Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-13-31149 kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud KÜ Katse 7 esitas 25. juunil 2013 Viru Maakohtule hagiavalduse I. K. vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt on I. K. korteri asukohaga xxx omanik. Kostja rikub süstemaatiliselt oma kohustust tasuda kommunaalteenuste eest ning tema võlgnevus KÜ Katse 7 ees moodustab 1448,30 eurot seisuga 01. juuni 2013. Viivis moodustab 430,54 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt võlgnevus kokku 1878,84 eurot. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ning edastas hagimaterjalid kostjale, kohustades teda kirjalikult hagile vastama. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Õiguslikud põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei vastanud ja vastuväiteid hagile ei esitanud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei vastanud ega hagile vastuväiteid esitanud, loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 alusel korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme 2(2)

2-13-31149 korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. KÜS § 7 lg-te 1 ja 4 alusel korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele. Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus loeb tõendatuks, et kostja I. K. on korteriühistu liige (t.l 5) ja kostjal on võlg korteriühistu ees (t.l 6-8). Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks võlg summas 1448,30 eurot ja viivised summas 430,54 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palus välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 225 eurot ja õigusabikulud summas 220 eurot. TsMS § 162 lg 5 kohaselt kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.etoimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Antud tsiviilasjas ei olnud hagiavaldus esitatud e-toimiku kaudu, kuigi e-toimiku kaudu hagi esitamisel on riigilõivu määraks 175 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et esindaja tasu summas 220 eurot on põhjendamatult suur. Kohus peab vajalikuks märkida, et tagaseljaotsuse tegemiseks ei ole vaja kohtule eraldi taotlust esitada ja seega ei ole ka selle eest tasu nõue põhjendatud. Kohus leiab, et nõuda tasu menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise eest on ebaeetiline. Kohus leiab kas, et tasud avalikuks kättetoimetamiseks taotluse koostamise ja kohtualluvuse põhjendamise eest on ebamõistlikult suured, taotluste puhul ei ole tegemist keerulise ja aeganõudva tööga. Seda enam, et antud asjas ei saaks kohus menetlusdokumente kostjale avalikult kätte toimetada, kuna kostja elab välismaal ja otsus ei oleks Ukrainas täidetav, ning kohtualluvust ei saa antud asjas põhjendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetega.

3(2)

2-13-31149 Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskuludena õigusabikulud summas 140 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 175 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm Kohtunik

4(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.