Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik
Kohtuasi
Pärnu Lastekaitseühingu hagi Pärnu Vabakooli Seltsi vastu vara tasuta kasutusse andmise lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-21410
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pärnu Lastekaitseühingu kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
1595 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Pärnu Lastekaitseühing (registrikood 80098378), esindaja vandeadvokaat Priit Palmiste Kostja Pärnu Vabakooli Selts (registrikood 80002384), esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar
Asja läbivaatamise kuupäev
9. september 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-21410 ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.
Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Toomas F. Arule Pärnu Lastekaitseühingu kassatsioonkaebuselt 18. märtsil 2013 tasutud kautsjon 100 (ükssada) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Lastekaitseühing (hageja) esitas 6. mail 2010 Pärnu Maakohtule Pärnu Vabakooli Seltsi (endise nimega Pärnu Väikese Vabakooli Selts) (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada vara tasuta kasutusse andmise lepingu ülesütlemise tühisus. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 29. juunil 2009 tähtajalise vara tasuta kasutusse andmise lepingu, millega kostja andis hageja kasutusse noortekeskuse ruumid. Kostja esitas 10. veebruaril 2010 hagejale lepingu ülesütlemise avalduse ning ei võimaldanud hagejal enam ruume kasutada. Lepingu
ülesütlemine on tühine, kuna ei olnud täidetud materiaalsed eeldused lepingu ülesütlemiseks. Hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud. Samuti oli lepingu ülesütlemine hea usu põhimõttega vastuolus, kuna kostja ei esitanud hagejale enne lepingu ülesütlemist ühtegi etteheidet lepingu väidetava rikkumise kohta.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hageja rikkus lepingut, mistõttu võis kostja lepingu üles öelda. Selleks andsid aluse ülesütlemisavalduses toodud asjaolud kogumis. Kõikidest asjaoludest räägiti hagejaga ja kasutuslepingu ülesütlemine ei tulnud hagejale üllatusena, kuna hageja juhataja käitumine ei muutunud.
3.Pärnu Maakohus rahuldas 28. septembri 2012. a otsusega hagi ja tuvastas, et kostja vara tasuta kasutusse andmise lepingu ülesütlemise avaldus on tühine. Maakohus hindas ülesütlemise alusena esitatud rikkumiste olemasolu ning leidis, et hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud. Seega ei ole täidetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg-s 2 ning § 394 ps 2 toodud eeldused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Samuti ei esine asjaolusid, mida saaks pidada mõjuvaks põhjuseks lepingu ülesütlemiseks VÕS § 196 lg 1 alusel. Järelikult ei ole lepingu erakorraline ülesütlemine kehtiv ning seda ei saa lugeda toimunuks.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 14. veebruari 2013. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 kohaselt peab hagejal tuvastushagi esitamiseks olema tuvastushuvi. Hageja on esitanud tuvastushagi, kuid ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks tema tuvastushuvi. Hagiavalduses tõi hageja enda tuvastushuvina esile, et soovib teada, kas leping kehtib, ning sellest lähtuvalt, kas pooltel lasuvad lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Hageja märkis, et seetõttu soovib ta teada, kas tal on õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist või vajadusel varalise kahju hüvitamist. Seda ei saa lugeda TsMS § 368 lg 1 tähenduses tuvastushuviks. Kohtupraktikas on loetud tuvastushuvi lubamatuks juhul, kui kohtusse pöörduval poolel, kes kohtust oma rikutud õiguste tõttu kaitset otsib, on õiguste kaitseks mõni lihtsam või kohasem võimalus oma õigusi kaitsta. Kui hageja soovis lepingu täitmist, oleks hageja pidanud esitama sooritushagina lepingu täitmise nõude. Juhul kui hageja soovis nõuda kahju hüvitamist, oleks hageja pidanud esitama sooritushagina kahju hüvitamise nõude. Pelgalt soov teada saada, kas hagejal võiks olla tulevikus väljavaateid lepingu täitmise või kahju hüvitamise hagi esitamiseks, ei saa olla tuvastushagi esitamise aluseks. Kohus peab tsiviilkohtumenetluses kaitsma nii hageja kui ka kostja huvisid ja õigusi. Muu hulgas peab kohus kaitsma kostjat selle eest, et tema vastu ei esitataks põhjendamatuid hagisid, sh ilma tuvastushuvita esitatud tuvastushagid olukorras, kus hageja saaks oma kahjustatud õigusi kaitsta selliste hagidega, mis pakuvad hagejale tõhusat ja
efektiivset kaitset. Kuigi tuvastushagiga tuvastatav võib olla mõne sooritushagi rahuldamise eelduseks, tuleb need asjaolud tuvastada sooritushagi lahendamisel, mitte eraldi tuvastushagina. Seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja leiab, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 651 lg-t 1 ja § 368 lg-t 1. Kostja ei tuginenud apellatsioonkaebuses sellele, et hagejal ei ole tuvastushuvi. Seega ületas ringkonnakohus apellatsioonkaebuse piire. Samuti on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et tuvastushagi ei või esitada olukorras, kus tuvastushagiga tuvastatav võib olla mõne sooritushagi rahuldamise eelduseks. Riigikohus on 25. veebruaril 2004 asjas nr 3-2-1-23-04 tehtud otsuse p-s 11 leidnud, et õigustatud huvi võib muu hulgas väljenduda hageja põhjendatud soovis saada rehabiliteeritud, hoiatada kostjat edaspidi rikkumistest hoiduma või saada toimepandud rikkumiste kindlakstegemisega selgust võimalike kahju hüvitamise nõuete aluste osas. Viimati nimetatud huvi on ka hageja hagis silmas pidanud. Samuti teenib hagi esitamine ka hageja rehabiliteerimise eesmärki. Seda seetõttu, et lepingu ülesütlemise tõttu ilmus ajalehes Pärnu Postimees artikkel, milles avaldatu heidab halba varju nii hagejale kui ka hageja juhatuse liikmele.
8.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusega, et hagejal puudub tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ning leiab, et ringkonnakohus eksis TsMS § 368 lg 1 kohaldamisel. Viidatud sätte kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on praeguses asjas palunud tuvastada pooltevahelise vara tasuta kasutusse andmise lepingu ülesütlemise tühisuse. Selline hagi on sisuliselt suunatud sellele, et tuvastada pooltel kehtiva lepingulise suhte olemasolu või puudumine. Seejuures täpsustab haginõude sõnastus, et pooled vaidlevad lepingu kehtivuse üle, kuna kostja on soovinud lepingu üles öelda. Olukorras, kus teine lepingupool on teinud tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks, on lepingupoolel üldjuhul olemas õiguslik huvi, saamaks selgust, kas leping kehtib või mitte, kuna sellest sõltub, millised õigused ja kohustused tal lepingust tulenevalt on. Seega on üldjuhul olemas õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks (vt ka Riigikohtu 9. veebruari 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-04, p 16 ja Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 18). Üksnes erandjuhtudel puudub sellises olukorras tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi. Riigikohtu varasemas praktikas on
peetud selliseks erandlikuks olukorraks näiteks juhtumit, kus on selge, et tuvastamisele järgneda võivad nõuded on ilmselgelt lõppenud, aga ka, kui need on ilmselt aegunud ja kostja sellele tugineb (vt Riigikohtu 12. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06, p 16). Samuti olukorda, kus vastuhagina esitatud tuvastushagi on sisult sama (olgugi vastassuunaline) hagis esitatud tuvastusnõudega (vt nt Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 17). Lisaks ei ole hagejal vajadust esitada tuvastushagi juhul, kui tema õigusliku huvi aitab tagada ka samas menetluses esitatud sooritushagi, mille rahuldamise eelduseks on vastava õigussuhte tuvastamine (vt Riigikohtu 19. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 37 ja Riigikohtu 17. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-12, p 14). Nimetatud erandlikke asjaolusid praeguses asjas ei esine. Samuti ei välista hagejal tuvastushuvi olemasolu ainuüksi see, et tal oleks võimalik esitada oma õiguste kaitseks sooritushagi. Samuti on hageja kassatsioonkaebuses toonud õigusliku huvina esile soovi saada rehabiliteeritud, mis võib samuti olla tuvastushagi esitamisel õiguslikuks huviks (vt Riigikohtu 25. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-04, p 11). Seega on hagejal õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks, mistõttu ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul kostja apellatsioonkaebus sisuliselt lahendada.
11.Kolleegium märgib lisaks, et ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme ka sellega, et ei küsinud hageja seisukohta tuvastushagi esitamiseks õigusliku huvi olemasolu kohta. Kuigi kohus peab tuvastushagi esitamisel kontrollima hageja õigusliku huvi olemasolu omal algatusel, tuleb hagejale olukorras, kus ta ei ole tuvastushagi esitades oma õiguslikku huvi põhjendanud, selleks anda tähtaeg (vt Riigikohtu 12. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06, p 16). Tähtaja andmise võimaluse sätestab TsMS § 3401 lg 1. Juhul kui hageja tähtaja jooksul oma õiguslikku huvi ei põhjenda, saab TsMS § 3401 lg 2 järgi jätta tuvastushagi kas menetlusse võtmata või läbi vaatamata. Praeguses asjas ei tekkinud maakohtul küsimust hagejal tuvastushagi esitamiseks õigusliku huvi olemasolu kohta. Samuti ei esitanud sellesisulist vastuväidet ka kostja. Küsimus sellest, kas hagejal on tuvastushuvi, tõstatati alles ringkonnakohtu istungil, kus hageja aga ei osalenud. Samuti ei küsinud ringkonnakohus hageja seisukohta pärast istungi toimumist. Sellega rikkus ringkonnakohus õigusliku ärakuulamise põhimõtet.
12.Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tema kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada.
13.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.