2-13-40944/18 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik OÜ Juristibüroo Aleksandr Aronov ja partnerid esitas 03.09.2013 Harju Maakohtule hagi XXXvastu võla nõudes ja hagi tagamise taotluse. Kohus võttis hagi menetlusse 04.09.2013 määrusega ja kohustas kostjat hagile vastama. Kohus jättis hagi tagamise taotluse 04.09.2013 määrusega rahuldamata. Hagi on kostjale kätte toimetatud 09.09.2013. Kostja esitas 19.09.2013 vastuse hagiavaldusele. Hageja esitas 27.09.2013 seisukoha kostja vastuse osas ja 13.10.2013 täiendava seisukoha ja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Kohtuistungid toimusid 14.10.2013 ja 30.10.2013. Hageja ja kostja esitasid 11.11.2013 lõplikud seisukohad. Hagiavaldus 23.05.2012 sõlmisid XXX müüjana ning kostja XXX ostjana korteriomandi asukohaga XXXTallinnas müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Vastavalt müügilepingu punktile 2 oli lepingu eseme hind 30 000 eurot, millest: - 856,40 eurot oli kostja poolt tasutud XXXarveldusarvele enne müügilepingu sõlmimist (müügilepingu punkt 2.1.);

2-13-40944 - 10 000 eurot oli kostja poolt tasutud sularahas müügilepingu sõlmimise ajal notari juuresolekul, kes tõestas müügilepingu (müügilepingu punkt 2.2.); - 3587,79 eurot kohustus kostja tasuma müügilepingu sõlmimise päeval KÜ XXX arveldusarvele (müügilepingu punkt 2.3.); - 15 555,81 eurot kohustus kostja tasuma hiljemalt 23.05.2013 XXX arveldusarvele (müügilepingu punkt 2.4.). Kostja ei täitnud müügilepingu p 2.4. võetud kohustust tähtaegselt ning jättis osa müügihinnast, s.o 15 555,81 eurot tasumata. Müügilepingu punkti 2.5. kohaselt leppisid kostja ja XXX kokku, et juhul kui kostja viivitab punktides 2.3. ja 2.4. nimetatud summade tasumisega, siis kohustub kostja tasuma viivist 0,022% tasumata summalt päevas kuni võetud kohustuse täitmiseni. 19.06.2013 saatis XXX esindaja kostjale pretensiooni põhivõlgnevuse ja viivise tasumise nõudes. 08.07.2013 esitatud vastuses märkis kostja, et on täitnud kõik rahalised kohustused XXX ees. 08.07.2013 nõude loovutamise lepingu alusel loovutas XXX hagejale 23.05.2012 korteri müügilepingust tuleneva rahanõude. 09.07.2013 saadeti kostjale nõude loovutamise teatis, milles sisaldus ka põhinõude 15 555,81 eurot ja viivise 157,32 eurot tasumise nõue juba uuele võlausaldajale. Samuti oli vastav teatis saadetud kostjale XXX poolt. Kostja ei ole käesoleva ajani võlgnevust tasunud. 02.09.2013 seisuga on hageja viivisenõue 348,84 eurot (15 555,81 eurot х 0,022 % = 3,42 eurot päevas; 3,42 eurot х 102 päeva). Kostja vastus Kostja vaidleb nõudele vastu. XXX on tasunud kostjale vastavalt 23.05.2012 korteri müügilepingule korteri asukohaga XXX Tallinnas eest ostu-müügilepingus märgitud summa 30 000 eurot alljärgnevalt: - enne ostu-müügilepingu sõlmimist 856,40 eurot, mida kinnitas XXX oma allkirjaga ostu-müügilepingul; - ostu-müügilepingu allakirjutamise hetkel sularahas 10 000 eurot, mida kinnitas XXX oma allkirjaga ostu-müügilepingul; - müügilepingu sõlmimise päeval 3587,79 eurot. Hagis nõutud 15 555,81 eurot on kostja tasunud hiljemalt 23.05.2013, s.h. 6810,97 eurot XXX arvele, 5140 eurot on tasunud kostja ja XXX XXX sularahas. XXX on tasunud XXX eest seoses kostjale müüdud korteri vabastamisega XXX üüritud korteri kahe kuu üüri 200 eurot ja maakleritasu 50 eurot. Hiljem tasus XXX kostja asemel XXX eest veel kahe kuu üüri. Kostja on arvestanud nimetatud summa ostu-müügisummast maha. Kostja soovis pärast 23.05.2013 XXX kohtuda ning saada allkirjastatud kinnitus kogu ostu-müügisumma tasumise kohta, kuid XXX ei olnud ei telefoni teel ega temale üüritud elukohas kostjale kättesaadav. XXXon saatnud XXXtelefonile ähvardava sisuga sõnumeid. Samuti kohustus XXX ostu-müügilepingu p 3.6 kohaselt esitama kohalikule omavalitsusele andmed oma uue elukoha kohta, mida XXX ei teinud ning 2012

2-13-40944 novembris pöördus kostja Mustamäe LOV poole avaldusega XXX elukoha muudatuse registreerimiseks. Kostja soovib esitada vastuhagi, kuna XXX ei täitnud ostu-müügilepingu p 3.2 tulenevaid kohustusi ning ei andnud lepingu objektiks oleva korteri valdust õigeaegselt üle, seega takistas XXX korteri remondi alustamist 20 päeva võrra. Vastavalt lepingu p 3.2 on nimetatud kohustuse täitmisega viivitamisel kostjal õigus nõuda XXXleppetrahvi 0,022% müügihinnast iga viivitatud päeva eest, s.o. 132 eurot. Kostja soovib XXX tunnistajana ülekuulamist. Tunnistaja võib tunnistada sularaha üleandmist, müügisumma osalist tasumist, korteri vabastamise aega XXX poolt, uue korteri üürilepingu sõlmimist ja selle eest tasumist, XXX kolimist ning ähvardavate sõnumite saatmist. Hageja 27.09.2013 seisukoht kostja vastusele Hageja hinnangul ei ole kostja väide, et XXX on tasunud 3040 eurot vastavalt kostja ja XXX vahelisele suulisele kokkuleppele XXX arveldusarvele kostja eest korteri ostumüügilepingu müügisumma võlgnevuse tasumiseks, tõendatud, kuna: а) nimetatud väljavõtetel puudub viide arveldusarve kasutaja nimele; b) nimetatud väljavõtetel puudub panga kinnitus väljavõtete tõepärasuse kohta. Isegi, kui eeldada, et väljavõtted ning nendes sisalduvad andmed on usaldusväärsed, siis XXX arveldusarve väljavõttes maksete selgitustest ei tulene, et need olid teostatud kostja eest notariaalselt tõestatud korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel, mis oli sõlmitud XXX ja kostja vahel. Nende maksete selgituses on märgitud: „vastavalt lepingule“. XXX ei olnud müügilepingu pooleks ning kui kostja väidab, et maksed olid teostatud just müügilepingu alusel ning tema eest, siis peab ta vastavalt TsMS § 230 lg 1 oma väiteid tõendama. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seoses sellega palub hageja kohtul mitte arvestada ning mitte lisada tsiviilasja toimikule tõenditena ülalpool nimetatud väljavõtteid, kuna hageja arvamusel ei ole nad usaldusväärsed. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja ja XXX on osa korteri ostu-müügi summast, s.o. 5140 eurot, üle andnud XXX sularahas. а) kostja kinnitab vastuses hagile ning see tuleneb ka müügilepingu p 2.1, et pooled kinnitasid, et 856,40 eurot müügihinnast oli kostja tasunud XXX arveldusarvele enne müügilepingu sõlmimist, s.o kuni 23.05.2012. Isegi kui lugeda väljavõtteid kostja ja XXX arveldusarvetelt usaldusväärseteks, siis nendest tuleneb, et panga kaudu on XXX kuni 23.05.2012 üle kantud 660 eurot. Kostja vastuse kohaselt on sularahas kuni 23.05.2012 XXX üle antud 860 eurot, kokku 1520 eurot. Hagejale on arusaamatu, miks kostja, tasudes XXX 23.05.2012 seisuga 1520 eurot, müügilepingus kinnitas, et tasus praktiliselt kahe korra võrra väiksema summa, s.o 856,40 eurot. b) kostja väidab, et 06.07.2012 on XXX väidetavalt üle antud sularahas 240 eurot ja 180 eurot. Hagejale on arusaamatu, miks kostja näitas vastuses hagile summat, mis väidevatalt oli tasutud XXX sularahas ühel päeval (06.07.2012), kahe iseseisva maksena.

2-13-40944 Hagejale tunduvad kostja selgitused ebaloogilistena, samuti ka see, et kostja mitte ühtegi korda ei palunud XXXvõlakirju rahasummade saamise kohta, kuigi väidetavalt teostas sularaha üleandmist 32 korda. Hageja palub kohut mitte võtta arvesse kostja nimetatud väiteid XXX sularaha üleandmise kohta. Hageja on seisukohal, et kostja poolt väidetavalt XXXeest maakleritasu 50 eurot ja üüritasu 200 eurot ning hiljem veel kahe kuu üüri tasumine selletõttu, et XXXei andnud korteri valdust tähtaegselt üle vastavalt lepingu punktile 3.1, ei puutu hageja haginõudesse. Kostjal ei ole seaduslikku õigust arvestada maha nimetatud summasid temal hageja ees olevast võlgnevusest. Juhul, kui kostja soovib esitada nimetatud nõuded XXXvastu, siis tuleb hagejal esitada XXXvastu iseseisev hagiavaldus ning tõendada oma nõuet. Seoses sellega palub hageja kohut mitte arvestada ning mitte lisada tsiviilasja toimikule kostja poolt tõendina esitatud eluruumi üürilepingut, kuna see ei puutu antud tsiviilasjasse. Hageja järeldab kostja vastusest, et kostja on arvestanud ostuhinna tasumise võlgnevusest maha lepingu p 3.4 alusel väidetavad korterikulud 57,12 eurot ja 28,43 eurot kuni otsese valduse üleandmiseni. Hageja on seisukohal, et nimetatud kulud ei puutu hageja haginõudesse. Seega ka antud juhul kostjal ei ole seaduslikku õigust arvestada maha ülalpool nimetatud summad temal hageja ees olemasolevast võlgnevusest. Juhul, kui kostja soovib esitada nimetatud nõuded XXX vastu, siis tuleb hagejal esitada XXX vastu iseseisev hagiavaldus ning tõendada oma nõuet. Seoses sellega hageja palub kohut mitte arvestada ning mitte lisada tsiviilasja toimikule kostja poolt tõenditena esitatud XXXAS arvet ning maksekorraldust selle tasumise kohta, kuna nad ei puutu antud tsiviilasjasse. Kostja esitas kohtule tema ja XXX AS vahel sõlmitud lepingu, kuid ei põhjendanud, mida ta soovib tõendada antud tõendiga. Seoses sellega palub hageja mitte arvestada ning mitte lisada tsiviilasja toimikule tõendina nimetatud dokumenti. Samuti ei puutu hageja nõudesse kostja väide, et vastavalt ostu-müügilepingu p 3.6 kohustus XXX esitama kohalikule omavalitsusele andmed oma uue elukoha kohta, mida XXX samuti ei teinud ning hageja palub kohut seda mitte arvestada. Hageja 13.10.2013 seisukoht Hageja täiendab oma seisukohta maksete kohta, mis väidetavalt olid teostatud XXX poolt. Hageja on saanud XXX informatsiooni, et need maksed tegelikkuses toimusid, kuid need ei ole seotud korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn müügilepinguga. XXX väidete kohaselt tema ja XXXvahel olid 2012 aprillis ja mais ärisuhted. XXX osutas XXX Paldiski linnas puidutöötlemistehase territooriumil kanalisatsiooni kommunikatsioonide remonditeenuseid. XXX ja XXX vahel oli suuline kokkulepe, et nimetatud remonditeenuste tasumine teostatakse nende täitmisel osade kaupa XXX arveldusarvelt XXX arveldusarvele. Seetõttu oli nimetatud maksete selgitustes XXX arveldusarvelt (38 makset üldsummas 3040 eurot) märgitud: „vastavalt lepingule“, s.o. seoses suulise remonditeenuste osutamise lepinguga.

Koos vastusega hagile esitas kostja kohtule eluruumi üürilepingu, mille alusel kostja väidetavalt tasus XXX eest maakleritasu ning üüritasu kolme kuu eest. Hageja jääb oma seisukoha juurde ning märgib, et nimetatud dokument on võltsitud, kuna XXX ei sõlminud ning ei allkirjastanud antud lepingut. Kohtuistung 14.10.2013 Hageja lepinguline esindaja vastas kohtule, et XXX andis 08.07.2013 nõude hagejale üle. Kostja kohustus 15 555,81 eurot tasuma hiljemalt 23.05.2013 XXX arveldusarvele. Haginõue on 15 555,81 eurot. Kostja vastuses on kirjas, et kostja on lisaks tasunud kolmele maksele 5140 eurot. Nagu on näha XXX arveldusarvelt, siis pärast 23.08.2012 tegi XXX veel 11 makset XXX. Hagejale on arusaamatu, et kui hageja oli müügilepingust tulenevalt oma kohustuse täitnud 23.08.2013, miks siis XXX XXX ikka veel ülekandeid tegi. XXX ütleb, et ülekanded ei ole seotud antud müügilepinguga. Kostja vastas kohtule, et XXX müüs korteri, kuna tal polnud väidetavalt isegi söögiraha. Sellepärast sai talle ka eelnevalt raha antud. XXX tahtis notari juures koheselt sularahas 10 000 eurot saada. Kostja soovis tasuda talle kogu summa koheselt, aga XXX ütles, et tema ei taha kogusummat kohe, et tahab osade kaupa, sellepärast ongi leping aasta peale tehtud. XXX väidab, et ta on kostjalt kolm osa kätte saanud, aga ta on saanud ülekandeid, mida ta ei avalda hagejale. Päris kõike ei ole XXX võib-olla kätte saanud. Kostja tahtis remondiga alustada ja üüris XXX korteri XXX tänavale ja abistas transpordiga. Kostja on tasunud 15 555,81 eurot, on teinud ülekandeid ja ka sularahas maksnud. Kostjal on kõik need paberid olemas, kui palju ja kus kohas on raha üle antud. XXX on oma esindajatele valetanud, et töötas XXX juures. Ta ei saanud millegagi hakkama ja ta oli seal ainult paar päeva. Kostja arvab, et tema vastuse lk 3 teise lõike esimene lause on valesti kirjas, kuna kostja lasi selle teisel inimesel kirjutada, kuna kostja ei olnud ise üldse Eestis. Kostja on kirjutanud ülekande selgitusse leping, 10 000 euro maksmine toimus notari juures. Notar isegi riidles XXX, et miks ta sularaha tahtis, XXX olid võlad.

2-13-40944 sõlmimise ajal pidi XXX tasuma 10 000 eurot sularahas, raha loeti notari juures, notari juurest lahkudes võttis XXX raha ja lepingud enda kätte. XXX andis raha XXX tagasi sellepärast, et usaldas teda, et XXX annab selle raha tagasi. XXX töötas XXX juures Paldiski linnas puidutsehhis lihttöölisena. Selle töö eest sai XXX raha XXX ülekannetega väikeste summadena. XXX ja XXX ei ole midagi maksnud üürikorteri ja sinna kolimise eest, XXX sõlmis ise XXX korteri üürilepingu, omaniku nime ei mäleta, üürileping on tema esindaja käes. XXX käis Lasnamäel sotsiaalhoolekande osakonnas sotsiaalteenust palumas. XXX ei ole tal aidanud mingeid lepinguid sõlmida ning ei ole tasunud tema üürikorteri eest. XXX ei ole notari juuresolekul raha saanud, ka mitte enne tehingut sularaha. Ülekanne oli 650 eurot XXX käest. Pärast notari juures lepingu sõlmimist pidi XXX ennast korterist välja kirjutama, kuid ta ei tea, kas tegi seda, teda vist kirjutati välja. XXX ei näidatud seda lepingut, talle loeti see ette ja ta kirjutas lepingule alla. Loetust ta kõike ei kuulnud. Korterist ei läinud XXX pärast müüki ise välja sellepärast, et tal ei olnud raha ja ei olnud kuhugi minna, isegi söögiraha ei olnud. Notaris ei ole ta raha saanud, talt võeti see ära. XXX juures XXX töötas XXX aprillis - mais umbes poolteist kuud kokku suulise kokkuleppe alusel, raha sai 2500-2700 eurot. Tsehhis tehti sanitaarsõlm korda ja selleks oli vaja santehnilisi töid, veeti torusid ja paigaldati „soojak“. Kui XXX korterist välja aeti, siis ta sai 200 eurot kahe tunnistaja juuresolekul ja ARK-i juures sai 50 eurot. Aga XXX ta ei näinud seal, ta ei teadnud, kes XXX on, sest XXXei olnud notariaalset lepingut. Kostjat on ta näinud enne tehingut kaks korda, kohtuistungil on kolmas kord. Tunnistaja XXX vastas kohtule, et tunneb XXXja teab, et ta töötas Paldiskis 2012 aastal; kui XXX sinna tööle tuli, siis XXX juba töötas seal. Ta töötas väljas ja teostas kanalisatsioonitorude paigaldamist aprillis - mais. Tunnistaja imestas väga, kui ta tuli Paldiskisse tööle ja XXX tundis huvi, kelle kasuks ta töötab. XXX ütles, et tööle võttis teda see meesterahvas, kes iga päev teda tõi autoga tööle ja sama meesterahvas maksis talle töö eest. Tunnistaja nägi seda inimest hommikuti, kui ta sõidutas tööle XXX ja täna siin kohtus. Kui XX X töötas Paldiskis, siis XXX sõnul temale maksti töö eest, aga mitte regulaarselt. Vahel ei olnud XXX tagasisõidu raha ja XXX on XXX ka raha laenanud. XXX teab ainult XXX sõnade järgi, et XXX maksis talle tehtud töö eest raha, kuid summat ta ei tea, samuti ei tea, mitu korda. XXX töötas teises firmas, mis asub Puidutehase territooriumil. XXX on XXXhea sõber, kellega ta on kaua aega tuttav. Tunnistaja ei tea, et XXXmüüs oma korteri just XXX, kuid XXX on talle Paldiskis aprillismais 2012 rääkinud, et ta kavatseb tulevikus maha müüa korteri samale isikule, kes teda tööle sõidutas. Tunnistaja XXX vastas kohtule, et XXX pidi saama raha temalt ja XXX. Notari nime ta ei mäleta, aga notaribüroo asus Kentmanni tänaval. XX X müüs oma korteri XXX notariaalse tehinguga ja talle maksti raha. Korter maksis 30 000 eurot, notari juures sai XXX sularaha 10 000 eurot. Ta pani selle raha ümbrikusse ja taskusse, raha loeti notari juuresolekul üle. XXX ei tea, kui palju oli 23.05.2012 kokku makstud koos 10 000 euroga. XXX on selle ostu-müügilepingu järgi maksnud XXX ülekannetega ca 3000 eurot ning sularahas ca 2000 eurot. XXX töötas XXX alluvuses Paldiskis kaks päeva enne korteri müüki, ta kaevas toru jaoks augu. Ta ei osanud tööd teha ja XXX tekkis tema tööst ainult

2-13-40944 kahju. XXX maksis XXX kinni rongisõidu edasi-tagasi ja sularahas ca 40-50 eurot. XXX makstud rahad olid makstud korteri ostu-müügi tehingu täitmiseks. XXX ei tea, kui palju XXX veel maksis lisaks 10 000 eurole. XXX ei läinud korterist välja peale müümist, XXX otsis talle uue korteri, üüris selle ja aitas tal kolida. XXX sõlmis üürilepingu. XXX kinnitab, et XXX oli nõus korteri müüma 25 000 euroga, XXX on öelnud, et tal on raha, kuid ta müüs korteri, kuna muidu see oleks oksjonile läinud. XXX telefonilt tulid XXX sõnumid päris pikka aega, ühes sõnumis oli ka tapmise ähvardus. Hageja esindaja vastas kohtule, et ka XXX on öelnud, et talle saadeti ähvardusi ja et ta tegi selle kohta politseisse avalduse. XXX vastas kohtule täiendavalt, et on saatnud XXX ka koledaid sõnumeid. Ei vasta tõele, et XXX töötas XXX juures ainult kaks päeva, ta töötas seal kindlasti kuu aega. Seal oli juhatus ja kõik nägid teda, sellist tööd ei tee ära kahe päevaga. XXX on maksnud XXX sularahas ca 200 eurot ja ülekandega ca 2700 eurot. XXX maksis Paldiskis tehtud töö eest, aga väidab, et maksis XXX korteri eest. XXX töö XXX juures seisnes selles, et ta pani XXX tehases kanalisatsioonitorustiku maha ja ka tsehhide seest torustikku. Tööd olid suuremahulised, aga XXX oli päevas 2-3 tundi tööl. Selle töö eest sai XXX500-600 eurot, ülekandega sai 2700 eurot. XXX oli nõus korteri müügihinnaga ka 25 000 või 28 000 eurot, talle pakuti suuliselt 34 000 eurot. XXX pidi ema ja venna matma ja tal oli raha vaja, nad olid kremeeritud, nüüdseks on vend maetud, kuid ema tuhk on krematooriumis veel hoiul. XXX sai notari juuresolekul XXX käest 10 000 eurot, kuid pärast lepingu sõlmimist võttis XXX ukse taga selle raha ja dokumendid temalt ära. XXX pöördus ka politseisse. XXX andis raha XXX tagasi, sest usaldas teda. Hageja 11.11.2013 lõplikud seisukohad Hageja jääb täielikult oma nõude juurde, mis on märgitud hagiavalduses: põhinõue 15 555,81 eurot ja viivis 348,84 eurot, kokku 15 904,65 eurot. Haginõue tuleneb korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn müügilepingu punktist 2.4, mis oli 23.05.2012 sõlmitud XXX ja XXX vahel. Vastavalt müügilepingu nimetatud punktile 2.4. kohustus kostja hiljemalt 23.05.2013 tasuma XXX arveldusarvele 15 555,81 eurot. Hageja omandas haginõude XXX 08.07.2013 nõude loovutamise lepingu alusel. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et on maksekohustuse täitnud. Maksed, mis on kajastatud kohtule esitatud väljavõttes kostja arveldusarvelt, ei puutu hageja haginõudesse. Kostja arveldusarve väljavõttest tuleneb, et kostja on väidetavalt tasunud XXX 6810,97 eurot. Maksed summas 4237,79 eurot on tehtud kuni 23.05.2012 ning vahetult 23.05.2012, s.o. enne lepingu sõlmimist. Antud summad puudutavad küll korteriomandi maksumuse tasumist, kuid mitte haginõuet, kuna haginõude summas 15 555,81 eurot täitmise kohustus tekkis kostjal pärast müügilepingu sõlmimist, s.o. juba pärast 23.05.2012. Väljavõttes arveldusarvelt märgitud maksed summas 353,18 eurot olid tehtud kostja poolt korteriühistu ja AS XXX kasuks kostja enda poolt kasutatud kommunaalteenuste

2-13-40944 eest pärast korteriomandi valduse vastuvõtmist. Seetõttu nimetatud maksed samuti ei oma mingit seost haginõudega. Seega maksed, mis on kajastatud kohtule esitatud väljavõttes XXX arveldusarvelt, ei puutu hageja haginõudesse, kuna olid teostatud teisel õiguslikul alusel. XXX arveldusarve väljavõttest tuleneb, et tema tasus XXX 3040 eurot. Need maksed olid teostatud väidetavalt kostja eest, kuid maksete selgitustest ei tulene, et need olid teostatud kostja eest müügilepingu alusel. Maksete selgituses on ainult märgitud, et vastavalt lepingule. XXX ei olnud müügilepingu osalejaks. Hageja hinnangul ei ole antud maksetel seost müügilepinguga. Hageja tunnistajate XXX ja XXX ütlustega on tõendatud, et need maksed on seotud töövõtuteenustega, mida XXX osutas XXX. XXX ja XXX vahel olid 2012 aprillis-mais, s.o. enne müügilepingu sõlmimist, era-ärisuhted. XXX osutas XXX Paldiski linnas puidutöötlemistehase territooriumil kanalisatsioonikommunikatsioonide remonditeenuseid. XXX ja XXX vahel oli suuline kokkulepe, et nimetatud remonditeenuste tasumine teostatakse nende täitmisel osade kaupa XXX arveldusarvelt XXX arveldusarvele. Seetõttu nimetatud maksete selgitustes (38 makset üldsummas 3040 euro) oli märgitud „vastavalt lepingule“, s.o. seoses suulise remonditeenuste osutamise lepinguga. Hageja palub kohut mitte võtta arvesse kostja väiteid XXX sularaha 5140 eurot üleandmise kohta, kuna need on paljasõnalised ning ei ole kinnitatud mitte ühtegi tõendiga. Müügilepingu tingimustest (p 2.1.) tuleneb, et pooled kinnitasid, et 856,40 eurot müügihinnast olid kostja poolt tasutud XXX arveldusarvele enne müügilepingu sõlmimist, nimelt kuni 23.05.2012. Kui vaadata kostja väljavõtet arveldusarvetelt, siis panga kaudu XXX kuni 23.05.2012 oli üle kantud 650 eurot. Sularahas aga kuni 23.05.2012 oli kostja vastuse kohaselt XXX üle antud 860 eurot, kokku 1510 eurot. Antud juhul tekib seaduspärane küsimus, miks kostja, tasudes XXX23.05.2012 seisuga summa 1510 eurot, müügilepingus kinnitas, et tasus praktiliselt kahe korra võrra väiksema summa, 856,40 eurot. 06.07.2012 oli kostja XXX väidetavalt üle antud sularahas 240 eurot ja 180 eurot. Hagejale on arusaamatu, miks kostja näitas vastuses hagile summat, mis väidevatalt oli tasutud XXX sularahas ühel päeval (06.07.2012), kahe iseseisva maksena. Hagejale tundub ebaloogiline, et kostja mitte ühtegi korda ei palunud XXX võlakirju rahasummade saamise kohta, kuigi väidetavalt anti sularaha üle 32 korda. Kostja väited tema poolt XXX eest üüritasu ja maakleritasu tasumise ning nimetatud summade tasaarvestamise kohta ei puutu hageja haginõudesse, mis on seotud kostja poolt korteriomandi eest ostuhinna ja viivise tasumisega. Kostjal ei ole seaduslikku õigust arvestada maha ülalpool nimetatud summad temal hageja ees olemasolevast võlgnevusest. Samuti ei puutu hageja haginõudesse kostja poolt väidetavalt tasutud ning tasaarvestatud XXX võlgnevus XXXAS-le summades 57,12 eurot ja 28,43 eurot. Kostja 11.11.2013 lõplikud seisukohad

2-13-40944 Kostja jääb oma vastuse juurde ja leiab, et hageja on tema vastu esitanud pahatahtliku hagi, soovides saada müüdud asja eest mitmekordset tasu. Vaidlust ei ole selles, et XXX müüs kostjale korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas. Vastavalt ostu-müügilepingule oli lepingu hinnaks 30 000 eurot. Notari juures tasuti müüjale koheselt 10 000 eurot, mille saamist XXX tunnistas lepingu sõlmimisel ning mille maksmist tunnistas XXX kohtuistungil ning kaudselt on see tõendatud ka esitatud nõudega. Kui XXX ei oleks 10 000 eurot saanud, siis pidanuks nõue olema palju suurem. Vaidlust ei ole ka selles, et lisaks 10 000 eurole tasus kostja XXX 856,40 eurot, millele lisandub veel 3587,79 eurot KÜ XXX kontole. Asjaolu, et KÜ XXX ees on kohustus täidetud, tõendab asjaolu, et XXX ei ole KÜ XXX nõuet esitanud. Seega on kostja tasunud lepingust tulenevaid kohustusi 14 444,19 eurot. Seega tasuda jäi veel 30000 - 14 444,19 = 15 555,81 eurot. Hageja esitas kostja vastu nõude summas 15 555,81 eurot, seega on hageja ise tunnistanud, et kostja on talle eelnimetatud summa tasunud. Kostja on lisaks eelmainitud summale tasunud nii ülekandega kui ka sularahas. Kostja esitab käesoleva vastuse juurde koondtabeli, millest on näha, millal mingid summad on tasutud. Lisaks tabelis toodud summadele on hageja tasunud kostjale mitmeid kordi raha sularahas. Kostja arvestuste kohaselt on ta tasunud hagejale kõik lepingus ettenähtud summad. XXX tunnistab, et ta on kostja käest saanud sularaha, kuid salgab, et see on saadud korteri müügi eest. XXX ütles, et ta esitas avalduse politseisse raha mittesaamise kohta, kuid tõendeid selle kohta ei ole ta esitanud. Kostja leiab, et XXX on ebausaldusväärne tunnistaja. Kohtuistungil XXX kord tunnistas raha saamist, siis jällegi teatas, et ta ei ole mingit raha saanud. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Hageja ei ole vaielnud vastu XXX poolt antud ütlustele. Hageja ei saagi neile ütlustele vastu vaielda, sest kostja ei olnud temale võlgu tasunud, vaid XXX. Kohtuistungi protokollis on kirjas tunnistaja XXX ütlused selle kohta, et ta on kostjalt saanud 16 500 eurot. Kostja poolt käesolevale vastusele lisatud tabelist on näha, et kostja on tasunud XXX lisaks 16 500 eurole veel 14 907, 37 eurot. Seega on kokku tasutud 31 407,37 eurot, siia ei ole arvestatud neid kordi, kui kostja maksis XXX sularaha, kuid jättis endale märkmikusse aja märkimata (jutt on 2700 euro tasumisest, mille maksmise kuupäevad jättis XXX endale märkmikusse märkimata). TsMS § 229 lõige 2 sätestab, et tõendiks võib olla tunnistaja ütlus. Kostja juhib tähelepanu, et XXX oli hageja poolt taotletud tunnistaja. Seega hageja enda tunnistaja tõendas, et ta on kostjalt saanud 16 500 eurot, millele tuleb lisada summad, mis on 16 500 eurole lisaks tasutud ehk 14 907, 37 eurot. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud, mistõttu tuleb hagi rahuldada osaliselt. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hagejal on nõue kostja vastu summas 15 555,81 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 kohaselt: lg 1 hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest; lg 2 pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt, tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 231 lg 2 kohaselt, poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 232 lg 1 kohaselt, kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 kohaselt, ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 2 kohaselt, kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 29 lg 1 kohaselt, lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

2-13-40944 kohus nimetatud nõude tasumise hulka summasid, mida XXX on XXX tasunud enne 23.05.2013. Korteriomandi müügilepingu p 2.3 kohaselt kohustus XXXtasuma müügihinnast summa suuruses 3587,79 eurot KÜ XXX kontole ning nimetatud summa ei sisaldu hageja poolt esitatud nõudes. Pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja 23.05.2013 KÜ XXX kontole tasunud 3587,79 eurot, mis oli korteriomandi müügilepingu p 1.7.6 kohaselt lepingu esemel lasuv lepingu eseme kasutamisega seotud võlgnevus. Kuna lepingujärgne korteriomandiga seotud võlgnevus on pangakonto väljavõtte kohaselt 23.05.2013 tasutud, ei loe kohus KÜ-le XXX26.06.2012 makstud 111,26 eurot, 22.08.2012 makstud 153,99 eurot ja 18.09.2012 makstud 59,50 eurot tasutuks XXX korteriomandi müügilepingu p 2.4 täitmiseks. Sama lepingu p 3.4 kohaselt on müüja kohustunud kandma kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on XXX tasunud XXXAS-le 12.09.2012 arve nr 815320122602 XXX eest 28,43 eurot. Kohus leiab, et kuna pooled ei ole korteriomandi müügilepingus poolte võimalike kulutuste tasaarvestuses kokku leppinud, siis ei vabasta XXXAS-le arve maksmine kostjat osaliselt müügihinna tasumise kohustusest ning kohus ei loe nimetatud 28,43 euro tasumist XXXAS-le tasutuks XXXkorteriomandi müügilepingu p 2.4 täitmiseks. XXXon võimalik nõue esitada XXX. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et XXXon 19.09.2013 esitatud pangakonto väljavõttega (tlk 52) tõendanud alates 23.05.2012 XXXkorteriomandi müügilepingu p 2.4 täitmise summas 2220 eurot järgmiste maksetega: 29.05.2012 2000 eurot, 06.06.2012 200 eurot ja 23.09.2012 20 eurot. Kostja tõendab 3040 euro tasumist XXX XX X pangakonto väljavõttega (tlk 53). Kuivõrd 23.05.2012 korteriomandi müügilepingu kohaselt kohustus kostja XXX müügihinna osa 15 555,81 eurot tasuma ajavahemikul 23.05.2012 – 23.05.2013, ei arvesta kohus summat 10 eurot, mida XXX on XXX tasunud enne 23.05.2013. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt on XXX tasunud XXX ajavahemikul 19.06.2012 – 05.10.2012 kokku 3030 eurot vastavalt lepingule. XXX on 30.10.2013 kohtuistungil kinnitanud, et nimetatud maksed on ta tasunud XXX eest XXX ja XXX vahel sõlmitud korteriomandi müügilepingu täitmiseks. XXX on 30.10.2013 kohtuistungil kinnitanud, et tema ja XXX vahel oli suuline leping Paldiski linnas puidutöötlemistehase territooriumil kanalisatsioonitorustiku paigaldamiseks ja tehase tsehhidesiseste torustikega seonduvate remonditeenuste tegemiseks ning et XXX poolt tehtud ülekanded on tasu nimetatud töö eest. XXX töiste suhete olemasolu XXX2012 aprillis-mais kinnitas 30.10.2013 kohtuistungil ka tunnistaja XXX. Töist suhet XXX kinnitas 30.10.2013 kohtuistungil ka XXX, kuid XXXja XXXandsid erinevaid ütlusi XXXtehtud ülekannete osas. XXXpangakonto väljavõttega on tõendatud, et XXXon tasunud XXXajavahemikul 19.06.2012 – 05.10.2012 kokku 3030 eurot vastavalt lepingule, samuti on XXXraha saamist kohtuistungil kinnitanud summas 2500 – 2700 eurot. Kuivõrd XXXei ole 23.05.2012 korteriomandi müügilepingu pooleks, siis ei ole ülekannete selgitusest võimalik üheselt järeldada, et XXXon teinud XXXrahalisi makseid XXXeest või XXXpoolt sõlmitud lepingu täitmiseks. Kohtuistungil on leidnud kinnitust asjaolu, et XXXja XXXvahel olid 2012 aprillis-mais töised suhted, kuid kohtule ei ole tõendatud, missugune oli töistest suhetest tulenev töö eest tasumise kord. Kohtu hinnangul võib VÕS § 29 lg 4 analoogiat kasutades järeldada, et

2-13-40944 lepingupooltega sarnane mõistlik isik ei saanud samadel asjaoludel mõista, et XXXteeb mitme lepingulise suhte olemasolul teise isiku lepingu täitmiseks rahalisi ülekandeid kokku nii suures summas neid maksete selgituses üheselt mõistetavalt täpsustamata. Lähtudes eeltoodust ei loe kohus tõendatuks, et XXXpoolt nimetatud summa 3040 eurot on XXXpangakontolt tasutud XXXeest korteriomandi müügilepingu p 2.4 täitmiseks. Kostja tõendab 5140 euro sularahas tasumist XXXXXXenda poolt koostatud maksete nimekirjaga (tlk 49-50). 11.11.2013 on kostja esitanud täiendava maksete nimekirja, mille kohaselt on XXXtasunud ajavahemikul 15.05.2012 – 03.10.2012 XXXsularahas 4850 eurot. Kohtu hinnangul ei ole sularaha maksmine XXXkorteriomandi müügilepingu p 2.4 täitmiseks kostja poolt tõendatud. Kohtu hinnangul võib VÕS § 29 lg 4 analoogiat kasutades järeldada, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik ei saa samadel asjaoludel mõista, et XXXteeb teise isiku lepingu täitmiseks sularahas makseid ja XXXteeb teisele lepingupoolele sularahas makseid kokku nii suures summas võtmata mitte ühelgi korral XXXkirjalikku kinnitust raha saamise kohta, kuigi sularaha üleandmine eeldab ka isiklikku kontakti isikute vahel. Kostja tõendab XXXeest maakleritasu 50 eurot, korteriüüri 200 eurot tasumist ning XXXpoolt XXXasemel XXXeest korteriüüri 200 eurot tasumist 14.06.2012 eluruumi üürilepinguga, mille on korteri, asukohaga XXX Tallinnas, sõlminud üürileandja ja XXX maakleri vahendusel ja milles üürileandja kinnitab, et on üürnikult 200 eurot kätte saanud. Nimetatud üürilepingule on alla kirjutanud Boriss Komjakov. Vastuses hagile kinnitab kostja XXX, et tema üüris XXX jaoks 14.06.2012 eluruumi aadressil XXX 23-23 Tallinnas ning maksis maakleritasu 50 eurot ja korteriüüri 200 eurot. Kohtuistungil 30.10.2013 kinnitas tunnistaja XXX, et tema otsis XXX uue korteri, üüris selle ja aitas tal kolida ning sõlmis üürilepingu. Kohtuistungil kinnitas XXX, et XXXja XXXei ole maksnud üürikorteri ja sinna kolimise eest, XXXsõlmis ise XXX tn korteri üürilepingu ning et XXXei ole tal aidanud mingeid lepinguid sõlmida ning ei ole tasunud tema üürikorteri eest. Samas ei esitanud XXXenda poolt sõlmitud üürilepingut. Kuivõrd kostja ja tunnistajad mäletavad sama asjaolu kõik erinevalt, siis loeb kohus kostja poolt esitatud 14.06.2012 eluruumi üürilepinguga tõendatuks, et üürilepingu sõlmis sellele alla kirjutanud XXXise ning et kostja väide, et tema on tasunud maakleritasu 50 eurot, korteriüüri ning XXXon tasunud kostja asemel täiendavalt 200 eurot, ei ole tõendatud. Hageja on 13.10.2013 esitatud menetlusdokumendis küll väitnud, et üürileping on võltsitud, kuid ei ole oma väidet tõendanud. XXXtõendab XXXvõlgnevuse AS-le XXXsummas 57,12 eurot tasumist AS XXX31.07.2012 arve nr 8153281434 ja 03.08.2012 maksekorraldusega. Kohus leiab, et kuna pooled ei ole korteriomandi müügilepingus poolte võimalike kulutuste tasaarvestuses kokku leppinud, siis ei vabasta XXXAS-le arve maksmine kostjat osaliselt müügihinna tasumise kohustusest ning kohus ei loe nimetatud 57,12 euro tasumist XXXAS-le tasutuks XXXkorteriomandi müügilepingu p 2.4 täitmiseks. XXXon võimalik nõue esitada XXX.

Seega loeb kohus kostja poolt tõendatuks, et XXXon 23.05.2012 korteriomandi müügilepingu p 2.4 täitmiseks XXXajavahemikul 23.05.2012-23.05.2013 tasunud 2220 eurot. Tunnistaja XXXon 30.10.2013 kohtuistungil andnud müügilepingu täitmise osas küll vastuolulisi selgitusi, kuid on üheselt mõistetavalt omaks võtnud, et on korteri müügi eest XXXsaanud enne tehingut 856,40 eurot vastavalt korteriomandi müügilepingu p 2.1 ning et on saanud 23.05.2012 notari juures lepingut sõlmides XXXkäest XXXja XXXvahel sõlmitud korteriomandi müügilepingu p 2.2. kohasel sularahas 10 000 eurot. Nimetatud maksed on tõendatud ka 23.05.2012 korteriomandi müügilepinguga. Kohtu hinnangul ei ole XXXväide, et ta tagastas saadud 10 000 eurot notari ukse taga XXX tõendatud. XXXväitis küll, et pöördus politseisse, kuid ei ole oma väidet tõendanud, mistõttu peab kohus seda väidet paljasõnaliseks. XXXvastas kohtuistungil kohtule, et on XXXsaanud korteri müügi eest üldse ca 6500 eurot. Seega on XXXkohtuistungil omaks võtnud, et XXXon temale lisaks 23.05.2012 korteriomandi müügilepingu p 2.1 ja 2.2 märgitule (10 856,40 eurot) tasunud 6500 eurot. XXXon kohtumenetluses hageja tunnistaja ning hageja ei ole XXXtunnistust kahtluse alla seadnud. Lähtudes eeltoodust loeb kohus XXXtunnistusega tõendatuks, et XXXon 23.05.2012 korteriomandi müügilepingu p 2.4 täitmiseks XXXajavahemikul 23.05.2012-23.05.2013 tasunud 6500 eurot. Samuti möönis kostja 14.10.2013 kohtuistungil, et peab võimalikuks, et XXXei ole kogu müügisummat kätte saanud. Lähtudes eeltoodust tuleb hageja nõue rahuldada osaliselt ning välja mõista kostjalt 9055,81 eurot (15 555,81 – 6500). Viivisenõue 23.05.2012 korteriomandi müügilepingu p 2.5 kohaselt on lepingu p 2.3 ja 2.4 tulenevate kohustustega täitmisega viivitamise korral ostja (käesolevas menetluses kostja) kohustatud tasuma viivist 0,022% tasumata summalt päevas kuni võetud kohustuse täitmiseni. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt välja viivise 02.09.2013 seisuga 202,98 eurot (9055,81 eurot x 0,022% =1,99 eurot; 1,99 eurot x 102 päeva).