Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 04.03.2013. a esitatud hagiavalduse kohaselt XXX, olles XXX OÜ omanik ja juhatuse liige, tegi XXX ettepaneku paigutada oma firma kaudu rahalised vahendid investeerimisfondidesse eesmärgiga teenida intresse. Reklaamides ennast veebilehel XXX ning vahetult XXX tuttavate kaudu XXX esitles ennast eduka ettevõtjana, kes osutab teenuseid investeeringute turul. XXX esitas kohtumisel XXX rahaliste vahendite paigutamise graafikud, öeldes, et firma töötab investeeringute turul juba väga ammu ja paigutab edukalt rahalisi vahendeid investeeringute projektidesse. 2011. aasta jaanuaris nõustus XXX paigutama rahalised vahendid intresse kandma. Edaspidisteks suheteks tegi XXX ettepaneku sõlmida laenuleping eraisikute vahel, mis ka tehti 2011. aasta 18. jaanuaril. 18. jaanuaril XXX kandis XXX kontole üle 50 000 eurot. Vastavalt lepingule oli laenu tagastamise tähtajaks määratud 3 päeva. 3 päeva möödumisel ei raha ega intresse ei tagastatud ja XXX otsustas ühepoolselt muuta rahaliste vahendite tagastamise kuupäeva ja intresside maksmise graafikut. XXX lubas kogu aeg tasuda laenatud raha vastavalt uuesti tehtud maksegraafikule, kuid ei tasunud raha õigeaegselt ja kogu aeg pettis XXX raha tasumise ja finantsstruktuuridesse paigutamise osas. 06.septembril 2012.aastal pöördus XXX kirjalikult XXX poole palvega tasuda 18.01.2011 alusel põhivõlg ja intressid kokku summas 52 553,26 eurot. XXX keeldus tagastamast rahalisi vahendeid, lükates taas tasumise tähtaja edasi. Korduvatele kirjadele ja telefonikõnedele ei vastanud XXX 2012.aasta augustist. Raha ei tagastanud ega kavatse seda teha, kuna mingeid rahalisi vahendeid ei ole XXX paigutanud finantsstruktuuridesse. Nõndanimetatud laenulepingu allkirjastamisel kasutas XXX ära seda, et XXX ei olnud võimalik kontrollida koheselt tema sõnu ning esitas varalise kasu saamise eesmärgil XXX teadvalt vale informatsiooni rahaliste vahendite paigutamise Euroopa finantsstruktuuridesse ja investeerimistulu saamise kohta. Hageja ootas kostja poolt kohustuse täitmist 12 kuud ja kostja käitumine viitab sellele, et kostja ei kavatse vabatahtlikult täitma endale võetud kohustusi nõuetekohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista 50 000 eurot. Kostja vastus Kohtule 31.05.2013. a esitatud vastuses kostja tunnistab hagi osaliselt summas 3,674.72 EUR (27,394.88 EUR – 23,720.16 EUR). Hagis ära toodud asjaolud ei vasta osaliselt tegelikkusele ning vajavad kostjapoolset selgitust: Laenusuhted hageja ja kostja vahel ei ole seotud OÜ XXX tegevusega. Tegemist on laenusuhetega füüsiliste isikute vahel. Pooled sõlmisid 18. jaanuaril 2011.a. laenulepingu. Hageja kandis raha kostja arvele 18.01.2011. aastal. summas 50,000.00 EUR. Laenulepingud olid poolte vahel sõlmitud vabatahtlikult seoses poolte vastastikuse huviga. Hageja poolseks käesoleva lepingu eesmärgiks oli finantstulu saamine intresside näol. Peale selle, hageja nõudmisel maksti osaliselt ka põhivõlga. Vastavalt punktile 3 on võla põhisumma väljaviimine toimunud 72 töötunni jooksul. Arvutuse aluseks võeti 40-tunnine töönädal. Või siis hageja kirjaliku avalduse alusel, mitte nii nagu on hagis toodud. Intresside arvestus ja maksmine toimus põhivõla summa vähenemise. Hageja nõudmisel oli kostja poolt tehtud perioodil 18.01.2011 kuni 26.01.2012 tagastas kostja hagejale põhilaenu osadena – summas 22,473.65 EUR. Hageja kandis 26.01.2012 kostjale täiendavalt summas 13,000.00 EUR. See oli viimane kostja poolt hagejalt saadud summa (põhivõlg). Seega, seisuga 26.01.2012

moodustas põhivõla summa 40,526.35 EUR. ( 50,000.00 EUR -22,473.65 EUR +13,000.00 EUR). Ajavahemikul 27.01.2012 kuni 04.08.2012. väljamaksed põhisummalt suuruses 13,131.47 EUR. Seisuga 31.05.2013 kokkuvõttes laenuleping 18. jaanuaril 2011. a. põhivõla summa moodustab - 27,394.88 EUR. (40,526.35 EUR -13,131.47 EUR). Hageja nõudmisel maksti intresse. Hageja sai lepingute kehtivuse aja vältel intresse summas 1,295.55 EUR. Selgitan, et 10.02.2012. a. oli poolte vahel sõlmitud kokkuleppe. Kokkulepe oli poolte vahel sõlmitud vabatahtlikult seoses poolte vastastikuse huviga. Kostja täitnud oma kohustusi vastavalt viisil ja kokkuleppes määratud ulatuses. Mille kohaselt aastaks tekkis hagejal kostja ees kohustus kogusummas 24,000.00 EUR. Antud kohustus kustutati osaliselt ära summas 1,224.00 EUR. Seega, seisuga 15.11.2012 a. moodustas põhivõla summa 22,776.00 EUR. (24,000.00 EUR -1,224.00EUR ). Kirjavahetus hageja ja kostja vahel kestis 2012. aasta novembrini, millest tunnistavad lisatud dokumendid, mitte augustini nagu hagis väidetakse. Seoses sellega, et hageja poolt ei ole raha siiamaani laekunud, 31.05.2013.a. tehti tasaarveldus ja arvutati juurde viivis summas 944.16 EUR. Seega teeb kokkulepe 10.02.2012.a. võlajääk. 31.05.2013.a seisuga kokku 23,720.16 EUR. (22,776.00 EUR +944.16 EUR). 01.06.2013. a. teostatakse nõuete loovutamise teel tasaarveldus ning hageja võlasumma 23,720.16 EUR 10.02.2012. a. sõlmitud kokkuleppe järgi arvatakse maha 27,394.88 EUR. sõlmitud laenulepingu 18. jaanuaril 2011.a põhivõla summa jäägist. Seisuga 31.05.2013 kokkuvõttes laenuleping 18. jaanuaril 2011.a. põhivõla summa moodustab 3,674.72 EUR (27,394.88 EUR – 23,720.16 EUR). Seega põhivõla summa moodustab mitte 50,000.00 EUR nagu on ära märgitud hagis, aga 3,674.72 EUR. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja hageja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostjad sõlmisid 18.01.2011. a laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu summas 50 000 eurot tagastamise tähtajaga 72 tundi (tl 10-12). Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale tagastamata laenu põhiosa 50 000 eurot ja hagiavalduse esitamisest alates lisanduva viivise TsMS § 367 alusel. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja tunnistab hagejalt raha saamist summas 50 000 eurot, kuid kostja on saadud laenu hagejale osaliselt tagastanud. Kostja tunnistab võlgnevust summas 3,674.72 EUR. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja väitel kostja laenuks saadud rahasummat tagastanud ei ole. Kohtu hinnangul on kostja väited laenulepingu alusel saadud põhisumma tagastamise kohta paljasõnalised ja vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega. Kohtule on esitatud hageja ja kostja poolt omakäeliselt allkirjastatud saldo teatis, mille järgi seisuga 31.12.2011. a oli põhivõlgnevus 50 000 eurot (tl 167). 17.07.2012. a kinnitab kostja hagejale, et arvestab intresse summalt 50 000 eurot (tl 160-162). Kohtule esitatud hageja ja kostja e-kirja vahetusest nähtub, et kostja oli 2012. a juulis ise veendunud oma rahalise kohustuse summas 50 000 eurot olemasolus hageja ees. Kohtu hinnangul on seega paljasõnalised kostja väited põhivõlgnevuse tagastamise

kohta perioodil 18.01.2011 kuni 24.04.2012. a (tl 33). Kohus nõustub hagejaga selles, et OÜ XXX ja XXX vaheline kokkulepe ei oma puutumust käesoleva menetlusega, mistõttu puudub kostjal käesolevas menetluses nõue summas 24 000 eurot, millega teostada 18.01.2011. a laenulepingust tulenevate kohustuste tasaarveldust. Hageja on esitanud intressi väljamaksmise kronoloogia. Hageja koostatud arvestusest nähtub, et seisuga 31.05.2013. a oli tagastamata põhisumma jääk 50 000 eurot (tl 165-166, 170). Hageja arvestust kinnitavad ka konto väljavõtted (tl 112-124). TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahasumma üleandmisele suunatud laenulepingu puhul on laenuandja põhikohustuseks laenu väljamaksmise kohustus. Laenu tagasimaksmise kohustus on laenusaaja põhikohustus. Hageja on tõendanud kostjale raha väljamaksmise (tl 12). Kohtule ei ole esitatud tõendeid laenu tagastamise kohta. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning hageja on oma nõuet tõendanud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 50 000 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja ei ole hagejale laenulepingus kokkulepitud põhisummat 50 000 eurot tagastanud. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 04.03.2013. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 122 tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivised TsMS § 367 alusel. TsMS § 133 lg 2 kohaselt TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hagihinna arvutamisel lisandub põhinõude summale, s.o. 50 000 eurot, TsMS 367 sätestatud viivisenõue ühe aasta eest, st 4 250 eurot. Seega hagihinnaks käesolevas asjas on 54 250 eurot. Riigilõivu täismäär hagilt hinnaga kuni 75 000 eurot on oli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt 1 100 eurot. TsMS § 179 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja vähem tasutud riigilõivu 100 eurot riigituludesse.

Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, kõikidel viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata rahandusministri käskkirjaga määratud asutusele. Kohus selgitab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates ning rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 4, 5, 6). TsMS § 179 lg 9 on sätestatud, et käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.