Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, lg 3 ja lg 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja nende põhjendused Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse XXXja XXXvastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja OÜ XXX(pankrotis) vahel 29.10.2007 sõlmitud laenuleping nr XXX. Sõlmitud lepingu alusel laenas OÜ XXX(pankrotis) hagejalt 85 000 eurot. Laenusumma kuulus tagasi maksmisele annuiteetgraafiku alusel. Intressimäära muudeti laenulepingu põhitingimuste p 8 kohaselt kaks korda aastas. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja XXX 29.10.2007 tarbijakäenduslepingu nr XXX. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja XXX 29.10.2007 tarbijakäenduslepingu nr XXX. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on seatud hüpoteek hageja kasuks OÜ-le XXX(pankrotis) kuuluvale korteriomandile, asukohaga Tallinnas, XXX, mille reaalosaks on mitteeluruum nr. 4. Kuna OÜ XXX(pankrotis) laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud, ütles hageja laenulepingud 26.01.2009 erakorraliselt üles ja saatis ülesütlemise avalduse postiga OÜ-le XXX(pankrotis) ja avalduse koopia saadeti postiga teadmiseks ka käendajatele. Ülesütlemise päeva seisuga so 26.01.2009 olid OÜ XXX(pankrotis) kohustused laenulepingust nr XXXtulenevalt kokku 84 313,81 eurot, millest 79 538,18 eurot moodustas tasumata põhiosa, 2 174,59 eurot moodustas tasumata intressivõlg, 2 443,67 eurot moodustasid trahvid (trahvide nõudest hageja loobub) ja 157,38 eurot moodustas arvestatud viivis. 17.05.2010 kuulutati välja OÜ XXXpankrot. Hageja esitas OÜ XXXpankrotimenetluses laenulepingust nr XXXtulenevalt nõude summas 139 091,35 eurot. Hageja nõue on kaitstud nõuete kaitsmise koosolekul esitatud ulatuses. Pankrotimenetluse käigus ei ole veel õnnestunud võõrandada OÜ-le XXX(pankrotis) kuuluvat vara. Korteriomandi Tallinnas, XXX-4 osas toimus viimane enampakkumine 12.12.2011 hinnaga 35 000 eurot, mis nurjus. Pankrotihalduri poolt oli välja kuulutatud uus enampakkumine, mis toimus 26.01.2012 alghinnaga 35 000 eurot.

Käenduslepingu p 2.1 ja VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt. Käenduslepingu punktist 2.3 tulenevalt vastutab käendaja ka põhivõlgniku pankroti korral. Iga käendaja vastutuse piirmäär lepingus on 85 000 eurot. Kostja 1 väide, et hagi on aegunud, on väär. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Hageja esitas OÜ-le XXX(pankrotis) laenulepingu nr XXXülesütlemisavalduse 26. jaanuaril 2009. Hageja laenulepingust tuleneva nõude aegumine algas 27. jaanuarist 2009. Vastavalt TsÜS § 160 lg 1 aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja esitas kostjate vastu hagi Harju Maakohtule 25. jaanuaril 2012. Seega lähtuvast eeltoodust, leiab hageja, et hagi ei ole aegunud. Kostja 1 väide, et ta ei ole käenduslepingut sõlmides tegutsenud äriühingu majandus- ja kutsetegevuses, on alusetu, kuna mõlemad kostjad on käenduslepinguid sõlmides olnud äriühingu juhatuse liikmed ja võrdset 50-protsendilist osalust omavad osanikud. Tuginedes eeltoodule, leiab hageja, et kostja 1 viited käenduslepingu tühisusele oma vastuse punktis 2.3 on asjakohatud. Kostjate näol ei ole tegemist VÕS § 34 mõttes tarbijatega. Hageja on kostjatele tahteavalduse kätte toimetanud. Hageja saatis laenulepingu ülesütlemise teatise koopia koos nõudega käendatava kohustuse täitmiseks 26.01.2009 ka kostjatele. Eeltoodu tõendamiseks esitab hageja kinnitatud väljavõtte hageja väljaläinud tähitud kirjade registrist 26.01.2009, millelt nähtub, et üheaegselt on välja saadetud nii laenulepingu ülesütlemise teatis põhivõlgnikule kui ka nõuded käendajatele. Tulenevalt käenduslepingu punktist 2.5 kohustus võlausaldaja saatma kõik lepinguga seotud nõuded nimetatud punktis toodud aadressil, kui käendaja pole kirjalikult, omakäelise allkirjaga dokumendiga ja viitega käenduslepingule, teatanud muud aadressi. Käenduslepingute järgselt oli kostja 1 märkinud oma aadressiks XXX ja kostja XXX. Eelnimetatud aadressidele saatis hageja nõudekirjad nii 26.01.2009 kui ka 02.01.2012. Kostja 2 on hageja 02.01.2012 nõudekirja kätte saanud 07.01.2012, mille tõenduseks esitab hageja talle tagastatud väljastusteate Eesti Postilt. Kostjale 1 02.01.2012 saadetud nõudekiri on Eesti Posti poolt hagejale tagastatud hoiutähtaja möödumisel 20.01.2012. Käesoleval juhul tuleb lugeda kostjate eeltoodud postiaadresse kui kohta, kust kostjad kandsid dokumentide kättesaamise riski. Seda põhjusel, et kostjad ise on märkinud enda elukohaks nimetatud aadressid, kohustusid selle vahetumisel võlausaldajat teavitama ja selle tegemata jätmisel pidid arvestama võimalusega, et neile saadetakse sellele aadressile käenduslepingutega seotud dokumente. Eelnimetatud nõuded on edastatud kostjate postiaadressile. Seega puudub hagejal alus eeldada, et kostjad ei ole hageja poolt edastatud dokumente kätte saanud ning hageja on teinud kõik endast oleneva, et kostjatele dokumendid kätte toimetada. Hageja palus hagiavalduse rahuldada ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostja XXX vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi õigeks ei võtnud ja vaidles sellele vastu. Hagi on aegunud. Hageja esitas OÜ-le XXX(pankrotis) 26.01.2009 laenulepingu nr XXXülesütlemisavalduse ja nõude kõigi varaliste kohustuste täitmiseks 02.02.2009. Seega algas hageja nõude aegumine 03.02.2009. Võlausaldaja nõuded käendaja vastu muutuvad sissenõuavaks ja hakkavad aeguma üheaegselt põhinõudega. Seega pidi hageja esitama oma nõude käendaja vastu hiljemalt 03.02.2012. Kuivõrd 17.05.2010 kuulutati välja OÜ XXX pankrot ja hageja esitas 17.06.2010 võlausaldajana nõudeavalduse OÜ XXX (pankrotis) pankrotimenetluses ja tema nõue on kaitstud kogu selle ulatuses. Hageja nõue laenulepinguste nr XXXtulenevate kohustuste täitmiseks on tehtud ja kostjale aadressile XXX, välja saadetud 02.01.2012. Kostja on aga 02.01.2012 nõude kätte saanud koos hagiavaldusega

04.02.2012 kätte toimetatuna maakohtu poolt, so hiljem kui TsÜS § 146 lg 1 sätestatud aegumistähtaja vältel ning hageja nõue on aegunud. Kostja on seisukohal, et tarbijakäendusleping on VÕS § 42 lg 1 alusel tühine. Tarbijakäenduslepingu p 2.1 kohaselt kohustub käendaja, mistahes lepingu rikkumise korral põhivõlgniku poolt, tingimusteta ja tagasivõtmatult vastutama solidaarselt võlgnikuga ja tasuma võlausaldajale võlgnevuse summas või summades kokku 85 000 eurot. Kostja on füüsilise isikuna sõlminud tarbijakäenduslepingu põhivõlgniku, OÜ XXX(pankrotis) laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Lepingu esemeks on käesolevaks ajaks pankrotistunud äriühingu laenulepingust tulenevate kohustuste käendamine. OÜ-l XXX(pankrotis) oli kaks juhatuse liiget. Juhatuse liikmete vahel olid ülesanded ära jaotatud. Kostja igapäevane tegevus juhatuse liikmena seisnes töövõtulepingute sõlmimises, uute objektide leidmises, hangetel osalemiseks pakkumiste tegemises. Lepingute sõlmimine, finantsküsimused, äriühingu raamatupidamisdokumentatsiooni korrashoid jne olid teise juhatuse liikme XXXülesandeks. Seepärast ei ole kostja hagejaga tarbijakäenduslepingut sõlmides tegutsenud äriühingu majandusja kutsetegevuses, vaid on lepingu sõlminud füüsilisest isikust tarbijana. Ainuüksi juhtorganisse kuulumine ei ole käsitatav juhtorgani liikme käenduse andmisel iseseisva majandus- ja kutsetegevusena. Käesoleval juhul, kuivõrd kostja on käenduslepingu sõlminud tarbijana, on käenduslepinguga talle pandud kohustused vastutada OÜ XXX(pankrotis) laenukohustuse täitmise eest, ebamõistlikult suur ja füüsilisest isikust kostjat ebamõistlikult koormav. Sellest tulenevalt on tarbijakäenduslepingu punktid 2.1.-2.4. tühised. Kostja hinnangul, kuivõrd 29.10.2007 tarbijakäendusleping nr XXX on tühine sõlmimisest peale, ei ole sellel lepingul õiguslikke tagajärgi. Hageja on esitanud kohtule väljavõtte enda 26.01.2009 väljastatud kirjade registrist ning kostja XXX poolt 07.01.2012 allkirja tähitud kirja kättesaamise kohta. 26.01.2009 kostjatele väljastatud kirjade vastuvõtmise kohta kostjate poolt tõendeid esitatud ei ole. Kostja XXX 26.01.2009 ja 02.01.2012 väljastatud kirjade kättetoimetamise kohta tõendeid esitatud ei ole. Kostja vaidleb vastu hageja väitele selles, et kuivõrd kostjad ei ole enda postiaadressina teatanud muud aadressi, kui on märgitud käenduslepingute punktis 2.5., siis tuleb eeldada, et kostjad on neile saadetud nõudeavaldused kätte saanud. Kostja hinnangul, kui kostjad oleksid neile 26.01.2009 saadetud kohustuse täitmise nõuded postiasutuse vahendusel kätte saanud, siis oleks ka vastuvõtmist kinnitavad kostjate allkirjadega vastuvõtmist tõendavad väljastusteate tagastuslehed. Seda, et hagejal oli tavaks väljastada nõudeavaldusi tähitult, kinnitab hageja enda poolt esitatud kostja XXX allkiri tähtkirja vastuvõtmise kohta ning kostja XXX aadressile saadetud kirja tagastamine postiasutusest hagejale. Seega ei ole vähimatki alust arvata, et 26.01.2009 väljastatud kirjad postitati lihtkirjadena ja selle kohta ei ole kostjate vastuvõtukinnitusi. Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ja kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja XXX vastuväited ja nende põhjendused Kohtumaterjalid on kostjale XXX ́ile kätte toimetatud postkasti panekuga 20.04.2012 (tl 73). Kostja XXX kohtule vastuväiteid hagiavaldusele esitanud ei ole. Menetluse käik 20.03.2013 esitas hageja kohtule avalduse haginõudest osaliseks loobumiseks ja hagi eseme täpsustamiseks. Kuna põhivõlgnik OÜ XXX(pankrotis, registrikood XXX) on pankrotimenetluses rahuldanud hageja nõude osaliselt 20.11.2012 summas 24 792 eurot, soovib hageja loobuda oma

nõudest osaliselt. Hageja soovib loobuda osaliselt intressimaksest ja osaliselt põhivõla nõudest. Hageja palus kohtul mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla summas 56 913,77 eurot, intressivõla summas 48,43 eurot, hageja poolt tasutud kindlustusmakse summas 33,34 eurot, viivise seisuga 25.01.2012 summas 73 768,22 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras päevas tasumata põhiosa summalt (alates 26.01.2012) kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Hageja palus mõista kummaltki kostjalt solidaarselt hageja kasuks välja eelpool nimetatud võlgnevused, kuid kokku mitte rohkem kui 85 000 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus, et • 29.10.2007 sõlmisid hageja ja OÜ XXX(pankrotis) laenulepingu nr XXX, mille alusel laenas OÜ XXX(pankrotis) hagejalt 85 000 eurot (tl 6-14); • 29.10.2007 sõlmisid hageja ja XXX(kostja 1) tarbijakäenduslepingu nr XXX (tl 15-16); • 29.10.2007 sõlmisid hageja ja XXX (kostja 2) tarbijakäenduslepingu nr XXX (tl 17-18); • Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati hüpoteek hageja kasuks OÜ-le XXX(pankrotis) kuuluvale korteriomandile asukohaga Tallinn, XXX, mille reaalosaks on mitteeluruum nr 4; • 26.01.2009 ütles hageja laenulepingu erakorraliselt üles, kuna OÜ XXX(pankrotis) ei täitnud kohaselt laenulepingust tulenevaid kohustusi ja saatis ülesütlemisavalduse postiga OÜ-le XXX(pankrotis) (tl 19-20, 25-26, 27-28). Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 56 913,77 eurot, intressivõlgnevuse summas 48,43 eurot, hageja poolt tasutud kindlustusmakse summas 33,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise (seisuga 25.01.2012) summas 73 768,22 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras päevas tasumata põhiosa summalt (alates 26.01.2012) kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Hageja palub solidaarselt kummaltki kostjalt mõista hageja kasuks välja eelpool nimetatud võlgnevused, kuid kokku mitte rohkem kui 85 000 eurot. Kostja 2 ei ole kohtule esitanud vastuväiteid hageja nõude osas ega kostja 1 seisukohtade osas. Kostja 1 peamised vastuväiteid hageja nõudele olid: • hagi on aegunud. Laenusaajale saadeti laenulepingu ülesütlemisavaldus 26.01.2009. Ülesütlemisavalduse pidi hageja kostjale 1 kätte toimetama. Hageja esitas OÜ-le XXX(pankrotis) 26.01.2009 laenulepingu ülesütlemisavalduse ja nõude kõigi varaliste kohustuste täitmiseks 02.02.2009. Hageja nõue hakkas aeguma 03.02.2009. Hageja pidi oma nõude käendaja vastu esitama hiljemalt 03.02.2012. Hagiavalduse esitamine kostja 1 vastu 25.01.2012 ei muuda hagi tähtaegseks, sest kostjale 1 ei toimetatud ülesütlemisavaldust kätte 26.01.2009. Kostja 1 on 02.01.2012 nõude kätte saanud kohtu poolt edastatud hagimaterjalidega; • kostja 1 sõlmis käenduslepingu tarbijana ning käenduslepinguga talle pandud kohustused vastutada OÜ XXX(pankrotis) laenukohustuste täitmise eest on ebamõistlikult suured ja füüsilisest isikust kostjat ebamõistlikult koormavad. Eeltoodust tulenevalt on tarbijakäenduslepingu punktid 2.1.-2.4. tühised.

Hagiavalduse kohaselt esitas hageja OÜ-le XXX(pankrotis) laenulepingu nr XXXülesütlemisavalduse 26.01.2009. Hageja laenulepingust tuleneva nõude aegumine algas 27.01.2009. Samuti saatis hageja laenulepingu ülesütlemise teatise koopia koos nõudega käendatava kohustuse täitmiseks 26.01.2009 ka kostjatele. Hageja esitas hagi kostjate vastu Harju Maakohtule 25.01.2012, seega ei ole hagi aegunud. Laenulepingu nr XXXüldtingimuste punkti 14.1 kohaselt lepinguga seotud teated, sealhulgas lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud teated peavad olema kirjalikus vormis ja saadetud lepingus või muus hilisemas teates märgitud aadressil (laenusaaja puhul tema poolt märgitud postiaadressil) või antud üle allkirja vastu. Ühe lepingupoole poolt teisele edastatud teade loetakse kättesaaduks, kui selle saatmisest on möödunud 5 (viis) pangapäeva, juhul kui lepingus ei sisaldu muud kokkulepet teadete edastamise kohta. Punkti 14.2 kohaselt kohustub laenusaaja viivitamata kirjalikult informeerima panka oma juriidilise või postiaadressi, samuti muude rekvisiitide muutmisest (tl 10). Asja materjalidest nähtuvalt oli 29.10.2007 sõlmitud laenulepingu nr XXXpoolteks hageja ja OÜ XXX(pankrotis). Kostjad tagasid käendajatena OÜ XXX(pankrotis) laenulepingust nr XXXtulenevate kohustuste täitmist. Kostja 1 ei ole vastu vaielnud sellele, et hageja ütles OÜ-ga XXX(pankrotis) sõlmitud laenulepingu nr XXXerakorraliselt üles 26.01.2009. Hageja on edastanud 26.01.2009 OÜ-le XXX(pankrotis) teatise lepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta ning nõude lepingust tulenevate kõigi varaliste kohustuste täitmiseks aadressil Arbu 13-15, Tallinn 13615 (tl 19-20). Hageja poolt esitatud väljaläinud kirjade registrist nähtub, et hageja on 26.01.2009 OÜ-le XXX(pankrotis) edastanud laenulepingu ülesütlemise teatise (tl 124). Äriregistrist nähtuvalt oli OÜ XXX(pankrotis) aadressiks alates 31.08.2004 kuni 30.04.2013 XXX. Riigikohtu halduskolleegium on määruses 3-3-1-100-1 jõudnud seisukohale, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated ei jõua temani. Avaldaja kohustuseks on tagada, et tema registrijärgsel aadressil oleks post (sh menetlusdokumendid) kättesaadav juhatuse liikmetele või muudele volitatud isikutele. Kostja 1 vastuväide seisneb selles, et kostja 1 ei ole kätte saanud hageja poolt OÜ-le XXX(pankrotis) saadetud laenulepingu 26.01.2009 ülesütlemise teadet. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt kostja 1 arusaam, justkui oleks hageja pidanud ka kostjatele kätte toimetama laenulepingu ülesütlemise avalduse, on väär. Laenulepingu üldtingimuste punkti 14.1 loeti laenulepinguga seotud teade teise lepingupoole poolt kättesaaduks, kui selle saatmisest möödus viis pangapäeva. Seega pidi OÜ XXX(pankrotis) tagama selle, et registrijärgselt aadressil (Arbu 13-15, Tallinn 13615) oleks post kättesaadav. Eeltoodust tulenevalt piisas laenulepingu ülesütlemise teatise kättesaamisel antud juhul sellest, et hageja postitas OÜ XXX(pankrotis) registrijärgsele aadressile laenulepingu ülesütlemise teatise. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 146 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja käendaja nõudel andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Antud sättes nimetatud teatamiskohustus tekib üksnes käendaja nõudel. Kohus leiab, et käendajate vastutust ei ole laenulepingu teate kättesaamisest sõltuvusse seatud VÕS §-ide 142-154 kohaselt. Käendaja vastutus tekib reeglina automaatselt juhul, kui põhivõlgnik rikub kohustust, mida käendati. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-33-09 leidnud, et nõuded käendaja vastu (VÕS § 145) hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded võlgniku vastu.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Hageja esitas OÜ-le XXX(pankrotis) laenulepingu nr XXXülesütlemisavalduse 26.01.2009. Seega algas hageja laenulepingust tuleneva nõude aegumine 27.01.2009. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja esitas hagi kostjate kui käendajate vastu 25.01.2012. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kostjate vastu ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Käendajate vastutuse tekkimise aluseks ei olnud vaidlusaluse laenulepingu ülesütlemisteate kättesaamine käendajate poolt. Samuti on kostjad kätte saanud hageja poolt kostjatele edastatud nõuded käendatava kohustuse täitmiseks. Tulenevalt käenduslepingu punktist 2.5 kohustus võlausaldaja saatma kõik lepinguga seotud nõuded nimetatud punktis toodud aadressil, kui käendaja pole kirjalikult, omakäelise allkirjaga dokumendiga ja viitega käenduslepingule, teatanud muud aadressi. Käenduslepingute järgselt oli kostja 1 märkinud oma aadressiks Arbu 13-15, Tallinn 13617, ja kostja 2 Punane 9-38, Tallinn 13620 (tl 16, 18). Eelnimetatud aadressidele on hageja saatnud 26.01.2009 ja 02.01.2012 nõudekirjad. Hageja väljaläinud kirjade registrist nähtub, et 26.01.2009 on kostjatele saadetud nõuded käendatava kohustuse täitmiseks (tl 124). Antud registrist nähtub, et hageja poolt kostjatele adresseeritud kirjad on välja saadetud. Kostjatega sõlmitud käenduslepingute punktist 2.5 tulenes, et hageja oli kohustatud laenulepinguga seotud teated kostjatele edastama käenduslepingus märgitud aadressidel. 02.01.2012 nõudekirja on kostja 2 kätte saanud 07.01.2012 (tl 125). Kostjale 1 02.01.2012 saadetud nõudekiri on hagejale tagastatud hoiutähtaja möödumisel 20.01.2012 (tl 126). Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele. Kohus leiab, et juhul, kui teade tähitud kirja kohta on saabunud, tuleb lugeda tähitud kirjaga saadetud tahteavaldus kättesaaduks, kui teadet kirja kohta on olnud mõistlik võimalus kätte saada, ka arvestades kirjal järelkäimiseks vajalikku aega. Samuti oli kostja 1 seisukohal, et ta sõlmis käenduslepingu hagejaga tarbijana. Kostja 1 on seisukohal, et tarbijakäendusleping on VÕS § 42 lg 1 alusel tühine. Kostja 1 on füüsilise isikuna sõlminud tarbijakäenduslepingu põhivõlgniku OÜ XXX(pankrotis) laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Lepingu esemeks on käesolevaks ajaks pankrotistunud äriühingu laenulepingust tulenevate kohustuste käendamine. OÜ-l XXX(pankrotis) oli kaks juhatuse liiget. Juhatuse liikmete vahel olid ülesanded ära jaotatud. Kostja 1 igapäevane tegevus juhatuse liikmena seisnes töövõtulepingute sõlmimises, uute objektide leidmises, hangetel osalemiseks

pakkumiste tegemises. Lepingute sõlmimine, finantsküsimused, äriühingu raamatupidamisdokumentatsiooni korrashoid jne olid teise juhatuse liikme XXXülesandeks (tl 146). Kostja 1 ei ole hagejaga tarbijakäenduslepingut sõlmides tegutsenud äriühingu majandusja kutsetegevuses, vaid on lepingu sõlminud füüsilisest isikust tarbijana. Ainuüksi juhtorganisse kuulumine ei ole käsitatav juhtorgani liikme käenduse andmisel iseseisva majandus- ja kutsetegevusena. Hageja leidis, et kostjad ei ole sõlminud käenduslepingut väljaspool oma majandustegevust, arvestades asjaolu, et mõlemad kostjad olid põhivõlgniku võrdsed osanikud ja samuti juhatuse liikmed. Kostjad sõlmisid käenduslepingu huvist ühingu majandustegevuse vastu. Enne 05.04.2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks oli tarbija. VÕS § 34 järgi on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kui käendusleping on sõlmitud enne 5. aprilli 2011, siis kohaldub sellele VÕS § 143 lg 1 enne nimetatud kuupäeva kehtinud redaktsioonis. VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on tarbija. VÕS § 34 kohaselt on tarbija käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-89-08 leidnud, et juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Nimetatud eelduse ümberlükkamise koormus lasub äriühingu kohustust taganud sama äriühingu omanikust juhatuse liikmel. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-148-11 märkinud järgmist. Riigikohus on

Mõlemad kostjad olid OÜ XXX(pankrotis) juhatuse liikmed ja osanikud võrdsetes osades (mõlemad vastavalt 50 %). Asjaolu, et kostjate ülesanded olid fikseeritud juhatuse koosoleku protokollis, ei tähenda, et käenduslepingu sõlmis kostja 1 tarbijana. Kohus leiab, et nimetatud ülesannete jaotus juhatuse liikmete vahel omas tähtsust ainult äriühingu sisesuhte raames. Mõlemal kostjal oli OÜ XXX(pankrotis) esindamise õigus TsÜS § 34 lg 1 kohaselt. Kohus märgib ka, et tegemist ei ole tarbijakäenduslepinguga, sest kostja 1 tegutses lepingut sõlmides oma majandustegevuses-olles samal ajal ka OÜ XXX(pankrotis) juhatuse liige. Kostjal 1 oli majanduslik huvi laenulepingu sõlmimiseks, mis ei olnud võimalik ilma tagatise-käenduseta. Seega ei saa kostjat 1 käsitleda tarbijana, kuna tema seotus laenusaaja majandustegevusega on laenusaaja juhatuse liikme staatusest tingituna ilmne. Kostja 1 huvi laenusaaja kohustuste täitmise tagamise vastu tulenes laenusaaja juhatuse liikme staatusest. Kuna kostja 1 ei ole tarbija, siis vastutab ta juhul, kui põhivõlgnik rikub kohustust, käendajana kohustuse täitmise eest. Samuti on kostja 1 märkinud, et kuna laenu tagatiseks oli ka panga kasuks seatud hüpoteek summas 1 729 000 Eesti krooni, oli kostja 1 käenduslepingule allkirja andes kindel, et laenu saab hüpoteegi arvel igal juhul tagastatud. Kostja 1 on täiendavalt märkinud, et ei osanud enda õigusi piisavalt kaitsta. Vastasel korral ei oleks kostja 1 tarbijakäenduslepingule allkirja andnud. Kohus peab vajalikuks märkida, et usutavad ei ole kostja 1 väited, et ta ei saanud käenduslepingu sõlmimisel aru sellega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest – äriühingu juhatuse liikmena ei saa kostja 1 olla tehingute tegemisel kogenematu. Samuti ei saanud kostja 1 eeldada, et hageja laenulepingu täitmise tagamiseks seatud hüpoteek korteriomandile tagab hageja laenulepingust tulenevat nõuet laenusaaja vastu täielikult. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 150 kohaselt kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on nõudnud lepingust tulenevate kohustuste täitmist mõlemalt kostjalt. Iga käendaja vastutuse piirmäär käenduslepingu kohaselt on 85 000 eurot. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 130 763,76 eurot, mis koosneb põhiosa nõudest 56 913,77 eurot,

intressist 48,43 eurot, AS-i Reverta poolt tasutud kindlustusmaksetest 33,34 eurot ja viivistest (seisuga 25.01.2012) 73 768,22 eurot ning viivis alates 26.01.2012 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid mitte üle käendajate vastutuse piirmäära (85 000 eurot). Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta solidaarselt kostjate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.