Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kohtunikud Mare Merimaa, Gaida Kivinurm, Margo Klaar
Määruse tegemise aeg ja koht
19.12.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-60791 TRYDATE OÜ hagi S Ki (K) vastu võla 75 591,50 euro, intressi 18 286,90 euro ja viivise 25 171,90 euro ning täiendava viivise saamiseks Harju Maakohtu 04.11.2013 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S Ki määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja TRYDATE OÜ (registrikood 11433699), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Andres Aavik ja Yulia Klyukach Kostja S K elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja leidis, et hageja õigusabikulud on põhjendamatud. Kostja vaidles vastu tõlkekuludele, nõupidamistele kliendiga, kohtuistungiks ettevalmistamisele ja osavõtule kohtuistungist, protokolli läbivaatamisele ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele. Kostja leidis, et arvetel puudub viide käesolevale tsiviilasjale ning et tsiviilasi polnud keerukas. Kostja tunnistas hageja õigusabikulude nõuet summas 908,96 eurot. Maakohtu määrus 04.11.2013 määrusega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 11 567,54 eurot. Tsiviilasja hind oli vastavalt maakohtu otsusele 125 120,29 eurot. Hageja tasus hagilt riigilõivu 5432,49 eurot, kostja ei vaidlustanud menetluskuluna riigilõivu. Kohus leidis, et nimetatud menetluskulu oli põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 on lepingulise esindaja kulude piirmäär 21 100 eurot. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-13 märkinud, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind. Ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid ja sellele kulunud aega teadmata, ei ole võimalik hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust (RK 3-2-1-16-11). Menetluskulud peavad olema seotud konkreetse tsiviilasjaga ning kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (RK 3-2-163-10). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta on käibemaksukohustuslane (RK 3-2-1-115-09) ja ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RK 3-2-1-24-06, 3-2-1-65-13). Kui kohus on arvestanud õigusabitasu maksimummääras, ei ole võimalik käibemaksu välja mõista (RK 3-2-1-58-13). Õigusabi osutas lepingulisele esindajale vastava kvalifikatsiooniga isik TsMS § 218 tähenduses. Hinnates õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust nõustus kohus kostjaga, et õigusabikuluks ei saa pidada kohtudokumentide tõlkimist. Tõlkimine ei kuulu lepingulise esindaja pädevusse menetluskulude hüvitamise mõttes, kuna tõlgi tasu ja kulude kandmine on TsMS-s eraldi reguleeritud (TsMS § 153 jj). Seetõttu ei olnud kulud 4 tunni ulatuses õigusabikuluks. Menetlusdokumentide koostamise, sh kliendiga nõupidamise, istungiteks ettevalmistamise ja viibimise aega pidas kohus kohaseks. Kohus nõustus kostjaga, et iseenesest ei olnud vaidlus keeruline, kuid paljude menetlustoimingute tegemise vajadus tekkis kostja enda käitumisest – kostja esitas menetluses korduvalt erinevaid taotlusi, mida esindajal tuli kliendiga arutada ning millele tuli vastus koostada. Seetõttu leidis kohus, et osutatud õigusabi oli vajalik ja põhjendatud. Sõltumata sellest, et kõigis arvetes puudub käesoleva tsiviilasja number, peab kohus esitatud arveid selle tsiviilasja juurde kuuluvaks. Arvete aluseks olnud toimingute sisu tuleneb õigusabi spetsifikatsioonist, mis võimaldab kohtul siduda arvetel sisalduvaid summasid konkreetsete toimingutega. Seetõttu ei ole arvel tsiviilasja numbri märkimata jätmine takistuseks menetlusabikulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Osutatud teenuse tunnihind vastab turusituatsioonile ja õigusabi koguhind eelviidatud piirmäärale. Hageja kinnitas, et oli käibemaksukohustuslane kuni 28.11.2012. Seega pidas kohus ülejäänud osas õigusabi osutamist põhjendatuks ja vajalikuks. Õigusabi tunnihind on 130 eurot (lisandub käibemaks 20%). Seega on põhjendatud õigusabikulu (7211,44 – 624) 6587,44 eurot.
Kostja kanda on jäetud menetluskulud maakohtu menetluses 95,49% ulatuses ja apellatsioonimenetluses täielikult. Väljaspool maakohtu menetlust on õigusabi kulunud 12 tundi ja 45 minutit (ehk matemaatiliselt 12,75). 12,75 tunni ulatuses tuleb menetluskulud tervikuna jätta kostja kanda, s.o 1989 eurot (12,75 x 130 eurot x 20%). Ülejäänud õigusabi 4598,44 eurot puudutab esimese astme kohtu menetlust, samuti puudutab esimese astme kohtu menetlust riigilõiv 5432,49 eurot. Esimese astme kohtu menetluse kuludest kogusummas 10 030,93 eurot jättis kohus kostja kanda 95,49%, s.o 9578,54 eurot. Määruskaebus S K palub tühistada maakohtu määruse. Määruskaebuse esitaja arvamusel oleks põhjendatuks ja vajalikuks vastustaja õigusabikulu suuruseks 908,96 eurot. Määruskaebuse esitaja avaldab, et dokumentide tõlkimise tasumine teostatakse nagu tõlkija töö tasumine, s.o lähtudes 1 standartlehekülje tõlkimise maksumusest, mitte aga advokaadi tunnitöö maksumuse arvestusest 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Seoses sellega määruskaebuse esitaja palus mitte arvestada tõlkekulusid. 29.06.2012 – Arvamuse ettevalmistamine kostja taotluse suhtes, nõupidamine kliendiga – 3 tundi. Nimetatud tööde teostamisele võis olla kulutatud maksimaalselt 1 tund, kuna vastustaja esindaja poolt oli koostatud menetlusdokument üldmahuga pool lehekülge. 05.08.2012 – Kostja seisukoha ja selle lisade läbivaatamine ja analüüs, nõupidamine kliendiga – 3 tundi. Nimetatud tööde teostamisele võis olla kulutatud maksimaalselt 1 tund aega, kuna vastustaja on analüüsinud menetlusdokumenti üldmahuga 2 lehekülge. 26.09.2012 - Ettevalmistamine kohtuistungiks, osavõtt kohtuistungist, protokolli läbivaatamine, nõupidamine kliendiga – 3 tundi. Nimetatud tööde teostamisele võis olla kulutatud maksimaalselt 30 minutit aega, kuna istungi sisuks seoses asja üleminekuga teisele kohtunikule oli dokumentide originaalide üleandmine, istungi sisu oli eelnevalt pooltele teada. Vastavalt olemasolevale protokollile nimetatud istung kestis 15 minutit, ning vastustaja isiklikult viibis istungil koos oma esindajaga.
Seega, määruskaebuse esitaja jätkuvalt arvab, et nimetatud töödele oli kulutatud 5 tundi ja 30 minutit aega, mis moodustab 715 eurot (130 eurot х 5,5 tundi), aga mitte 21 tundi ja 30 minutit ja 2795 eurot. Määruskaebuse esitaja avaldab, et arved, milledes ei ole viidet tsiviilasjale nr 2-11-60791, ei puutu nimetatud asjasse. Vastustaja ja tema esindaja vahel võisid olla varem ning võivad olla ka käesoleval ajal muud lepingulised suhted, mille tasumist vastustaja teostas. Määruskaebuse esitaja palub kohut mitte arvestada vastustaja poolt esitatud arveid 4214,68 euro ulatuses, milles ei ole viidet käesolevale tsiviilasjale. Arvetes, mis olid väljastatud juriidilise nõustamise eest, on märgitud summad transpordikulude katteks, samal ajal, kui vastustaja ja tema advokaadid asuvad Tallinnas ühe trammipeatuse kauguses. Kui vastustajal tegelikult olid reaalsed transpordikulud, siis tema pidi neid vastavalt tõendama, s.o esitama kviitungid või tšekid, aga mitte piirduda vaid nende mainimisega. Samuti kõikides arvetes, mis olid väljastatud juriidilise nõustamise eest, on märgitud summad koopiate tegemisele. Kuid maakohus üldse ei analüüsinud ning ei andnud enda hinnangut määruskaebuse esitaja nimetatud väidete kohta. Lisaks eeltoodule määruskaebuse esitaja pöörab kohtu tähelepanu sellele, et spetsifikatsioonis tööde aeg moodustab kokku 54 tundi ja 05 minutit. Aga arvetest tuleneb tööde aeg kokku 47 tundi ja 25 minutit. Samuti arvetes on üldse arusaamatu kulutatud aja arvestus. Näiteks arves nr 121138-AA kulutatud ajana on märgitud 4,42 tundi (tööde maksumusega 574,60 eurot), mis ümberarvestusel tundideks ja minutiteks annab tulemuse 4 tundi 25 minutit ja 15 sekundit. Kuid ka antud määruskaebuse esitaja väidetele ei pööranud kohus tähelepanu, ei analüüsinud neid ning ei kajastanud enda seisukoha kohtumääruses. Maakohus viitas Riigikohtu otsusele, märkides, et kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Maakohus samas määruses märkis vastupidist, et väljaspool maakohtu menetlust on õigusabi kulunud 12 tundi ja 45 minutit (ehk matemaatiliselt 12,75). Määruskaebuse esitaja palub pöörata ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et maakohtu järeldused on täielikult vastuolus tema enda tõlgenduste ning Riigikohtu selgitustega. Seega määruskaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja ning tema esindaja kunstlikult ajasid kõrgeks aja, mis oli kulutatud õigusabi osutamisele, ning selle tulemusena esitasid kohtule kõrgendatud kulusid, samuti ka kulusid, mis üldse ei puutu tsiviilasjasse nr 2-11-60791. Vastus määruskaebusele Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ega korda neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 üle.
Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajatasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige lähtuda asja keerukusest ning arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid kaitstud. Õigusabikulu kindlaksmääramisel tuleb hinnata seda, millises ulatuses õigusabikulu oli vaidlusaluses asjas põhjendatud ja vajalik. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõigusnormide rikkumist hageja lepingulise esindaja tasu määramisel ning seega määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RK 3-2-1-171-12). Praeguses asjas ei ole kolleegiumi hinnangul kohus hageja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on oma järeldusi põhjendanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Vastuseks kostja määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Hageja on kinnitanud, et kõik esitatud kulud on olnud seotud käesoleva tsiviilasja menetlusega ja kohtul ei olnud alust tööde spetsifikatsioonile tuginedes selles väites kahelda. Nõustuda ei saa kostja arvamusega, et maakohus ei ole kostja vastuväidetega arvestanud. Maakohus jättis hageja kasuks välja mõistmata tõlkekulu 4 t kui põhjendamatu menetluskulu. Asjaolu kohta, et spetsifikatsioonis on kajastatud rohkem töötunde, kui tuleneb arvetest, andis hageja selgituse. Nimetatu tuleneb sellest, et advokaadibüroo teostas osa töid nö pro bono (kliendi kulude kokkuhoiu eesmärgil). Määruskaebuse esitaja kommentaar oleks olnud asjakohane vaid juhul, kui suurem töötundide arv oleks tulnud arvetest ja neid ei oleks kajastatud spetsifikatsioonis. Määruskaebuses osundatud „väljaspool maakohtu menetlust“ tähendas maakohtu määruse kontekstis menetlust apellatsioonikohtus. Õigusabikulu kindlaksmääramisel tuleb hinnata seda, millises ulatuses õigusabikulu oli vaidlusaluses asjas põhjendatud ja vajalik. Sellise hinnangu on maakohus õigusabikulule andnud. Samuti on välja mõistetud kulud vastavuses lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääradega.
Gaida Kivinurm
Mare Merimaa
Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.