Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses 1(5)

2-13-3026 esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Eelnev menetlus Hageja esitas 17. jaanuaril 2013 Viru Maakohtule hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 066/2012/3430. Viru Maakohtu 07. augusti 2013 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-13-3026 kohus rahuldas hagi ja tunnistas lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 066/2012/3430 viiviste osas, mis ületavad põhinõude 9049,89 eurot. Kostja esitas Viru Maakohtu 07. augusti 2013 tagaseljaotsusele kaja. Viru Maakohus rahuldas 07. oktoobril 2013 kaja ja taastas tsiviilasja menetluse. Hageja teatas 16. oktoobri 2013 vastuses, et kohtutäitur tegi 01. septembril 2013 otsuse, millega lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 066/2012/3430. Hageja nõue ja väited Hageja nõudeks on tunnistada täiteasja nr 066/2012/3430 sundtäitmine viiviste nõudes lubamatuks ulatuses, mis ületab põhivõlgnevuse suurust. Hageja väitel on Narva kohtutäitur Andrei Kreki menetluses täiteasi nr 066/2012/3430 OÜ Analan Auto kui võlgniku suhtes sissenõudja Mildson Inkasso OÜ avalduse ja Viru Maakohtu 19. septembri 2011 tsiviilasjas nr 2-09-38871 tehtud lahendi alusel. Viru Maakohus tegi 19. septembril 2011 tsiviilasjas nr 2-09-38871 otsuse, millega rahuldas Mildson Inkasso OÜ hagiavalduse ja mõistis OÜ-lt Analan Auto välja põhivõlgnevusena 9049,89 eurot ja kõrvalnõudena 4606,39 eurot ning alates 16. juunist 2009 jooksvalt viivist põhivõlgnevuselt 0,05% päevas kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Hageja leiab, et hagejalt nõutakse viiviste tasumist osas, mis ületab märkimisväärselt põhivõlgnevust. Hageja põhivõla suurus on 9049,89 eurot, millele lisandub viivis seisuga 08. november 2012 summas 10 221,85 eurot ning sellele lisandub alates 09. novembrist 2012 viivis 0,05% päevas. Kokku on nõude suuruseks järelikult 19 271,74 eurot. Eelnevast nähtuvalt ületab viivis põhivõlga 1171,96 euro võrra (10 221,85 – 9049,89), millele lisandub alates 09. novembrist 2012 veel 0.05% viivist iga viivituses oldud päeva eest. Hageja on seisukohal, et viivise nõudmine summas, mis ületab tunduvalt põhivõlga, on vastuolus hea usu põhimõttega ning selline viivis on ebamõistlikult suur, kuivõrd pole tõendatud, et võlausaldajal oleks reaalselt tekkinud kahju, mis õigustaks viiviste maksmist ulatuses, mis ületab tunduvalt põhivõlga. Hageja peab põhjendatuks viivise vähendamist kuni põhivõlani, s.o 9049,89 euroni. Konkreetsel juhul on viivisenõue võrreldes põhinõudega ebaproportsionaalne ning võlgnikku liigselt koormav. Hageja, arvestades asjaolu, et viivise vähendamise ulatust ei ole võimalik summaliselt kindlaks määrata, peab antud juhul kohtupraktikast lähtudes proportsionaalseks viivise vähendamist kuni 9049,89 euroni, mis on põhivõla suuruseks. Vastasel juhul ei kanna viivis enam kompensatsioonilist ega eeldatavat kahju vähendavat iseloomu ning viivise nõudmine täies ulatuses on vastuolus hea usu põhimõttega. 2(5)

2-13-3026 Kostja vastuväited Kostja on seisukohal, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata, kuna hageja vaidlustab hagis tsiviilasjas 2-09-38871 jõustunud kohtuotsust. Et jõustunud kohtulahendi vaidlustamine ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga võimalik, ei ole kostja arvates hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kehtiv seadusandlus ei võimalda hagi rahuldada. Isegi eeldades hageja esiletoodud faktiliste asjaolude õigsust, puudub hagil õiguslik alus. Hageja vaidlustab tsiviilasjas 2-09-38871 jõustunud kohtuotsuse resolutsiooni. Kostja on seisukohal, et jõustunud kohtuotsuse vaidlustamise on võimalik vaid teistmise korras. Hageja ei ole taotlenud asja teistmise korras läbivaatamist ega toonud ka esile ühtegi teistmise aluseks olevat asjaolu. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist piirmäära viivise suurusele ning kohus ei saa iseseisvalt ka seada väljamõistetavale viivisele mingit piirmäära. See, kui hageja jättis oma menetlusõigused tsiviilasjas 2-09-38871 käsutamata, ei anna alust jõustunud kohtuotsuse vaidlustamiseks ühelgi õiguslikul alusel. Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas Hageja jääb hagis esitatud seisukohtade juurde. Hageja on seisukohal, et viivise nõudmine summas, mis ületab tunduvalt põhivõlga, on ebamõistlikult suur ning vastuolus hea usu põhimõttega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõudeks on tunnistada täiteasja nr 066/2012/3430 sundtäitmine viiviste nõudes lubamatuks ulatuses, mis ületab põhivõlgnevuse suurust. Kostja hagi õigeks ei võta. Vaidlust ei ole, et Viru Maakohus tegi 19. septembril 2011 tsiviilasjas nr 2-09-38871 otsuse, millega mõistis OÜ-lt Analan Auto välja põhivõlgnevusena 9049,89 eurot ja kõrvalnõudena viivise 4606,39 eurot ning alates 16. juunist 2009 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt määras 0,05% päevas kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Kohtuotsus jõustus 05. novembril 2012. Narva kohtutäitur Andrei Kreki menetluses täiteasi nr 066/2012/3430 hageja kui võlgniku suhtes sissenõudja, kostja avalduse ja Viru Maakohtu 19. septembri 2011 tsiviilasjas nr 2-09-38871 tehtud lahendi alusel. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohtu 17. juuni 2009 määruse ts asjas nr 3-2-1-64-09 p 9 kohaselt: „Erandjuhtudel on võimalik jõustunud kohtulahendi toimet kõrvaldada täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga TMS § 221 järgi. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga võib võlgnik pärast täitemenetluse alustamist esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid võlausaldaja nõudele,

3(5)

2-13-3026 mille kohta on olemas täitedokument, sh jõustunud kohtulahend. Sellise hagi eesmärgiks on TMS § 221 lg 1 teise lause järgi täitedokumendi täidetavuse, mitte täitedokumendi kehtivuse või õigusjõu kõrvaldamine (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11). Üheks materiaalõiguslikuks vastuväiteks TMS § 221 lg 1 alusel esitatava hagi põhjendamiseks võib olla ka ebamõistlikult suur leppetrahv VÕS § 162 lg 1 järgi. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et VÕS § 162 kohaldub ka viivise suhtes. Kuna TMS § 221 lg 2 kohaselt võib vastuväide kohtulahendi korral põhineda vaid sellisel asjaolul, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, siis ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Muu hulgas võib TMS § 221 alusel esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks aja eest pärast kohtulahendi jõustumist. Seda aga vaid juhul, kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani).“.

Kohus märgib, et kostja vastuväide, et hagi tuleks jätta läbivaatamata, kuna hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole üldse võimalik ning et jõustunud kohtulahendit ei ole võimalik vaidlustada, ei ole seega õige. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 8, viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule ning lähtuvalt VÕS § 162 lg 1, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hagejal on õigus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes sissenõudja vastu peale kohtulahendi jõustumist protsendina võlgnetavast summast arvutatava viivise vähendamiseks VÕS § 162 alusel, sealjuures saab hageja nõuda viivise vähendamist vaid selles osas, mis on muutunud sissenõutavaks peale kohtuotsuse jõustumist, sealjuures tuleb viivise vähendamise ulatuse (viivise mõistliku suuruse) kindlakstegemisel lähtuda hageja poolt kohustuse täitmise ulatusest, kostja õigustatud huvist ja poolte majanduslikust seisundist. Kohus pöörab tähelepanu hageja teatele (t.l.-115 pöördel), millest selgub, et kohtutäitur on perioodil kuni 02. september 2013 võlgnikult sissenõutud summad sissenõudjale üle kandnud ja täitemenetluse lõpetanud, millest kohus järeldab, et sissenõudja nõuded, s.o põhinõue ja viivisenõue, on võlgniku arvelt rahuldatud. Vastavalt VÕS § 162 lg 3, leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool ei või leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud. Kohus leiab, et kuna kogu viivise summa on sissenõudjale ära makstud, ei ole hagejal enam õigust nõuda viivise vähendamist. Seda ka juhul, kui viivis on sisse nõutud täitemenetluse käigus. Kohus jätab hagi rahuldamata. Hagi hind Hagiavalduses on hageja nõudeks sundtäitmise lubamatuks tunnistamine. TsMS § 132 lg 5 kohaselt loetakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet hagihinna tähenduses mittevaraliseks ning vastavalt TsMS § 132 lg 1, mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Hagihind on 3500 eurot.

4(5)

2-13-3026 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.