10.jaanuari 2013 otsuse peale täiteasjas nr 171/2011/970
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 26. septembri 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Oleg Litvjakovi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja) – Oleg Litvjakov (ik: XXX), esindaja Tanel Kurvits Vastustaja – kohtutäitur Janek Pool Sissenõudja – Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu)
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
26.septembri 2013 määrus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Oleg Litvjakovi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Oleg Litvjakov esitas 21.01.2013 maakohtule kaebuse, milles palus tunnistada kehtetuks kohtutäitur Janek Pooli 10.01.2013 otsus täiteasjas nr 171/2011/970. Kaebuse kohaselt on võlgniku suhtes 14.07.2011 algatatud Tartu Maakohtu 28.05.2010 otsuse kriminaalasjas nr 1-10-2540 ja sissenõudja Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) avalduse alusel täitemenetlus nr 171/2011/970. Nõude sisuks on konfiskeerimise asendamine 69 695,84 eurot. Nõude suuruseks koos täitekuludega on 76 266,90 eurot. 14.12.2012 esitas võlgnik kohtutäiturile teabenõude täitemenetluse käigu kohta. Kohtutäitur vastas teabenõudele 17.12.2012. Vastusest selgus, et kohtutäitur on müünud võlgniku vara enampakkumiseta kogumis hinnaga 2000 eurot. 21.12.2012 esitas võlgnik kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile kaebuse. Kaebuse sisuks oli kohtutäituri tegevuse seadusevastasus, mille tulemuseks oli võlgniku vara (hokivarustus) müümine enampakkumise väliselt kogumis hinnaga 2000 eurot. Kohtutäitur ei ole ühtegi täitedokumenti pärast täitemenetluse alustamise teadet võlgnikule isiklikult kätte toimetanud. Juhul, kui võlgnik oleks kätte saanud arestimisakti, millega määrati hokivarustuse hinnaks 2000 eurot, oleks ta selle ebamõistlikult madala hinna määramise tõttu vaidlustanud. Kohtutäitur J. Pool jättis 10.01.2013 otsusega kaebuse rahuldamata, leides, et võlgnikule toimetati kõik menetlusdokumendid peale täitmisteate, mis on võlgnikule allkirja vastu kätte toimetatud, kätte TsMS § 326 lg-le 1 alusel menetlusdokumendi postkasti panekuga. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt tegutses kohtutäitur seadusevastaselt, kui müüs võlgniku vara enampakkumise väliselt turuhinnast oluliselt madalama hinnaga ja jättis menetlusdokumendid võlgnikule isiklikult allkirja vastu kättetoimetamata. TsMS § 326 lg 1 sätestab kättetoimetamise erijuhtudel. Selleks peab olema piisav põhjus ning tuvastatud peab olema, et tegemist on isiku elukohaga. Kohtutäitur võttis aluseks rahvastikuregistri andmed ja asjaolu, et võlgnik sai kätte sellel aadressil edastatud täitmisteate, jättes aga tähelepanuta, et võlgnik sai dokumendid kätte postiasutusest ning võlgniku omandis on korteriomand XXX, mis on võlgniku tegelik elukoht. Võlgnik sai esimese täitmisteate kätte seetõttu, et dokumendi üleandmiskoha (aadressil XXX) püsiv elanik ja omanik edastas informatsiooni võlgnikule. Rohkem teateid ei tulnud. Kohtutäitur ei ole teinud kõike endast sõltuvat, et menetlusdokumendid võlgnikule kätte toimetada. Kuna kohtutäitur esitas 06.09.2011 kinnistusosakonnale avalduse võlgniku kinnisasjale XXX käsutamise keelumärke seadmiseks, siis pidi kohtutäitur olema teadlik ka võlgniku teisest võimalikust asukohast, ning kui XXX külas asuvale aadressile saadetud menetlusdokumente isiklikult allkirja vastu kätte toimetada ei õnnestunud, pidi kohtutäitur edastama menetlusdokumendid aadressil XXX,. Võlgnik oli ise valmis varustuse ostma turuhinnaga. Sarnase varustuse sisseostuhind on 11 817 eurot ja tegelik turuväärtus rohkem kui 12 korda kõrgem hinnast, millega kohtutäituri vara müüs.
2.Kohtutäitur leidis, et kaebus on põhjendamatu. Võlgnik oli arestimisest teadlik, kuna vastavalt täitedokumendiks olevale Tartu Maakohtu 28.05.2010 otsusele nr 1-10-2540 oli hokivarustus Tartu Maakohtu eeluurimiskohtuniku 26.01.2010 määruse alusel konfiskeerimise tagamiseks arestitud ja jäetud arestituks kohtuotsuse täitmise (konfiskeerimise asendamiseks riigituludesse mõistetud 1 090 503,90 krooni) tagamiseks. Vara ülevaatamise tulemusel koostati 24.04.2012 vara arestimise akt, mida kohtutäitur püüdis kätte toimetada järgnevatel aadressidel: XXX ja XXX. Mõlemalt aadressilt tagastati akt hoiutähtaja möödumisel. 08.06.2012 pöördus kohtutäitur võlgniku elukoha kohta informatsiooni saamiseks kriminaalhooldusametnik Vladmir Averjanovi poole, kuid vastust ei
saanud. Kuna täitmisteade toimetati võlgnikule kätte aadressil XXX, lähtus kohtutäitur ka sellest kui võlgniku elukoha aadressist. Asjaolu, et võlgnik sai täitmisteate kätte XXX postkontorist, ei tähenda seda, et kohtutäitur peaks eeldama võlgniku mitte-elamist sel aadressil. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kättetoimetatuks. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lg 1). Sama aadress on võlgnikul Maksu- ja Tolliameti andmebaasis, rahvastikuregistris ja maakohtu 28.05.2010 otsuses nr 1-10-2540. Võlgnik ei avaldanud kohtutäiturile mingit muud kontaktaadressi. Eeltoodu oli piisav, et lugeda võlgniku elukoha aadressiks XXX. Kohtutäitur on edastanud tähitult väljastusteatega võlgniku teadaolevale elukoha aadressile kõik asjassepuutuvad dokumendid. Kui võlgnikul oli mõjuv põhjus kaebuse mittetähtaegseks esitamiseks 06.11.2012 vara arestimise akti peale, siis TMS § 217 lg-s 1 nimetatud kaebetähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgnik tähtaja ennistamist taotlenud ei ole. Võlgnikul ei ole õigust tugineda AT Sport OÜ 17.01.2013 dokumendile nimega „AT Sport hokivarustuse ostuhinnad“, kuna see on koostatud pärast kohtutäituri poolt võlgniku kaebuse kohta otsuse tegemist ja kohtutäitur pole saanud sellist vastuväidet hinnata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 26. septembri 2013 määrusega O. Litvjakovi kaebuse kohtutäitur J. Pooli 10. jaanuari 2013 otsuse peale täiteasjas nr 171/2011/970 rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määruse kohaselt nõustus kohus kohtutäituri seisukohaga, et kuna täitmisteade toimetati võlgnikule kätte aadressil XXX, lähtus kohtutäitur ka edaspidi sellest kui võlgniku elukoha aadressist. Asjaolu, et võlgnik sai täitmisteate kätte XXX postkontorist, ei tähenda seda, et kohtutäitur pidi eeldama võlgniku mitte-elamist sellel aadressil. Kuna võlgnik oli Tartu Maakohtu 28.05.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-2540 süüdi mõistetud ja karistatud ning talle oli määratud käitumiskontroll, mille üheks kontrollnõudeks oli elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX, siis lähtus kohtutäitur õigesti, et võlgniku elukoht oli ja pidi olema XXX. Võlgnik oli kriminaalhooldusel 28.05.2010–27.05.2013. Seega on alusetu võlgniku väide, et kohtutäitur ei teinud kõike endast sõltuvat, et võlgnikule menetlusdokumendid kätte toimetada. Toimikumaterjalidest nähtub, et kohtutäitur edastas menetlusdokumendid tähitult väljastusteatega võlgniku teadaolevasse elukohta, s.o, XXX, kust need tagastati hoiutähtaja möödumisel, ning seetõttu oli kohtutäitur sunnitud rakendama TsMS § 326 lg 1 – dokumendi edastamist lihtkirjaga. Kuivõrd võlgniku elukoht pidi olema kuni kriminaalhoolduse lõpuni aadressil XXX ja kaebusest nähtuvalt oli võlgnikul huvi varustuse ostmise vastu, oleks võlgnik pidanud ise tundma huvi täitemenetluse vastu ning avaldama täiturile oma tegeliku elukoha. Samuti ei ole võlgnik kasutanud tähtaja ennistamise võimalust oma väidetavate õiguste kaitseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.O. Litvjakov esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 26. septembri 2013 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega O. Litvjakovi kaebus rahuldada. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta kohtutäituri kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:
1) on võlgniku õigusi täitemenetluses rikutud sellega, et kohtutäitur ei toimetanud võlgnikuni 24.04.2012 vara arestimise akti, mistõttu ei saanud võlgnik vaidlustada kohtutäituri poolt arestitud varale määratud hinda. Kohtutäitur ei edastanud arestimisakti TsMS § 326 lg 1 kohaselt lihtkirjaga aadressil XXX asuvasse postkasti. Kohtutäituri vastuse järgi püüdis ta arestimisakti kätte toimetada aadressil XXX, milliselt aadressilt tagastati akt hoiutähtaja möödumisel; 2) püüdis kohtutäitur arestimisakti XXX külas kätte toimetada TsMS § 327 järgi, st kättetoimetamine hoiustamisega. Selliselt kirja kättetoimetamine peab vastama TsMS § 326 tingimustele ja hoiustamise kohta peab jätma adressaadile teate tähitud kirja kohta postiasutuses. Kohtutäitur ei ole täitnud TsMS § 326 lg 2 nõudeid (TsMS § 327 eeldusena), sest võlgnikule ei ole menetlusdokumenti proovitud üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega. Kohtutäitur selgitas, et XXX külas asuvale aadressile on ta vaid korra üritanud tähitud kirja saata. Samuti ei ole võlgnikule jäetud TsMS § 327 lg 2 kohast kirjalikku teadet kirja hoiustamise kohta. Eeltoodust tulenevalt ei olnud täidetud TsMS § 327 lg 2 kohased kirja hoiustamisega kättetoimetamise eeldused; 3) ei ole kohtutäitur teinud kõike endast sõltuvat, et menetlusdokument võlgnikule kätte toimetada. Kohtutäitur täitis kriminaalasjas tehtud otsust ja oli seega teadlik, et võlgnik täidab käitumiskontrollinõudeid. Täitur oleks saanud dokumendid edastada läbi kriminaalhooldaja. Kriminaalhooldaja ei ole võlgnikule kinnitanud, et täitur oleks tema poole pöördunud; 4) oli kohtutäitur teadlik, et võlgnik ei ole 24.04.2012 vara arestimise akti kätte saanud, kuid jätkas täitemenetlust ja müüs vara alla turuhinna, andmata võlgnikule võimalust reageerida.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.Kohtutäitur J. Pool vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kohtutäitur väitnud, et on võlgnikule 06.11.2012 arestimisakti kättetoimetanud hoiustamisega postiasutuses. 06.11.2012 vara arestimisakt toimetati kätte TsMS § 326 lg 1 kohaselt 12.11.2012. Enne postkasti panekut oli akt hoiustatud kohalikus postkontoris ajavahemikul 07.–12.11.2012. Eesti Post AS teenusetingimuste kohaselt esimesel katsel kandes väljastamata menetlusdokumentide kohta jäetakse saajale teade saadetise saabumise kohta, millel kajastub ka järgmise kättetoimetamise katse toimumise kuupäev; 2) on täiteasjas koostatud kaks vara arestimise akti. Hoiutähtaja möödumisel tagastati kohtutäiturile 24.04.2012 vara arestimise akt, seda nii aadressilt XXX kui ka aadressilt XXX. 11.06.2012 edastati 24.04.2012 akt lihtkirjaga vastavalt TMS § 10 lg-le 1 aadressil XXX; 3) ei saa nõustuda määruskaebuse väitega, et kohtutäitur üritas XXX külas asuvale aadressile tähitud kirja saata vaid korra; 4) pöördus kohtutäitur 08.06.2012 võlgniku elukoha kohta informatsiooni saamiseks e-posti vahendusel kriminaalhooldusametnik V. Averjanovi poole ja küsis, kas tal on mingeid täpsemaid andmeid võlgniku kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu määruses esitatud põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 659 ja 654 lg 6 alusel vajalikuks oma määruses korrata kõiki maakohtu põhjendusi.
7.Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Nähtuvalt asja materjalidest on vaidlusaluseks küsimuseks see, kas 06.11.2012 vallasvara arestimise akt (määruskaebuses on ekslikult märgitud 24.04.2012 arestimise akt) on võlgnikule kätte toimetatud TsMS §-s 326 sätestatud nõudeid järgides. Vastavalt TMS § 10 lg 2 esimesele lausele dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Toimikulehel 89 olevast teatisest nähtuvalt on kirjakandja V. Sarv proovinud kahel korral, s.o 07.11.2012 ja 12.11.2012, anda võlgnikule tema elukohas XXX üle 01.11.2012 vallasvara arestimise akti, ning üleandmise ebaõnnestumise tõttu pannud nimetatud dokumendi võlgniku elukoha postkasti. Asja materjalidest nähtub veel see, et täitmisteade samas täitmisasjas toimetati võlgnikule kätte samale aadressile ning Tartu Maakohtu 28.05.2010 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-10-2540 nähtuvalt oli võlgnik kohustatud täitma kolme aasta jooksul kontrollnõudeid, sh elama aadressil XXX. Võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid kohtutäituri poolt esitatud asjaoludele, mille kohaselt nähtub võlgniku elukoht XXX ka Maksu- ja Tolliameti ning rahvastikuregistri andmebaasidest. Lisaks on kohtutäitur kinnitanud, et pärast täitmisteate kättesaamist ei ole võlgnik talle TMS § 10 lg 1 kohaselt teatanud muid andmeid, kuhu menetlusdokumendid edastada. Samuti on kohtutäitur pöördunud varasemalt võlgniku kriminaalhooldaja V. Averjanovi poole võlgniku kohta andmete saamiseks (t.l 31) Ülaltoodu alusel on maakohus põhjendatult leidnud, et 06.11.2012 vallasvara arestimise akt on võlgnikule kätte toimetatud 12.11.2012 TsMS §-s 326 nõudeid järgides. Kuna kaebus kohtutäituri tegevuse peale täitedokumendi täitmisel esitati 21.11.2012 (TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaega ületades), siis jättis kohtutäitur J. Pool 10.01.2013 otsusega võlgniku kaebuse õigesti rahuldamata. Seetõttu puudus maakohtul ka alus rahuldada võlgniku kaebust kohtutäitur J. Pooli 10.01.2013 otsuse tühistamiseks. Määruskaebuse esitaja väide, et täidetud ei olnud TsMS § 326 lg-s 2 sätestatud eeldused ning et kohtutäitur ei teinud kõike endast olenevat menetlusdokumendi võlgnikule kättetoimetamiseks, ei ole kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et antud juhul ei olnudki tegemist TsMS §-s 326 sätestatud menetlusdokumendi kättetoimetamisega, vaid TsMS §-s 327 sätestatud menetlusdokumendi kättetoimetamisega hoiustamise teel, on ekslik ega tulene tsiviilasja materjalidest.
8.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.