Võlaõigus › Võõrandamislepingud

• Summalt 52 727,11€ alates 23.10.2006.a. kuni summa väljamaksmiseni ja • Summalt 1182,28€ alates 31.12.2009.a. kuni summa väljamaksmiseni. Menetluskulude jaotus

2-07-34417

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on XXX hagi XXX ja XXX vastu 1 200 000 krooni saamiseks (müügilepingu täitmise nõue) ja XXX ja XXX vastuhagi XXX vastu 825 000 krooni saamiseks (müügilepingu rikkumise tõttu lepingust taganemise tagajärjel tekkinud lepingu tagasitäitmise nõue). Harju Maakohtu 12.12.2013 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ning rahuldas vastuhagi. Kohus mõistis XXX välja müügilepingu alusel saadu summas 52 727.11 eurot ning kahjuna 1 183.28 eurot. Lisaks mõistis kohus välja seadusjärgse viivise. hagiga seotud menetluskulud jäid täies ulatuses hageja kanda ning vastuhagiga seotud kulud jäid hageja kanda 78 % ulatuses. Kostjad nõustusid resolutiivosaga. Hageja XXX teatas kohtule, et kavatseb otsuse edasi kaevata, mistõttu täiendab kohus oma 12.12.2013 kohtuotsuse resolutiivosa põhjendava osaga.

HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHT VASTUHAGILE

Hageja XXX palub mõista kostjatelt XXX ja XXX välja lepingust tuleneva rahalise kohustuse summas 1 200 000 krooni. Hageja palub jätta kostjate vastuhagi rahuldamata. Hageja leiab, et kostjad olid teadlikud majal esinevatest objektiivsetest ehituslikest puudustest ning olid nõus ostma asja sellises seisundis, mistõttu ei ole õiguslikult tegemist lepingutingimustele mittevastava ehk puudustega asjaga. Hageja on seisukohal, et taganemisavaldus on tühine ning hagejad ei ole lepingust taganenud. Kostjate vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõude kohta märgib hageja, et kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks väidetavaid kulusid, mistõttu on tegemist pelgalt väidetega, et nii- ja naasugused kulud väidetavalt tekkisid. Sellise paljasõnalise väite alusel kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei ole võimalik. Samuti on kostjad jätnud kahju hüvitamise nõude esitamisel tähelepanuta lepingu p 4.6., mis sätestab, et „lepingust taganemisel hüvitab XXX üksnes käesoleva lepingu sõlmimisega seotud notari tasu ja riigilõivu. Muid kulusid ega kahjusid ei pea XXX hüvitama.“ Eeltoodust tulenevalt on pooled lepingu sõlmimisel välistanud kahju hüvitamise nõuete esitamise juhuks kui üks pooltest peaks lepingust taganema. Lepingu p 7.1.1. tuleneb, et notari tasu tasuvad pooled võrsetes osades ning lepingu p 7.1.2. kohaselt tasub uue omaniku kinnistamise riigilõivu ostja. Lepingu leheküljel 9 on märgitud notari tasu suuruseks 10 171.6 krooni ja riigilõivu suuruseks 7 900 krooni, millest hagejad tasusid kokku 12 985.8 krooni. Nimetatud summa on ka maksimaalne võimalik kahju, mida kostja võiks olla kohustatud hagejale hüvitama juhul kui taganemine oleks olnud õigustatud.

2-07-34417

KOSTJATE VASTUVÄITED JA VASTUHAGI NÕUE

Kostjad on seisukohal, et esitatud hagi on ilma igasuguse õigusliku aluseta. Objektiivselt on hagi täies ulatuses põhjendamata. Hageja on oluliselt müügilepingut rikkunud ja kostjad on müügilepingust taganenud. Sellest tulenevalt on müügilepingu täitmise nõue välistatud. Vastuhagis paluvad kostjad XXX ja XXX mõista hagejalt XXX kostjate kasuks välja kostjate poolt hagejale müügihinnana tasutud 825 000 krooni ja kostjatele tekitatud kahju summas 247 337 krooni. Kostjate kahju hüvitamise nõue koosneb muuhulgas müügilepingu sõlmimise kuludest, elamu ekspertiisikuludest, panga intressist ja kindlustusest, õigusabikuludest ning müügihinna tasumiseks võetud laenu ennetähtaegse tagastamisega seotud kuludest. Samuti paluvad kostjad mõista hagejalt XXX kostjate XXX ja XXX kasuks välja seaduses sätestatud intress müügihinnana tasutud 825 000 kroonilt alates 23.10.2006 ja samuti intress tehtud kulutustelt.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus on tuvastanud ja käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle: − 23. oktoobril 2006.a sõlmis hageja XXX müüjana ja kostjad XXX ja XXX ostjatena kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi leping), mille objektiks oli XXX asuva kinnistu 29/348 suurune mõtteline osa, millel asus elamu. Objekt müüdi hinnaga 2 710 000 krooni; − Kostjad käisid elamuga enne lepingu sõlmimist tutvumas; − Vastavalt lepingu punktile 2.1. tasusid kostjad müügihinnast 825 000 krooni 23.10.2006. − Vastavalt lepingule pidid kostjad 1 200 000 krooni tasuma 01.02.2007.-ks ja 685 000 krooni 01.03.2007-ks. − Kostjad on 02.01.2007 edastanud hagejale notariaalselt tõestatud müügilepingust taganemise avalduse VÕS § 116 ja 217 alusel asja lepingutingimustele mittevastavuse tõttu; − Hageja on eelnimetatud müügilepingust taganemise avalduse kätte saanud; Käesolevas tsiviilasjas on hageja poolt esitatud nõue lepingu täitmiseks ja kostjate poolt on esitatud vastuhagi, milles kostjad tuginevad asjaolule, et lepingust on taganetud. Kohus peab otstarbekaks käsitleda esmalt vastuhagi nõuet, kuivõrd vastuhagi nõude rahuldamine välistaks põhihagi rahuldamise.

2-07-34417 Lepingust taganemine VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 sätestab, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 116 lg 4 sätestab, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Vastuhagi tugineb asjaolule, et jaanuaris 2007. aastal tegid kostjad hagejale lepingust taganemise avalduse, mis on hagejale kätte toimetatud. Kostjad soovisid lepingust taganeda kuivõrd leidsid, et ostumüügilepingus on oluline rikkumine, milles nad tuginevad AS XXX poolt 14.12.2006 tehtud järeldustele. Hageja tugineb peamiselt asjaolule, et kostjad on ehitise enne müügilepingu sõlmimist üle vaadanud ning müügilepingus kinnitanud nii ehitise ülevaatamist kui oma teadlikkust ehitise seisukorrast, mistõttu olevat müüja lepinguline vastutus täiesti välistatud.

2-07-34417

Kohus hageja arvamusega ei nõustu. Puudustest teadasaamiseks ei saa pidada seda, et hagejad on omandatud kinnistu ja selle oluliseks osaks oleva elamu üle vaadanud ning kinnitanud lepingus, et nad on selle seisukorrast teadlikud, kuivõrd ainuüksi vaatamisest ei järeldu, et müügilepingut sõlmides ostja teadis või pidi teadma asja mittenõuetekohasest kvaliteedist (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-33-02). Kostjad on läbivalt väitnud, et ehitisel eksisteerisid olulised varjatud puudused, mida ei ole võimalik tuvastada tavapärase ülevaatuse käigus. Lisaks ei oma kostjad ka sellist ehitus- tehnilist ettevalmistust või haridust, mis võimaldaks neil ainuüksi visuaalse vaatluse teel tuvastada olulisi ehituslikke puudusi. Kostjad pöördusid puuduste avastamisel hilisema ekspluatatsiooni käigus ehitusala asjatundja poole. Kostjad tuginevadki antud menetluses oma väidete tõendamisel AS XXX 14.12.2006 hinnangule, milles on selgelt kirjeldatud elamu ehitistehnilisi puudusi I korruse põrandate, hoone vundamendi, hoone välisseinte, hoone sisekonstruktsioonide, korstnate, katuste suhtes. Ülevaatuse teostaja on jõudnud järeldusele, et elamu on elamiseks elamiskõlbmatu. Loetletud puudused hoone põhikonstruktsioonides on kohtu hinnangul ilmselgelt sellise iseloomuga, mida ei ole võimalik tuvastada tavapärase hoone visuaalse ülevaatuse käigus. Kostjad on oma väidete tõendamiseks esitanud ka Eesti Mükoloogia Uuringutekeskuse 15.01.2007 eksperthinnangu, mis tuvastab hoones märkimisväärsed seenkahjustused, mis on kahjulikud hingamisteedele ja limaskestadele. Arvamuses viidatakse vajadusele seene kahjustuskolded likvideerida. Ka see tõend kinnitab kohtu hinnangul, et kostjatele müüdud elamul eksisteerisid varjatud puudused. Hageja poolt 07. mail 2012 esitatud täiendav tõend ei lükka ümber fakti, et seenkahjustused on olemas, vaid selles keskendutakse pelgalt kostja esitatud dokumendi kriitikale. Hageja esitatud tõend ei muuda seega seenkahjustusi olematuks. Urve Kallavus vaidlusalusel objektil ise (erinevalt eelmise arvamuse andjast) viibinud ei ole. Samuti ei lükka hageja tõend ümber märksa olulisemaid AS xxx arvamuses loetletud puudusi. Objektil on teostatud ka 2011 aprillis paikvaatlus, milles on fikseeritud elamu seisukord. Kohtu arvates kinnitab ka paikvaatlus asjaolu, et elamus on olulised ehitustehnilised puudused. Muu hulgas ei olnud vaatluse teostamiseks avatud kohas võimalik tuvastada vundamendi olemasolu. Ehituse ebakvaliteetsust I korruse põrandate osas ning põrandaaluse täite puudulikkuse osas kinnitab ainuüksi fakt, et paikvaatluse teostamise ajal purunes inimese raskuse mõjul põrandakatteks olev puitlaastplaat. Lisaks on kostjad kohtule 05.05.2011 edastanud täiendavad fotod samast kohast, milles teostati paikvaatlus (vundamenti puudutavas osas). Fotodest nähtuvalt on kevadine pinnase- ja lumesulamisvesi lihtsalt tunginud põranda alla ning vee sügavus antud kohas on ca kaks aialabida sügavust. Hageja väited, et elamus niiskusega probleeme ei ole, on seega kohtu hinnangul asjakohatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjad on oma väiteid puuduste olemasolu kohtu veenvalt tõendanud. Hageja seevastu vastupidist tõendanud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole ükski puudus olemuslikult selline, mis oleks tekkinud peale lepingu eseme üleandmist või selline, mida ostja oleks pidanud lepingu eseme ülevaatuse teostamise käigus avastama asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Seega on kohtu hinnangul tegemist varjatud puudustega, mille avastamise korral saavad kostjad kasutada seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. Kohus märgib, et antud juhul pidasid kostjad puudusi sedavõrd olulisteks, et see on endaga kaasa toonud lepingust taganemise. Taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused on kohtu hinnangul täidetud. Kostjad on hagejale 02.01.2007 edastanud hagejale müügilepingust taganemise avalduse VÕS § 116 ja 217 alusel asja lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, millise fakti suhtes vaidlust ei ole. Nagu viidatud, siis ongi vaidlus vaid selles, kas tegemist oli olulise lepingurikkumisega. Lepingust taganemise õiguslikuks aluseks on lepingu oluline rikkumine hageja ehk müüja poolt, mis seisneb selles, et elamu müüdi oluliste varjatud puudustega, mille olemasolust kostjaid ei teavitatud. Kostjad ostsid endale elamu eesmärgiga

2-07-34417 sinna elama kolida, kuid ehituseksperdi hinnangu kohaselt on elamu elamiseks kõlbmatu. Seega ei vastanud müügilepingu ese müügilepingu tingimustele VÕS § 217 lg 1 ja lg 2 p 1 ja p 2 tähenduses. Kuivõrd hageja on enda sõnul elamu ise ehitanud ning kostjad mingeid põhikonstruktsioonidega seonduvaid ehitustöid teostanud ei ole, siis olid puudused olemas müügilepingu sõlmimise ja kostjatele üleandmise hetkel. Kohus, arvestades nii esitatud tõendeid kui ka kohtu poolt paikvaatlusel tuvastatut leiab, et tõepoolest majal on olulised puudused ning seetõttu on leping sõlmitud oluliste rikkumistega ja kostjatepoolne lepingust taganemine põhjendatud. Nii hallitusseentega seotud kahjustused kui ka paikvaatlusel tuvastatud siseseinte vundamendi puudumine ja laekonstruktsioonide toetamine korstnakonstruktsioonidele, mis on tuleohutusega seoses lubamatu, loeb kohus olulisteks puudusteks ja arvestades nende puuduste raskust, on kohtu hinnangul põhjendatud ka kostjate poolt täiendava tähtaja mitte andmine VÕS § 114 tähenduses. VÕS § 114 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. VÕS § 114 lg 2 sätestab, et täiendava tähtaja andmine ei vabasta võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest. Kohus märgib, et seaduse kohaselt peab lepingust taganemine toimuma mõistliku tähtaja jooksul. Arvestades asjaolu, et leping sõlmiti oktoobris 2006. aastal ja lepingust taganemise avaldus tehti 02. jaanuar 2007. aastal, on kohtu hinnangul tegemist mõistliku tähtaja jooksul esitatud lepingust taganemise avaldusega, arvestades seejuures ka seda, et kostjad tellisid nii ehitusliku arvamuse kui ka mükoloogilised uuringud antud hoones, mis näitab kohtu hinnangul, et kostjad ei taganenud lepingust kergekäeliselt. Arvestades, et kohus leidis, et lepingust taganemine on põhjendatud, langeb ära hageja nõude, mis seisnes lepingu täitmises, rahuldamine kuivõrd lepingust on kehtivalt taganetud. Lepingu tagasitäitmine VÕS § 186 lg 1 p 5 sätestab, et võlasuhe lõpeb lepingust taganemisega. VÕS § 188 lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma

2-07-34417 üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kuivõrd kohus on leidnud, et lepingust taganemine on antud juhul põhjendatud, eksisteerib poolte vahel lepingu tagasitäitmise võlasuhe VÕS § 189 tähenduses (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-57-11, 3-2-1-104-11; 3-2-1-80-10). Seega on kostjatel õigus nõuda hagejalt lepingu alusel üleantud summade tagastamist. Sellise nõude on kostja kohtule ka vastuhagina esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kostjatel nõue hageja vastu seni lepingu alusel makstu, ehk 825 000 krooni s.o 52 727.11 euro osas ja see tuleb hagejalt kostjatele välja mõista solidaarselt. Kahju hüvitamine Kuivõrd kohus on leidnud, et lepingust taganemine on antud juhul põhjendatud tulenevalt hagejapoolsest olulisest lepingu rikkumisest, on kostjatel õigus nõuda lepingu rikkumisest tuleneva otsese varalise kahju hüvitamist (VÕS § 115 lg 1 ja 127 alusel), milline nõue on kohtule esitatud. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Nagu kohus eespool märkis, on kostjad esitanud ka kahju hüvitamise nõude seoses lepingust taganemisega, milles osalt nõutakse kostjate poolt seni kantud kulutusi seoses ostu-müügi lepingu sõlmimisega, ehk notaritasu ja riigilõiv lepingult ning notaritasu lepingust taganemise avalduselt. Samuti ka kulutusi mükoloogiliste uuringute eest antud hoones. Eelnimetatud kulutuste eest esitatud kahju hüvitamise nõudeid peab kohus põhjendatuks, kuna need tulenevad ja/või on kantud seoses vaidlusaluse lepinguga. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ülejäänud nõuded, mis on seotud kostjate kahjudega, puudutavad kostjate poolt sõlmitud laenulepinguga tehtud kulutusi. Täpsemalt on eelkirjeldatud nõueteks kostjate korteri hindamine, hageja maja hindamine, kinnistusraamatu väljavõtted, notaritasu ja riigilõiv hüpoteegi seadmiselt panga kasuks, hageja ja panga vahelise laenulepingu lepingutasu, laenukindlustuslepingu tasud, laenult makstud intress, kindlustuspoliisid, maakleritasu ja laenulepingu ennetähtaegselt katkestamise trahv ning õigusabikulud. Esmalt osundab kohus, et kostjad ei ole suurt osa oma eelnimetatud nõuetest tõendanud ehk tõendid kulutuste kohta puuduvad. Kuid vaatamata eeltoodule annab kohus sisulise hinnangu eelnimetatud kulude hüvitamise võimalikkuse kohta ning leiab, et eelnimetatud kulud, ei kuulu hageja poolt hüvitamisele, kuivõrd VÕS § 127 lg 3 alusel peaks olema kahju teisele poolele ettenähtav ja antud kahju hagejale ettenähtav ei peaks olema ehk hageja ei peaks müüjana olema teadlik või arvestama sellega, kas kostjad tulevad oma rahaga lepingueset ostma või laenurahaga.

2-07-34417

Hageja vastuväited seoses sellega, et pooled piirasid hageja vastutust kahjude osas vastavalt lepingu p 4.6, ei ole kohtu hinnangul asjakohased. Pooltevahelise ostu-müügilepingu osa 4 puudutab hageja kaasomaniku võimalikku ostueesõiguse kasutamist ning sellega seoses on pooled ka reguleerinud ka võimalike kahjunõuete ulatust. Kuna antud juhul on lepingust taganemise aluseks puudused müügiobjektis, siis ostu-müügilepingu p 4.6 piirangud hageja vastutuse osas ei kohandu. Lähtudes eeltoodust, kohus leiab, et hagejalt tuleb välja mõista kostjate kasuks solidaarselt summa 1183,28€ (18 514,35 kr – kd II, tl 74), mis koosneb: 1⁄2 notaritasu ostu-müügilepingult 5401,50 kr Riigilõiv ostu-müügilepingult 7900,00 kr Mükoloogia eksperthinnang 2500,00 kr Notaritasu lepingust taganemisel 2712,85 kr

Viivisenõuded VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostjad on esitanud ka viivisenõuded nii hagejale tasutud ostuhinna osas kui ka tehtud kulutuste osas. Kohus leiab, et seadusest tulenev intress tuleb hagejalt välja mõista tasutud ostuhinna ehk 825 000 krooni (52 727.11 euro) osas alates ostuhinna maksmisest ja muude kohtu poolt eelnevalt käesolevas otsuses hagejalt kostjate kasuks välja mõistmiseks põhjendatuks peetud kahjude osas alates vastuhagi esitamisest, kuivõrd nende kahjude kandmise täpset aega on raske kindlaks teha. Kokkuvõte Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning vastuhagi tuleb rahuldada. Hagejalt tuleb mõista välja solidaarselt kostjatele lepingu alusel saadu 52 727.11 eurot ja kahjuna 1 183.28 eurot. Seejuures tuleb hagejalt välja mõista solidaarselt kostjate kasuks viivised vastavalt VÕS § 94 ja VÕS § 113 summalt 52 727.11 eurot alates 23.10.2006.a. kuni summa väljamaksmiseni ja summalt 1 182.28 eurot alates 31.12.2009.a. kuni summa väljamaksmiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

2-07-34417

Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb hagiga seotud menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et vastuhagi osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada menetluskulud võrdeliselt vastuhagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd vastuhagist rahuldati ligikaudu 78 %, tuleb jätta vastuhagiga seotud poolte menetluskuludest 78 % vastuhagis kostja (hagis hageja) ja ülejäänud osas vastuhagis hagejate (hagis kostjate) kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.