% ulatuses solidaarselt Kaevemeister OÜ, Jaak Pirnipuu ja Alari Kupri kanda ning ülejäänud 66 % ulatuses Kaevemeister OÜ kanda. AS Swedbank Liising kanda jätta 4 % Kaevemeister OÜ menetluskuludest ning 70 % Jaak Pirnipuu ja Alari Kupri menetluskuludest.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja esitas 12.03.2012 Tartu Maakohtule hagi Kaevemeister OÜ (kostja I), Jaak Pirnipuu (kostja II) ja Alari Kupri (kostja III) vastu. Swedbank Liising AS ja Kaevemeister OÜ vahel sõlmiti 29.08.2005 liisinguleping 0108623L, mille esemeks oli laadur-ekskavaator Hidromek HMK 102 S. Hageja kohustus andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ning liisinguvõtja kohustus lepingu üldtingimuste p 1.3 kohaselt tasuma hagejale lepingus ette nähtud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja I lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt ei tasunud. Hageja saatis 15.06.2009 kostjale I kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta, millega andis kostjale I täiendava tähtaja 14 päeva võlgnevuse tasumiseks. Kostja I lepingujärgset võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles lepingu erakorraliselt üles. Kostja ei tagastanud hagejale vabatahtlikult vara, mistõttu kasutas hageja vara valduse taastamiseks Reeborn OÜ ja Hansa Inkasso Agentuur OÜ abi, kuid vara ei õnnestunud hagejale tagastada. Hageja nõuab kogu vara jääkväärtuse hüvitamist, tasumata arvete ja muude kulutuste tasumist kogusummas 20 798, 96 eurot. Nõude kogusumma kujuneb vara jääkmaksumusest 13 816, 62 eurot, debitoorsest võlgnevusest 5 975, 81 eurot ning viivisemaksete võlgnevusest 1006, 53 eurot. Hageja ja Jaak Pirnipuu (kostja II) sõlmisid käenduslepingu nr 0108632L, hageja ja Alari Kupri (kostja III) vahel sõlmiti käendusleping nr 0108632L. Kostjatega II ja III sõlmitud
käenduslepingute kohaselt kohustusid kostjad II ja III tagama solidaarselt kostjaga I hageja ja kostja I vahel sõlmitud liisingulepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Käenduslepingute vastutuse piirmääraks lepiti kokku 60 998,45 eurot. Tulenevalt VÕS § 142 lg-st 1 kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja eest vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja palus kostjatelt mõista välja solidaarselt Swedbank Liising AS kasuks välja 20 798, 96 eurot ning viivis protsendina põhinõudest (19 792, 43 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,25 % päevas ning palus jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
2.Kostjad II ja III vaidlesid hagile vastu ning hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostjale I oleks lepingu ülesütlemise teatis kätte toimetatud. Liisinguandjal on õigus pöörduda nõudega käendajate vastu ainult siis, kui põhivõlgniku suhtes on nõue muutunud sissenõutavaks. Kostjad soovivad, et hageja esitaks tõendeid, mis kinnitaks et liisinguleping on põhivõlgniku suhtes kehtivalt üles öeldud. Samuti ei ole kostjate II ja III jaoks mõistetav, millisele alusele lepingu ülesütlemisel tuginetakse - hagiavaldusest nähtuvalt tuginetakse liisingulepingu ülesütlemisele süülise käitumise tõttu vastavalt liisingulepingu üldtingimuste punktile 7.3, kuid hagiavaldusest ei nähtu põhjendusi, mis viitaksid põhivõlgniku süülisele käitumisele. Hageja on endiselt liisingueseme omanik ning peaks võtma kasutusele meetmeid eseme valduse taastamiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja kasutanud Reeborn OÜ ja Hansa Inkasso Agentuur OÜ abi, kuid ükski lisatud tõend seda asjaolu ei kinnita. Hagi lisas nr 17 toodud memos vara tagastamise kohta on mainitud tagastamata varana „Neussonit“, mida pole põhivõlgniku liisingus kunagi olnud. See tekitab küsimuse, kas hageja on üldse tegelenud liisingueseme asukoha tuvastamisega. Hageja peaks eelkõige asuma nõudma oma asja valduse taastamist, mitte esitama rahalist nõuet liisingulepingu käendajate vastu. Kostjad II ja III ei nõustu hageja poolt nõutavate kuludega. Hagiavalduse kohaselt on leping lõpetatud 15.06.2009 teatise kaudu, samas soovib hageja debitoorse võlgnevuse väljamõistmist ajavahemiku 31.10.2009-30.05.2010 osas, mille jooksul on edasi arvestatud igakuiseid liisingu osamakseid ja intresse. Kui lugeda leping üles öelduks 15.06.2009 teatise kaudu, ei saanud hageja enam nõuda liisingulepingu täitmist ega igakuiste liisinguarvete tasumist, samuti viivist arvete mittetasumise eest. Hageja ei saa korraga tugineda lepingu ülesütlemise ja lepingu täitmise nõudele ega sellest tulenevalt nõuda lepingulist leppetrahvi kui leping on üles öeldud. Hageja mitmed arved kajastavad leppetrahvi kindlustuspoliisi esitamata jätmise eest, mis puudutavad perioodi peale liisingulepingu ülesütlemist. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et Kostjat I oleks leppetrahvist mõistliku tähtaja jooksul teavitatud ja et ta oleks sellised teated kätte saanud. Kostjatele jääb mõistetamatuks, millisel alusel nõuab hageja vara jääkmaksumuse hüvitamist peale lepingu ülesütlemist ning olukorras, kuis hageja on endiselt vara omanik. Arusaamatuks jääb ka hageja võlaarvestus, mh kas debitoorse võlgnevuse sees on ka tasumata intressid. Sellisel juhul on nõue ebaõigesti formuleeritud, sest viivist ei saa arvestada intressi maksmisega viivitamise pealt.
3.Tartu Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohtu otsuse kohaselt saab liisingulepingu lugeda ülesöelduks alles hagi materjalide kättetoimetamisega kostjatele, kuna hageja oleks pidanud püüdma ülesütlemise teatist kätte toimetada ka muul viisil kui ühe korra tähitud kirjaga või proovida kättetoimetamist mitmel korral samal viisil. Maakohus nõustus kostjatega II ja III, et käesoleval juhul ei ole täidetud lepingust tuleneva leppetrahvi nõudmise alused. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et
ta leppetrahvi nõuab. Arveid, millest nähtub leppetrahvi tasumise nõue, ei saa pidada leppetrahvist etteteatamiseks, mistõttu on nendest arvetest tulenev leppetrahvi tasumise nõue summas 4x 3000 krooni ehk 766,94 eurot põhjendamatu. Maakohus luges põhjendatuks debitoorse võlgnevuse summas 5 208, 90 eurot: arved 8561887366 (tl 23), nr 8564556351 (tl 24), nr 8567197555 (tl 25), nr 8569709640 (tl 27), nr 8572131849 (tl 29), nr 8574572396 (tl 31) ja nr 8576922847 (tl 33) ning viivisearvetest nr 8211116523 (tl 35), nr 8210947023 (tl 36), nr 8210842322 (tl 37), nr 8210674833 (tl 38), nr 8210497266 (tl 39) ja nr 8210250613 (tl 40) tulenevad nõuded summas 1 006,52 eurot, mis tuleb välja mõista solidaarselt kostjatelt I, II ja III. Maakohus ei nõustunud kostjate II ja III vastuväidetega, et hageja on arvestanud viivist ka intressinõudelt, kuna igalt viivise arvelt nähtub viivisenõude summa korrigeerimine. Maakohus leidis, et hagejal on õigus nõuda ekskavaatori jääkväärtuse hüvitamist vastavalt VÕS § 115 lg-le 2, kuna hageja on liisingueseme tagastamise viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Kosta I oleks vara heaperemeheliku kasutamise korral pidanud võtma tarvitusele mingid abinõud, et tagada vara säilimine. Kostjad ei ole vaielnud vastu vara jääkmaksumuse summale. Kostjatega II ja III sõlmitud käenduslepingud olid tähtajalised, kehtivusega kuni 31.05.2011. VÕS § 145 lg 1 kohaselt on võlausaldajal käendaja vastu suunatud nõudel kolm eeldustkehtiv käendusleping, käendusega tagatava võlausaldaja nõude olemasolu ja käendusjuhtumi saabumine. Lepingust tulenevate kohustuste, st liisingulepingu osamaksete, intressi ja viivise osas on käendajate vastutuse eeldused täidetud. Vara jääkmaksumuse hüvitamist saab nõuda alles pärast lepingu ülesütlemist. Kuna kohus loeb liisingulepingu ülesöelduks alles hagimaterjalide toimetamisega kostjatele, saab hageja nõuda liisingueseme jääkmaksumuse hüvitamist üksnes põhivõlgnikult kostjalt I, mitte kostjatelt II ja III. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades seda, et hageja nõue oli 20 798, 96 eurot ning kohus rahuldab hagi 20 032, 05 euro ulatuses, tuleb menetluskulud jätta 96 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning 4 % ulatuses hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Jaak Pirnipuu ja Alari Kupri esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada Tartu Maakohtu 14.02.2013 otsuse menetluskulude jaotuse osas ning teha vaidlustatud osas uus otsus, millega jätta Jaak Pirnipuu ja Alari Kupri menetluskulud Swedbank Liising AS kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oleks kohus pidanud arvestama hagi rahuldamise määra ka menetluskulude jaotuse juures, Maakohus oleks pidanud arvestama, et kostjate II ja III vastu rahuldati nende vastu esitatud nõudest vaid 6 215, 42 eurot, mis on 29, 9 % esitatud nõudest. Maakohus on jätnud põhjendamatult apellantide kanda 96 % menetluse kuludest; 2) pidanuks maakohus arvestama TsMS § 162 lg 2 kohaselt asjaoluga, et apellandid pakkusid hagejale menetluse raames kompromissi, mis oli suurusjärgus sarnane apellantide suhtes hagi rahuldamise määraga.
5.Hageja Swedbank Liising AS vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt:
1) on maakohtu otsus kooskõlas seadusega. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 96 % ulatuses, mistõttu jättis kohus põhjendatult menetluskulud solidaarselt 96 % ulatuses kostjate kanda; 2) on Riigikohus avaldanud seisukoha, et juhul, kui kaotanud poolel on mitu kostjat või hagejat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja põhjendatud kohtukulu välja mõista solidaarselt, kui nad teostavad hagejaga ühist õigust või kaitsevad end ühiselt hageja vastu. Kui kaaskostjad on solidaarvõlgnikud põhinõude suhtes, puudub üldjuhul mõistlik põhjus käsitleda neid kohtukulude hüvitamise nõudes teisiti (RK lahend 3-2-1-136-12).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Maakohtu 14.02.2013 otsus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada. Ringkonnakohus saab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel teha asjas maakohtule tagasi saatmata uue otsuse.
7.Maakohtu otsusest nähtuvalt mõistis Tartu Maakohus kostjatelt I, II ja III solidaarselt Swedbank Liising AS kasuks välja debitoorse võlgnevuse 5 208, 90 eurot ning viivise 1006, 52 eurot, kokku 6 215, 42 eurot. Kostjalt I mõistis maakohus välja lisaks eelnevale ka liisingueseme jääkmaksumuse summas 13 816, 62 eurot.
8.Menetluskulude jaotuse osas märkis maakohus, et kuna hagi rahuldati 20 032, 05 euro ulatuses, mis moodustab hageja nõudest 96 %, tuleb 96 % menetluskuludest TsMS 163 lg 1 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses tooduga, et selline menetluskulude jaotus ei ole kostjate II ja III suhtes õiglane, pidades silmas nende vastu esitatud nõude rahuldamise ulatust. Hagi rahuldati 20 032, 05 euro ulatuses üksnes kostja I vastu. TsMS § 163 lg 1 peab kohus menetluskulude jaotamisel silmas hagi rahuldamise ulatust. Käesoleval juhul ei ole menetlusosalised kohtuotsust vaidlustanud osas, milles kohus rahuldas hageja nõude kostjate II ja III vastu 6 215, 42 euro ulatuses. Kostjate II ja III suhtes rahuldati esialgsest haginõudest 20 798, 96 eurot nõue 29, 9 % ulatuses (6215, 42 /20 798, 96). Tulenevalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et kostja I kanda tuleb jätta 96 % hageja menetluskuludest, nagu leidis ka maakohus ning kostja II ja kostja III kanda tuleb jätta 29, 9 % hageja menetluskuludest. Osas, mis menetluskulud jäävad ka kostjate II ja III kanda (29, 9 %) on kostjad I, II ja III solidaarvõlgnikud. Eeltoodut arvestades tuleb hageja menetluskulud maakohtus jätta 30 % ulatuses solidaarselt Kaevemeister OÜ, Jaak Pirnipuu ja Alari Kupri kanda ning ülejäänud 66 % ulatuses Kaevemeister OÜ kanda. AS Swedbank Liising kanda tuleb jätta 4 % Kaevemeister OÜ menetluskuludest ning 70 % Jaak Pirnipuu ja Alari Kupri menetluskuludest. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja vastuväitega, et kui kaotanud poolel on mitu kostjat või hagejat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja põhjendatud kohtukulu välja mõista solidaarselt, kui nad teostavad hagejaga ühist õigust või kaitsevad end ühiselt hageja vastu, mistõttu tuleks käesoleval juhul jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Käesoleval juhul tuvastas maakohus, et kostja I ning kostjad II ja III ei ole suures osas solidaarvõlgnikud, mistõttu puudus alus menetluskulude väljamõistmiseks kõigilt kostjatelt samas ulatuses. Vastustaja poolt viidatud Riigikohtu lahend 3-2-1-136-12 on asjakohatu, kuna viidatud lahendis ei käsitle Riigikohus solidaarvastutuse küsimust, vaid rõhutab, et olukorras, kus hageja on esitanud erinevaid nõudeid eri kostjate vastu, tuleb hagi rahuldamisel menetluskulud jätta kostjate kanda vastavalt nende osadele kohustuses, mitte solidaarselt.
9.TsMS ei näe ette võimalust jaotada menetluskulusid lähtuvalt apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusest. Riigikohus on rõhutanud, et kõrgema astme kohtus menetluskulude jaotuse puhul tuleb lähtuda TsMS §-st 163 (vt RK lahend 3-2-1-19-13). Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb seega jaotada sama jaotuse alusel kui maakohtus.
10.Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.