2-13-42335/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.09.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Osaühing XXX (hageja) ja XXX Aktsiaselts (kostja I) 05.03.2012 laenulepingu nr 1, mille alusel andis hageja kostjale I laenu summas 35 000 eurot. Laenulepingu p 4.1 kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale intressi arvestusega 12% tagasimaksmata laenusummalt aastas. Vastavalt laenulepingu punktidele 1.1 ja 3.1 kohustus kostja I tasuma kõik laenulepingust tulenevad maksed hiljemalt 04.05.2013. Laenulepingu p 5.1 tulenevalt kohustus kostja I laenusumma mittetähtaegse tagastamise korral tasuma hagejale viivist 0,25% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Laenulepingu p 11.6 alusel oli lepingulise kohustuse mittenõuetekohase täitmise korral kohustust rikkunud poolel kohustus maksta leppetrahvi 5000 eurot. 18.04.2013 sõlmisid hageja ja XXX (kostja II) käenduslepingu, mille p 1.1 kohaselt võttis kostja II enesele kohustuse vastutada hageja ja kostja I vahel 05.03.2012 sõlmitud laenulepingust tulenevate kõigi nõuete täieliku täitmise eest. Vastutuse maksimumsummaks määrati 55 000 eurot. Kostjad laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud ei ole. Eeltoodule tuginedes palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 56 325,70 eurot, millest 35 000 eurot on tähtaegselt tagastamata laenusumma, 4 863,20 eurot intress, viivis perioodi 05.05.2013-12.09.2013 eest summas 11 462,50 eurot ning leppetrahv 5 000 eurot, sh kostja II solidaarvastutuse määraga 55 000 eurot. Kostjate vastus Kostjad hagiga summas 56 325,70 eurot hagis märgitud kujul nõus ei ole. Kostjad võtavad õigeks, et kostja I on hagejalt laenu saanud summas 35 000 eurot intressiga 12 % aastas. Pooled on leppinud kokku ooteaja kompenseerimiseks leppetrahvi 5000 eurot. Kostja II on pannud müüki Käolina 1 asuva kinnistu, mille müügihind katab ära kõik kostjate kohustused. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ning kostja I sõlminud 05.03.2012 laenulepingu nr 1, mille alusel andis hageja kostjale I laenu summas 35 000 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud laenusumma on üle kantud kostja I arveldusarvele. Laenulepingu nr 1 p 3.1 kohaselt pidi laenusaaja maksma laenuandjale laenusumma tagasi hiljemalt 04.05.2013. Laenulepingu p 4.1. kohaselt kohustub laenusaaja tasuma laenuandjale intressi arvestusega 12% aastas. Kostja I ei ole vaidlustanud võlgnevuse olemasolu ega esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnevus oleks hagejale tasutud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 35 000 eurot ning intress 4 863,20 eurot.

VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Laenulepingu p 5.1 kohaselt, kui laenusaaja ei tasu laenusummat ja intressi kooskõlas käesoleva lepinguga või kui laenusaaja ei tasu muid käesoleva lepingu järgi tasumisele kuuluvaid makseid tähtaegselt, maksab laenusaaja viivist 0,25% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kuna kostja I on viivitanud võla tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma viivist. Seega tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista viivis perioodi eest 05.05.2013- 12.09.2013 summas 11 462,50 eurot. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Laenulepingu p 11.6 sätestab, et juhul, kui lepingulist kohustust ei täideta nõuetekohaselt, on kohustust rikkunud pool, vastavalt VÕS §-dele 159 ja 161, kohustatud maksma leppetrahvi 5000 eurot. Ebaõige on kostjate seisukoht, et võlgnevuse tasumisega viivitamise eest leppisid pooled kokku üksnes leppetrahvi maksmises. Laenulepingus on pooled leppinud kokku lisaks leppetrahvile ka viivise tasumises. Kohus märgib, et kuna seadus ei keela üheaegselt nõuda nii viivist kui ka leppetrahvi, siis on hageja õigustatud nõudma ka leppetrahvi. Seega tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 5000 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja I koguvõlgnevus 56 325,70 eurot. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja II vahel 18.04.2013 sõlmitud käendusleping, mille p 1.1 kohaselt võttis kostja II enesele kohustuse vastutada hageja ja kostja I vahel 05.03.2012 sõlmitud laenulepingust tulenevate kõigi nõuete täieliku täitmise eest. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt on kostja II vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 55 000 eurot. Seega vastutab kostja II kostja I kohustuste eest 55 000 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus rahuldada ning kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 55 000 eurot ning lisaks kostjalt I täiendavalt võlgnevus 1 325,70 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.