 750, 13 eurot. Hageja menetluskulud jätta kostja XXXmenetluskulud jätta tema enda kanda.
XXXkanda,
Lõpetada menetlus XXXAS hagis XXXOÜ vastu seoses hagist loobumisega. XXXOÜ menetluskulud jätta tema enda kanda.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXAS müüjana ja XXXOÜ ostjana 23.11.2012.a kliendikaardi kasutamise lepingu. Lepingu objektiks oli müüja poolt ostjale müüdavad kütused ja muud kaubad. Lepingu kohaselt kohustus ostja müüjale ostetud kaupade eest tasuma 14 kalendripäeva jooksul vastavalt müüja poolt esitatud koondarvele. Tasumisega viivitamisel oli müüjal õigus nõuda viivist tähtaegselt tasumata summalt 0,2 % päevas iga viivitatud päeva eest. Ostjal on tasumata järgmised arved: 31.03.2013.a arve nr 023897-3XK1 summas 1843,67 eurot, maksetähtajaga 14.02.2013.a. 28.02.2013.a arve nr 024567-3XK1 summas 936,03 eurot, maksetähtajaga 14.03.2013.a. Põhivõlgnevus moodustab kokku seega 2779,70 eurot. 23.11.2012.a sõlmisid hageja ja XXX käenduslepingu. Käenduslepingu p. 1. 1 kohaselt kohustus käendaja võlausaldaja ees vastutama XXXAS ja XXXOÜ (endine ärinimi XXXOÜ) vahel 23.11.2012.a sõlmitud kliendikaardi kasutamise lepingu nr 120179 nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingu punkti 1.2 kohaselt vastutab käendaja võlausaldaja ees kliendikaardi kasutamise lepingu täitmise eest solidaarselt võlgnikuga, kuid mitte suuremas ulatuses kui käenduslepingus sätestatud rahaline maksimumsumma. Käendaja vastutab võlgniku poolt tasumata summa, kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnikult võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 4000 eurot. Põhivõlgnik ja käendaja oma kohustusi täitnud ei ole. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 2779,70 eurot. Hageja palub välja mõista ka viivised. Hageja on esitanud 21.05.2013.a viivisarve nr 00029-13 summas 470,17 eurot maksetähtajaga 24.05.2013.a. Viivisvõlgnevus moodustab kokku 470,17 eurot. Hageja palub välja mõista viivise edasiulatuvalt määraga 0,2 % päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest alates 22.05.2013 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue 2779,70 eurot. 29.11.2013 esitatud kirjalikus avalduses loobus hageja hagist XXXOÜ vastu. Hageja kordas oma avaldust 02.12.2013.a toimunud kohtuistungil. Hageja palub kostjalt XXXlt välja mõista hageja kasuks võlgnevus summas 3 249,87 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 2779, 70 eurot ja viivisvõlgnevus summas 470,17 eurot. Samuti palub hageja kostjalt XXXlt välja mõista viivise edasiulatuvalt alates 22.05.2013 0,2 % päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 750, 13 eurot.
Kostja XXXOÜ kirjalikke vastuväiteid hagile ei esitanud. Kirjaliku vastuse kohaselt kostja XXXhagi ei tunnista. Kostja leiab, et ei tema ega XXXOÜ ei ole vastutavad hagejale tekitatud kahju eest. Kostja XXXmüüs firma nimega XXXOÜ ära firmale XXX OÜ, ostja esindaja oli XXX. Peale notari juures ostu-müügitehingu vormistamist andis kostja kõik firma dokumendid, sealhulgas ka XXX avatud kütusekaardi XXX . Samas sai vormistatud ka kohustuste üleandmise vastuvõtmise akt, mille koopia kostja ka hagejale saatis. Kostja leiab, et tekkinud võlgnevuses hagejale on süüdi XXX, sest ainult temal oli võimalus kütusekaardiga tankida tanklatest kütust. Kütusekaardist nähtub, et kütust on tangitud Lääne-Eesti ja mujal. Samal ajal oli kostja kodus haige. Kostja leiab, et hagi tuleks esitada XXX ja OÜ XXX vastu.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi XXX vastu tuleb rahuldada. I. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: -XXXAS müüjana ja XXXOÜ (endine ärinimi XXXOÜ) ostjana sõlmisid 23.11.2012.a kliendikaardi kasutamise lepingu, millega XXXOÜ sai osta kütust ja muid kaupu. Saadud kaupade eest pidi ostja tasuma vastavalt esitatud arvetele lepingus kokkulepitud tähtajaks. -23.11.2012.a sõlmisid hageja ja XXX käenduslepingu. Käenduslepingu p. 1. 1 kohaselt kohustus käendaja võlausaldaja ees vastutama XXXAS ja XXXOÜ (endine ärinimi XXXOÜ) vahel 23.11.2012.a sõlmitud kliendikaardi kasutamise lepingu nr 120179 nõuetekohase täitmise eest. II. Hageja on esitanud väljavõtted kliendikaardiga nr 7000570000106630 XXXOÜ poolt ajavahemikul 01.01.2013-31.01.2013.a ostetud diislikütuse ja ajavahemikul 01.02.201328.02.2013 ostetud diislikütuse kohta. XXXAS ja XXXOÜ (endine ärinimi XXXOÜ; edaspidi XXXOÜ) vahel 23.11.2012.a sõlmitud lepingu p 3.1.3 ja 3.2.2 järgi tuli ostjale arve ostetud kütuse kohta edastada kuu kaupa koondarvena. Hageja esitas ostjale järgmised arved: 31.03.2013.a arve nr 023897-3XK1 summas 1843,67 eurot, maksetähtajaga 14.02.2013.a. 28.02.2013.a arve nr 024567-3XK1 summas 936,03 eurot, maksetähtajaga 14.03.2013.a. Hageja selgitas, et kliendikaardiga ostetud kaupade väljavõtete ja koondarves märgitud summade erinevus tuleneb, sellest, et koondarves on arvestatud juurde ka kliendi soodustused. XXXAS ja XXXOÜ vahel sõlmitud lepingu p. 3.1.7 järgi sai kaupa osta kaardiga, sisestades kliendile antud PIN koodi. Õigesti sisestatud PIN koodi loetakse kliendi digiallkirjaks. Asja materjalidele lisatud kliendikaardi kasutamise lepingu lisa järgi sai XXXOÜ kliendikaardina krediitkaardi 7000570000106630. VÕS (Võlaõigusseaduse) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
Käesolevas asjas on kohtu arvates tõendamist leidnud XXXOÜ pool diislikütuse ostmine hageja märgitud mahus ja hinnaga. Ostetud kauba eest tasutud ei ole. Seega on tõendamist leidnud hagis märgitud põhivõlgnevus 2779,70 eurot. Hageja on arvestanud ka viivist. XXXAS ja XXXOÜ vahel sõlmitud lepingu p-s 5.5 leppisid pooled kokku, et tähtajaks tasumisega viivitamisel maksab klient viivist 0,2 % päevas iga viivitatud päeva eest tasumata summast lähtudes. Hageja on arvestanud viivist ajavahemiku 15.02.2013-21.05.2011.a eest kokku summas 470,17 eurot. Konkreetne viivisearvestus nähtub ka esitatud viivisarvest nr 00029-13. Viivise arvestusele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja palub viivised mõista välja alates 22.05.2013 ka edasiulatuvalt. Kohus leiab, et võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 järgi on hageja viivisenõue põhjendatud ja tõendatud. III. 23.11.2012.a sõlmisid hageja ja XXX käenduslepingu. Käenduslepingu p. 1. 1 kohaselt kohustus käendaja võlausaldaja ees vastutama XXXAS ja XXXOÜ vahel 23.11.2012.a sõlmitud kliendikaardi kasutamise lepingu nr 120179 nõuetekohase täitmise eest. Eelpooltoodust nähtuvalt on tõendamist leidnud, et XXXOÜ põhivõlgnevus hageja ees moodustab 2779,70 eurot. Hageja viivisenõue XXXOÜ vastu on põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus selles, kas käendus on lõppenud. Kostja Tõnu Paalmäe väidetest nähtuvalt müüs ta XXXOÜ osa ja andis OÜ kohustused üle osa ostjale. Asja materjalidele lisatud XXXOÜ äriregistri registrikaardi väljavõttest nähtub, et XXX oli XXXOÜ osanik ajavahemikul 16.07.2008-15.01.2013.a. Alates 15.01.2013.a oli osanik XXX OÜ. Võlaõigusseaduse § 153 lg 1 p-de 1-3 järgi lõpeb käendus käendusega tagatud kohustuse lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega. Käesolevast asjast nähtuvalt on kostja XXX seisukohal, et käendus lõppes kohustuse ülevõtmisega, kuivõrd koos osa müügiga andis ta osa ostjale üle ka äriühingu kohustused. VÕS § 175 lg 1 kohaselt kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele, lg 2 kohaselt võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et käendus on lõppenud. Põhivõlgnikuks on jätkuvalt XXXOÜ. Asjas ei ole tõendatud, et kohustus on üldse kolmandale isikule üle antud, esitatud on ainult kostja paljasõnalised väited selle kohta. Puudub ka võlausaldaja sellekohane nõusolek, et kohustuse saaks üle anda. Käesolevas asjas nõuab hageja kohustuse täitmist käendajalt. Kuna käendus lõppenud ei ole, põhivõlgniku võlgnevus võlausaldaja ees on tõendamist leidnud, siis tuleb hagi kostja XXX vastu rahuldada.
AS XXX ja XXX vahel sõlmitud käenduslepingu p-s 1.2 leppisid pooled kokku, et käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on neli tuhat eurot. Kuivõrd käendus oli piiratud rahasummaga, tuleb viivise väljamõistmisel sellega arvestada. IV. Hageja esitas kostjate XXXOÜ ja XXX vastu hagi kohtusse 23.05.2013.a. Menetluse jooksul loobus hageja hagist XXXOÜ vastu. Kohus leiab, et loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus hageja hagis XXXOÜ vastu lõpetada. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb XXX vastu rahuldada, juhindudes TsMS §-st 162 lg 1 tuleb hageja menetluskulud jätta kostja XXX kanda ja kostja XXX menetluskulud jätta tema enda kanda. Menetlus hageja hagis XXXOÜ vastu tuleb lõpetada. Asjast ei nähtu, et kostja XXXOÜ on mingeid menetluskulusid kandnud. Samas tuleb menetlust lõpetavas lahendis märkida menetluskulude jaotus. Kohus leiab, et XXXOÜ menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.