Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Määruse tegemise aeg ja koht
04.11.2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-60791
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi XXX(X) vastu võla 75 591,50 euro, intressi 18 286,90 euro ja viivise 25 171,90 euro ning täiendava viivise saamiseks
Menetlusosalised
Hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XX) Hageja seaduslik esindaja XXX Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Andres Aavik ja Yulia Klyukach Kostja XXX(sünd XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Julia Vaganova Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Menetlustoiming
Määrata rahaliselt kindlaks XXXOÜ menetluskulud summas 11 567,54 eurot, mis jätta XXX kanda.
Ülejäänud osas jätta XXXOÜ taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
Asjaolud ja kohtu seisukoht
31.12.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus XXXOÜ hagi XXXvastu osaliselt ning jättis 95,49% menetluskuludest kostja kanda ja 4,51% hageja kanda. Otsus jõustus 28.08.2013. Ringkonnakohus jättis 25.05.2013 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. 26.09.2013 esitas hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja palus kostjalt välja mõista õigusabikulud 7 211,44 eurot ning riigilõiv. 23.10.2013 esitas kostja vastuväite hageja taotlusele. Kostja leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendamatud. Kostja vaidleb vastu tõlkekuludele, nõupidamistele kliendiga, kohtuistungiks ettevalmistamisele ja osavõtule kohtuistungist, protokolli läbivaatamisele ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele. Kostja märgib ka, et arvetel puudub viide käesolevale tsiviilasjale ning et tsiviilasi polnud keerukas. Kostja tunnistab hageja õigusabikulude nõuet summas 908,96 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesoleval juhul on kohtuostus jõustunud ning menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub välja mõista riigilõiv ja lisaks õigusabikulud summas 7 211,44 eurot. Kuludokumendid on esitatud. Tsiviilasja hind on vastavalt maakohtu otsusele 125 120,29 eurot. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 5 432,49 eurot vastavalt hagi esitamisele kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni kohaselt. Kostja ei vaidlusta menetluskuluna riigilõivu ja kohus peab seda menetluskulu põhjendatuks ja määrab rahaliselt kindlaks. Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 peavad lepingulise esindaja kulud olema põhjendatud ja vajalikud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 on käesoleval juhul lepingulise esindaja kulude piirmäär 21 100 eurot. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-13 märkinud, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind. Riigikohus leiab, et ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid ja sellele kulunud aega teadmata, ei ole võimalik hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-16-11). Menetluskulud peavad olema seotud konkreetse tsiviilasjaga ning kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-63-10). Käibemaksu osas on Riigikohus märkinud, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta on käibemaksukohustuslane (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-09) ja ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (Riigikohtu lahend
nr 3-2-1-24-06, 3-2-1-65-13). Kui kohus on arvestanud õigusabitasu maksimummääras, ei ole võimalik käibemaksu välja mõista (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-58-13). Õigusabi osutas lepingulisele esindajale vastava kvalifikatsiooniga isik TsMS § 218 tähenduses. Hinnates õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust nõustub kohus kostjaga, et õigusabikuludeks ei saa pidada kohtudokumentide tõlkimist. Tõlkimine ei kuulu lepingulise esindaja pädevusse menetluskulude hüvitamise mõttes, kuna tõlgi tasu ja kulude kandmine on TsMS-s eraldi reguleeritud (TsMS § 153 jj). Seetõttu ei pea kohus neid kulusid 4 tunni ulatuses õigusabikuludeks. Õigusabiks on siiski juriidiline nõustamine. Kohaseks kuludokumendiks oleks olnud tõlgi poolt esitatud kuludokument, mitte arve juriidilise nõustamise eest. Mis puudutab ülejäänud toiminguid, siis ei pea kohus neid ülepaisutatuks. Menetlusdokumentide koostamise, sh kliendiga nõupidamise, istungiteks ettevalmistamise ja viibimise aega peab kohus kohaseks. Kohus nõustub kostjaga, et iseenesest ei olnud vaidlus keeruline, kuid märgib samas, et paljude menetlustoimingute tegemise vajadus tekkis kostja enda käitumisest – kostja esitas menetluses korduvalt erinevaid taotlusi, mida hagejal tuli kliendiga arutada ning millele tuli vastus koostada. Seetõttu leiab kohus, et osutatud õigusabi oli vajalik ja põhjendatud. Sõltumata sellest, et kõigis arvetes puudub käesoleva tsiviilasja number, peab kohus esitatud arveid selle tsiviilasja juurde kuuluvaks. Arvete aluseks olnud toimingute sisu tuleneb õigusabi spetsifikatsioonist, mis võimaldab kohtul siduda arvetel sisalduvaid summasid konkreetsete toimingutega. Seetõttu leiab kohus, et arvel tsiviilasja numbri märkimata jätmine ei ole takistuseks menetlusabi kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Osutatud teenuse tunnihind vastab turusituatsioonile ja õigusabi koguhind eelviidatud piirmäärale. Hageja on kinnitanud, et oli käibemaksukohustuslane kuni 28.11.2012. Kuivõrd kohus ei mõista lepingulise esindaja kulusid välja maksimummääras on võimalik käibemaks välja mõista. Seega ei pidanud kohus põhjendatuks õigusabi 4 tunni ulatuses, ülejäänud osas pidas kohus õigusabi osutamist põhjendatuks ja vajalikuks. Õigusabi tunnihind on 130 eurot (lisandub käibemaks 20%). Seega on põhjendatud õigusabi kulu (7 211,44 – 624) 6 587,44 eurot. Kostja kanda on jäetud menetluskulud maakohtu menetluses 95,49% ulatuses ja apellatsioonimenetluses täielikult. Väljaspool maakohtu menetlust on õigusabi kulunud 12 tundi ja 45 minutit (ehk matemaatiliselt 12,75). 12,75 tunni ulatuses tuleb menetluskulud tervikuna jätta kostja kanda, s.o summas 1 989 eurot (12,75 x 130 eurot x 20%). Ülejäänud õigusabi summas 4 598,44 eurot puudutab esimese astme kohtu menetlust, samuti puudutab esimese astme kohtu menetlust riigilõiv summas 5 432,49 eurot. Esimese astme kohtu menetluse kuludest (kogusummas 10 030,93 eurot) jääb kostja kanda 95,49%, s.o 9 578,54 eurot. Kohus määrab kostja kanda jääva menetluskulu rahaliseks suuruseks 11 567,54 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.