Harju Maakohus
Kohtunik
Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
13.12.2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-54833
Tsiviilasi
XXXavaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Võlgnik: XXX, viibimiskoht XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
03.12.2013 Võlgnik XXX ja ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper
Kohtuistungil osalejad Rahuldada XXX sündinud XXX, avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Kuulutada välja XXX sündinud XXX, pankrot 13.12.2013.a kell 09.00. Nimetada XXX sündinud XXX, pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper OÜ Haldur Kotzebue 6/11 pk 1509, Tallinn tel 6 270444, 50 54013, faks 6270456, e-post [email protected] Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 30.12.2013.a algusega kell 10.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 311.
Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud XXX esitas 20.11.2013 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduses
sisaldus ka võlgniku avaldus füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Selgituse kohaselt võlgnik kannab vabadusekaotuslikku karistust Tallinna Vanglas ja ei suuda oma kohustusi täita ning on seetõttu muutunud püsivalt maksejõuetuks. Ajutise pankrotihalduri aruanne
Peeter Sepper esitas 02.12.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole võlgnikul XXX vara, mille saaks arvestada pankrotivara hulka. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul täitmata sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 8 508.50 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur võlgniku vanglakaristust ja mistõttu võlgnik ei ole võimeline täitma oma kohustusi võlausaldajate ees. Maksejõuetus ei ole seotud kuriteotunnustega teoga. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused esialgsetel andmetel puuduvad. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et kuna XXX on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, siis tuleb XXXi pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur ei ole tuvastanud PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, mis tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Kohtumääruse põhjendused Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus XXX pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 464 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 153.12 eurot ja kulutuste katteks 75.04 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXX pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 8 508.50 euro ulatuses ning pankrotivarasse arvatav vara puudub. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ja ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus XXX pankroti välja. Haldur ei ole tuvastanud, et esineks selgeid vara tagasivõitmise või vara tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste
põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (TsMS § 23 lg 3). Eelmärgitud paragrahvi lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 5,8 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 464 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 153.12 eurot ja kulutusteks 75.04 eurot, millele lisandub käibemaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. TsMS § 23 lg 4 kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 464 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 153.12 eurot ja kulutused kogusummas 75.04 eurot, millele lisandub käibemaks välja mõista võlgniku pankrotivarast. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara, seega puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.