2-13-48126
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Määruse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2013.a. Kuressaare
Tsiviilasja number
2-13-48126
Tsiviilasi
Kuressaare linn Kuressaare Linnavalitsuse kaudu avaldus J P `i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega, kirjalik menetlus
Menetlustoiming
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Avaldaja: Kuressaare linn Kuressaare Linnavalitsuse kaudu (Tallinna tn 10 Kuressaare linn 93819, e-mail [email protected]), esindaja Vilma Kippak J Pi pärandvara ajutine pankrotihaldur Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre&Partnerid, asukoht Juhkentali 8, Tallinn 10132, e-post: [email protected])
2-13-48126
Kuressaare linn Kuressaare Linnavalitsuse kaudu esitas 14.10.2013 avalduse J Pi pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt J Pi (isikukood XXXXXXXXXXX), , kelle viimane elukoht Kuressaare linn, kõik pärijad on esitanud notarile avaldused pärandist loobumiseks. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 18 lg 1 on esimese, teise ja kolmanda järjekorra pärijate ning abikaasa puudumisel pärijaks pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. PärS § 125 lg 1 kohaselt ei saa kohalik omavalitsusüksus seadusjärgse pärimise korral pärandist loobuda. Kuressaare notari Marika Leisi poolt 02.09.2013 koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse (notari ametitoimingute raamatu registri nr 2516) kohaselt tõendatakse, et vastavalt pärimisseaduse §-le 10 lg 1, 11 lg 2 ja 18 lg 1 on J Pi pärijaks Kuressaare linn. Pärimisasjas Kuressaare kohtutäitur Enno Kermiku poolt 09.08.2013 läbiviidud pärandavara inventuuri tulemusena tuvastas kohtutäitur pärandaja J Pi pärandvara kohta järgmist: I Pärandaja varad:
2-13-48126 Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Eeltoodust tulenevalt ja aluseks võttes TsMS § 475 lg 1 p 122, palub avaldaja välja kuulutada pärandaja J Pi, pärandavara pankrot.
Vastavalt esitatud aruandele on J Pi pärandvaras järgmine vara: Raha ja pangakontod AS-is SEB Pank omab võlgnik arvelduskontot nr 10010355549018, mille saldo on seisuga 31.10.2013 0,00 eurot. Internetipanga lepingut sõlmitud ei ole. Kohustused AS SEB Pank ja AS SEB Liising ees puuduvad (Lisa 1). AS-is Swedbank omab võlgnik arvelduskontot nr 1107536654, mille saldo seisuga 30.10.2013 on 6,56 eurot. Võlgnikuga seotud teenuslepingud on suletud. Laenu-ja liisingulepinguid ei ole sõlmitud. Konto arestitud 24.10.2013 seisuga. Kohustused AS Swedbank ja AS Swedbank Liising ees puuduvad (Lisa 2). Danske Bank A/S Eesti filiaalis omas võlgnik arvelduskontot nr 334374210001, mis suleti 2.11.2010. Saldo nimetatud kontol seisuga 12.11.2010 oli 0,96 EEK. Ajavahemikul 17.10.2010-12.11.2010 ei ole kontol rahalisi liikumisi toimunud. Kohustused Danske Bank A/S Eesti filiaali ees puuduvad (Lisa 3). BIGBANK AS teatas oma vastuses ajutise halduri järelepärimisele, et tulenevalt krediidilepingust nr 0837206/96rk on BIGBANK AS-il käesoleval hetkel nõue J Pi vastu vähemalt 127,80 eurot (Lisa 4). Teistes krediidiasutustes (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, Nordea Finance Estonia AS, AS LHV Pank, Versobank AS, Tallinna Äripank AS, AS Eesti Krediidipank, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal, AS DNB Pank, AS Citadele banka Eesti filiaal) võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt kontot ei oma ning võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel aruandes nimetamata krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused (Lisa 5). Nõuded, ettemaksed Ajutise pankrotihalduri käsutuses olevate andmete kohaselt, puuduvad võlgnikul nõuded teiste era- ja/või juriidiliste isikute vastu. Muu vara Maanteeameti vastuse kohaselt ajutise halduri järelepärimisele, liiklusregistris seisuga 24.10.2013 J P nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole ja viimase kolme aasta jooksul ei ole olnud. Samuti ei ole nimetatud isikut märgitud sõidukite käesoleval ajal kehtivatele registreerimistunnistustele vastutavaks kasutajaks (Lisa 6). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ehitus- ja Elamuosakonna vastuse kohaselt, ei ole J P nimele riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud ehitisi kui vallasasju (Lisa 7). Eesti Väärtpaberite keskregistri pidaja AS Eesti Väärtpaberikeskus vastuse kohaselt ei ole J P nimel avatud väärtpaberkontot, mistõttu võlgniku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. J P nimele on avatud pensionikonto nr 99805306376, konto saldo on 0 osakut (Lisa 8).
2-13-48126 Vastuseks ajutise pankrotihalduri järelepärimisele teatas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu, et võlgnikul ei ole seisuga 20.11.2013 maksuvõlga ning on edastanud ajutisele haldurile maksuvõla puudumise tõendi. Maksu-ja Tolliameti andmetel ei ole J P registreeritud raskeveokimaksukohuslaseks. Maksuameti vastuse kohaselt ei ole J P esitanud füüsilise isiku tuludeklaratsioone 2010 kuni 2012 aasta kohta ja tema nimel ei ole nimetatud aastatel väljamakseid deklareeritud (Lisa 9). Elektroonilise Kinnistusraamatu andmete kohaselt, ei kuulu ega ole kuulunud võlgnikule ühtegi kinnisasja. Elektroonilise Äriregistri andmete kohaselt ei ole võlgnikul ühtegi kehtivat ega kehtetut seost ühegi äriühinguga. Eelpool toodust tulenevalt, moodustab võlgniku vara ajutise pankrotihalduri käsutuses olevate andmete kohaselt kokku 6,56 eurot.
Ajutise pankrotihalduri andmetel on võlgnikul aruande koostamise kuupäeva seisuga allpool loetletud kohustused: BIGBANK AS (reg.kood 10183757) - 127,80 eurot (krediidileping nr 0837206/96rk) (vt Lisa 4). Kohtutäiturite-ja Pankrotihaldurite Koja vastuse kohaselt täitemenetlused võlgniku suhtes puuduvad ja või on lõpetatud (Lisa 10). Kokku on võlgnikul aruande valmimise ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt rahalisi kohustusi summas 127,80 eurot.
Pankrotiavaldus Võlgnik suri 08.11.2009. Kõik pärijad esitasid notarile avalduse pärandist loobumiseks. Vastavalt PärS § 18 lg 1 on esimese, teise ja kolmanda järjekorra pärijate ning abikaasa puudumisel pärijaks pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. PärS § 125 lg 1 kohaselt ei saa kohalik omavalitsusüksus seadusjärgse pärimise korral pärandist loobuda. Kuressaare notar Marika Leisi poolt on 02.09.2013 välja antud pärimistunnistus nr 2516 mille alusel on J P pärijaks Kuressaare linn (Lisa 11). Kuressaare kohtutäitur Enno Kermiku poolt on 09.08.2013 läbiviidud pärandvara inventuuri. Teostatud pärandvara inventuuri tulemuste põhjal ületasid J P kohustused tema pärandvara väärtuse. PankrS § 9 lg 2 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Eeltoodust tulenevalt esitas 14.10.2013 Kuressaare linn Kuressaare Linnavalitsuse kaudu Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, kuna võlgniku pärandvarast ei ole võimalik rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid. Nõuete tasumise võimalused
2-13-48126 Arvestades, et võlgnikul on vara kokku 6,56 eurot, kohustusi on aga vähemalt 127,80 eurot, ületavad seega võlgniku kohustused oluliselt varasid. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused Senise pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgniku vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalusi. Arvamus maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta Tuginedes senise pankrotimenetluse käigus saadud infole, on võlgniku maksejõuetuse ajutise halduri hinnangul põhjustanud võlgniku laenukohustus AS BIGBANK ees. Ajutise halduri hinnangul, arvestades ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmeid, on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Menetluse kuludest PankrS § 29 lg-te 1-3 kohaselt, lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu eelpool nimetatud alustel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Käesolevas menetluses puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgnikul pole piisavalt vara, siis on põhjendatud võlgniku pankrot välja kuulutada üksnes juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on nõus tasuma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 1500,00 eurot. Samas, ei ole pankrotimenetluse läbiviimises ajutise halduri hinnangul perspektiivi, kuna ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalusi. Juhul, kui ükski isik ei ole nõus pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks raha deposiiti tasuma, on põhjendatud lõpetada võlgniku pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine haldur on lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu arvestuse (Lisa 12). Ajutine haldur on pankrotimenetluse algatamisest alates suhelnud võlausaldajate esindajatega, analüüsinud krediidiasutuste ja riiklike asutuste ja registrite poolt esitatud dokumente. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks
2-13-48126 väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1 lg 1, 2 ja 3; § 15 lg 1; § 31 lg 1, 3, 4 ja 5, teeb haldur ettepaneku: 1) Kuulutada välja J P (ik XXXXXXXXXXX, pärandvara pankrot välja üksnes tingimusel, et võlausaldaja kannab eeldatavate pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 1500,00 eurot; 2) mõista välja: 2.1 ajutise halduri tasu 864 eurot (9 tundi x 96 eurot; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 285,12 eurot) Terje Eipre arveldusarvele nr 221010087232 AS-s Swedbank ning 2.2 pankrotimenetluse kulude hüvitis 300 eurot (sisaldab km 20%) OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele nr 221019550566 AS-s Swedbank. Seega palgafond on kokku 1 149,12 eurot, millele lisandub hüvitis 300 eurot. Kokku kulu 1 449,12 eurot; 3) Juhul, kui ükski võlausaldaja ei kanna eeldatavate pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 1500,00 eurot, lõpetada J P (ik XXXXXXXXXXX, surnud ) pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub võimalus vara tagasi võita või tagasi nõuda. Pankrotimenetluse raugemise korral palun hüvitada halduri tasu osaliselt, s.o summas 397 eurot (summa ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 131,01 eurot) riigi vahendite arvel, kuna võlgnikul puuduvad vahendid ajutise pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Ülejäänud ajutise halduri tasu osa ja pankrotimenetluse kulud mõista välja võlgnikult.
PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kuna pärandaja kohustused on käenduslepingutest tulenevad, siis ei pidanud ajutine haldur ega kohus tõenäoliseks, et võlausaldajatest keegi tasuks menetluskulude ettemaksu pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Tagasivõitmisevõi tagasinõudmise võimalusi ei ole tuvastatud. Vastavalt ajutise halduri aruandele on võlgnik praktiliselt varatu. Ainsaks varaks on AS Swedbank kontol olev 6,56 eurot. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 127,80 eurot. Seega ületavad pärandvaral lasuvad kohustused oluliselt vara väärtuse. Pärandvara on maksejõuetu. Pärandvarast ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.
2-13-48126
Pankrotiseaduse § 29 lg. 8 järgi, kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Antud juhul kuulub pankrotivara hulka kuuluv 6,56 eurot, mis tuleb jätta ajutisele haldurile tema tasu ja kulude katteks. Pankrotiseadus § 23 lõike 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. PankrS § 23.lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 9 tunni eest, 864 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 285,12 eurot ja kuludele summas 300 eurot. Pankrotiseaduse § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) Külli Mõlder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.