Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. aprill 2026, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-118506
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi W.P vastu võlgnevuse
Tsiviilasja hind
väljamõistmiseks 356 eurot 9 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, aadress XXX), lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema Kostja: W.P (isikukood XXX, tegelik elu-/viibimiskoht teadmata) Kirjalik menetlus
Rahuldada tagaseljaotsusega Aktiva Finance Group OÜ hagi W.P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Mõista W.P-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlgnevus kokku 308,36 eurot, millest põhivõlg on 201,20 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 30.09.2025 seisuga 77,16 eurot.
Mõista W.P-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt 201,20 eurolt alates 01.10.2025 kuni põhinõude (201,20 euro) tasumiseni 0,065% päevas.
Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Saata otsus kostja teadaolevale e-posti aadressile. Toimetada otsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Pärnu Maakohtu 16.09.2025 määrusega anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.
Aktiva Finance Group OÜ esitas 30.09.2025 hagi W.P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 201,20 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, kuni 30.09.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 77,16 eurot ja edasiulatuva viivise alates 01.10.2025 kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 0,065% päevas.
2
Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 06.09.2016 sõlmitud liitumislepingust nr 5344625 ning 21.06.2018 sõlmitud liitumislepingust nr 7316669. Kuna kostja jättis arved tasumata, saatis Elisa Eesti AS 19.01.2024 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, seega ütles Elisa Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingud üles 27.01.2024. Elisa Eesti AS loovutas kostja vastu nõude hagejale 29.01.2024.
Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 08.10.2025 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressil ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Viljandi Linnavalitsuse vastuse kohaselt on neile teadmata kostja tegelik elu- või viibimiskoht, tema muud kontaktandmed ning puuduvad andmed tema võimaliku töökoha kohta. Politsei- ja Piirivalveameti vastuse järgi puuduvad neil andmed kostja viibimiskoha osas. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.02.2026 ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 22.02.2026, s.o 15 päeva möödumisel. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli 16.03.2026. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsuse vastavalt seaduses sätestatule.
Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.
Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.
Kuivõrd kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte toimetada kogu menetluse jooksul ja kohtule ei ole teada kostja viibimiskoht muul viisil (vt põhjendava osa punkti 4), peab kohus põhjendatuks toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, avaldades kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3
Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot, kokku 498 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus antud juhul põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 2 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 240 eurot.
Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 400 eurot.
Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Marian Miilaste
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.