Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-44771

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja XXX kanda. Hageja menetluskulud koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust 500 eurot ning esindaja kuludest 230.08 eurot, kokku 730.08 eurot.

Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr aktsiaselts Swedbank – 221023778606; aktsiaselts SEB Pank – 10220034796011; aktsiaselts Nordea Bank – 17001577198; aktsiaselts Danske Bank - 333416110002, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2-13-44771

Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse 25.09.2013 XXX vastu võla tasumise kokkuleppe nr XXX alusel võlgnevuse välja mõistmiseks. Hagi toimetati kostjale XXX isiklikult allkirja vastu kätte 21.11.2013. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 20 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on esitanud 25.09.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude 662.71 eurot ja täiendava viivise nõude summas 689.14 eurot, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Kohus leiab, et hageja poolt täiendavalt esitatud ühe aasta eest arvestatud viivise nõue summas 689.14 eurot ei vasta TsMS § 367 sätestatud viivisenõude esitamise tingimustele ja hageja ei ole esitanud nõuet edasiulatuva viivise väljamõistmiseks täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 407 lg 1 kohaselt ei ole õiguslikult põhjendatud välja mõista kostjalt viivist kindlas summas 689.14 eurot, kuna tegemist ei ole TsMS § 367 sätestatud nõudega ja seadus ei näe ette hagiavalduses sissenõutavaks mitte muutunud viivisenõude esitamist kindla summana. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue viivise välja mõistmiseks tuleb jätta rahuldamata summas 689.14 eurot, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Juhindudes TsMS § 1741 lõikest 3 kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ning taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 500 eurot ja esindaja kulude 230.08 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulud on Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lõikes 1 lubatud ulatuses ning põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 162 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud (500 + 230.08) 730.08 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.