Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20. detsembril 2013 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-13-30277
Kohtuasi
XXXhagi XXXvastu liikluskahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
862,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX, esindaja: Olesja X , Kostja: XXX , registrikood XXX, asukoht XXX
Menetluse liik
Kohtuistung 11. novembril 2013
Resolutsioon
Jätta XXXhagi XXXvastu liikluskahju hüvitamise nõudes rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta täies ulatuses XXXkanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
862,94
euro
Eelnev menetluskäik ja vaidluse asjaolud 04.03.2013 toimus Tallinnas Luise ja Tehnika tänava ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid XXX sõidukiga Jeep Grand Cherokee reg. mark XXX ja DnB Pank AS-ile kuuluva sõidukiga BMW 530D reg. mark XXX , mille vastutav kasutaja on hageja. Hageja pöördus 26.03.2013.a Eesti Liikluskindlustuse Fondi Kindlustuse vaidluskomisjoni poole nõudega teostada sõiduki elektriseadme remonti kostja kulul. Kindlustuse vaidluskomisjon jättis 6.06.2013 otsusega nr 7-1/13/52 hageja kaebuse rahuldamata. Pooltel ei ole vaidlust, et 04.03.2013 toimus Tallinnas, Luise ja Tehnika tänava ristmikul avarii, milles osalesid XXX sõidukiga Jeep Grand Cherokee reg nr XXX , kelle liikluskindlustuse
kindlustusandjaks on kostja ja hageja DNB Pank AS-le kuuluva sõidukiga BMW 530D reg nr XXX ; et sõiduki Jeep juht sõitis kergelt tagant otsa sõidukile BMW; et 04.03.2013 kokkupõrge oli nii kerge, et kummalegi sõidukile ei jäänud sellest väliseid kahjustusi ning, et sõiduki BMW tagastangel on kahjustus varasemast kahjujuhtumist. Poolte vahel on vaidlus, kas sõiduki BMW elektroonikarike on põhjustatud 04.03.2013 liiklusõnnetusest või mitte. Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõitis hageja poolt juhitud sõiduauto Jeep Grand Cherokee sõidukile BMW tagant otsa. Kuna liiklusõnnetus toimumise ajal oli hageja sõiduauto must ning väljas sadas lund, märkis hageja vormis “Teade liiklusõnnetusest”, et hetkel pole nähtavaid kahjustusi. Koju jõudes avastas hageja, et sõidukil BMW esineb elektriseadme probleeme. Nimelt ilmus sõiduki armatuurnäidikute veateade, et sõiduki parkimisandurid ei tööta. Samal päeval selgus, et ka sõiduki käed-vaba süsteem ei loo ühendust mobiiltelefoniga. 6.03.2013 pöördus hageja Jeepi omaniku kindlustusandja ehk kostja poole sõidukikindlustuse hüvitamise taotlusega. Kostja palus hagejal pöörduda United Motors AS Peetri esindusse, et teha sõiduauto diagnostika sõiduki tagumiste parkimisandurite seisukorra väljaselgitamiseks. Diagnostika tulemusena selgus, et sõidukil puudub ühendus ULF plokiga ning seetõttu ei oska BMW esindus öelda, kas hageja kaebused on seotud liiklusõnnetusega. Samuti teatas BMW esindus, et sõiduk korda saada, tuleb sellele programmeerida uus programm ning kui sellest abi ei ole, tuleb vastav juhtplokk vahetada. Tuginedes BMW esinduse vastusele jättis kostja hageja taotluse rahuldamata. Hageja pöördus 26.03.2013.a Eesti Liikluskindlustuse Fondi Kindlustuse vaidluskomisjoni poole nõudega teostada sõiduki elektriseadme remonti kostja kulul. Kindlustuse vaidluskomisjon jättis 6.06.2013 otsusega nr 7-1/13/52 hageja kaebuse rahuldamata. Hageja tuginedes LKindlS §-le 26 on seisukohal, et sõiduauto probleemid ULF plokiga on põhjuslikus seoses toimunud liiklusõnnetusega. Kostja leiab, et kokkupuude liiklusõnnetuses osalenud sõidukite vahel oli nii kerge, et sõidukitele ei jäänud väliseid vigastusi, seega ei saanud ka põrutus elektroonika juhtplokile olla nii tugev, et oleks põhjustanud selle kahjustumise. Hageja on seisukohal, et selline kostja väide on väär, kuna tegemist on elektroonikaseadme rikkega, mis võib esineda kokkupõrge tagajärjel ka väliste kahjustuste puudumise korral. 2.03.2013 ehk kaks päeva enne liiklusõnnetust teostas XXX OÜ hageja sõiduki BMW 530D üldist diagnostikat, mille tulemusel ei olnud tuvastatud mingeid tehnilisi rikkeid ULF plokis. Juhul, kui 4.03.2013 ei oleks toimunud liiklusõnnetust, ei saanuks hageja sõiduauto elektroonikaseade kahjustuse, kuna enne liiklusõnnetust oli see töökorras. Hageja palub välja mõista kostjalt sõiduauto remontimiseks 862,94 eurot ja jätta menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei vaidlusta, et hageja kirjeldatud asjaoludel toimus 04.03.2013 Tallinnas, Luise ja Tehnika tänava ristmikul avarii, milles osales hageja sõidukiga BMW 530D reg nr XXX . Kostja ei tunnista hagi, kuna hagejal ei ole kostja vastu nõudeõigust endale kindlustushüvitise taotlemiseks, sest sõiduki BMW reg nr XXX omanikuks on DNB Pank AS; hageja ei ole
esitanud volitust, millest nähtuks, et sõiduki omanik on volitanud hagejat omaniku nimel kindlustushüvitist taotlema ning et sõiduki omanik oleks nõus sellega, et hüvitis makstaks hagejale; sündmuskohal täidetud vormil „Teade liiklusõnnetusest“ on mõlemad juhid märkinud, et sõidukitel pole nähtavaid kahjusid; kostja ei tuvastanud kahju käsitlemisel BMW tagastangel kõnealuse liiklusõnnetusega seostatavaid kahjustusi ega elektroonikahäireid, parkimisandurid töötasid, armatuurlaual ei näidanud ükski märgutuli mingit riket; sõiduki BMW tagastangel oli varasemast kahjujuhtumist kahjustus; liiklusõnnetuse põhjustaja, sõiduki Jeep juht andis kostjale 06.03.2013 liiklusõnnetuse kohta selgituse, milles märkis, et sündmuskohal ei tuvastanud juhid ühtegi vigastust, kuid teise sõiduki omanik väitis, et tal on nüüd autol kindlasti elektroonikasüsteem katki; kostja kahjukäsitluse spetsialisti arvamuse kohaselt, kui kokkupuude liiklusõnnetuses osalenud sõidukite vahel oli nii kerge, et sõidukitele ei jäänud väliseid vigastusi, siis ei saanud ka põrutus elektroonika juhtplokile olla nii tugev, et oleks põhjustanud selle kahjustumise. Kohtuotsuse põhjendused LKindlS § 26 lg 1 sätestab, et liikluskindlustuse kindlustusjuhtum (liikluskahju) on kindlustamisele kuuluva sõidukiga käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel kahju tekitamine. LKindlS § 26 lg 2 kohaselt on liikluskahjuga tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; 4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi toimumist peab tõendama kannatanu. United Motors AS väljastas sõiduauto BMW 530D reg. mark XXX remonttööde kalkulatsiooni, mille järgi on sõiduauto taastusremondi maksumus kokku 862,94 eurot. Selle üle pooltel vaidlust ei ole. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost sõiduki BMW 530D reg nr XXX elektroonikasüsteemi rikke ja 04.03.2013 toimunud liiklusõnnetuse vahel. Liiklusõnnetuse osalise XXX 06.03.2013 seletusest nähtuvalt oli sõidukite kokkupõrge väga kerge ja kuigi sündmuskohal ei tuvastanud juhid visuaalselt ühtegi vigastust, siis väitis hageja, et tal on autol nüüd kindlasti elektroonikasüsteem katki. XXX küsimuse peale, kas auto andis märku mingitest vigastustest, oli hageja vastus kohapeal negatiivne aga ta lubas minna United Motorsisse, et seal kõik vead tuvastada. Kuna hageja väitis väga selgelt, et elektrisüsteemis on nüüd kindlasti mingi rike, siis tekkis XXX hirm, et sõidukil võis olla rike, millest hageja teadlik oli. TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib lihtmenetluses kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Seega on liiklusõnnetuse teise osapoole, Merle Pauti kindlustusandjale 06.03.2013 antud seletus käsitletav antud menetluses tõendina.
Kahjukäsitleja Karel X 12.03.2013 e-kirjast nähtuvalt käis hageja talle sõidukit näitamas
06.03.2013, kahjukäsitleja sõiduki stangel vigastusi ei tuvastanud, parkimisandurid töötasid, vigasid ei näidanud. Liiklusõnnetuses osalenud sõidukite fotodelt nähtavaid vigastusi avarii tagajärjel sõidukitel ei ole. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et sõidukite kokkupõrge oli nii kerge, et kummalgi sõidukil puudusid välised vigastused, sealhulgas puudusid vigastused sõiduki BMW 530D tagastangel ning sündmuskohal vead elektroonikasüsteemis ei ilmnenud. Kokkupõrge ei tabanud ka vahetult elektroonika juhtplokki, kuna see ei asu sõiduki välisdetailidel ega välisdetaili sisepinnal. United Motors AS-is sõidukile BMW teostatud diagnostikast nähtub, et sõidukil puudub ühendus ULF plokiga, mistõttu ei saa öelda, kas kaebused on seotud avariiga või mitte. Rikke kõrvaldamiseks on vajalik programmeerida sõidukile uus soft, kui sellest ei ole abi, siis tuleb vastav juhtplokk vahetada. Järelikult ei ole antud tõenditega tõendatud, et hageja sõiduki elektroonika süsteemi rikke põhjustas 04.03.2013 toimunud avarii. Kostja tehnilise spetsialisti, kahjukäsitluse osakonna juhataja Ervin Vallandi arvamusega R01130315 on tõendatud, et olukorras, kus kokkupuude liiklusõnnetuses osalenud sõidukite vahel oli nii kerge, et sõidukitele ei jäänud väliseid vigastusi, ei saanud olla põrutus elektroonika juhtplokile nii tugev, et see oleks põhjustanud elektroonika juhtploki kahjustumise. Eeltooduga on tõendatud kostja vastuväide, et selline kerge kokkupõrge ei saanud elektroonikariket põhjustada, samuti on eluliselt usutav, et tavapärases liikluses tabavad sõidukit ja selle elektroonikasüsteemi vähemalt samaväärsed või tugevamad raputused/vibratsioon (pidurdamine, teekonarused, künnised, jms) võrreldes 04.03.2013 kerges kokkupõrkes saadud võimaliku raputusega, mistõttu on põhjuslik seos avarii ja elektroonikasüsteemi rikke vahel tõendamata. Asjaolu, et XXX OÜ 02.03.2013 töölehelt-arvelt nähtub, et sõiduki BMW üldise diagnostika tulemusena 02.03.2013 ULF plokis tehnilisi rikkeid ei tuvastatud, ei kinnita avarii otsest seost elektroonikarikkega, vaid ainult seda, et kaks päeva enne avariid rikkeid ei tuvastatud. Vea mitteleidmine ei tähenda sõiduki elektroonikasüsteemi korrasolekut enne liiklusõnnetust 04.03.2013, vaid seda, et diagnostika läbiviimise hetkel sõiduki elektroonikasüsteem parasjagu toimis. Asjaolule, et hageja sõidukil võis esineda aeg-ajalt elektroonikasüsteemi rikkeid enne avariid ning et need ei ole seotud liiklusõnnetusega, viitab see, et hageja käis sõidukiga enne avariid diagnostikas aga ka hageja käitumine avarii sündmuskohal, kus ta rääkis avarii põhjustajale kohe peale kokkupõrget võimalikust elektroonikarikkest, kuigi sellel hetkel ei olnud põhjust riket eeldada ning sõiduki näidikud ei viidanud rikkele. Kuna hageja ei ole tõendanud elektroonikasüsteemi rikke seost liiklusõnnetusega, siis tuleb jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Hagi tuleb jätta rahuldamata ka seetõttu, et hageja ei ole tõendanud oma õigust nõuda hüvitist endale kui sõiduki vastutavale kasutajale. Sõiduki omanikuks on tehnilise passi järgi DnB Nord Liising, kellele tekib sõiduki kahjustamise korral kahju. Hageja ei ole esitanud sõiduki omaniku nõusolekut rahalise hüvitise väljamõistmiseks sõiduki omaniku asemel hagejale.
Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi täielikult rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.