Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.05.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-60791
Tsiviilasi
TRYDATE OÜ hagi S Ki vastu laenulepingust tuleneva võlgnevus koos intressi ja viivisega väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
113 680.20 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.12.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S Ki apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/kostja S K (sünd xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx), lepingulised esindajad Julia Vaganova ja Alexander Aronov Vastustaja/hageja
TRYDATE
OÜ (registrikood 11433699, asukoht Narva mnt 86, 10127 Tallinn), seaduslik esindaja Inna Berezina, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Andres Aavik ja Yulia Klyukach
Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.12.12.2011 esitas TRYDATE OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi S Ki (kostja, võlgnik) vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse 75 591.50 euro, intressi 18 286.90 euro, viivise 25 171.90 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.04.2009 laenulepingu nr б/н (edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostjale laenu 100 000 USD (75 591.50 eurot, 25.11.2011 seisuga oli USD/EUR ametlik valuutakurss 1,3229). Hageja tasus 20.04.2009 kostja korraldusel 100 000 USD kolmanda isiku (Tianjin Ruifeng Knitting IMP & EXP Co, LTD) arvelduskontole.
3.Lepingu punktis 2.2 oli laenu tagastamise tähtajaks 01.07.2009. Lepingu lisas nr 1 leppisid pooled kokku, et laenu tagastamise uueks tähtajaks on 31.12.2010. Märgitud kuupäevaks kostja laenu ei tagastanud. Kostja palus 24.03.2011 kirjaga laenu tagastamise tähtaja pikendamist. Hageja keeldus kostjale laenu tagastamiseks pikendust andmast.
4.29.08.2011 saatis hageja kostjale kirjaliku pretensiooni ja palus kanda 100 000 USD ja intressi 24 191.78 USD (18 286.90 eurot, 25.11.2011 seisuga oli USD/EUR ametlik valuutakurss 1,3229) oma arvelduskontole üle hiljemalt 10.10.2011. Kostja ei ole hageja pretensioonile vastanud ega võlgnevust kustutanud.
5.Lepingu punktis 1.2 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub tasuma hageja raha kasutamise eest intressi 10% aastas. Kostjale pretensiooni saatmise aja seisuga 16.09.2011 moodustas intress 24 191.78 USD (18 286.90 eurot), see on 883 päeva laenu kasutamise eest ajavahemikus 17.04.2009 kuni 16.09.2011.
6.Lepingu punktis 3.2 leppisid pooled kokku, et laenusumma mittetähtaegse tagastamise eest kohustub kostja maksma hagejale viiviseid 0,1% päevas. 28.11.2011 seisuga moodustab viivis 25 171.90 eurot. Viivis on arvestatud alates 01.01.2011 kuni 29.11.2011 kokku 333 päeva. Vastavalt lepingu punktile 3.1 oli viivise määraks 0,1% päevas. Seega moodustab viivis 75.5915 x 333 = 25 171.969 eurot.
8.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue põhineb võltsitud dokumentidel. Kostja ei ole sõlminud lepingut nr б/н, mille alusel andis hageja kostjale laenu 100 000 USD (75 591. Hageja omanik E B on ka kostja Vene Föderatsioonis registreeritud firma – kinnise aktsiaseltsi OLLI (registreerimisnumber xxxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxx) omanik. E.B ja kostja vahel on alates 2009. aastast ärikonflikt, mistõttu tegutseb E.B kostja suhtes õigusvastaselt. E.B, täites kinnise aktsiaseltsi OLLI finantsdirektori ülesandeid, omastas õigusvastaselt ettevõtte rahalisi vahendeid ja viis need hageja vahendusel välismaale.
9.Kostja ei ole andnud mingisuguseid korraldusi laenusumma ülekandmiseks Hiinas asuvale firmale. Nimetatud firmast ja laenulepingust sai kostja teada esimest korda käesoleva tsiviilasja materjalidest. Kostja ei ole allkirjastanud laenulepingu täiendavat kokkulepet nr
1.Kostja nägi antud dokumenti esimest korda alles kohtumenetluses. Kostja ei ole allkirjastanud hagejale 24.03.2011 saadetud kirja laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks. Kuivõrd poolte vahel puudusid laenusuhted, ei ole kostja koostanud ega allkirjastanud ühtegi laenulepinguga seotud dokumenti.
10.Hageja on tahtlikult märkinud kostjale 16.09.2011 saadetud pretensioonis ja hagiavalduses kostja vale aadressi. Kostja ei ole hageja pretensiooni laenu tagastamiseks kätte saanud.
11.Kostja taotles 17.04.2009 sõlmitud laenulepingu, 17.04.2009 antud korralduse, 30.06.2009 sõlmitud laenulepingu täiendava kokkuleppe nr 1 ja 24.03.2011 kirja käekirjaekspertiisi tegemist. Esimese astme kohtu otsus
12.Harju Maakohus rahuldas 31.12.2012 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 113 680.20 eurot ja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 75 591.50 eurot selliselt, et viivis 25 171.90 eurot ja edaspidine viivis kokku ei ületaks 75 591.50 eurot, alates 12.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis hagi rahuldamata kostjalt intressi 5370.10 euro väljamõistmise osas. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lõike 1 alusel 95,49% ulatuses kostja ja 4,51% ulatuses hageja kanda.
13.Kohus analüüsis esmalt, kas 17.04.2009 laenuleping nr б/н (edaspidi leping), kostja 17.04.2009 korraldus hagejale 100 000 USD tasumiseks kolmanda isiku (Tianjin Ruifeng Knitting IMP & EXP Co, LTD) arvelduskontole, poolte vahel 30.06.2009 sõlmitud lepingu täiendav kokkulepe nr 1 ning kostja 24.03.2011 taotlus hagejale lepingu pikendamiseks on kehtivad (t I kd lk 7-12, 14-15). Kostja väide, et eelmärgitud dokumendid on võltsitud, on ümber lükatud 05.09.2012 ekspertiisiaktiga nr 12E-DK0095, mille kohaselt allkirjad poolte vahel 17.04.2009 sõlmitud laenulepingul, 30.06.2009 sõlmitud laenulepingu lisal 1, 17.04.2009 maksekorraldusele tehtavate selgituste lehel ja 24.03.2011 taotlusel hagejale lepingu pikendamiseks, on kirjutatud kostja poolt (t I kd lk 138-149). 20.04.2009 rahvusvahelise maksekorraldusega on tõendatud, et hageja andis kostja korraldusel pangale maksekäsundi 100 000 USD tasumiseks kolmanda isiku (Tianjin Ruifeng Knitting IMP & EXP Co, LTD) arvelduskontole (t I kd lk 11, 13).
14.Kostja ei ole laenulepingu lisas nr 1 märgitud kuupäevaks 31.12.2010 laenu tagastanud. Kostja 24.03.2011 kirjast laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks tulenevalt on hageja keeldunud kostjale laenu tagastamiseks pikendust andmast ja 16.09.2011 pretensiooniga on tõendatud, et hageja on palunud kanda 100 000 USD ja intressi 24 191.78 USD (18 286.90 eurot, 25.11.2011 seisuga oli USD/EUR ametlik valuutakurss 1,3229) oma
arvelduskontole üle hiljemalt 10.10.2011 (t I kd lk 16-21). Kostja ei ole hageja pretensioonile vastanud ega võlgnevust kustutanud.
15.Hageja ja võlgniku vaheline suhe on käsitatav laenusuhtena VÕS § 396 lõike 1 mõttes. Vaidlusalune laenuleping on kehtiv. Kohtul ei ole põhjust kahelda nimetatud laenusuhte õiguspärasuses. Kostja ei ole tõendanud, et ta on täitnud kõik lepinguga endale võetud kohustused. Seega tuleb kostjalt välja mõista tagastamata laenusumma 75 591.50 eurot (100 000 USD) hageja kasuks.
16.Järgnevalt analüüsis kohus, kas kostja on kohustatud tasuma lepingust tulenevat intressi. VÕS § 397 lõike 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu punkti 1.2 kohaselt, laenusumma kasutamise eest arvestatakse intressi 10% aastas. Hageja on arvestanud intressi 18 286.90 eurot (24 191.78 USD) laenu kasutamise 883 päeva eest perioodil 17.04.2009 kuni 16.09.2011. Tuginedes lepingu punktile 1.2 ja VÕS § 397 lõikele 1 leidis kohus, et intressi maksmise kohustus lõpeb alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest ning seda ka juhul, kui laenuleping laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumise korral ei lõpe. Seega tuleb lepingust ja selle lisast 1 lähtuvalt arvestada intressi 17.04.2009 kuni 31.12.2010, see on 624 päeva eest 12 916.80 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 12 916.80 eurot ja jätta hagi rahuldamata intressi 5370.10 euro väljamõistmise osas.
17.Hageja on arvestanud laenulepingu punkti 3.2 ja VÕS § 113 lõike 1 alusel viivist alates 01.01.2011 kuni 29.11.2011, see on 333 päeva eest 75 591.50 x 0,1% päevas = 25 171.90 eurot. Kostja ei ole tagastamata laenusummalt viivise arvestust vaidlustanud. Kohus asus seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laen 75 591.50 eurot + intress 12 916.80 eurot + viivis 25 171.90 eurot = 113 680.20 eurot. Hageja on palunud ka TsMS § 367 alusel mõista välja viivise põhinõudelt 93 878.40 eurot. Kohus ei nõustunud hageja märgitud põhinõudena märgitud summaga, mis sisaldab tagastamata laenusummat 75 591.50 eurot ja intressi 18 286.90 eurot, kuna põhinõue ei sisalda kõrvalnõudeid. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest (75 591.50 eurot) selliselt, et viivis 25 171.90 eurot ja edaspidine viivis kokku ei ületaks 75 591.50 eurot, alates 12.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni.
18.Kohus jättis tähelepanuta kostja väited hageja omaniku E B tegevuse kohta, kuna see ei oma puutumust käesoleva asjaga. Apellatsioonkaebus
19.01.02.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda.
20.Maakohus rikkus menetlusõiguse norme (TsMS § 293 ja § 304), kui ei andnud kostjale võimalust viia läbi korduvat käekirjaekspertiisi. Kostja ei olnud nõus maakohtu 08.11.2012 määrusega, millega kohus jättis kostja taotluse kordusekspertiisi määramiseks rahuldamata, kuid nimetatud määrust vaidlustada ei saanud, kuna see ei olnud edasikaevatav. Selleks, et tuvastada kostja allkirjade ehtsust vaidlusalustel dokumentidel, ei olnud piisav analüüsida vaid üht tema allkirja 16.04.2012 kohtudokumentide üleandmise akti all. Kohus ei maininud, hinnanud ega analüüsinud kostja seisukohti ja vastuväiteid juba läbiviidud ekspertiisi ning kordusekspertiisi läbiviimise võimaluse kohta.
21.Väärad on kohtu järeldused, et poolte vahel olid laenusuhted. Kohus, jättes kordusekspertiisi teostamata, järeldas vääralt, et kostja väide kõnealuste dokumentide võltsituse kohta on ümber lükatud. Kohus jättis tähelepanuta ka kostja väited selle kohta, et 16.09.2011 pretensiooni saatis hageja pahatahtlikult aadressile, kus kostja ei ole kunagi elanud. Kohus on avaldanud vaidlusaluste faktide osas kostja väited vastuoluliselt.
22.Väärad on maakohtu järeldused, et kostjal on kohustus tasuda 17.04.2009 lepingust tulenevad intressid ja viivis. Kuivõrd poolte vahel laenusuhted puuduvad, ei saa hagejal olla kostja vastu ja intressi- ja viivisenõudeid.
23.Kohus jättis vääralt tähelepanuta ja analüüsimata kostja väited hageja omaniku E.Boldõševa pahatahtliku tegevuse kohta, samuti kostja esitatud tõendid. Kostja saab aru, et nimetatud asjaolud ei ole otseselt seotud antud tsiviilvaidlusega, kuid nende olemasolu tõttu oleks kohus pidanud suhtuma põhjalikumalt käekirjaekspertiisi tulemustesse, mille kohta kostja väljendas põhjendatud kahtlust. Vastustaja seisukoht
24.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
25.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate selgitused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusnormide olulisi rikkumisi ega materiaalõigusnormide ebaõiget kohaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
26.Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et maakohus oleks pidanud määrama korduva käekirjaekspertiisi tuvastamaks, kas kostja allkirjastas 17.04.2009 laenulepingu, sama kuupäeva maksekorralduse rekvisiitide kirja, lepingu lisa nr 1 ja 24.03.2011 taotluse laenulepingu pikendamiseks. TsMS § 304 lõike 1 kohaselt on kohtul õigus määrata kordusekspertiis eksperdiarvamuse ebaselguse, vasturääkivuse või puudulikkuse korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega. EKEI kahe kohtueksperdi arvamus (t I kd lk 138-149) on vastavalt arvamuste skaalale jaatav, see tähendab, et eksperdiuuringutest järeldub, et vaidlustatud allkirjad on kirjutatud kontrollitava isiku poolt ning võimalus, et keegi teine isik allkirjad kirjutas, ei ole reaalne. Aktist nähtub, et võrdlusmaterjali, mida eksperdid uurisid, hulka kuulus 12 eri nimetust dokumente ja neljal lehel kohtuistungil kostja poolt isiklikult antud käekirja eksperimentaalproovid. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et pooltele olid antud võrdsed võimalused võrdlusmaterjali esitamiseks ja mõlemad seda õigust ka kasutasid. Kohtueksperdid leidsid võrdlusmaterjalile hinnangut andes, et see võimaldab ekspertiisi teostada. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium täielikult maakohtu 08.11.2012 määrusega (t I kd lk 198199), millega kohus jättis rahuldamata kostja taotluse kordusekspertiisi määramiseks. Ringkonnakohtu veendumust tugevdavad lisaks asjaolud, et arvamuse andsid kaks kohtueksperti, see tähendab isikud, kes töötavad riiklikus ekspertiisiasutuses, kelle tööülesandeks on ekspertiiside tegemine, kes oma erialastelt teadmistelt ja isikuomadustelt vastavad kohtuekspertiisiseaduses (KES) sätestatud normidele ning kes on andnud seaduses ettenähtud kohtueksperdi vande (KES §-d 5-7). KES § 2 kohaselt on kohtuekspertiis menetlusasjas eksperdiks määratud isiku erialane tegevus, mille eesmärk on uurida esitatud materjali ja anda ekspertiisiülesandest lähtudes teaduslikult põhjendatud
eksperdiarvamus. Kolleegium ei tuvastanud kohtuekspertiisi läbiviimisel ühtegi TsMS-i ega KES-i sätete rikkumist, mis võiks anda aluse kordusekspertiisi määramiseks või muul põhjusel eksperdiarvamuse tõendina arvesse võtmata jätmisele. Eksperdiarvamus on üks võimalikest tsiviilkohtumenetluses lubatud tõenditest (TsMS § 229 lõige 2). Seega oli kostjal võimalik seda tõendit ümber lükata muude tõendite kogumiga, mida ta aga teha ei suutnud. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
27.Muud apellandi seisukohalt ebaõiged maakohtu järeldused tulenesid asjaolust, et maakohus võttis arvesse ja hindas ka neid dokumentaalseid tõendeid, millised apellandi veendumuse kohaselt on võltsitud. Kuna dokumentide ehtsuse kahtlus tõendamist ei leidnud, siis arvestas maakohus õigesti ka nende dokumentaalsete tõenditega. Kolleegium nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnangutega ja nende alusel tehtud järeldustega. Maakohus on järginud TsMS § 232 lõiget 1, mille kohaselt hindab kohus seadusest tulenevalt kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
28.16.09.2011 pretensiooni (t I kd lk 18-21) saatmine mitte kostja elukohta, vaid tema äriühingu aadressile võiks põhimõtteliselt omada tähtsust viivise vähendamise taotluse lahendamisel, kuid sellist taotlust kostja esitanud ei ole. Laenu koos intressiga tagastamise kohustusele nimetatud asjaolu tähtsust ei oma. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et E.Boldõševa tegevuse kohta esitatud tõendid ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased. Seega jättis kohus need õigesti tähelepanuta, põhjendades oma otsustust kooskõlas TsMS § 442 lõikes 8 sätestatuga.
29.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.