Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number
2-12-27372
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi OÜ XXX vastu 2225,10 euro ja viivise nõudes
Hagihind
2 378,70 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
18.11.2013.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXOÜ (reg.kood 11909564), tema seaduslik esindaja Jan Peitre Kostja: OÜ XXX(reg kood XXX), tema seaduslik esindaja XXX
Jätta XXXOÜ hagi OÜ XXXvastu 862,21 euro ja viiviste nõudes täielikult rahuldamata. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jätta tema enda kanda, kostja menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult
või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid kostja, keda esindas XXX ja töövõtjana XXX (XXXOÜ endise ärinimega XXXOÜ) 19.09.2010.a kokkuleppe, millega töövõtja kohustus looma kostjale brändi ja selle juurde kuuluva, kostja aga kohustus maksma töövõtjale tasu teostatud tööde eest. Töö esemeks leppisid pooled kokku brändi loomise, mis pidi hõlmama logo loomist, visiitkaartide kujundamist ja kodulehte. Ühtlasi leppisid pooled kokku, et kui pooltevaheline koostöö laabub ja kostja majanduslikud huvid ja võimekus lubab, teostab töövõtja tulevikus ka täiendavaid töid, mh ipad kodulehe, brošüürid, blanketid, raamatu jne, samuti muu reklaammaterjali. Töövõtja tegi kostjale kokkulepitud tööd, mh lõi erinevad logo valikuvariandid, millest kostja valis lõplikult ühe välja, olles teostatud tulemusega rahul. Samuti lõi kodulehe, tehes sellesse kostja soovitud muudatused ja uuendused. Lõpliku tulemusega oli kostja taaskord rahul, võttes selle vastu. Samuti teostas töövõtja visiitkaartide kujunduse, mille kostja kinnitas ja vastu võttis. Kõik teostatud tööd ja tööde tulemused, samuti tööde hind oli poolte vahel kokku lepitud ja tööd kostja poolt vastu võetud. Kostja poolt pidas läbirääkimisi ja sõlmis kokkuleppeid eelkõige XXX, töövõtja poolt XXX. Töö tasuna leppisid pooled kokku 1920 eurot, mille maksmine pidi toimuma kahes osas. Töövõtja esitas esimese osa tööde eest arve 1000 eurot kokkulepitult 18.11.2010 Teise arve esitas töövõtja summas 920 eurot 01.12.2012.a. Kostja ei ole tööde eest tasunud kuigi lubas seda korduvalt teha. Kostjaga peetud kirjavahetusest nähtub selgelt, et kostja tunnistab võlgnevust, kuid keeldub üksnes selle täitmisest. 25.01.2012.a sõlmisid XXXOÜ ja XXXOÜ nõude loovutamise lepingu. 06.02.2012.a e-kirjaga edastati kostjale teade nõude loovutamisest. Selle kättesaamist on kostja juhatuse liige XXX kinnitanud. Kuna kostja ei ole kohaselt tasu maksmise kohustust täitnud, tuleb lugeda kostja kohustuse täitmisega viivitanuks. Nõude esitamise lihtsustamise eesmärgil esitab hageja viivitusintresside nõude arvestusega alates 01.01.2011.a. Kostja on hagiavalduse esitamise seisuga olnud kohustuse täitmisega viivituses 725 päeva, seega on viiviste suurus 305, 10 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 2225,10 eurot ja viivise. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja seaduslik esindaja ei ole hageja poolt väidetud tehingut sõlminud, ettepanekut tehingu sõlmimiseks teinud, ega läbirääkimisi pidanud. Teisel isikutel sellist õigust ettevõtet esindada ei olnud. Vaidlusaluse tehingu väidetava toimumise perioodil oli kostja juhatuse liige ja seega ainsana juriidilise isiku esindusõigust omav isik XXX. Kostja juhatuse liige tehingu läbirääkimise, sõlmimise või mittesõlmimise asjaoludest teadlik ei olnud. Lepingu sõlmimise läbirääkimised toimusid füüsilise isiku XXX ja XXXOÜ vahel. Kostja tolleaegse juhatuse liikme poolt ei olnud antud kellelegi XXXOÜ-ga või mõne teise ettevõttega mistahes sarnaseliigilise tehingu sõlmimiseks kõnealusel perioodil ja seega puudus XXX volitus XXXOÜ nimel vaidlusalust tehingut kostja nimel sõlmida või läbirääkimisi pidada. Seega ei ole kõnesolev tehing esindusõigusega isiku poolt sõlmitud ja kostjalt ei saa nõuda lepingu täitmist. Lisaks leiab kostja, et hagejal puudub seadusest tulenev õigus nõuda väidetavast vaidlusalusest tehingust tulenevate kohustuste täitmist kostjalt, kuna nõude loovutamine ei ole toimunud nõuetekohaselt. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud kohtule esitatud tõenditega, uurinud ja hinnanud neid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagiavalduses väidetu kohaselt sõlmiti kostja, keda esindas XXX ja XXXOÜ (endise ärinimega XXXOÜ), keda esindas XXX, vahel 19.09.2010.a suuline töövõtuleping. Nimetatud töövõtulepinguga kohustus XXXOÜ looma kostjale logo kodulehe kujunduse ja visiitkaartide
kujunduse, kostja aga kohustus selle eest maksma. Asjas puudub vaidlus selles, et eelpoolnimetatud töövõtulepinguga seotud läbirääkimisi pidas XXX. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja oli töövõtulepingu pooleks. Tõendist, millest võiks järeldada, et töö tellijaks oli kostja on XXX ́i kiri (tlk 42) selle kohta, et arve tehtud tööde eest palutakse teha XXXOÜ-le. Asja materjalidele lisatud kostja registrikaardi väljavõtte kohaselt (tlk 64) oli kostja juhatuse liige ajavahemikul 12.01.2009-01.10.2009.a XXX ja 01.10.2009-25.01.2012.a XXX. Vaidlus puudub selles kostja tolleaegne juhatuse liige töövõtulepingut ei sõlminud. Hageja väidab, et kostja sõlmis lepingu esindaja kaudu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 järgi võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Selleks, et esindaja poolt esindatava nimel tehtud tehing hakkaks kehtima esindatava suhtes, peab esindaja omama tehingu tegemiseks esindusõigust ja tegutsema esindusõiguse piires. Vastavalt TsÜS § 117 lg 1 järgi on esindusõigus õiguste kogum, mille piires saab esindaja tegutseda esindatava nimel. Sama sätte lg 2 järgi võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 118 lg 1 järgi volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Käesoleval juhul tuleb tuvastada kas XXX oli kostjaga sõlmitud tehingust tulenev esindusõigus. Hagejal volikirja millest nähtub XXX õigus kostjat esindada esitada ei olnud. XXX, kes käesoleval ajal on kostja seaduslik esindaja kinnitas kirjalikult vastuses hagile ja suuliselt toimunud istungitel, et volitus kostja esindamiseks nimetatud töövõtulepingu sõlmimiseks tal puudus. XXX avaldas, et ta sõlmis XXXOÜ-ga töövõtulepingu, kuid ta sõlmis selle lepingu füüsilise isikuna. Asjas tunnistaja üle kuulatud lepingu sõlmimise ajal kostja juhatuse liikmeks olnud XXX kinnitas oma ütlustega, et XXX puudus kostja poolt antud volitus vaidlusaluse töövõtulepingu sõlmimiseks. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud ka asjaolu, et XXX oli vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal kostja töötaja. Hageja on asja materjalide juurde esitanud tõendina XXX internetis paikneva kasutaja profiili (tlk 117), kus XXX esitleb end kui XXX konsultandi/partnerina. Esiteks ei ole XXX kostja ärinimi, ega ole seda ka kunagi olnud, sest varasemaks kostja ärinimeks oli XXXOÜ ning teiseks ei piisaks esindusõiguse olemasolu tõendamiseks ainult sellest kui keegi end äriühingu töötajana/esindusõigust omava isikuna esitleb. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub sellise isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud ka TsÜS § 118 lg 2 sätestatu, kuna tõendamata on, et kostja tolleaegne juhatuse liige tehingu tegemisest kostja nimel teadis.
Äriregistri järgi on XXX alates 25.01.2012.a kostja juhatuse liige. Asjas puudub kostjapoolne hilisem heakskiit. Kostja seaduslik esindaja väidab käesoleval ajal, et töövõtulepingut kostja poolt kunagi sõlmitud ei olnud, leping sõlmiti füüsilise isiku XXX . Asja materjalidele lisatud XXXOÜ poolt kujundatud visiitkaartide näidistest (tlk 44, 45) nähtub, et töö tehti XXX huvides. 04.11.2013.a toimunud istungil (tlk 142) ei vaielnud hageja esindaja vastu, et kõik töövõtulepingujärgsed tööd olid seotud brändiga XXX. Seega ei nähtu ka teostatud töödest, et XXX tegutses kostja huvides. Kohus leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Kuna hagi on esitatud vale kostja vastu tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata. Seetõttu puudub vajadus käsitleda ka nõude loovutamisega seonduvaid väiteid. Menetluskulude jaotus Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.