Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. detsember 2013.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-13-25302
Tsiviilasi
Osaühingu
XXX
hagi
OÜ
XXXvastu
võla
väljamõistmiseks Tsiviilasja hind
99 eurot
Menetlusosalised ja nende
hageja Osaühing XXX (registrikood XXX, asukoht XX)
esindajad
hageja esindaja Rainer X kostja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) kostja esindaja Marina X
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,
peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Osaühing XXX (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ XXX(kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohtunikuabi tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 02.07.2013 määrusega andis kohtunikuabi asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 17.09.2013 esitas hageja hagiavalduse Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt kirjastab hageja vene keelset reisijuhti „Tere tulemast Tallinna“ (edaspidi trükis). Pooled sõlmisid tellimuslepingu, mille alusel hageja kujundas kostja reklaami ja lisas selle tasuta jaotatavasse trükisesse. Kostja vastuväited nõudele ei ole põhjendatud. Lepingus nimetatud kuue-kuuline periood on lepingu kehtivusperiood, mitte trükiste jaotusperiood. Koostööpartnereid, kes trükiseid jaotavad, on üle 30. Trükiste aktiivne jaotus toimus üle poole aasta. Hageja ei saa garanteerida trükiste pidevat kättesaadavust kõikides jaotuspunktides. Mõnes jaotuspunktis võivad trükised lõppeda. Kostja pidi teenuse eest tasuma 336 eurot kahes osas. Esimese osamakse tasus kostja ära. Teise osamakse tähtaeg oli 14.02.2013. Kostja on tasunud teise osamakse osaliselt. Tasumata on 84 eurot. Samuti võlgneb kostja perioodi 24.11.2012-22.05.2013 eest viivised 15 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 84 eurot ja viivise 15 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja pidi trükiseid jagama kuue kuu jooksul, kuid jagas üksnes nelja kuu jooksul. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 25.09.2012 tellimuslepingu, millega hageja kohustus avaldama kostja reklaami trükises „Tere tulemast Tallinna“ RUS, 2012/13. Tellimuslepingu üldtingimuste punkti 1 järgi kohustus hageja avaldama informatsiooni kokkulepitud mahus ja kujul. Tellimuslepingu kohaselt kehtib leping kuus kuud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja pidi trükist tasuta jagama erinevate koostööpartnerite (hotellid, muuseumid jne) kaudu. Pooled vaidlevad selle üle, mida tähendab tellimuslepingu kehtivus kuus kuud. Hageja on väitnud, et see ei tähenda trükiste jaotusperioodi, vaid lepingu kehtivusperioodi. Nimetatud väitest ei ole aga kohtu hinnangul võimalik aru saada, mida hageja lepingu kehtivusperioodi all silmas peab. Kuna hageja kohustus avaldama trükises kostja reklaami, siis tähendab kuuekuuline lepingu kehtivusaeg kohtu hinnangul seda, et kostja reklaami sisaldav trükis pidi olema kuue kuu jooksul huvilistele jaotuspunktides saadaval. See ei tähenda kohtu arvates küll seda, et trükis pidi olema katkematult kättesaadav absoluutselt kõikides jaotuspunktides, kuid lepingu mõtte kohaselt pidi enamikes jaotuspunktides trükis kuue kuu jooksul siiski
saadaval olema. Kostja on väitnud, et trükised olid saadaval üksnes nelja kuu jooksul. Hageja vastupidist tõendanud ei ole. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et enamikes jaotuspunktides oli trükis kuue kuu jooksul saadaval. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud. Kuna hageja ei tõendanud, et ta on oma kohustuse täielikult täitnud, siis on kostjal õigus oma kohustuse täitmisest osaliselt keelduda. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse asjas näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. 04.11.2013 määruses märkis kohus, et menetluskulude väljamõistmiseks on pooltel võimalik esitada oma menetluskulude nimekirjad
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.