Hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX, lepinguline esindaja Igor Sablonin (OÜ Ingor Õigusbüroo, Muhu 5-35, 13912 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX, lepinguline esindaja Riho Viik (e-post [email protected])
Kohtuistung Kohtuistungil isikud
13.11.2013 osalenud Hageja seaduslik esindaja XXX Hageja lepinguline esindaja Igor Sablonin Kostja lepinguline esindaja Riho Viik
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata XXXOÜ hagi OÜ XXX vastu võla saamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta OÜ XXX menetluskulud XXXOÜ kanda ning XXXOÜ menetluskulud tema enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
1.XXXOÜ esitas kohtule avalduse OÜ XXX vastu maksekäsu kiirmenetluses 6253,98 euro saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 17.02.2012 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
2.20.02.2012 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
3.09.03.2012 esitas hageja XXXOÜ Harju Maakohtule hagi OÜ XXX vastu võla saamiseks. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 6071,80 eurot ning menetluskulud.
5.Hageja ja kostja sõlmisid 26.10.2009 alltöövõtulepingu nr 2, mille kohaselt kohustus hageja teostama objektil asukohaga XXX hoone välisseinte (fassaadide) soojustamise ja viimistlemise parandus-remondi-ehitustööd vastavalt projektile ning kasutusvalmis kujul üle andma. Kostja kohustus teostatud tööde eest hagejale tasuma 240 000 krooni ehk 15 339,40 eurot (maksumus sisaldab käibemaksu 20%).
6.Teostatud tööde osas on hageja esitanud kostjale kaks akti: 21.12.2009 akti nr 2 summas 199 999,20 krooni ja 05.05.2010 akti nr 2 summas 30 000 krooni, millised on poolte poolt allkirjastatud. Aktide allkirjastamine tõendab, et aktides loetletud ehitustööd on täidetud ja kostja võttis vastu aktides loetletud tööd ning kostjal teostatud tööde osas pretensioonid puudusid.
7.Hageja täitis oma kohustused ja esitas kostjale 21.12.2009 arve nr 2 summas 200 000 krooni ehk 12 782,80 eurot, millise kostja kohustus tasuma 30 päeva jooksul alates arve esitamisest kostjale. Kostja on tasunud hagejale 105 000 krooni ehk 6710,97 eurot. Hageja on aga seisukohal, et kuna kostja on asunud tasuma hagejale teostatud tööde eest, siis kostja aktsepteeris esitatud arvet. Kostjal on arvest tasumata 95 000 krooni ehk 6071,80 eurot. Kostja ei ole arvet vaatamata korduvatele lubadustele tasunud. Hageja on edastanud kostjale ka 26.05.2011 tähitud postiga saldoteatise, märgukirja, konto väljavõtte, B-kaardi ja arve nr 2, kuid nimetatud tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Hageja ei ole tõendanud tööde teostamist, tasu sissenõutavaks muutumist ja muid nõude esitamise seisukohast olulisi asjaolusid. Esitatud tõendid on puudulikud ja vastuolulised. Kostja on hagejale tasunud 165 000 krooni ehk 10 545,20 eurot. Lisaks on kostja tasunud hagejale veel sularahas 52 000 krooni ehk 3323,41 eurot. Kokku on kostja hagejale tasunud 217 000 krooni ehk 13 868,86 eurot. Hageja on kohtule esitanud 21.12.2009 akti 2 summas 199 999,20 krooni ja 05.05.2010 akti 2 summas 30 000 krooni, kokku 229 999,20 krooni ehk 14 699,63. Rohkemate tööde üleandmist hageja ei ole tõendanud. Tõendamata on hageja nõue summas 95 000 krooni ehk 6071,61 eurot.
Maakohtu otsuse põhjendus
2-11-55698
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud üle tunnistaja XXX (II kd, tl 56-60) ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
12.Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Puudub vaidlus, et hageja töövõtjana ja kostja tellijana sõlmisid 26.10.2009 alltöövõtulepingu nr 2, mille kohaselt hageja kohustus ehitusobjektil asukohaga Eesti, XXX rekonstrueerimine, teostama kogumahus hoone välisseinte (fassaadide) soojustamise ja viimistlemise parandusremondi-ehitustööd vastavalt projektile ning kasutusvalmis kujul üle andma lepingu tingimustele ning teistele lepingu dokumentidele ja tegelikule olukorrale tähtajaga 18.11.2009. Kostja kohustus teostatud tööde eest hagejale tasuma 240 000 krooni sh käibemaks 20% (I kd, tl 23-33; II kd, tl 39-51).
13.VÕS § 636 lg 1 alusel töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja on kostjale tööd üle andnud 21.12.2009 aktiga 2 ja 05.05.2010 aktiga 2 (I kd, tl 161-164). Tunnistaja XXX, kes on kostja endine juhatuse liige, on kinnitanud aktide allkirjastamist (II kd, tl 57-58). Seega on hageja töövõtutasu nõue sissenõutavaks muutunud.
14.Pooled vaidlevad, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma arve nr 2 alusel 95 000 krooni ehk 6071,61 eurot.
15.Hageja peamised väited: • Asjaolu, et kostja on allkirjastanud 21.12.2009 akti nr 2 ja 05.05.2010 akti nr 2 tõendavad, et hageja on tööd teostanud täies ulatuses, • 21.12.2009 esitas hageja kostjale arve nr 2 summas 200 000 krooni, mille osas kostjal pretensioone ei olnud, kuna kostja asus hagejale arvet tasuma, • Kostja on arve nr 2 alusel tasunud hagejale 105 000 krooni ning tasumata on 95 000 krooni, • Kostja ei ole hagejale tasunud arvet sularahas, • Kostja ei ole sõlminud uut alltöövõtulepingut OÜ-ga XXX.
16.Kostja peamised väited: • Kostja on tasunud hagejale 165 000 krooni ülekandega ja 52 000 krooni sularahas ehk kokku 217 000 krooni, • Hageja esitatud tõendid on puudulikud ja vastuolulised ja ei tõenda väidetud mahus tööde teostamist, • Kostja on allkirjastanud aktid ilma objekte ülevaatamata ning hilisemalt on olnud objektil puudused, millede kõrvaldamiseks on kostja sõlminud töövõtulepingu OÜ-ga XXX töövõtutasuga 130 000 krooni.
17.Alltöövõtulepingu punkti 5.1 alusel kohustus tellija töövõtjale tasuma 240 000 krooni (sh käibemaks 20%). Lepingu punkti 5.2 alusel lepingu hind on lõplik ja ei kuulu korrigeerimisele tööde käigus sõltuvalt ehitushinna indkesist ja üldinflatsioonist. Punkti 5.3 kohaselt lepingu hind sisaldab kõiki kohustusi, õigusi ja riske ning nendega seotud kulusid, mis võivad kaasneda antud
2-11-55698 töövõtu tegemisega, sealhulgas töömahtude täpsustamisega seotud, samuti kulutusi töökeskkonna loomiseks talvetingimustes. Punkti 13.3 järgi lisatööde kohta koostab töövõtja lisakalkulatsiooni, mis kooskõlastatakse tellijaga kirjalikult enne lisatööde alustamist. Lisatööde eest tasumine toimub peale nende lõpetamist ja vastuvõtmist lisatööde aktsepteeritud akti alusel 30 tööpäeva jooksul alates akti aktsepteerimisest ja vastava arve saamisest. Punkti 13.4 alusel lisa- või muutustööde teostamise eest tasub tellija töövõtjale eraldi esitatud arvete alusel vastavalt eelnevalt kooskõlastatud tööde füüsilistele mahtudele ja kirjalikult sõlmitud põhilepingu liusade alusel esitatud arvetele. Hageja on esitanud kostjale 21.12.2009 akti nr 2 teostatud ehitustööde kohta summas 199 999,20 eurot ja 05.05.2010 akti nr 2 teostatud ehitustööde kohta summas 30 000 krooni (I kd, tl 161164). Hageja on esitanud kostjale 21.12.2009 arve nr 2 summas 200 000 krooni (I kd, tl 34). Kohtule esitatud kostja ja hageja pangakontode väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud hagejale alltöövõtulepingu alusel panga ülekannetega 165 000 krooni (I kd, tl 35, 180). Lisaks on kostja tasunud hagejale sularahas 52 000 krooni, mida kinnitab hageja seaduslik esindaja enda e-kirjas kostjale (I kd, tl 174-176, 200-202). Samuti on eelnimetatud asjaolu tõendanud tunnistaja XXX vande all antud ütlustega. Suurema summa tasumist sularahas ei ole kostja tõendanud. Seega on tõendatud, et kostja on tasunud hagejale alltöövõtulepingu alusel kokku 217 000 krooni. Hageja väited, et hageja on kostjale 165 000 krooni tagastanud, on asjakohatud ja tõendamata. Lisatööde teostamise osas kohtule tõendeid esitatud ei ole.
18.Tunnistaja väited, et tunnistaja allkirjastas aktid ilma töid ülevaatamata, on kostja enda suva. Tulenevalt lepingu punktis 9.5 kohustus kostja hageja poolt vaheaktiga vastuvõtmiseks esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma 5 päeva jooksul või esitama hagejale vastava kirjaliku reklamatsiooni. Lõppakti puhul oli vastav aeg 8 päeva. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Kostja ei ole tõendanud, et on tööd üle vaadanud ja, et töödes esinesid puudused. Kostja ei ole ka tõendanud, et on esitanud hagejale pretensioone seoses puuduste esinemisega töödes ning käesolevaks ajaks on kostja minetanud aja tugineda töödes esinenud puudustele. Kostja pangakonto väljavõttest küll nähtub, et kostja on tasunud 26.01.2010 OÜ-le XXX 132 000 krooni arve 474 alusel seoses Rapla Spordihoonega (I kd, tl 180), aga tõendamata on, et tegemist on hageja poolt teostamata töödega, mille väidetavalt on teostanud OÜ XXX.
19.Tõendamata on ka tunnistaja väited, et kostja ütles alltöövõtulepingu üles. Ülesütlemine toimub § 195 lg 1 kohaselt tahteavaldusega teisele poolele. Kohtule esitatud kiri (I kd, tl 173, 203) ei tõenda lepingu ülesütlemist, kirjast ei nähtu, kas see on hagejale kätte toimetatud ja kas see on üldse hagejale edastatud. TsÜS § 69 lg 1 ja 2 alusel kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega tuleb kohtu hinnangul lugeda, et kostja ei ole alltöövõtulepingut üles öelnud.
20.Eeltoodust nähtub, et poolte vahel on sõlmitud alltöövõtuleping, mille alusel on hageja teostanud kostjale tööd ja need aktidega üle andnud, mistõttu on töövõtutasu sissenõutavaks muutunud.
21.Kohus nõustub aga kostja esitatud vastuväitega, et hageja ei ole tõendanud tööde teostamist mahus 240 000 krooni. Esitatud aktidest ei ole nähtav, millised tööd on hageja täpselt teostanud. Vastavalt lepingu punktile 7.26. kohustus hageja koostama tööde teostamise akti ja esitama selle kostjale aktsepteerimiseks vastavalt tehtud tööle peale tööde lõppu, milles on välja toodud teostatud tööde loetelu. Lisaks ei ole hageja kostjale üle andnud projektdokumentatsiooni ja garantiid, millede puhul on tegemist lepingu kõrvalkohustustega. Lepingu kõrvalkohustuste rikkumisest, puudub teavitamise kohustus VÕS § 644 lg 3 järgi. Garantiisumma on peatöövõtja summas 15 000 krooni pidanud kinni kostjalt, milline asjaolu on tõendatud tunnistaja vande all
2-11-55698 antud ütlustega (II kd, tl 60). Hageja ei ole ka kohtumenetluse käigus edastanud kostjale projektdokumentatsiooni ja tõendeid garantii andmise osas. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kuid see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Käesoleval juhul on tõendatud, et hageja ei ole oma kohustusi täielikult täitnud ja on jätnud esitamata projektdokumentatsiooni ning garantii, samuti on esitamata teostatud tööde loetelu. Politsei- ja Piirivalveameti kirjast ei selgu, millised dokumendid täpselt hageja seadusliku esindaja autost ära on varastatud.
22.Kuna hageja ei ole tõendanud tööde teostamist mahus 240 000 krooni ja ei ole täitnud lepingut täielikult, siis leiab kohus, et kostja, tasudes alltöövõtulepingu alusel hagejale 217 000 krooni, on oma alltöövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud ja tasunud hagejale kogu välja teenitud töövõtutasu. Seega leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
23.Kohus jätab tähelepanuta hageja poolt kohtule koos kohtukõne teesidega esitatud tõendid (II kd, tl 73-81), kuna tõendid on esitatud hilinenult. Menetluskulud
24.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus kostja menetluskulud ulatuses hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
25.Tsiviilasja hind on tulenevalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 124 lg 1 alusel 6071,80 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.