Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Võlausaldaja palub tagastada pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Avalduse esitamisel tasus Advokaadibüroo AS Borenius võlausaldaja esindajana 03.05.2013 riigilõivu 250 eurot maksekorraldusega 1149 ja 03.05.2013 täiendavalt 50 eurot maksekorraldusega 1150 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123. Avaldaja soovib kokku 150 euro tagastamist. Kohus selgitab, et maksekorraldusega nr 1150 tasutud riigilõiv summas 50 eurot ei kuulu tagastamisele, kuna see on makstud pankrotiavalduse tagamise taotluselt, mille kohus jättis 06.05.2013 määrusega rahuldamata. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et vastavalt võlausaldaja taotlusele tuleb AS-le XXX seoses avaldusest loobumisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Võlausaldaja ja võlgnik on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte kanda. Kuna võlgniku ja võlausaldaja menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Kooskõlas TsMS § 1741 lõikega 4 ei või võlgnik nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 809,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 596,97 eurot ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 244,76 eurot. Kohus peab ajutise halduri tasu ja kulutusi põhjendatuks ning leiab, et need on vastavuses tehtud tööde mahuga. Kuna võlausaldaja loobus esitatud avaldusest on põhjendatud ajutise halduri tasu ja kulude jätmine võlausaldaja kanda. Tulenevalt eeltoodust tuleb AS-lt XXX Peeter Sepperi kasuks välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 2 650,73 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.