Tagastada menetlusosalistele apellatsioonkaebusega ja hilisemate avaldustega esitatud dokumentaalsed tõendid.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.15.03.2011 esitas I A (hageja, apellant) hagi Harju Maakohtusse KÜ Liivamäe 4 (kostja, vastustaja) vastu võla ja viivise kehtetuks tunnistamiseks ning enamtasutud 91.45 euro väljamõistmiseks.
2.Hageja leidis, et kostja juhatus näitab üüriarvetel makseid (osamaks, üldelekter, üldvesi, lifti ja fonoluku hooldus) seadustega ja ühistu põhikirjaga vastuolus ning ignoreerib vajadust viia need vastavusse seadusega ja KÜ üldkoosoleku 27.11.2002 otsusega.
3.KÜ liikmetele määrati 1999. aasta septembrikuus osamaksud ebavõrdsel alusel, kuna ühetoaliste korterite omanikele on l m2 maksumus suurem kui kolmetoaliste korterite omanikele. Vastavalt seadusele ja põhikirjale oleks ühetoalise korteri osamaks 605.88 krooni, mitte 750 krooni. Hageja maksis osamaksu 650 krooni vastavalt seadusele, kuid kostja näitab tema arvetel senini 100 krooni suurust võlasummat ja nõuab sellelt ka viivist.
4.Kostja näitab 06.05.2002 üldkoosoleku otsuse alusel üldelektri, vee, liftihoolduse jne eest arvetel ühesuguseid makseid kõikidele KÜ liikmetele, sõltumata nende kasutatava pinna suurusest, mis ei ole vastavuses KÜ põhikirja punktiga 3.2.6. Üldkoosolek ei olnud pädev otsuseid vastu võtma, puudus kvoorum ja rikuti mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lõiget 4 ja korteriühistu põhikirja punkti 3.2.6.
5.Elamus on paigaldatud ustele elektromagnetilised lukuavajad, nupplüliti väravaluku avamiseks ja toiteplokk remondivahendite fondi arvel. Selle eest maksid kõik korterivaldajad, kellest igaühele on antud 2 võtit trepikoja ukse avamiseks. Asjast huvitatud korterivaldajate soovil paigaldati nende omal kulul (300 krooni) korteritesse kõnepunktid, mille teenindamiseks seadis juhatus sisse tasulise teenuse nimetusega „fonolukk". Alates veebruarist 2003 on teenuse maksumus 3 krooni kuus. Hageja ei ostnud endale sellist seadet, sest selleks puudub tal vajadus. Seega puudub hagejal vajadus maksta teenuse „fonolukk" eest.
6.Hageja on rohkem maksnud perioodil mai 2002 kuni veebruar 2011 üldelektrienergia eest 1219.42 krooni, üldvee eest 212.90 krooni, kokku 1432.32 krooni ehk 91.54 eurot.
7.Arvetel näidatav hageja võlgnevus 311.23 eurot ja viivis 6 eurot seisuga veebruar 2011, mille kehtetuks tunnistamist ja üleliigselt makstud 91.54 euro tagastamist hageja taotleb, koosneb maksmata osamaksu osast (100 krooni), maksmata üldelektrienergia ja üldvee ning fonoluku teenindamise summadest ja viivisest perioodi 1999 kuni veebruar 2011 eest. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnistanud ja taotles nõuetele aegumise kohaldamist.
Kostja asutati 16.02.1999, osamaksu suurus määrati 19.12.1998 asutamiskoosolekul järgmiselt: 1-toalistele korteritele 750 krooni, 2-toalistele korteritele 1000 krooni ja 3- ja enamatoalistele korteritele 1250 krooni. Osamaksu tasumise lõpptähtajaks määrati 19.12.1999. Otsus võeti vastu ühehäälselt, selle poolt oli ka hageja, kes osales koosolekul. Asutamiskoosoleku otsuseid ei vaidlustatud, seega on need kehtivad. Hiljem muudeti osamaksu suurust üldkoosolekutel 18.06.2008 ja 16.03.2011 ning seda hakati arvestama korteri suuruse järgi. Osamaksu tasumine on seaduse järgi kohustuslik, kostja raamatupidamises ei ole selles osas hagejal võlga kostja ees, kuna vajalikud summad on kaetud summadest, mis on hagejalt laekunud.
10.Üldvee, üldelektri ja lifti eest tasumise arvestus toimub võrdsetes osades korterite vahel. Nimetatud arvestus põhineb üldkoosolekute otsustel 06.05.2002 ja 27.11.2002, mille kohaselt tuleks arvestada kommunaalteenuste üldvee, üldelektri, fonoluku ja lifti eest võrdsetes osades igale korterile. Eelnimetatud üldkoosolekute otsuseid ei vaidlustatud, seega on need kehtivad ja on aluseks eelnimetatud teenuste tasu arvestamisel.
11.Kostjal ei ole hoolduslepingut fonoluku hooldamiseks. Kostja korjab liikmetelt vahendeid fonoluku süsteemi (fonoluku plokid välisustel, juhtmed korteriteni ja toiteplokk) korrashoidmiseks. Seega ei vasta tõele hageja väide, et kostja nõuab temalt raha korteritesse paigaldatud kõneseadmete teenuse eest, kuna kõneseadmete rikete eest tasub iga korteriomanik ise. Tasu fonoluku eest võeti korteriomanikelt, sealhulgas hagejalt, elamut hooldava hooldusfirma OÜ Losside Kinnisvara poolt. Alates aastast 2002 majandab korteriühistu elamut ise. Juhatus täpsustas ja kinnitas oma otsusega 06.02.2003 eelmise aasta kulude alusel vajalikud kulud fonoluku hooldamiseks. Üle kaheksa aasta on see summa 3 krooni olnud muutmata, mis on 0,19 eurot kuus iga korteri kohta.
12.Viivise tekkimise põhjuseks ei ole ainult see, et hageja tahtlikult ei tasunud arveid täies ulatuses. Viivis tekkis ka arvete mittetähtaegsest tasumisest. Hageja oma hagiavalduse täpsustuses kinnitas ise, et võlg kostja ees tekkis alates septembrist 1999. Arvestades korteriühistus olevat olukorda, et kohtumenetluses on mitu hagi kostja vastu ja eesmärgiga viia vastavusse kostja põhikiri väljakujunenud ühise majandamise korraga, üldkoosolekul 16.03.2011 (punkti 6 all) võeti vastu otsus viia tariifi arvestus vastavusse seadusega tasaarvestusi tegemata. Esimese astme kohtu otsus
13.18.09.2012 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Korteriühistu seaduse (KÜS) § 7 lõige 1 sätestab, et ühistu liikme osamaksu suurus ühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui ühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile ühistu liikmetele. Vaidlust ei olnud selles, et kostja asutati 16.02.1999. Osamaksu suurus 1-toalistele korteritele 750 krooni, 2-
toalistele korteritele 1000 krooni ja 3- ja enamatoalistele korteritele 1250 krooni määrati 19.12.1998 asutamiskoosolekul. Asutamiskoosoleku otsuseid ei vaidlustatud. Osamaksu tasumise lõpptähtajaks oli 19.12.1999. Järelikult aegus nõue osamaksust tuleneva võla üle 19.12.2009. Hagi on esitatud kohtule 15.03.2011, mistõttu jättis kohus hagi osamaksu nõudest tuleneva võla ja viivise kehtetuks tunnistamiseks, tuginedes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lõikele 1 ja §-le 149, rahuldamata aegumise tõttu.
15.Vastavalt KÜ Liivamäe 4 põhikirja punktile 3.2.1 on ühistu liige kohustatud täitma põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ning ettekirjutusi (kodukord, haldamisleping). Hageja vaidlustas üldelektrienergia, üldvee, fonoluku ja lifti arved alates maist 2002 veebruarini 2011. Kostja taotles kohaldada aegumist nõuetele kuni märtsikuuni 2008.
16.TsÜS § 146 lõike 1 järgi aeguvad tehingust tulenevad nõuded kolme aasta jooksul ja TsÜS § 147 lõike 3 teise lause kohaselt algab arve esitamisega sissenõutavaks muutunud nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega tuleb kohaldada aegumist ja jätta aegumise tõttu rahuldamata hageja arvetel põhinevad nõuded ajavahemikul maikuust 2002 kuni 31.detsembrini 2007.
17.Kostja põhikirja punkti 7.5 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kohalolevate liikmete arvust, kui kohal on vähemalt kaks ühistu liiget. Punkti 7.7 kohaselt võetakse üldkoosoleku otsused vastu kohalolevate liikmete poolthäälteenamusega. KÜS § 13 lõike 1 kohaselt jõustub üldkoosoleku otsus selle tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Lõike 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.
18.Kostja esitatud arvetest nähtub, et üldvee, üldelektri ja lifti eest tasumise arvestus toimub võrdsetes osades jagatuna korterite vahel. Üldkoosoleku otsusega 06.05.2002 on tõendatud, et arvestus põhineb üldkoosoleku otsuse punktil 5.1, mille kohaselt arvestatakse üürikviitungites alates 01.05.2002 üldvee, üldelektri ja lifti kulud korteri kohta.
19.Koosoleku protokollist nähtuvalt osales 83-st korteriühistu liikmest koosolekul 43 liiget, seega oli koosolek pädev otsuseid vastu võtma ning vastuvõetud otsused ei ole kvoorumi puudumise tõttu tühised. Pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et koosolekul vastuvõetud otsuseid ei ole vaidlustatud, seega on otsus jõustunud ja kõigile ühistu liikmetele täitmiseks kohustuslik. Kuna kostja vastuse kohaselt esines esimeses 28.06.2002 äriregistrile esitatud koosoleku protokollis vigu ja kõik osalejad kahele allkirjalehele allkirju ei andnud, mistõttu see asendati, siis jätab kohus asendatud koosoleku protokolli tähelepanuta. Asjaolu, et hääletustulemused punkti 5.1 osas ei vasta koosolekul osalenud isikute arvule, on seletatav asjaoluga, et osa koosolekul osalenud isikuid ei võtnud hääletamisest osa. Et otsuse poolt hääletanud isikute arv ületab vastu hääletanud isikute arvu, siis saab lugeda otsuse vastuvõetuks.
20.Sama üldkoosoleku otsuse punkti 5.5 teisest lõigust nähtuvalt kinnitas üldkoosolek kõigile korteritele arvestuse fonoluku lahtris ja kohustas ühistu liikmeid seda tasuma. Kostja seletuse kohaselt põhines koosoleku otsus OÜ Losside Kinnisvara poolt arvestatud summal 5.10 krooni. Eeltoodut tõendab ka hagejale 24.05.2002 väljastatud teade. Juhatuse koosoleku protokolliga 06.02.2003 on tõendatud, et alates 01.02.2003 määrati fonoluku tasuks 3 krooni korteri kohta.
21.Hageja vaidlustas 27.11.2002 üldkoosoleku protokolli võltsituse tõttu ja väitis, et õigeks protokolliks tuleb lugeda tema poolt käsikirjaliselt koostatud protokoll. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt võttis üldkoosolekust osa 31 korteriomanikku, seega alla poole ühistu liikmetest. Sama nähtub hageja käsikirjaliselt koostatud ja allkirjastamata protokolli tekstist. Üldkoosoleku teatest ei nähtu, et tegemist oleks korduskoosolekuga, seega ei olnud 27.11.2002 üldkoosolek kvoorumi puudumise tõttu pädev otsuseid vastu võtma.
22.06.05.2002 üldkoosoleku otsusega sarnase otsuse kinnitas ühistu 29.04.2009 üldkoosolek punktis 5, millest nähtuvalt tuleb ühistu liikmel tasuda üldvee, üldelektri, lifti ja fonoluku eest korteri põhiselt, mitte üldpinna ruutmeetrite alusel. Üldkoosolek kinnitas ka 2010. aastal teostatud remonditööde, sealhulgas fonoluku remonditööde kuluaruande. Üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud, kuna protokollist nähtuvalt on tegemist korduskoosolekuga, siis oli koosolek pädev otsuseid vastu võtma antud liikmete arvuga. Väljavõttega 18.06.2008 toimunud korduskoosoleku protokollist on tõendatud, et osamaksu suuruseks määrati 0.40 krooni korteriomandi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud.
23.Kostja kohtuistungil antud seletuste, üldkoosoleku 16.03.2011 protokolli punktiga 6 ja majandamiskulude arvestusega on tõendatud, et juhatusele anti üldkoosolekul volitused viia tariifid vastavusse seadusega tasaarvestusi tegemata, pärast mida esitatakse korteriomanikule arveid üldpinna suurusest lähtudes.
24.Majandamiskulude arvestusega on tõendatud, et hageja põhivõla suuruseks on 2012. aasta aprillikuu seisuga 15.67 eurot. KÜS § 7 lõike 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hagejale arvestatud viivise suuruseks on 18.49 eurot. Eelnevast järeldas kohus, et hagis märgitud võla ja viivise arvestus ei vasta tegelikkusele. Võttes arvesse, et kostja on esitanud hagejale arveid vastavalt jõustunud üldkoosolekute otsustele ning et KÜS § 13 lõike 4 ja kostja põhikirja punkti 3.2.1 kohaselt on üldkoosoleku ja juhatuse otsused ühistu liikmetele täitmiseks kohustuslikud, ei ole hagi põhjendatud. Apellatsioonkaebus
25.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.
26.Maakohus on tõendeid valesti hinnanud. Hageja ei ole taotlenud asutamiskoosoleku 19.12.1998 otsuste kehtetuks tunnistamist. Hageja taotles tunnistada õigustamatuks võla ja viivise arvutamise. Võlg tekkis seoses makstud summade üleviimisega maksmata osamaksu võla kustutamiseks, fonoluku teenindamiseks ja viivise arvutamiseks. Apellant taotleb võla ja viivise aegumistähtaja arvestamist.
27.Ühistu koosolekul 06.05.2002 kostja viis sisse tasu üldenergia, vee ja lifti eest korteri pealt. Tahtlikult on rikutud korteriühistu põhikirja punkti 3.2.6. Sihtotstarbelise makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast korterite kogupinnast. Koosolekul 06.05.2002 puudus päevakorrapunkt 5, seetõttu ei olnud koosolek pädev otsust vastu võtma.
28.Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui
üldkoosolekus osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. Apellant leiab, et 06.05.2002 üldkoosolekul kvoorum puudus ja koosolek ei olnud pädev otsuseid vastu võtma. Koosoleku otsust ei saanud vaidlustada, sest koosoleku protokoll anti äriregistrile 19.08.2002, see tähendab rohkem kui kolm kuud hiljem.
29.Üldkoosoleku 16.03.2011 koosolekul otsustati heaks kiita 06.05.2002 üldkoosoleku protokolli venekeelne variant ja kohustada juhatust tõlkima protokoll eesti keelde. Koosoleku protokollija kinnitas ainult protokolli viimase lehe, kus koosolekul viibinute arv on 30. Järelikult on protokolli lehed nr 1 ja nr 2 võltsitud ja juhatuse liikmetele on see asi teadmata. 06.05.2002 koosoleku otsus on vastuolus ühistu põhikirjaga. 16.03.2011 üldkoosoleku otsused on vaidlustatud.
30.Juhatuse koosoleku protokoll 06.02.2003 on juhatuse liikmete poolt allkirjastamata. On rikutud ühistu põhikirja punkti 7.13. Juhatus oleks pidanud läbi viima korduva koosoleku.
31.Kostja esitas arvetel valesid andmeid. Arvel nr 54/09-08 on näidatud - 594.06 krooni, aga hageja arvel – 564.06 krooni. Võlg 86.60 krooni, 1.77 euro - viivis - ei vasta panga väljavõtetele. Lisateenused 1.36 eurot ja viivis 1.75 eurot on põhjendamatud. Arvestades ülaltoodut, võlg 15.67 eurot ja viivis 18.49 eurot on õigustamatud. Vastustaja seisukoht
32.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
33.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja menetlusosaliste poolt ringkonnakohtule esitatud täiendavate selgitustega, leiab, et maakohtu otsust tuleb osaliselt muuta põhjenduste osas, kuid otsuse resolutsiooni muutmiseks alus puudub. Apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu.
34.Hageja esimese nõude sisuks on tuvastada, et tal puudub korteriühistu 19.12.1998 asutamiskoosoleku poolt kehtestatud osamaksu 750 krooni tasumata osa (100 krooni) tasumise kohustus. Hageja leiab, et temal kui ühetoalise korteri omanikul oleks pidanud olema kohustus tasuda osamaksu 650 krooni ning et 100 krooni on tal senini põhjendatult tasumata. Maakohus jättis selle nõude rahuldamata aegumise tõttu.
35.Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et hageja esimese nõue rahuldamiseks alus puudub, kuid ei nõustu rahuldamata jätmise põhjendusega. Nimelt on tegemist õigussuhte puudumise tuvastamise nõudega, millele aegumist kohaldada ei saa. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-73-08 selgitanud, et aegumisele allub üksnes sellest õigussuhtest tulenev nõue. Seega käesolevas asjas alluks aegumisele kostja nõue hageja vastu vähemmakstud osamaksu osa 100 krooni tasumiseks või kostja nõue enamtasutud osamaksu summa tagastamiseks. Kumbagi nendest nõuetest esitatud ei ole, kuid mõlemad need nõuded oleksid olnud hagi esitamise ajaks 15.03.2011 aegunud. Riigikohus on viidatud lahendis selgitanud, et kui õigussuhtest tulenevad nõuded on aegunud, võib hageja olla kaotanud õigusliku huvi õigussuhte tuvastamise vastu. Kolleegium on seisukohal, et kuna käesolevas asjas oleks korteriühistu asutamiskoosolekul vastuvõetud osamaksete tasumisega seotud rahalistele nõuetele nii hagejal kui kostja õigus esitada aegumise vastuväide, siis on hageja kaotanud õigusliku huvi õigussuhte tuvastamise vastu. TsMS § 368 lõike 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.
36.Hageja teiseks nõudeks on aastatel 2002 kuni 2011 korteriühistule seaduses ettenähtust enamtasutud majandamiskulude tagasinõue. Hageja on seisukohal, et ühistu on nõudnud majandamiskulusid tühiste üldkoosolekute otsuste alusel. Kostja on osaliselt esitanud aegumise vastuväite ja ülejäänud osas vaidleb vastu otsuste tühisusele.
37.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega osas, mis puudutab hageja nõude aegumist kuni 31.12.2007 arvete alusel tasutud summade osas. Hageja väited TsÜS § 146 lõike 4 rakendumise kohta ei ole põhjendatud. Viidatud sätte rakendamiseks peab esinema lisaks võlgniku tahtlusele mitte täita oma kohustust tahe teist poolt heade kommete vastaselt kahjustada või tegutseda muul viisil teist poolt tahtlikult kahjustades (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-79-09, nr 3-2-1-15-09). Käesolevas asjas on tegemist korteriühistu ja tema liikme vahelise suhtega ning vaidlusaluste majanduskulude arvestamise aluseks on ühistu liikmete üldkoosoleku otsus. Ükski hageja väide ega esiletoodud asjaolu ei anna alust tõlgendada korteriühistu kui juriidilise isiku käitumist tahtena tekitada ühele oma liikmetest (hagejale) kahju. Samadel alustel esitati arveid ka teistele liikmetele. Samuti ei ole põhjendatud hageja viide läbirääkimiste toimumisele poolte vahel (t I kd lk 113), mis TsÜS § 167 alusel saaks olla aluseks aegumise peatumisele. Viidatud sätte kohaselt piisab läbirääkimisteks igast arvamuste vahetamisest nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle, kui üks pool kohe teise poolega arutamisest ei keeldu, seejuures peab arvamuste vahetamisest nähtuma, et põhimõtteliselt võib olla veel võimalik mingi kokkuleppelise lahenduse saavutamine. Tsiviilasja materjalidest nähtub hageja poolt erinevate nõudekirjade saatmine (t I kd lk 32, 35, 49, 58 jt), kuid ei nähtu kostja sellised vastused, millest saaks järeldada mingigi kokkuleppelise lahenduse võimalust.
38.Maakohus ei võtnud seisukohta hageja väite kohta, et 06.05.2002 koosolekul ei saadud võtta vastu otsust põhikirjast erineva majanduskulude arvestuse aluste kohta, kuna seda ei olnud koosoleku päevakorras välja kuulutatud (t I kd lk 160). Riigikohus on lahendis nr 32-1-53-10 selgitanud, et KÜS § 151 lõikes 1 sätestatust erinevaid aluseid majanduskulude jagamiseks korteriühistu liikmete vahel võib kehtestada ainult põhikirjas, mitte üldkoosoleku otsusega. Seega kuna kostja asutamiskoosolekul vastuvõetud põhikirja punkti 3.2.6 kohaselt pidi ühistu liige tasuma sihtotstarbelisi makseid lähtuvalt tema omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas (t I kd lk 9), siis kostja liikmete teistsugune otsustus 06.05.2002 üldkoosolekul oli vastuolus seadusega. Viidatud lahendis asus Riigikohus KÜS-i ja MTÜS-i sätteid tõlgendades seisukohale, et selline vastuolu seadusega ei ole siiski aluseks korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuse tühisusele, kuid saab olla aluseks üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisele. Olukorras, kus ühistu üldkoosolek on võtnud vastu ebaseadusliku otsuse, on ühistu liikmetel õigus KÜS § 13 lõike 3 alusel esitada hagi kohtusse otsuse tühistamiseks kolme kuu jooksul otsuse teada saamisest. Hageja seadusega vastuolus olnud üldkoosoleku otsust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ei vaidlustanud. Seega eelduslikult on otsus kehtiv ja KÜS § 13 lõike 4 kohaselt kõigile ühistu liikmetele täitmiseks kohustuslik. Samuti saab lugeda korteriomanikele täitmiseks kohustuslikuks 29.04.2009 üldkoosoleku otsused (t I kd lk 217-218). Tegemist oli korduskoosolekuga ja selle päevakorras oli punkt kommunaalkulude arvestuse korrast ja tasaarvestusest ning otsustati hooldus-, remondi-, avarii- majakindlustuse-, maamaksu-, prügiveo- ja küttekulusid arvestada vastavalt ruutmeetritele. Kostja ei ole esitanud väiteid sel koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse või seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustamise kohta. 16.03.2011 koosolekul võeti vastu otsus anda juhatusele volitused viia majanduskulude jagamine kooskõlla seadusega, tasaarvestusi tegemata (t I kd lk 100). Tsiviilasjas nr 2-11-13353 vaidlustas hageja 16.03.2011 üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid, kuid jõustunud kohtulahendiga jäi hagi rahuldamata. Seega on 16.03.2011 otsused kehtivad ja täitmiseks kohustuslikud kõigile ühistu liikmetele, sealhulgas hagejale.
39.Apellatsioonkaebusele ja apellandi 17.06.2013 kirjale oli lisatud 06.05.2002 üldkoosoleku venekeelse protokolli koopia koos protokollija 16.09.2012 kinnitusega oma allkirja õigsuse kohta protokolli 3-l lehel ja kostja arve hagejale nr 54/09-08. Vastustaja vaidles täiendavate tõendite vastuvõtmisele vastu. Vastustaja 10.06.2013 kirjale oli lisatud kostja põhikiri, milline kehtis 26.04.2008-15.02.2011. 17.06.2013 kirjale oli lisatud veel kutse 16.03.2011 koosolekule, teostatud remonditööde aruanded 2005. ja 2007.aastate kohta, hageja kiri juhatusele 25.10.2012 koos tõlkega. 05.07.2013 kirjale oli lisatud helisalvestis 16.03.2011 koosoleku kohta. 09.12.2013 kirjale oli lisatud joonis vahelduvsuunaliste kõneseadmete kohta, arved 09.2008, 05.2009, 06.2009 ja 07.2009, põhikiri 16.03.2011 ja sama põhikirja projekt. Kolleegium on seisukohal, et täiendavate tõendite vastuvõtmisest apellatsiooniastmes tuleb keelduda TsMS § 652 lõike 4 alusel. Viidatud sätte kohaselt peab pool uue tõendi esitamise lubatavust põhjendama vastavalt kaebuses (apellant) või vastuses kaebusele (vastustaja) ja kui pool uue tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Kaebuses esitatud uute tõendite vastuvõtmisele vaidles vastustaja vastu. Pooled ei ole menetlusdokumentides täiendavate dokumentaalsete tõendite esitamist põhjendanud. Eeltoodu alusel keeldub kolleegium täiendavate tõendite vastuvõtmisest ja tagastab need pooltele koos käesoleva lahendiga.
40.Käesoleva otsuse põhjendustes käsitlemata väidete osas nõustub kolleegium maakohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. TsMS § 117 lõike 1 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.