2-13-52097/14 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

alternatiivselt XXX OÜ kaasamiseks menetlusse puudutatud isikuna. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud XXX esitas 03.10.2013 kohtule pankrotiavalduse. Võlgnikul on kohustusi 910 000 euro ulatuses, varaks on kinnistu asukohaga XXX ja sõiduauto VAZ 2109. Maksejõuetus on tekkinud kuna võlgnik on võtnud erinevaid laene äritegevuse katteks ja käendanud erinevaid kohustusi, võimalusi kohustuste täitmiseks võlgnik leidnud ei ole. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ning palub nimetada ajutine haldur ja välja kuulutada pankrot. 06.11.2013 rahuldas kohus võlgniku pankrotiavalduse tagamise avalduse ning peatas sundtäitmise täiteasjas nr 014/2010/1141. 11.11.2013 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. 22.11.2013 esitas XXX OÜ taotluse XXX pankrotiavalduse läbivaatamata jätmiseks või alternatiivselt taotluse esitaja kaasamiseks menetlusse. Ajutine haldur ei oma vastuväiteid taotleja menetlusse kaasamisele, kuid on seisukohal, et pankrotiavalduse läbivaatamata jätmiseks puudub alus. Võlgnik ei ole taotluse osas seisukohta esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara hinnanguliselt 103 104 euro ulatuses, kohustusi on vähemalt 909 255,42 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Haldur palub määrata tasuks 768 eurot ning tehtud kulutuste hüvitiseks 70 eurot, mis kanda Andres Hermeti arveldusarvele. 09.12.2013 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde ja tegi ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud ning kirjalikke seisukohti ajutise halduri aruande suhtes esitanud ei ole. Kohus leidis Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo olemasolu.

PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. XXX OÜ taotlus pankrotiavalduse läbivaatamata jätmiseks või alternatiivselt taotluse esitaja menetlusse kaasamiseks tuleb jätta rahuldamata. Taotluse kohaselt on võlgnik eelnevaltki taotlenud täitemenetluse peatamist enda suhtes esitatud pankrotiavalduse vahendusel, kuid pärast täitemenetluse peatamist võtnud pankrotiavalduse tagasi. Seega kasutab võlgnik kohut kui vahendit taotleja õiguste realiseerimise takistamiseks, samas ei ole pandiga tagatud nõude omanikuna taotlejal võimalik ise võlgniku suhtes pankrotiavaldust esitada. Kohus märgib esmalt, et taotleja ei saa nõuda teise isiku poolt esitatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmist. Pankrotiavaldus ei ole ka põhjendamatult esitatud kuna ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Ainuüksi taotleja nõue ületab võlgniku vara suurust. Seega puudub põhjus jätta võlgniku pankrotiavaldus läbi vaatamata. Samuti jääb rahuldamata alternatiivne taotlus taotleja menetlusse kaasamiseks. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja ning kohtu rolliks edaspidi jääb eelkõige järelevalve pankrotimenetluse seaduslikkuse üle. Võlausaldajatel on võimalus oma nõuded esitada ja teiste võlausaldajate nõuete osas vastuväiteid esitada pankrotimenetluse raames. Kohtu hinnangul ei ole XXX OÜ menetlusse kaasamine vajalik ning kaasamata jätmine ei kahjusta taotleja huve, arvestades, et kohus kuulutab pankroti välja ning pankrotimenetluses kuuluvad esmajärjekorras rahuldamisele pandiga tagatud nõuded. PankrS 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub tasuks määrata 768 eurot ning teostatud kulutuste hüvituseks 70 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8 tundi. Halduri tunnitasu on 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Tehtud kulutused seisnevad päringute tegemises ja arvestuslikes büroo- ja transpordikuludes. Kohus peab tehtud kulutusi põhjendatuks. Kohus määrab ajutine halduri tasuks 768 eurot ning teostatud kulutuste hüvituseks 70 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik