2-13-31253
(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-13-31253
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2013, Jõhvi, kell 16.00
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
R. Z.`i hagi J. M. vastu võlgnevuse nõudes. Hagihind 684 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
nende
17. detsember 2013 Hageja:
R. Z. (IK xxx, elukoht: xxxe-post xxx )
Kostja:
J. M. (IK xxx, registrijärgne elukoht: xxx, e-post xxx )
Edasikaebamise kord
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või kontole nr. 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
R. Z. esitas Viru Maakohtule hagiavalduse J. M. vastu 501,49 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise, 89,00 euro hagimenetlusega seotud kulude ja 275 euro riigilõivu nõudes. Hagiavalduse aluseks on hageja ja kostja vahel 11.02.2013 sõlmitud leping nr. 2-13, millest tulenevaid kohustused jättis kostja täitmata. Hageja palus välja mõista kostjalt võlgnevus kogusummas 501,49 eurot, lisanduv viivis 2,75% päevas põhinõudelt (300 eurot), 89,00 euro hagimenetlusega seotud kulud ja riigilõiv summas 275 eurot.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 410 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 410, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja palus lahendada asi tagaseljaotsusega, kuna kostja ei ilmunud 17.12.2013 kohtuistungile. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 410, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele koguvõlgnevus 684 eurot.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi 17.12.2013 esitatud nõude ulatuses ning seega jäävad menetluskulud nende õigustatud ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud osaliselt. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu kogusummas 275 eurot ((hagihinnalt 3512,74 eurot). Hageja esitas 19.12.2013 taotluse riigilõivu ja menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu summas 275 eurot ja kandnud menetluskulusid 111,21 eurot. Vastavalt RLS § 57 lg 1, tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi. TsMS § 124 lg 1 alusel, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Alates 01.07.2012 kehtiva TsMS § 133 lg 1 alusel, hagihind arvutakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Avaldaja lõplikuks põhinõude ja kõrvalnõuete suuruseks on 684 eurot, millelt alates 01.07.2012 kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooni ja Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi 10.12.2013 kohtuotsuse 3-4-1-20-13 kohaselt tuleks tasuda riigilõivu 100 eurot.
Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus menetluskulude nõude kogusummas 211,21 eurot, sh hagi esitamiselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, hagi koostamisega seotud kulud 89,00 eurot ja sõidukulud 22,21 eurot. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 211,21 eurot. Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi 10.12.2013 kohtuotsuse 3-4-1-20-13 punkti 77 kohaselt: „TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus taotleda tagasi enam tasutud riigilõiv. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt lõppeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigikohtu üldkogu otsusest tuleneb, et juhul, kui menetlus on jõustunud lahendiga lõppenud, ei saa isik enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes lõivu põhiseadusvastasusele tugineda, kui tal oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal (vt Riigikohtu üldkogu 2. aprilli 2013. aasta määrus asjas nr 3-2-1-140-12, punkt 20).“ Seega on hagejal õigus esitada kohtule taotlus enammakstud riigilõivu, summas 175 eurot, tagastamiseks. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.