Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-111-10 Tartu, 21. detsember 2010. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull ja Villu Kõve BAKT Autotehnika AS-i hagi Peeter Pihelga vastu 179 287 krooni 60 sendi saamiseks Tartu Ringkonnakohtu 20. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 209-14489 Peeter Pihelga kassatsioonkaebus 149 287 krooni 60 senti Hageja BAKT Autotehnika AS (registrikood 10113076), esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov Kostja Peeter Pihelgas (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo 1. november 2010. a, kirjalik menetlus
VÕS § 34 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Tarbija mõistet täiendab tarbijakaitseseaduse § 2 lg 1, mille kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli AS-i Autoring ainus juhatuse liige ja paari protsendiga ka aktsionär nii koostöölepingu ja käenduslepingu sõlmimise kui ka AS-il Autoring võlgnevuse tekkimise ja hagi esitamise ajal. Kostja ei ole maakohtu menetluse ajal esitanud tõendeid, mis annaksid aluse pidada tarbijakäenduseks olukorda, kus äriühingu juhatuse liige annab olulisele ja usaldusväärsele hankijale isikliku käenduse juhuks, kui äriühing ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. Hageja esile toodud asjaolud, mis annavad aluse tuvastada, et kostja sõlmis käenduse oma kutsetegevuses, on järgmised: 1) kostja sõlmis põhivõlgniku esindajana olulise tarnijaga koostöölepingu; 2) kostja kuulus põhivõlgniku omanike ringi; 3) kostja oli põhivõlgniku ainus juhatuse liige; 4) kostja oli põhivõlgniku võla tekkimisest ja suurusest kogu aeg teadlik. Kostjal oli tõendamiskoormus hageja esitatud asjaolude ümberlükkamiseks.
kehtivalt sõlmitud, enne 1. juulit 2002 kehtinud tsiviilkoodeksi sätete järgi. Tsiviilkoodeksi käendust reguleerivates sätetes ei olnud VÕS § 143 lg-ga 2 sarnast regulatsiooni, mille kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui selles ei ole kindlaks määratud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. Seega ei ole poolte 5. veebruaril 1999 sõlmitud käendusleping tühine. Kuivõrd kostja ei ole vastu vaielnud AS-il Autoring käendatava kohustuse olemasolule, on kohtud hagi lõpptulemusena õigesti rahuldanud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.