Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinurm ja Kaupo Paal
Määruse tegemise aeg ja koht
10. detsember 2013. a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-21410
Tsiviilasi
MTÜ Pärnu Lastekaitseühingu hagi MTÜ Pärnu Vabakooli Selts (endine ärinimi MTÜ Pärnu Väikese Vabakooli Selts) vastu vara tasuta kasutusse andmise lepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28. septembri 2012. a. otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1595 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MTÜ Pärnu Vabakooli Selts apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) MTÜ Pärnu Vabakooli Selts (RK 80002384, asukoht Noorte väljak 2, Pärnu), lepinguline esindaja adv. Ljudmila Tamar Vastustaja (hageja) MTÜ Pärnu Lastekaitseühing (RK 80098378, asukoht Supeluse 1, Pärnu), seaduslik esindaja Toomas Aru
Kohtuistung
Asjaolud ja hageja nõue MTÜ Pärnu Lastekaitseühing esitas 6. mail 2010. a. Pärnu Maakohtule Pärnu Vabakooli Seltsi (endise nimega Pärnu Väikese Vabakooli Selts) vastu hagi, milles palus tuvastada vara tasuta kasutusse andmise lepingu ülesütlemise tühisus. Pooled sõlmisid 29. juunil 2009. a. tähtajalise vara tasuta kasutusse andmise lepingu, millega kostja andis hageja kasutusse noortekeskuse ruumid. Lepingu p. 2. 1. 4 kohaselt oli hagejal õigus kasutada ürituste korraldamiseks avatud osa lavasaali ja klubi IN osa, juhul, kui üritused ja tegevused on eelnevalt kooskõlastatud Pärnu Noorte Vabaajakeskuse juhatajaga kooskõlastusakti alusel. Lepingu p. 3. 8 kohaselt oli kostjal õigus saada hagejalt noortekeskuse poolt korraldatud üritustelt 30% piletitulust, millest on lahutatud ürituste kulud, kusjuures ürituste kulude kohta on kohustus näidata kuluarvestust ja piletite üle on kohustus pidada arvestust. Lepingu p. 3. 5 kohaselt oli kostjal õigus omada ülevaadet hageja tegevusest noortekeskuses, vabaajakeskust aktiivselt külastatavatest noortest ja hageja korraldatavate pidude külastajatest, saamaks õiget infot maja tarbijaskonnast. Lepingu p. 6. 5 kohaselt kohustus hageja vastutama keskuses viibivate noorte eest. Lepingu p. 6. 3 kohaselt oli keelatud kahjustada Pärnu Noorte Vabaajakeskuse mainet. Lepingu p. 2. 2 kohaselt andis kostja lepingu esemeks olevad ruumid tasuta kasutusse. Ruumide edasi rentimine kolmandatele isikutele oli keelatud, kui see pole eelnevalt kostja juhatusega kokku lepitud ega kooskõlastatud. Lepingu p. 6. 1 kohaselt oli hageja kohustuseks järgida Pärnu Noorte Vabaajakeskuse kodukorda. Pärnu Noorte Vabaajakeskuse kodukorra p. 3 kohaselt oli keelatud vaimse ja füüsilise vägivalla kasutamine ning ropendamine. Lepingu p. 9. 2 kohaselt võis lepingut erakorraliselt üles öelda õigusaktides, lepingu punktide rikkumisel või lepingus ettenähtud alustel ja korras. Kostja esitas 10. veebruaril 2010. a. hagejale lepingu ülesütlemise avalduse ning ei võimaldanud hagejal enam ruume kasutada. Ülesütlemisvalduses on erakorralise ülesütlemise põhjustena viidatud hagejapoolsele lepingu punktide 2. 1. 4; 3. 8; 2. 2 ja p. 6. 1 ning kodukorra p. 3 rikkumisele. Lisaks tugines kostja lepingu erakorralisel ülesütlemisel Pärnu Noorte Vabaajakeskuses tegutsevate noorte 4. veebruaril 2010. a. koostatud ja 38 allkirjaga kinnitatud avaldusele, milles palutakse lõpetada MTÜ Pärnu Lastekaitseühingu ja Toomas F. Aru tegevus Pärnu Noorte Vabaajakeskuses seoses usalduse ja edasise koostöö võimalikkuse puudumisega. 2(4)
Hageja leidis, et lepingu ülesütlemine on tühine, kuna ei olnud täidetud materiaalsed eeldused lepingu ülesütlemiseks. Hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud. Samuti oli lepingu ülesütlemine hea usu põhimõttega vastuolus, kuna kostja ei esitanud hagejale enne lepingu ülesütlemist ühtegi etteheidet lepingu väidetava rikkumise kohta. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja rikkus lepingut, mistõttu võis kostja lepingu üles öelda. Selleks andsid aluse ülesütlemisavalduses toodud asjaolud kogumis. Kõikidest asjaoludest räägiti hagejaga ja kasutuslepingu ülesütlemine ei tulnud hagejale üllatusena, kuna hageja juhataja käitumine ei muutunud. Esimese astme kohtu otsus Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas, et kostja 10. veebruari 2010. a. avaldus 29. juuni 2009. a. vara tasuta kasutusse andmise lepingu ülesütlemiseks on tühine. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohus tugines otsuses võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 389, § 392 lõikele 1, § 393 lõikele 1, § 195 lõikele 1, § 116 lõigetele 2 ja 6, §-le 196, §-le 394, § 114 lõigetele 1 ja 4. Kohus hindas ülesütlemise alusena esitatud rikkumiste olemasolu ning leidis, et hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud. Seega ei ole täidetud VÕS § 196 lõikes 2 ning § 394 punktis 2 toodud eeldused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Samuti ei esine asjaolusid, mida saaks pidada mõjuvaks põhjuseks lepingu ülesütlemiseks VÕS § 196 lg. 1 alusel. Järelikult ei ole lepingu erakorraline ülesütlemine kehtiv ning seda ei saa lugeda toimunuks. Apellatsioonkaebus Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastustaja seisukoht Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Menetluse edasine käik Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14. veebruari 2013. a. otsusega maakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata. Riigikohus tühistas 3. oktoobri 2013. a. otsusega Tallinna Ringkonnakohtu
3(4)
Kostja palus tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust OÜ Advokaadibüroo Tamar arveldusarvele nr. 221028887259. Pooled loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebe õigusest. Pooled palusid kompromissi kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada, kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lõike 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud TsMS § 430 lõike 3 tähenduses puuduvad. Apellatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lõike 1 kohaselt esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Pooled on teadlikud TsMS §-des 430 ja 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on loobunud kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest, taoline kokkulepe on TsMS § 668 lg. 2 ja § 695 koosmõjust tulenevalt lubatav. MTÜ Pärnu Vabakooli Selts taotlus apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses tuleb rahuldada TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 alusel, mille kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu kooskõlas riigilõivuseaduse (RlvS) lisaga 1 summas 175 eurot (30. oktoobri 2012. a. maksekorraldus nr. 981), poole sellest moodustab 87, 50 eurot, mis apellandil ongi õigus riigituludest tagasi saada.
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.