2-12-32305
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
13. detsember 2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-32305
Tsiviilasi
Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi XXXvastu 6020,26 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
11 420,12 senti
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank Liising Aktsiaselts (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti; registrikood 10434248; asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Indrek Kumm (e-post: [email protected] ) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)
Asja läbivaatamise aeg
9. detsember 2013; kirjalik menetlus
1.2 Kokku
tuleb
kostjal
hagejale
tasuda
6270,26
(kuus
tuhat
kakssada
seitsekümmend eurot ja kakskümmend kuus senti, edaspidi kompromissi summa). Kompromissi summa tuleb kostjal hagejale tasuda hiljemalt 60 kuu jooksul alates kompromissi kinnitamisest kohtu poolt. 1.3 Kompromissi summa tuleb kostjal tasuda hageja arvelduskontole Swedbank ASis nr XXX, viitenumbriga 724504578, selgitusega „Nõue lepingust XXX“. Kompromissi summa tasub kostja alltoodud maksegraafikus nimetatud ajal ja korras. Kostjal on õigus tasuda kogu kompromissi summa või selle jääk hagejale ka varem kui maksegraafikus sätestatud kuupäevadel. 1.4 Maksegraafik: Kuupäev Tasumata osamakseid Põhiosa tagasimakse
2-12-32305
Kokku: - 6 270,26 1.5 Juhul, kui kostja hilineb osaliselt või täielikult kompromissi summa tasumisega, on hagejal õigus nõuda kostjalt kogu kompromissi summa kohest tasumist, esitada käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale. Kostja eelnev informeerimine kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik. 1.6 Kui
kostja
jätab
tähtajaks
kompromissi
summa
tasumata
või
rikub
maksegraafikus toodud tasumise korda, kohustub kostja tasuma hagejale tasumata kompromissi summalt iga maksmise tähtpäevast möödunud päeva eest viivist vastavalt liisingulepingus nr XXX sätestatud viivise määrale (0,25% päevas). Viivise arvestamine lõppeb tasumata kompromissi summa täieliku tasumise päeval. 1.7 Kõik pooltel tekkinud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Menetluskulude jaotus
tasutud
riigilõivust,
s.o
eurot,
arvelduskontole
nr
XXXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-is selgitusega: „kompromiss, leping XXX“. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib kompromissi kinnitavas ja menetlust lõpetavas osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole kohtumäärus vaidlustatav. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas, nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, nr 221023778606 Swedbank AS-is või kontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, viitenumber 2900072686. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgituseks: tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Swedbank Liising Aktsiaselts esitas 22.08.2012 hagi Osaühingu XXX ja XXX vastu 5917,66 euro suuruse põhivõla, sissenõutavaks muutnud viivise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja nõue tuleneb hageja ja Osaühingu XXX vahel 17.01.2006 sõlmitud liisingulepingust nr XXX ning sellest tulenevate kohustuste tagamiseks hageja ja XXX vahel 17.01.2006 sõlmitud käenduslepingust nr XXX käendaja vastutuse piirmääraga 13 747,38 eurot. Kostja Osaühingu XXX osas on kohus rahuldanud hagi 14.05.2013 tagaseljaotsusega. 06.12.2013 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled lühendavad kokkuleppel TsMS § 64 lg 2 alusel TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega menetluse
2-12-32305 lõpetamise määrusele kättetoimetamisest.
päevani
kompromissi
kinnitava
kohtumääruse
pooltele
Hageja taotleb ka poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja palub kohtul tagastada 1/2 tasutud riigilõivust, s.o 250 eurot, hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-is selgitusega: „kompromiss, leping XXX“.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kompromissis kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank ASis viitenumbriga 2900072123 21.08.2012 riigilõivu 500 eurot (maksekorraldus nr 73564). Hageja on taotlenud tasutud riigilõivust poole, s.o 250 euro tagastamist seoses kompromissi
sõlmimisega. Seega kuulub tagastamisele riigilõiv summas 250 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-is selgitusega: „kompromiss, leping XXX“. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.