Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus

kanda 4,51%

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendused T OÜ (edaspidi hageja) esitas 12.12.2011 hagi SK(edaspidi kostja, ka võlgnik) vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse 75 591,50 euro, intressi 18 286,90 euro, viivise 25 171,90 euro ja viivise saamiseks. Hageja ja kostja sõlmisid 17.04.2009 laenulepingu nr б/н (edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostjale laenu 100 000 USD (75 591,50 eurot 25.11.2011 seisuga oli USD/EUR ametlik valuutakurss 1,3229). Hageja tasus 20.04.2009 kostja korraldusel 100 000 USD kolmanda isiku (TRKIMP & EXP Co, LTD) arvelduskontole. Lepingu punktis 2.2 oli laenu tagastamise tähtaeg 01.07.2009. Lepingu lisas nr 1 leppisid pooled kokku, et laenu tagastamise uueks tähtajaks on 31.12.2010. Märgitud kuupäevaks ei ole kostja hagejale laenu tagastanud. Kostja palus 24.03.2011 kirjaga laenu tagastamise tähtaja pikendamist. Hageja keeldus kostjale laenu tagastamiseks pikendust andmast. 29.08.2011 saatis hageja kostjale kirjaliku pretensiooni ja palus kanda 100 000 USD ja intressi 24 191,78 USD (18 286,9 eurot 25.11.2011 seisuga oli USD/EUR ametlik valuutakurss 1,3229) oma arvelduskontole üle hiljemalt 10.10.2011. Kostja ei ole hageja pretensioonile vastanud ega oma võlgnevust hageja ees kustutanud. Lepingu sõlmimisel on pooled punktis 1.2 kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma hageja raha kasutamise eest hagejale intressi 10% (aastas). Kostjale pretensiooni saatmise aja seisuga 16.09.2011 moodustas intress 24 191,78 USD (18 286,9 eurot) s o 883 päeva laenu kasutamise eest ajavahemikus 17.04.2009 kuni 16.09.2011. Lepingu punktis 3.2 leppisid pooled kokku, et laenusumma mittetähtaegse tagastamise eest kohustub kostja maksma hagejale viiviseid 0,1% päevas. 28.11.2011 seisuga moodustab viivis 25 171,90 eurot. Viivis on arvestatud alates 01.01.2011 kuni 29.11.2011 kokku 333 päeva. Vastavalt lepingu punktile 3.1 oli viiviste määraks 0,1% päevas. Seega moodustab viivis 75, 5915 * 333 = 25 171,969 eurot. Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, ning TsMS § 367.

Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel põhineb hageja nõue võltsitud dokumentidel. Kostja ei ole sõlminud lepingut nr б/н, mille alusel andis hageja kostjale laenu 100 000 USD (75 591,50 eurot). Kostja on arvamusel, et T OÜ omanik pr EB on ka kostja Vene Föderatsioonis registreeritud firma – kinnise aktsiaseltsi O(registreerimisnumber (ОГРН) XXX aadress: XXX) omanik. Pr E. B ja kostja vahel on alates 2009 ärikonflikt, mistõttu pr E. B tegutseb õigusvastaselt kostja suhtes. Kostja väitel omastas pr E. B , täites kinnise aktsiaseltsi O finantsdirektori ülesandeid, õigusvastaselt ettevõtte rahalisi vahendeid ja viis need hageja vahendusel välismaale. Kostja avaldab, et ei ole andnud mingisuguseid korraldusi laenusumma ülekandmiseks Hiinas asuvale firmale. Nimetatud firmast kui ka laenulepingust sai kostja teada esimest korda käesoleva tsiviilasja materjalidest. Kostja on seisukohal, et nimetatud dokument on samuti võltsitud. Kostja kinnitab, et väidetavalt leppisid pooled kokku laenu tagastamise tähtaja pikendamises kuni 31.12.2010, millega seoses oli 30.06.2009 allkirjastatud lepingu täiendav kokkulepe nr 1. Kostja avaldab, et ei ole allkirjastanud vaidlusalust dokumenti. Kostja ei ole allkirjastanud hagejale 24.03.2011 saadetud kirja laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks. Hageja on tahtlikult märkinud kostjale saadetud 16.09.2011 pretensioonis ja hagiavalduses kostja vale aadressi. Kostja ei ole hageja pretensiooni laenu tagastamiseks kätte saanud. Kostja taotles 17.04.2009 sõlmitud laenulepingu, 17.04.2009 antud korralduse, 30.06.2009 sõlmitud laenulepingu täiendava kokkuleppe nr 1 ja 24.03.2011 kirja käekirjaekspertiisi tegemist. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäid hageja esindajad hagi juurde. Kostja esindaja vaidles hagile vastu. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus analüüsib esmalt, kas poolte vahel 17.04.2009 sõlmitud laenuleping nr б/н (edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostjale laenu 100 000 USD (75 591,50 eurot 25.11.2011 seisuga oli USD/EUR ametlik valuutakurss 1,3229); kostja korraldus 17.04.2009 hagejale 100 000 USD tasumiseks kolmanda isiku (TRKIMP & EXP Co, LTD) arvelduskontole; poolte vahel 30.06.2009 sõlmitud lepingu täiendav kokkulepe nr 1 ning kostja 24.03.2011 taotlus hagejale lepingu pikendamiseks, on kehtivad (t lk 7-12, 14-15). Kostja väide, et eelmärgitud dokumendid on võltsitud, on ümber lükatud 05.09.2012 ekspertiisiaktiga nr 12EDK0095, mille kohaselt poolte vahel 17.04.2009 sõlmitud laenuleping, 30.06.2009 sõlmitud laenulepingu lisa 1, 17.04.2009 maksekorraldusele tehtavate selgituste lehele ja 24.03.2011 taotlus hagejale lepingu pikendamiseks on kirjutatud SK poolt (t lk 138-149). 20.04.2009 rahvusvahelise maksekorraldusega on tõendatud, et hageja andis kostja korraldusel pangale maksekäsundi 100 000 USD tasumiseks kolmanda isiku (TRKIMP & EXP Co, LTD) arvelduskontole (t lk 11, 13). Lepingu punktis 2.2 oli laenu tagastamise tähtaeg 01.07.2009. Lepingu lisas nr 1 leppisid pooled kokku, et laenu tagastamise uueks tähtajaks on 31.12.2010. Märgitud kuupäevaks ei ole kostja hagejale laenu tagastanud. Kostja 24.03.2011 kirjast laenu tagastamise tähtaja

pikendamisest tulenevalt on hageja keeldunud kostjale laenu tagastamiseks pikendust andmast ja 16.09.2011 pretensiooniga on tõendatud, et hageja on palunud kanda 100 000 USD ja intressi 24 191,78 USD (18 286,90 eurot 25.11.2011 seisuga oli USD/EUR ametlik valuutakurss 1,3229) oma arvelduskontole üle hiljemalt 10.10.2011 (t lk 16-21). Kostja ei ole hageja pretensioonile vastanud ega oma võlgnevust hageja ees kustutanud. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja ja võlgnikuvaheline suhe on käsitatav laenusuhtena VÕS § 396 lg 1 mõttes. Vaidlusalune laenuleping on kehtiv. Kohtul ei ole põhjust kahelda nimetatud laenusuhte õiguspärasuses. Kostja ei ole tõendanud, et ta on täitnud kõik lepinguga endale võetud kohustused. Seega tuleb kostjalt välja mõista tagastamata laenusumma 75 591,50 eurot (100 000 USD) hageja kasuks. Kohus analüüsib, kas kostja on kohustatud tasuma lepingust tulenevat intressi. Lepingu punkti 1.2 kohaselt laenusumma kasutamise eest arvestatakse intressi 10% aastas. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja on arvestanud intressi 18 286,90 eurot (24 191,78 USD) laenu kasutamise 883 päeva eest perioodil 17.04.2009 kuni 16.09.2011. Kohus on seisukohal, et tuginedes lepingu p 1.2 ja VÕS § 397 lg 1 intressi maksmise kohustus lõpeb alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest ning seda ka juhul, kui laenuleping laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumise korral ei lõpe. Seega tuleb lepingust ja selle lisast 1 lähtuvalt arvestada intressi 17.04.2009 kuni 31.12.2010, s o 624 päeva eest 12 916,80 eurot. Kohus asub seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress 12 916,80 eurot ja jätta hagi rahuldamata intressi 5 370,10 euro väljamõistmise osas. Laenulepingu punktis 3.2 leppisid pooled kokku, et laenusumma mittetähtaegse tagastamise eest kohustub kostja maksma hagejale viiviseid 0,1% laenusummast iga kalendripäevaga viivituse eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole tagastamata laenusummalt viiviste arvestust vaidlustanud. Hageja on arvestanud viivist alates 01.01.2011 kuni 29.11.2011 s o 333 päeva eest 75 591,50 x 0,1% päevas = 25 171,90 eurot. Kohus asub seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laen 75 591,50 eurot + intress 12 916,80 eurot + viivis 25 171,90 eurot = 113 680,20 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on vastava taotluse esitanud ja palunud viivis välja mõista põhinõudelt 93 878,40 eurot. Kohus ei nõustu hageja märgitud põhinõudena märgitud summaga, mis sisaldab tagastamata laenusummat 75 591,50 eurot ja intressi 18 286,90 eurot kuna põhinõue ei sisalda kõrvalnõudeid. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest (75 591,50 eurot) selliselt, et viivis 25 171,90 eurot ja edaspidine viivis kokku ei ületaks 75 591,50 eurot alates 12.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab tähelepanuta kostja väited T OÜ omaniku pr EB tegevuse kohta kuna see ei oma puutumust käesoleva asjaga. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda 95,49% ja hageja kanda 4,51% ulatuses. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 on hagejal õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.