09. detsember 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-13-27301
Tsiviilasja hind
2 274,10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Raivo X (e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Nikolai X (e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
Ärakuulamine
21.11.2013
Ärakuulamisel osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja XXX Hageja lepinguline esindaja Raivo X Kostja XXX Kostja lepinguline esindaja Nikolai Majerovitš
AS-i XXXhagi XXX vastu võlgnevuse nõudes
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista XXX põhinõue 29,40 (kakskümmend üheksa eurot ja 40 senti) eurot ja viivis 29,40 (kakskümmend üheksa eurot ja 40 senti) eurot AS-i XXX kasuks. Menetluskulude jaotus
Välja mõista XXX menetluskulud 3% ulatuses AS-i XXX kasuks ning jätta 97% ulatuses menetluskulud AS-i XXX enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus annab loa edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva
2-13-27301 jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.24.05.2011 sõlmisid hageja ja kostja äriruumide üürilepingu (edaspidi üürileping) Tallinnas, XXXasuva äripinna nr 12/1 suhtes suurusega 13 m2 ja selleni viiva juurdepääsutee ja wc-ga, suurusega 2,21 m2, kokku suurusega 15,21 m2 (edaspidi üürilepingu objekt). Üürilepingu punkti 1.4 kohaselt on lepingu tähtaeg viis aastat, leping jõustub 25.06.2011 ja kehtib kuni 25.06.2016. Seoses pooleliolevate ehitustöödega lepivad pooled kokku, et lepingu jõustumise kuupäev on ligikaudne ning sõltuvuses lepingu objekti üleandmisest ehitaja poolt (tl 4-16).
2.25.05.2011 üleandmise-vastuvõtmise aktiga andis hageja üle ja kostja võttis vastu üürilepingu objektiks oleva äripinna nr 12/1 koos ühe võtmega (tl 17).
3.25.05.2011 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, millega muudeti üürilepingu punkte 2.5, 4.2.29 ja 5.4 (tl 18).
4.30.06.2011 esitas kostja hagejale üürilepingu ülesütlemise avalduse (tl 19). 08.07.2011 teatas hageja vastuseks kostja avaldusele, et tulenevalt üürilepingu punktist 7.6.2 on üürilepingu lõppkuupäevaks 06.11.2011 (tl 20-21). 12.08.2011 esitas kostja hagejale täiendava äriruumi üürilepingu ülesütlemiseavalduse, mille kohaselt ütles kostja üürilepingu üles alates 06.07.2011 (tl 22). 31.08.2011 saatis hageja kostjale kirja, milles teavitas kostjat, et seisuga 31.08.2011 on kostja võlgnevus 375,34 eurot, mille hageja palub tasuda hiljemalt 12.09.2011 (tl 23). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1 137,05 eurot, viivised 1 137,05 eurot ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 3 p 1, § 8, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § § 113, §
6.Hageja märgib, et: • üürileping lõppes korraliselt 06.11.2011; • puudus alus üürilepingu ühepoolseks erakorraliseks ülesütlemiseks; • kostjal oli kuni lepingu lõppemiseni üüri ja kommunaalkulude tasumise kohustus; • asjaolu, et üürnik loobus ennatlikult pinna kasutamisest, ei ole aluseks tema kohustuste lõppemisele üürileandja suhtes; • kostja oli äriruumide olukorrast ja ehitustegevusest teadlik; • hageja ei võtnud üürilepinguga kostja suhtes kohustusi teiste äripindade kasutussevõtu suhtes; • ehitus- ja kasutusloa puudumine ei ole asjassepuutuvad;
2-13-27301 • lepingu lõppedes ei andnud kostja hagejale üle ruume ja võtmeid, millisel põhjusel pidi hageja vahetama luku. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
8.Kostja märgib, et: • ütles 30.06.2011 ülesütlemisavaldusega üürilepingu üürileandja poolse lepingu olulise rikkumise tõttu üles ja kolis samal päeval boksist välja; • 01.07.2011 tahtis kostja võtmed üle anda, kuid hageja keeldus vastu võtmast; • vastupidiselt hageja selgitustele oli kaubanduskeskus enamasti tühi ja mittetoimiv, kus võeti kasutusele neli boksi kolmeteistkümnest; • ehitus- ja remonditööde ning kaubanduskeskuse mittetoimimise tõttu boksi kasutamine müügiboksina oli häiritud; • hagejal puudusid nõutavad ehitus- ja kasutusload; • kostjal puudub lepingute sõlmimisel kogemus ja kostja eesti keele oskus on kesine; • kostja teavitas olukorrast hagejat korduvalt ning soovis üüri alandamist; • kostja tasus enne üürilepingu allkirjastamist hagejale tagatisraha summas 996,56 eurot ja üüri summas 727,55 eurot, mistõttu on kostja tasunud rohkem kui hageja nõuab; • hagejal ei ole õigust nõuda kommunaalmaksete tasumist aja eest, mil kostja üürilepingu objekti ei kasutanud; Kohtu põhjendused
9.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine sh tunnistaja ülekuulamine toimus 21.11.2013.
10.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
11.Kohus kuulanud ära hageja esindajad, kostja ja ta esindaja, kuulanud üle tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
2-13-27301
13.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
14.Kohtu hinnangul on tõendatud ning puudub vaidlus selles, et 24.05.2011 sõlmisid hageja ja kostja äriruumide üürilepingu Tallinnas, XXXasuva äripinna nr 12/1 suhtes suurusega 13 m2 ja selleni viiva juurdepääsutee ja wc-ga suurusega 2,21 m2, kokku suurusega 15,21 m2. Üürilepingu punkti 1.4 kohaselt lepiti kokku lepingu tähtaeg viis aastat, leping jõustus 25.06.2011 ja kehtivusaeg kuni 25.06.2016. Seoses pooleliolevate ehitustöödega leppisid pooled kokku, et lepingu jõustumise kuupäev on ligikaudne ning sõltuvuses lepingu objekti üleandmisest ehitaja poolt. Üürilepingu punkti 2.2 kohaselt üürnik kinnitas, et on piisavalt tutvunud lepingu objekti, selle tehnilise, ehitusliku, õigusliku ja muu olukorraga ning ei oma selles suhtes üürileandja suhtes mitte mingisuguseid pretensioone. Üürilepingu punkti 2.3 kohaselt oli üürnik ruumi olukorraga tutvunud ning ei omanud mingeid pretensioone. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et kostja koos tunnistajaga käis enne lepingu allkirjastamist üüritavat äripinda vaatamas. Seega kostjale oli teada lepingu sõlmimise ajal seisukord kaubanduskeskuses, kus ta pinda üürima hakkas. Üürilepingu punkti 3.1. kohaselt üürnik kohustus tasuma kolme kuu üüri ja kommunaalkulud üürileandjale käesoleva lepingu allkirjastamisel ette. Ettemakstud üür ja kommunaalkulud 830,47 eurot, millele lisandus käibemaks (20%) jäi üürileandja kätte hoiule garantiina kogu lepingu kehtivuse ajaks ja see tagastatakse üürnikule käesoleva lepingu lõpetamisel. Üürilepingu punkti 3.2 teise lause kohaselt üürileandja võis üürniku poolt käesoleva lepingu tingimuste rikkumise korral rahuldada oma rahalisi nõudeid garantiisumma arvel ning üürnik oli kohustatud hiljemalt 2 nädala jooksul arvates vastavasisulise nõude esitamisest taastama garantii mahus, mis oli võrdne taastamise hetkel kuue kuu suuruse üüriga. Üürilepingu punkti 3.3. kohaselt üürniku poolt igakuiselt makstava üüri suurus lepingu sõlmimisel oli 15 eurot ruutmeetri kohta kuus. Kokku moodustas üür lepingu allkirjastamisel summas 228,15 eurot kuus, millele lisandus käibemaks (20%). Üürilepingu punkti 3.4 kohaselt üüritasule lisandusid kommunaalkulud (signalisatsioon, üldelekter, ventilatsioon, valve, üldvesi, -koristus, -remont, prügivedu, halduskulud (elektrisüsteemide, fonoluku, signalisatsiooni) hoolduskulud 3,2 eurot ruutmeetri kohta kuus, millele lisandus käibemaks (20%). Kommunaalteenuste hinda korrigeeriti gaasi, vee, elektrienergia kallinemisel proportsionaalselt. Eraldi pidi üürnik maksma vee ja elektri eest vastavalt arvesti näitudele. Üürilepingu punkti 7.6.2 kohaselt leping loeti lõppenuks kui üks pool teatas teisele ette neli kuud lepingu lõpetamise soovist (tl 4-16). 25.05.2011 üleandmise-vastuvõtmise aktiga andis hageja üle ja kostja võttis vastu üürilepingu objektiks oleva äripinna nr 12/1 koos ühe võtmega (tl 17). 25.05.2011 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, millega muudeti üürilepingu punkte 2.5, 4.2.29 ja 5.4 (tl 18). 30.06.2011 esitas kostja hagejale üürilepingu ülesütlemise avalduse (tl 19). 08.07.2011 teatas hageja vastuseks kostja avaldusele, et tulenevalt üürilepingu punktist 7.6.2 on üürilepingu lõppkuupäevaks 06.11.2011 (tl 20-21). 12.08.2011 esitas kostja hagejale täiendava äriruumi üürilepingu ülesütlemiseavalduse, mille kohaselt ütles kostja üürilepingu üles alates 06.07.2011 (tl 22). 31.08.2011 saatis hageja kostjale kirja, milles teavitas kostjat, et seisuga 31.08.2011 on kostja võlgnevus 375,34 eurot, mille hageja palus tasuda hiljemalt 12.09.2011 (tl 23). Hageja esitas kostjale perioodil 01.07.2011-01.11.2011 üüri ja kommunaalkulude arveid kokku
2-13-27301 summas 1 429,72 eurot (tl 24-28) ja 30.04.2013 arve nr 30042013 boksi luku vahetuse eest summas 33,60 eurot (tl 29).
15.Pooled vaidlevad selle üle, millal üürileping lõppes, kui palju on kostja hagejale üüri ja kommunaalkulude eest tasunud, kas hageja poolt esitatud üüri ja kommunaalkulude arved perioodist 01.07.2011-01.11.2011 summas 1 103,45 eurot ja lukuvahetusarve nr 30042013 summas 33,60 eurot kuuluvad tasumisele.
16.Poolte vahel oli sõlmitud üürileping, millest tulenevalt oli hagejal kohustus anda kostjale kasutamiseks äriruumi pind ja kostjal oli kohustus maksta hagejale selle eest tasu (üüri) ning kanda kommunaalkulusid. Tunnistaja XXX, kes osales koos kostjaga lepingulistel läbirääkimistel hagejaga ja oli kostja äripartneriks, selgitas kohtuistungil, et hagejaga lepiti kokku, et tekkinud probleemide tõttu kohtutakse 30.06.2011 hageja kontoris. Hageja kohale ei ilmunud, nad kirjutasid avalduse lepingu ülesütlemiseks, mille vastuvõtmisest sekretär keeldus. Samuti keelduti võtmete vastuvõtmisest. Kuna hageja vältis kostja ja tunnistajaga läbirääkimisi, saatsid nad ülesütlemise avalduse postiga (tl 112). Seega on tunnistaja ütlustega tõendatud, et kostja esitas üürilepingu ülesütlemise avalduse 30.06.2011, kuid hageja keeldus selle vastuvõtmisest. Hageja ei ole ülesütlemisavalduse vastuvõtmisest keeldumise osas 30.06.2011 vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kuna kostja esitas 30.06.2011 hagejale üürilepingu ülesütlemise avalduse, tuleb tulenevalt üürilepingu punktist 7.6.2 üürilepingu lõppemise kuupäevaks lugeda 31.10.2011. See, et kostja oli teadlik 4-kuulisest lepingu lõpetamise tähtajast, on tõendatud tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt hageja seaduslik esindaja oli seda selgitanud (tl 112). Kohus leiab, et alusetud on kostja väited, milliste kohaselt esines alus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Üürilepingu punkti 8.2.1 ja 8.2.2 kohaselt üürnik võis lepingu rikkumise asjaolude ilmnemisel lepingu üles öelda ning tagastada lepingu objekti viivitamatult üürileandjale, kui lepingu objekt osutus kasutuskõlbmatuks asjaolude tõttu, mille eest üürnik ei vastuta ning üürileandja ei kõrvalda puudusi mõistliku aja jooksul (p 8.2.1) või kui ilmnevad muud asjaolud, mis teevad üürnikust mittesõltuvatel asjaoludel võimatuks lepingu objekti sihipärase kasutuse ning üürileandja ei kõrvalda või ei ole suuteline kõrvaldama selliseid asjaolusid 10 (kümne) päeva jooksul peale vastavasisulise hoiatuse saamist (p 8.2.2, tl 13). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks vastavasisulisi hoiatusi teinud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kõrvalboksis vee läbijooks ja mõnel korral oli elektrikatkestus. Kohus leiab, et probleemid kõrvalboksis ei ole aluseks üürilepingu punkti 8.2.1 või 8.2.2 alusel üürileping erakorraliseks ülesütlemiseks. Eeltoodu eelduseks on hoiatuse tegemine, mida ei ole kostja tõendanud. Kohus leiab, et ei esinenud ka VÕS §-s 313 ega §-s 314 sätestatud aluseid üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Vastavalt kostja selgitustele ütles kostja üürilepingu üles, kuna kaubanduskeskus, milles üürilepingu objekt asus, ei asunud täismahus tööle ning seal olid jätkuvalt ehitustööd, mistõttu ei olnud müügitegevus edukas. Üürilepingu punktist 1.4 nähtub, et üürilepingu sõlmimise ajal olid ehitustööd pooleli. Seega oli vastavast asjaolust kostja teadlik ning kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Üürilepingu punktist 2.2 ja 2.3 tulenevalt kinnitas kostja, et on ruumide olukorrast teadlik ega oma pretensioone. Puudub vaidlus, et kostjal oli võimalus üürilepingu objekti sihipäraselt kasutada ehk soovitud kaupa müüa. Hageja ei teinud kostjale takistusi üürilepingu objekti kasutamiseks ega valdamiseks. See, et hageja üürilepingu objektiks oleva äripinna valduse kostjale üle andis, on tõendatud 25.05.2011 üleandmisevastuvõtmise aktiga (tl 17) ning selles osas vaidlus puudub. Asjaolu, et uues ja ehitusjärgus olevas kaubanduskeskuses võib käia vähe kliente, oli äririsk, millega kostja pidi üürilepingut sõlmides arvestama ning see ei saa olla mõjuvaks põhjuseks VÕS § 313 lg 1 tähenduses. Tegemist ei olnud ka asja sihipärast kasutamist takistava puudusega. Hagejal puudus üürilepingut sõlmides kohustus tagada kostja äritegevuse edukus. Samuti ei tulenenud üürilepingust hagejale kohustusi teiste üüripindade välja üürimiseks. Asjassepuutumatud on kostja vastuväited seoses vähese kogemuse puudumisega lepingute sõlmimisel ja vähese keeleoskusega. Asjas ei oma tähendust ka see, kas hagejal olid vajalikud ehitus- ja kasutusload, kuna nende võimalik puudumine ei takistanud kostjal
2-13-27301 üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada ja vallata. Seetõttu jätab kohus kostja poolt esitatud Ehitusregistri väljavõtte (tl 70) tähelepanuta. Kohus leiab, et puudub alus ka üüri vähendamiseks, kuna hagejapoolne lepingurikkumine on tõendamata. Kostja ei ole väitnud, et ta sõlmis üürilepingu eksimuse või pettuse mõjul ja vastav asjaolu ei ole leidnud ka tõendamist. Seega, kuna üürileping lõppes 31.10.2011, oli kostjal kohustus tasuda kuni 31.10.2011 üüri ja üldiste kommunaalkulude eest. Ebaõige on kostja seisukoht, mille kohaselt puudus kostjal kohustus kommunaalkulude eest tasuda, kuna alates 2011. juulikuust kostja üürilepingu objektiks olevat äripinda ei kasutanud. Kommunaalkulude tasumine oli fikseeritud üürilepingu punktis 3.4 (tl 5), mille kohaselt olid igakuised üldised kommunaalkulud 58,41 eurot käibemaksuga. Kohus leiab, et kostja ei pidanud tasuma tarbimispõhise vee ja elektri eest alates ajast, mil kostja äripinda ei kasutanud. Puudub vaidlus, et kostja alates 2011. juulikuust üüripinda ei kasutanud. Hageja poolt esitatud arvetelt perioodist 01.07.2011-01.11.2011 (tl 24-28) ei nähtu, et hageja nõuaks kommunaalkulude tasumist üle üürilepingu punktis 3.4 fikseeritud summa, v.a 01.07.2011 esitatud arves. 01.07.2011 arve (tl 24) sisaldab 2011.a juunikuu kommunaalkulusid, mil kostja äripinda kasutas. Kohus on seisukohal, et kuna üürilepingu lõppemise kuupäevaks tuleb lugeda 31.10.2011, puudub kostjal alus tasuda 01.11.2011 arvet nr 01112011/2 kogusummas 77,49 eurot (tl 28), mis on esitatud 2011.a novembrikuu üüri ja üldiste kommunaalkulude eest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal oli kohustus tasuda üüri ja üldiste kommunaalkulude eest perioodil 01.07.2011-31.10.2011.
17.Kostja vastuväidete kohaselt tasus ta hagejale üürilepingu punktis 3.1 sätestatud garantiisumma ehk tagatisraha 996,56 eurot ja üüri 727,55 eurot, so kokku 1 724,11 eurot, mistõttu on kostja tasunud rohkem kui hageja nõuab. Garantiisumma tasumise osas summas 996,56 eurot vaidlus puudub. See oli lepingu sõlmimise eelduseks (üürilepingu punkt 3.1), vastavat asjaolu on kinnitanud tunnistaja (tl 111) ning nähtuvalt hageja poolt esitatud raamatupidamislikust õiendist (tl 30) on hageja teostanud tasaarvestust garantiisumma arvelt. Kostja poolt esitatud neljast maksekorralduse väljavõttest (tl 69) on loetavad kolm, mida kohus saab tõendina arvestada. Nimetatud kolmest väljavõttest nähtub, et 06.06.2011 on kostja tasunud hagejale 326,27 eurot selgitusega „Üürilepingujärgne tagatisraha“, 21.06.2011 tasunud 75 eurot (maksekorralduse juures on selgitus „mai kuu eest“) ja 21.07.2011 tasunud 326,27 eurot. Hageja on kohtule esitanud järgmised kostjale esitatud üüri ja kommunaalteenuste arved: 01.07.2011 arve nr 110245 summas 355,30 eurot, 02.08.2011 arve nr 110263 summas 333,02 eurot, 01.09.2011 arve nr 110336 summas 331,72 eurot, 01.10.2011 arve nr 01102011/1 summas 332,19 eurot ja 01.11.2011 arve nr 01112011/2 summas 77,49 eurot (tl 24-28). Hageja poolt kostjale 31.08.2011 saadetud kirja nr 11/69 kohaselt oli kostja võlgnevus seisuga 31.08.2011 summas 375,34 eurot (tl 23). Hageja raamatupidamislikust õiendist seisuga 07.05.2013 nähtub, et kostja võlgnevus 01.07.2011 arve eest oli 29,03 eurot, 02.08.2011 arve eest 333,02 eurot, 01.09.2011 arve eest 331,72 eurot, 01.10.2011 arve eest 332,19 eurot ja 01.11.2011 arve eest 77,49 eurot, so kokku 1 103,45 eurot (tl 30). Võrreldes hageja poolt esitatud arveid (tl 24-28), kostja poolt esitatud maksekorraldusi (tl 69) ja hageja poolt esitatud raamatupidamislikku õiendit, leiab kohus, et 06.06.2011 kostja poolt tasutud 326,27 eurot ei saa olla tasutud selle võlgnevuse eest, mida hageja käesoleva hagiga nõuab. Vastavalt 06.06.2011 maksekorraldusele võib tegemist olla kas tagatisraha osalise tasumisega, nagu maksekorralduse selgitusest nähtub või 2011.a juunikuu üüri ettemaksega ja maikuu kommunaalkulude tasumisega. Selle kohta, et kostja oleks juunikuu üüri ja maikuu kommunaalkulude eest muul kuupäeval või täiendavalt tasunud, ei ole kostja tõendeid esitanud ning juunikuu üüri ja maikuu kommunaalkulude eest vastavalt hageja raamatupidamislikule õiendile kostjal võlgnevus puudub. Seega võttes arvesse ülekande kuupäeva, milleks oli 06.06.2011, ei saa see kohtu hinnangul olla tasutud võlgnevuse eest, mis tekkis alates 01.07.2011 esitatud arvetest. Kohus leiab, et 21.06.2011 tasutud 75 eurot on maksekorralduse kohaselt tasutud maikuu (kas üüri või kommunaalkulude) eest, ega saa olla samuti selle võlgnevuse katteks, mida hageja hagiga nõuab. 21.07.2011 tasutud 326,27 eurot on hageja raamatupidamislikust õiendist nähtuvalt arvestatud 01.07.2011 arve katteks, mis kogusummas oli 355,30 eurot. Vastavalt hageja
2-13-27301 raamatupidamislikule õiendile on 01.07.2011 arve eest võlg 29,03 eurot (355,30-326,27=29,03 eurot). Eeltooduga on tõendatud, et kostja ei ole arveid perioodist 01.07.2011-31.10.2011 kogusummas 1 025,96 eurot tasunud. Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale üüri ja kommunaalkulude eest perioodil 01.07.2011-31.10.2011 kokku 1 025,96 eurot. Hageja raamatupidamislikust õiendist nähtuvalt on hageja arvestanud 01.07.2011-01.10.2011 arvete tasumisega viivitamise eest viivist kuni 07.05.2013 summas 3 139,83 eurot ning tasaarvestanud kostja poolt tasutud garantiisumma arvelt viivised. Tulenevalt üürilepingu punktist 3.2 võis hageja garantiisumma arvelt rahuldada oma rahalisi nõudeid kostja vastu. Kohus leiab, et kui kostja jäi üüri ja kommunaalkulude tasumisega viivitusse, tuli hagejal koheselt garantiisumma arvelt vastavate summade ulatuses tasaarvestus teha. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohus leiab, et hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas hageja käitumine, mille kohaselt on hageja pöördunud kohtusse poolteist aastat pärast võlgnevuse tekkimist ja tasaarvestanud garantiiraha arvelt viivisevõlgnevuse. Hagejal oli võimalus teha koheselt tasaarvestust garantiiraha arvelt ning vältida viiviste tekkimist. Eeltoodu tõttu on kohus seisukohal, et hageja on ebaõigesti teostanud tasaarveldust garantiiraha arvelt. Võttes arvesse, et kostja üüri ja kommunaalkulude võlgnevus hageja ees oli 1 025,96 eurot ning kostja tasus hagejale tulenevalt üürilepingu punktist 3.1 garantiisumma 830,47 eurot, millele lisandus käibemaks, so kokku 996,56 eurot, tuleb kostja võlgnevus tasaarveldada tasutud garantiisummaga. Seega tuleb kostjal hagejale tasuda 29,40 eurot, so 1 025,96-996,56 ning vastav summa kuulub kostjalt hageja kasuks põhivõlana väljamõistmisele.
18.Hageja nõuab täiendavalt kostjalt 30.04.2013 arve nr 30042013 tasumist summas 33,60 eurot, so boksi luku vahetuse eest. Kohus leiab, et hageja nõue väidetavalt boksi luku vahetusest tekkinud kulu osas ei ole põhjendatud ja tõendatud. Kohus leiab, et kostjale 30.04.2013 esitatud arve nr 30042013 ei tõenda luku vahetamist, vaid hageja poolt arve esitamist. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et kostja süül tuli üürilepingu objektiks oleva äripinna boksi lukk vahetada. Kostja on väitnud, et tagastas boksi võtme, mille vastuvõtmisest juuli alguses hageja keeldus. Tunnistaja ütluste kohaselt on võtmed hagejale üle antud, täpset kuupäeva tunnistaja ei mäleta, kuid arvab, et see oli 23.11.2011 (tl 113). Hageja seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil, et juulis ta keeldus ja keelas oma töötajal (sekretäril) kostja käest võtmeid vastu võtmast, kuna üürileping kehtis ja ta pidas lepingust kinni ja võttis vastaval ajal võtmed vastu (tl 108). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hageja oleks kostjalt võtmeid tagasi küsinud varem kui kostja tagastas. Seega on tõendatud, et kostja tagastas hagejale boksi võtme, mistõttu puudub hagejal alus boksi luku vahetamisest tekkinud kulusid kostjalt nõuda. Vastavas osas ei ole hagi põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.
19.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üürilepingu punkti 5.2 kohaselt lepingus sätestatud maksekohustusega viivitamise korral kohustub selles süüdi olev pool tasuma teisele poolele viivist 0,5% tasumata summast päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist arvates arvete sissenõutavaks muutumisest, so 06.07.2011, 05.08.2011, 05.09.2011 ja 05.10.2011 kuni 07.05.2013 kokku summas 3 139,83 eurot, tasaarvestanud selle garantiisummaga ja vähendanud viivisenõuet põhinõude summani, so 1 137,05 euroni. Kohus leidis eelnevalt, et hageja oleks pidanud tasaarvestama koheselt põhinõude garantiisumma arvelt ning vältima viivisenõude tekkimist. Seega on hageja poolt arvestatud summa ulatuses viivisenõue põhjendamatu. Samas on kostja olnud kohustuste nõuetekohase täitmisega viivituses. Kohus leiab,
2-13-27301 et kostja pidi olema teadlik, et kohustuste täitmisega viivitamise korral rakendub viivis. Viivise tasumise kohustus nähtus ka üürilepingu punktist 5.2. Kuna hagejal oli võimalik tasaarvestada koheselt põhinõue garantiisumma arvelt, tekkis kostjal viivitus 2011.a oktoobrikuu arvest, mida garantiisumma täielikult ei katnud 29,40 euro ulatuses. 01.10.2011 arve tasumise tähtaeg oli 05.10.2011 ning alates 06.10.2011 oli kostja viivituses 29,40 euro tasumisega. Võttes arvesse, et viivise määr oli üürilepingu punktist 5.2 tulenevalt 0,5% päevas, tekkis viivis ajavahemikul 06.10.2011-07.05.2013, so 579 päeva eest kokku summas 85,11 eurot (579x0,5/100x29,40). Kuna kohus pidas eelnevalt põhjendatuks põhinõuet summas 29,40 eurot, peab kohus põhjendatuks vähendada viivist väljamõistetava põhinõude summani. Riigikohus on 14.06.2005 otsuse 3-2-1-6605 punktides 18-19 leidnud, et põhivõlast suurema viivisenõude korral peab vastava kahju olemasolu tõendama võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist. Antud juhul ei ole hageja vastava kahju olemasolu tõendanud. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis 29,40 eurot.
20.Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõudena 29,40 eurot ja viivisena 29,40 eurot. Menetluskulud
21.Juhindudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 3% ulatuses kostja kanda ja 97% ulatuses hageja enda kanda. Tulenevalt TsMS §-st 174 tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.