2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXXAS-ilt välja XXXOÜ kasuks menetluskulud summas 47 063,79 eurot.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXAS-il tasuda XXXOÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (47 063,79 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas 20.02.2012.a otsusega XXXOÜ hagi ning jättis menetluskulud XXXAS-i kanda. Tallinna Ringkonnakohus 06.07.2012.a otsusega jättis Harju Maakohtu 20.02.2012.a otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Riigikohus muutis 30.04.2013.a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2012.a otsuse õiguslikke põhjendusi, jättis kassatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kõigis kohtuastmetes XXXAS-i kanda.
2.Avaldusest ja sellele lisatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et õigusabi on osutatud tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta) 275h 5min ulatuses, kokku 42 502,95 euro (põhitasu) eest. Hageja selgitab, et kulud koosnevad tunnitasu põhiselt arvestatud tasust ning tulemustasust 20 000 eurot, mis lisandus vastavalt poolte kokkuleppele positiivse lahendi saavutamise korral põhitasule. Hageja taotleb ka tasumisele kuulunud riigilõivu 15 338,79 euro väljamõistmist kostjalt. Kokku on hageja menetluskulud 77 841,74 eurot. Avalduses sisaldub kinnitus, et menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning et hageja on käibemaksukohustuslane. XXXOÜ palub XXXAS-ilt välja mõista menetluskulud kokku 77 841,74 euro ulatuses, millest 15 338,79 eurot moodustab hagiavalduse ja nõude suurendamise avalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv ning 62 502,95 eurot moodustavad õigusabikulud. Ühtlasi palub hageja määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni põhinõude kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ning peab seda osaliselt alusetuks ja põhjendamatuks. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud taotluses märgitud õigusabikulud on ebamõistlikult suured, samuti ületab hageja taotluses märgitud õigusabikulude kogusumma (62 502,95 eurot), mille hüvitamist hageja soovib, Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud piirmäära. Samuti ei ole hageja poolt esitatud taotlusele lisatud õigusabi ajaarvestuses märgitud mitmete töö positsioonide (nt nr 1, 11, 15) seos käesoleva kohtumenetlusega selge ega põhjendatud.
4.Arvestades kostjale käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi ajalist kogukulu (mis on kokku ca 205h, mis hõlmab muuhulgas apellatsioonkaebuse ja kassatsioonkaebuse koostamist), on kostja hinnangul hageja poolt esitatud tööajatabelis märgitud ajakulu 275h selgelt ülepaisutatud ning tegelikule põhjendatud töömahule mittevastav. Kostja hinnangul saab lugeda hageja põhjendatuks õigusabile kulunud ajaks kokku maksimaalselt 210h. Kostja hinnangul tuleks 65h ulatuses proportsionaalselt vähendada kõigi menetlusdokumentide ettevalmistamisele ja koostamisele kulunud aega. Käesolevas tsiviilasjas ei ole teostatud keerukaid ekspertiise, hageja seisukohad on olnud ühtsed ning neid on korratud erinevates hageja poolt koostatud ja kohtule esitatud menetlusdokumentides nii 1., 2. kui ka 3. kohtuastmes. Hageja väited õigusliku vaidluse suurest keerukusest ei ole põhjendatud. Riigikohtu lahendis ja selle eriarvamuses käsitletud kahju hüvitamise põhimõttelisele probleemile ei ole hageja oma menetlusdokumentides märkimisväärset tähelepanu pööranud ning sellel ei ole ka esimese ja teise astme kohtud pikemalt peatunud.
5.Kostja märgib, et põhjendatuks ega mõistlikuks ei saa lugeda hageja poolt rakendatud õigusabi tunnitasu määra (150 eurot, millele lisandub käibemaks), mis selgelt ületab
õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-1-1-66-12, et mõistliku suurusega õigusabi tunnihinnaks võib lugeda 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda ebamõistlikuks nii eelnimetatud määra ületav õigusabi tunnitasu osa (40 eurot/h) kui ka täielikult tasutud tulemustasu (20 000 eurot). Arvestades nii põhjendatud tööaja kogust (210h) kui ka tunnitasu määra (110 eurot), saaks põhjendatud õigusabikulude kogusummaks olla 23 100 eurot (lisandub km).
6.Ühtlasi märgib kostja, et hageja poolt esitatud menetluskulude väljamõistmise taotluses märgitud õigusabikulude summa 62 502,95 eurot (ilma km-ta) ületab oluliselt ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud piirmäära. Asjas jõustunud Riigikohtu otsuse kohaselt oli tsiviilasja hinnaks Harju Maakohtus 385 872,82 eurot (sama hagi hind ka Riigikohtus). Eelnimetatud hagihinnast lähtudes on antud tsiviilasjas hüvitatavate õigusabikulude ülemmääraks 34 200 eurot. Kostja hinnangul saab eeltoodust tulenevalt olla põhjendatud menetluskulude (õigusabikulude ja riigilõivu) hüvitamine hagejale maksimaalselt summas (23 100 + 15 338,79=) 38 438,79 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja poolt 21.05.2013.a. esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus olulises osas alusetu ja põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja vastus kostja vastuväidetele
7.Hageja hinnangul on kostja vastuväited alusetud ja tõendamata ning hageja ei ole esitanud selliseid vastuväited, mis saaksid kaasa tuua hageja poolt avaldatud menetluskulude vähendamise kostja poolt taotletud ulatuses. Kostja väide justkui oleks kostjale osutatud õigusabi ajaline kogukulu olnud 205 tundi on tõendamata ning tuleb ainuüksi sel põhjusel tähelepanuta jätta. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-43-10 leidnud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. Seega ei oma kostja väide kostja esindaja töömahu kohta relevantsust.
8.Kostja väitel ületab 150 euro suurune tunnihind õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda ning kostja hinnangul tuleb mõistlikuks tunnitasu suuruseks lugeda 110 eurot tunnis. Kostja väide on kummastav muuhulgas põhjusel, et kostja esindaja on 2011.a – 2012.a perioodiks avaldanud Tallinna linnale Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär poolt osutatava õigusteenuse maksumusena 120-160 eurot. Seega on ainetud kostja väited justkui ületaks 150 euro suurune tunnitasu mõistlikkuse piiri, kuna ka kostja esindaja peab sellist suurusjärku mõistlikuks. Kostja viited Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-66-12 ei mõjuta samuti asja lahendamist, kuna tunnihinna ja menetluskulude mõistlikkust (sh põhjendatust ja vajalikkust) tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt. Kohtu seisukohtasid viidatud kriminaalasja raames tunnihinnaga seonduvalt ei saa mõistagi samaselt kohaldada mistahes teise kohtuasja lahendamisel ning kohtu seisukoht antud asjas ei välista imperatiivselt ja alati suurema tunnitasumäära alusel kulude hüvitamist.
9.Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse punktis 2.4. kinnitanud, et kõik kulud, mille hüvitamist hageja nõuab, on seotud tsiviilasja nr 2-10-14601 menetlusega, mistõttu jääb arusaamatuks kostja etteheide justkui ei oleks ajaarvestuses märgitud töö positsioonide seos käesoleva kohtumenetlusega osaliselt selge. Kõik avaldatud toimingud olid seotud antud tsiviilasjaga, mistõttu on hagejal õigus nõuda vastavate toimingutega kaasnenud kulu hüvitamist tervikuna.
10.Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-143-11 leidnud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada muu hulgas ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Hageja hinnangul on ilmne, et tegemist
on õiguslikult erakordselt keerulise ja tavapärasest tunduvalt mahukama vaidlusega, mida ümberlükkamatult kinnitab asjaolu, et vaidlus jõudis tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu ette ning ka seal jäi 7-st kohtunikust 3 eriarvamusele. Hageja hinnangul on ainuüksi nimetatud põhjusel õigustatud lepingulise esindaja kulude hüvitamine lubatud maksimaalses piirmääras. Hageja ei nõustu kostjaga justkui oleks antud vaidluses Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud maksimaalseks piirmääraks 34 200 eurot. Arvestades, et tsiviilasja hinnaks oli 385 872,82 eurot, on lubatavaks maksimaalselt piirmääraks 34 312,88 eurot. Arvestades hageja poolt oma lepingulise esindajale makstud tasu suurust antud tsiviilasjas, katab maksimaalne lubatud piirmäär kõigest ca 55% hageja poolt kantud kuludest õigusabile, mistõttu oleks äärmiselt ebaõiglane lepingulise esindaja kulude hüvitamine väiksemas ulatuses kui on lubatud maksimaalne piirmäär. Kohtu põhjendused
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtulahend jõustus 30.04.2013.a. XXXOÜ esindaja esitas 21.05.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus TsMS § 174 lg 3 nõuetele.
12.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesoleval juhul on kostja esitanud hageja lepingulise esindaja kulude osas omapoolsed vastuväited, mistõttu kontrollib kohus hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
14.Esmalt analüüsib kohus hageja taotlust hüvitada talle menetluse käigus tasutud riigilõiv. Avalduse kohaselt on hageja menetluse käigus tasunud riigilõivu kokku summas 15 338,79 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamise eest tasunud riigilõivu 1 118,45 eurot (17 500 krooni, I kd, tlk 171-172, maksekorraldused) ning haginõude suurendamisel 14 220,34 eurot (II kd, tlk 181, maksekorraldus), kokku 15 338,79 eurot. Kuna riigilõivu tasumine on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 15 338,79 eurot.
15.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt taotleb hageja õigusabikulude hüvitamist arve nr 130202 alusel summas 62 502,95 eurot, millest 41 265 eurot on õigusabi, 1 237,95 eurot kantseleikulu ja 20 000 eurot tulemustasu hagejale positiivse lahendi eest.
16.Kohus leiab, et kantseleikulud ei ole õigusabikulud TsMS § 175 lg 1 mõistes, mistõttu vastaspool ei pea neid hüvitama. Ka Riigikohus on 25.11.2011 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1102-11 p 14 asunud seisukohale, et bürookulu ei ole alust lugeda põhjendatud menetluskulude hulka. Kohtu hinnangul on kõikvõimalikud kantselei- või bürookulud juba arvestatud esindaja tunnihinna sisse ning puudub alus nende eraldi vastaspoolelt väljamõistmiseks. Seega jätab kohus selles osas taotluse rahuldamata ning kantseleikulud summas 1 237,95 eurot kostjalt välja mõistmata.
17.Kostja hinnangul ei ole hageja poolt esitatud taotlusele lisatud õigusabi ajaarvestuses märgitud mitmete töö positsioonide (nt nr 1, 11, 15) seos käesoleva kohtumenetlusega selge ega põhjendatud. TsMS § 174 lg 3 viimase lause kohaselt tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja on oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse p-is 2.4 kinnitanud, et taotluses kirjeldatud kulud on kantud seoses Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-10-14601 menetlusega. Arvestades asjaoludega, et kostja ei ole kohtule oma väiteid kinnitavaid tõendeid esitanud ega oma väiteid ka piisavalt põhistanud ning et kohtul puudub ka muudel alustel põhjus kahelda hageja avalduses märgitud kulude seotuses käesoleva tsiviilasjaga, jätab kohus antud vastuväite tähelepanuta.
18.Kostja leiab, et arvestades kostjale käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi ajalist kogukulu (205h), on hageja esindaja ajakulu 275h selgelt ülepaisutatud ning tegelikule põhjendatud töömahule mittevastav. Kostja hindab hageja põhjendatuks õigusabile kulunud ajaks kokku maksimaalselt 210h ning palub 65h ulatuses proportsionaalselt vähendada kõigi menetlusdokumentide ettevalmistamisele ja koostamisele kulunud aega. Kohus märgib, et Riigikohtu lahendi 3-2-1-43-10 p 17 kohaselt ei pea poolte menetluskulud olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. Seega ei pea kohus kostja ettepanekut, mille kohaselt peaks kohus hageja lepingulise esindaja kulusid vähendama põhjusel, et kostjal on õigusabitoimingutele kulunud oluliselt vähem aega, asjakohaseks ning jätab selle tähelepanuta. Küll aga märgib kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on osaliselt põhjendamatu ja ajakulu ülepaisutatud.
19.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud menetluskulude nimekirja positsioonidest 1-7 nähtub, et hageja esindajal on kokku kulunud 44h 55min erinevatele toimingutele seoses hagiavalduse koostamisega. Hagiavalduse sisuline maht on 20 lehekülge ning sellele on lisatud ca 150 lehekülge tõendeid. Kuigi tegemist on mahuka hagiavaldusega, ei saa kohus pidada põhjendatuks selle koostamise ajakulu. Arvestades hagiavalduse mahtu, sisu ja sellele lisatud tõendeid, hindab kohus antud hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks 35h, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 9 h ja 55min võrra.
20.Hageja esindajal on kulunud kostja kirjaliku vastusega tutvumiseks, selle suhtes õigusliku positsiooni kujundamiseks, kliendiga konsulteerimiseks ning sellele vastuse koostamiseks kokku 42h 30min. Kostja vastus hagile oli sisuliselt 8 lk pikk ning sellele oli lisatud umbes 80 lk tõendeid. Hageja seisukoht kostja vastusele oli sisuliselt 13 lehekülge pikk ning sellele oli lisatud ca 25 lehekülge erinevaid tõendeid. Arvestades hageja vastuse sisu, mahtu, sellele lisatud tõendeid ning kostja vastuse sisu ja mahtu ning lisatud tõendeid, peab kohus antud toimingute ajakulu ülemääraseks. Samuti ei pea kohus täies ulatuses põhjendatuks tööarvestuses näidatud aega, mis on kulunud kliendiga suhtlemiseks ning temaga e5
kirjavahetuse pidamiseks. Kohus hindab eelnimetatud õigusabitoimingute põhjendatud ajakuluks 35h, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 7h ja 30min võrra.
21.Hageja menetluskulude nimekirja positsioonist 18 nähtub, et hageja esindajal on 13.04.2011.a kulunud 4h 30min Harju Maakohtu istungiks valmistumiseks ja seal osalemiseks. Kohtutoimikus oleva eelistungi protokolli kohaselt kestis eelistung 1h 15min. Arvestades istungi kestvust ning istungiks valmistumise mõistlikku ajakulu, peab kohus eelnimetatud toimingu põhjendatud ajakuluks 3h, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 1h 30min võrra.
22.Hageja menetluskulude nimekirja positsioonist 21 nähtub, et hageja esindajal on kokku kulunud 9h 55min nõude suurendamise avalduse koostamiseks. Hageja avalduse sisuline osa oli 5 lehekülge pikk ning sellele oli lisatud erinevaid tõendeid. Arvestades hageja avalduse sisu, mahtu, sellele lisatud tõendeid ning asjaolu, et hageja esindajaks oli kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja - vandeadvokaat, kellel ei saa menetlustoimingutele kuluda üleliia palju aega, peab kohus antud toimingu ajakulu ülemääraseks. Kohus hindab nimetatud õigusabitoimingu põhjendatud ajakuluks 8h, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 1h ja 55min võrra.
23.Hageja menetluskulude nimekirja positsioonidest 22-26 nähtub, et hageja esindajal on kokku kulunud 29h 10min kostja 10.05.2011.a seisukohtadele vastuse koostamisega seotud toimingutele. Arvestades nii kostja 10.05.2011.a seisukohtade kui ka hageja vastuse sisu, mahtu ja neile lisatud tõendeid, peab kohus antud toimingute ajakulu ülemääraseks. Kohus hindab hageja esindaja poolt vastaspoole seisukohtadega tutvumise ja neile vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 20h, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 9h ja 10min võrra.
24.Hageja menetluskulude nimekirja positsioonidest 27-29 nähtub, et hageja esindajal on kokku kulunud 23h 10min Harju Maakohtu 17.06.2011 istungiks valmistumiseks ja seal osalemiseks. Kohtutoimikus oleva eelistungi protokolli kohaselt kestis eelistung kokku ca 6h 15min. Arvestades istungi kestvust, istungiks valmistumise mõistlikku ajakulu ning asjaolu, et istungil küsitleti ja kuulati ära mitu tunnistajat, peab kohus eelnimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks 18h, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 5h 10min võrra.
25.Hageja menetluskulude nimekirja positsioonist nr 30 nähtub, et hageja esindaja on kulutanud Harju Maakohtu 20.09.2011 istungiks ettevalmistamiseks ning istungil osalemiseks kokku 13h 45min. Kohtutoimikus olevast istungiprotokollist nähtuvalt kestis istung kokku 3h 11min. Arvestades istungi kestvust ning istungiks valmistumise mõistlikku ajakulu, peab kohus kõnealuste toimingute mõistlikuks ajakuluks kokku 10h, vähendades seega märgitud toimingutele kulunud aega 3h 45min võrra.
26.Hageja menetluskulude nimekirja positsioonist nr 34 nähtub, et hageja esindaja on kulutanud 19 – 20.10.2011 kokku 6h ja 50min Harju Maakohtu istungiks ettevalmistamiseks ning istungil osalemiseks. Kohtutoimikus olevast istungiprotokollist nähtuvalt kestis istung kokku 3h 11min. Arvestades istungi kestvust ning istungiks valmistumise mõistlikku ajakulu, peab kohus kõnealuste toimingute mõistlikuks ajakuluks kokku 5h, vähendades seega märgitud toimingutele kulunud aega 1h 50min võrra.
27.Hageja menetluskulude nimekirja positsioonist nr 36 nähtub, et hageja esindaja on kulutanud Harju Maakohtu 18.11.2011 istungiks ettevalmistamiseks ning istungil osalemiseks kokku 4h 30min. Kohtutoimikus olevast istungiprotokollist nähtuvalt kestis istung kokku 1h 50min. Arvestades istungi kestvust ning istungiks valmistumise mõistlikku ajakulu, peab kohus kõnealuste toimingute mõistlikuks ajakuluks kokku 3h, vähendades seega märgitud toimingutele kulunud aega 1h 30min võrra.
28.Hageja menetluskulude nimekirja positsioonist nr 37 nähtub, et hageja esindaja on kulutanud 8h ja 15min kostja täiendava taotluse ja tõendite analüüsimiseks, e-kirjavahetuse pidamiseks kliendiga ja kohtuga, samuti vastaspoole esindajaga ning seisukoha koostamiseks. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on kostja 25.11.2011 esitanud kohtule taotluse täiendavate tõendite juurdevõtmiseks (III köide, tlk 97 – 98) ning lisasid kokku 39-l lehel. Kõnealune taotlus on sisuliselt ühe lehekülje pikkune. Hageja on 28.11.2011 esitanud kohtule oma seisukoha kostja taotlusele (III köide, tlk 138 – 141) ning lisasid kokku 5 lehel. Hageja vastus on sisuliselt 2,5 lehekülge pikk. Arvestades nii kostja taotluse kui ka hageja vastuse sisu, mahtu ja neile lisatud tõendeid, peab kohus antud toimingute ajakulu ülemääraseks. Kohus hindab hageja esindajaks olnud professionaalse vandeadvokaadi poolt vastaspoole seisukohtadega tutvumise ja neile vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 7h, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 1h ja 15min võrra.
29.Menetluskulude nimekirja positsiooni 38 kohaselt on hageja esindaja kulutanud Harju Maakohtu 13.12.2011 määruse analüüsimiseks ja kliendiga e-kirjavahetuse pidamiseks kokku 30 minutit. Kuigi kohtutoimikus vastav määrus puudub, nähtub Kohtute Infosüsteemist (KIS), et Harju Maakohus on 16.12.2011 määrusega lahendanud kostja taotlused. Seega loeb kohus, et hageja on ekslikult märkinud määruse tegemise kuupäevaks 13.12.2011 ning tegelikult on silmas peetud 16.12.2011 määrust. Harju Maakohtu 16.12.2011 määrus on sisuliselt ühe lehekülje pikkune ning kohtu hinnangul on sellise määruse läbitöötamiseks, analüüsimiseks ja kliendile teabe edastamiseks mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 15 minutit. Seega vähendab kohus märgitud toimingutele kulunud aega 15 minuti võrra.
30.Menetluskulude nimekirja positsioonide 39 - 40 kohaselt on hageja esindaja kulutanud kohtuistungiks valmistumiseks, teeside koostamiseks, e-kirjavahetuse pidamiseks seoses kostja taotlusega istungi edasilükkamiseks, uue istungiaja kooskõlastamiseks ja kohtuistungil osalemiseks kokku 15h 20min. Kohtutoimikust nähtuvalt on kostja taotlus istungi edasilükkamiseks (III köide, tlk 153 – 154) sisuliselt pool lehekülge pikk ja sellega tutvumiseks ei kulu üle 10 minuti. Toimikust nähtuvalt on hageja esindaja saatnud kohtule 21.12.2011 ühe e-kirja, milles informeerib kohut kuupäevadest, millised temale uue istungiaja määramisel ei sobi (III köide, tlk 156). Seega peab kohus uue istungiaja kooskõlastamiseks peetud e-kirjavahetusele kulunud mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 15 minutit. Kohtuistungi protokollist (III köide, tlk 191 – 196) nähtuvalt kestis 20.01.2012 istung 2h ja 30min. Arvestades istungi kestvust ning istungiks valmistumise ja teeside koostamiseks kulunud mõistlikku ajakulu, peab kohus kõnealuste toimingute mõistlikuks ajakuluks kokku 10h. Kokku peab kohus menetluskulude nimekirja positsioonides 39 - 40 märgitud toimingute mõistlikuks ajakuluks kokku 13h, vähendades seega märgitud toimingutele kulunud aega 2h 20min võrra.
31.Menetluskulude nimekirja positsiooni 41 ja 43 kohaselt on hageja esindaja kulutanud Harju Maakohtu 20.01.2012 kohtuistungi protokolli analüüsimiseks, protokolli parandamise taotluse koostamiseks ja kostja protokolli parandamise taotluse analüüsimiseks ning Harju Maakohtu 20.02.2012 korraldava määruse analüüsimiseks kokku 2 h ja 55 minutit. Harju Maakohus on 20.02.2012 määrusega (III köide, tlk 246 – 247) jätnud poolte taotlused 20.01.2012 kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata, kuivõrd taotlused ei olnud põhjendatud. Kohus leiab, et kuna hageja taotlus protokolli parandamiseks on jäetud rahuldamata, kuivõrd tegemist oli põhjendamatu taotlusega, siis ei ole põhjendatud vastava taotlusega seotud kulude kostja kanda jätmine. TsMS § 169 lg 3 järgi rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud.
32.Menetluskulude nimekirja positsiooni 42 kohaselt on hageja esindaja kulutanud Harju
Maakohtu 20.02.2012 kohtulahendi analüüsimiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks, ekirjavahetuse pidamiseks ja nõupidamiseks kliendiga kokku 3h ja 30 minutit. Harju Maakohus on 20.02.2012 otsusega (III köide, tlk 212 – 243) hagi rahuldanud. Kohtutoimikust nähtuvalt on kõnealune otsus 32 lehekülge pikk. Võttes arvesse kohtuotsuse mahtu ning asjaolu, et kohus on hageja nõude täies ulatuses rahuldanud, peab kohus antud toimingute ajakulu ülemääraseks. Kohus hindab kohtuotsuse analüüsimise ja kliendiga suhtlemise põhjendatud ajakuluks 2h, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 1h ja 30 minuti võrra.
33.Hageja menetluskulude nimekirja positsioonist nr 48 nähtub, et hageja esindajal on 16.04.2012 kulunud 45 minutit kirjaliku vastuse esitamise tähtaja pikendamise taotluse koostamiseks ning e-kirjade saatmiseks ja suhtlemiseks Tallinna Ringkonnakohtuga. Kohtutoimikust nähtuvalt on kõnealune hageja taotlus (IV köide, tlk 24-25) sisuliselt pool lehekülge pikk. Võttes arvesse taotluse sisu ja mahtu ei ole eespool märgitud toimingute tegemiseks märgitud ajakulu kohtu hinnangul mõistlik ega põhjendatud. Kohtu hinnangul on vastava taotluse koostamise ning taotlusega seoses Tallinna Ringkonnakohtuga suhtlemise mõistlik ja põhjendatud ajakulu 15 minutit. Seega vähendab kohus märgitud toimingutele kulunud aega 30 minuti võrra.
34.Hageja menetluskulude nimekirja positsioonidest 49 – 50 nähtub, et hageja esindaja on apellatsioonkaebuse analüüsimiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ja kirjaliku vastuse koostamiseks kulutanud kokku 23h ja 50 minutit. Kohus on juba eelnevalt (käesoleva määruse p 34) käsitlenud apellatsioonkaebuse analüüsimisele kulunud ajakulu, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks sama toimingu tegemise ajakulu teistkordselt hinnata. Samuti ei pea kohus põhjendatuks sama toimingu tegemise kulu kostjalt kahekordses mahus välja mõista. Arvestades hageja vastuse sisu ja mahtu, peab kohus antud toimingute ajakulu ülemääraseks. Kohus hindab apellatsioonkaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 20h, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 3h ja 50min võrra.
35.Menetluskulude nimekirja positsioonist 51 nähtub, et hageja esindaja on 19. – 20.06.2012 kulutanud valmistumiseks ja osalemiseks Tallinna Ringkonnakohtu istungil, apellandi taotluse analüüsimiseks ja kliendiga e-kirjavahetuse pidamiseks kokku 5h ja 35 minutit. Kohtuistungi protokollist (IV köide, tlk 58 – 59) nähtub, et 20.06.2012 istung kestis kokku 36 minutit, kusjuures apellandi esindaja istungile ei ilmunud. Apellandi esindaja on 19.06.2012 edastanud kohtule ja vastaspoole esindajale taotluse istungi edasilükkamiseks. Vastav taotlus (IV köide, tlk 54-55) on sisuliselt pool lehekülge pikk. Võttes arvesse kõnealuse taotluse pikkust, asjaolu, et hageja esindaja oli 19.06.2012 teadlik asjaolust, et seoses haigestumisega apellandi esindaja 20.06.2012 istungile ei ilmu ning kohtuistungi kestust, ei pea kohus eespool märgitud toimingute ajakulu 5 h ja 35 minuti ulatuses põhjendatuks. Kohtu hinnangul on apellandi taotlusega tutvumise, istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 3h, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 2h ja 35min võrra.
36.Menetluskulude nimekirja positsioonist 52 nähtub, et hageja esindajal on kulunud 45 minutit Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2012 lahendi analüüsimiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ja kliendiga e-kirjavahetuse pidamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2012 otsus (IV köide, tlk 61 – 80) on sisuliselt 19 lehekülge pikk ning kõnealuse otsusega jättis ringkonnakohus Harju Maakohtu 20.02.2012 otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Võttes arvesse kõnealuse kohtuotsuse sisu ja mahtu, on kohus seisukohal, et sellise otsuse läbitöötamiseks, analüüsimiseks ning õigusliku positsiooni kujundamiseks ja kliendiga suhtlemiseks on mõistlik ja põhjendatud ajakulu maksimaalselt 30 minutit. Seega vähendab kohus eespool märgitud toimingutele kulunud aega 15 minuti võrra.
37.Menetluskulude nimekirja positsioonidest 53 – 54 nähtub, et hageja esindaja on kulutanud kostja kassatsioonkaebuse analüüsimiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks, kliendiga suhtlemiseks ja vastuse koostamiseks kokku 14h ja 55 minutit. Võttes arvesse kassatsioonkaebuse mahtu (sisuliselt 15 lehekülge) ning hageja vastuse sisu ja mahtu (sisuliselt 19 lehekülge) peab kohus nimetatud toimingute mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 12 tundi. Seega vähendab kohus eespool märgitud toimingutele kulunud aega 2h ja 55 minuti võrra.
38.Menetluskulude nimekirja positsioonist 55 nähtub, et hageja esindaja on kulutanud 4 h ja 25 minutit kostja seisukoha analüüsimiseks ja kliendiga nõupidamiseks. Kohtutoimikust nähtuvalt on kostja 04.02.2013 seisukoht hageja vastusele (IV köide, tlk 137 – 149) sisuliselt 12 lehekülge pikk. Võttes arvesse kõnealuse dokumendi sisu ja mahtu peab kohus nimetatud menetlusdokumendi läbitöötamise ja analüüsimise ning kliendiga nõupidamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi. Seega vähendab kohus eespool märgitud toimingutele kulunud aega 1h ja 25 minuti võrra.
39.Menetluskulude nimekirja positsioonist 57 nähtub, et hageja esindaja on kulutanud 30 minutit Riigikohtu 25.02.2013 määruse analüüsimiseks ja kliendile e-kirja saatmiseks. Riigikohus on oma 25.02.2013 määrusega (IV köide, tlk 151) määranud lükata asja läbivaatamine edasi ja anda see lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Määruse põhjendav osa koosneb sisuliselt kahest lausest. Võttes arvesse kõnealuse määruse sisu ja mahtu peab kohus nimetatud määruse analüüsimiseks ning kliendile vastava info edastamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks 10 minutit. Seega vähendab kohus eespool märgitud toimingutele kulunud aega 20 minuti võrra.
40.Menetluskulude nimekirja positsiooni 58 kohaselt on hageja esindaja kulutanud 4h ja 15 minutit Riigikohtu 30.04.2013 lahendi ja eriarvamuse analüüsimiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ja kliendiga e-kirjavahetuse pidamiseks. Riigikohtu 30.04.2013 kohtuotsus (IV köide, tlk 157 – 166) on sisuliselt 19 lehekülge pikk ning eriavamus (IV köide, tlk 170 – 173) 7,5 lehekülge pikk. Võttes arvesse kõnealuse kohtulahendi ja eriarvamuse sisu ja mahtu, peab kohus eespool nimetatud toimingute tegemise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 3h, vähendades seega menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 1h ja 15 minuti võrra. Muus osas on hageja esindaja poolt nn põhitasu raames õigusabi osutamisel tehtud toimingud vajalikud ja nende ajakulu põhjendatud.
41.Kostja on oma vastuväidetes märkinud, et põhjendatuks ega mõistlikuks ei saa lugeda hageja poolt rakendatud õigusabi tunnitasu määra 150 eurot (käibemaksuta), mis selgelt ületab õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Kostja tugineb siinjuures Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-66-12, milles leitakse, et mõistliku suurusega õigusabi tunnihinnaks võib lugeda 110 eurot (käibemaksuta). Riigikohus on 13.11.2013 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13). Kohus selgitab, et tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt. Iseenesest on üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, võla ja viivise ning kahju hüvitamise hagi lahendamine keskmise keerukuse astmega vaidlus, kuid arvestades käesoleva tsiviilasja erisusi, selle kestvust (hagiavaldus esitati 26.03.2010.a; lõpplahend tehti 30.04.2013.a) ja keskmisest suuremat tõendite mahtu peab kohus antud kohtuasja puhul hageja esindaja tunnihinda 150 eurot mõistlikuks ja põhjendatuks. Antud
vaidlus läbis kõik kolm kohtuastet, kusjuures Riigikohtus lahendas vaidluse tsiviilkolleegiumi kogu koosseis, kellest kolm riigikohtunikku jäid asjas eriarvamusele. Seega on tegemist keskmiselt keerukama õigusvaidlusega, mille puhul on keskmisest kõrgem õigusabi tunnihind põhjendatud.
42.Kohus loeb hageja õigusabikulusid (arvestamata nn tulemustasu) seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 211 h 30 min (275h 05min – 63h 35min), mis vastab hageja esindaja tunnihinda (150 eurot) arvestades 31 725 eurole.
43.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks muu hulgas lepingulise esindaja tulemustasu hagejale positiivse lahendi eest summas 20 000 eurot. Kuigi pooltevaheline kokkulepe tulemustasu kohta on iseenesest lubatav, ei tähenda see seda, et vastaspool peaks teise menetlusosalise tasutud esindaja tulemustasu hüvitama. Kohus möönab, et isikutel on õigus tasuda oma esindajale õigusabi eest lisaks tunnitasule ka tulemustasu alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid rohkem kui on esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu menetlustoimingute eest (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tasu kokkuleppeid mõjutada. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-65-13 p 17). Kohus leiab, et hageja esindaja tasu on tunnitasu arvetel juba kajastatud ja kohus on selle vajalikkust ja põhjendatust hinnanud. Tulemustasu väljamõistmise aluseks ei saa olla asjaolu, et seda võimaldab menetluskulude piirmäär. Hageja lepingulise esindaja tulemustasu summas 20 000 eurot ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista.
44.Käesoleva tsiviilasja hind oli 385 872,82 eurot (6 037 597,67 krooni). TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” (avaldamismärge RT I 2008, 40, 235) § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 2 500 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 360 000 krooni. Tulenevalt sama määruse § 1 lg-st 2, kui tsiviilasja hind on üle 2 500 000 krooni, suureneb kulude väljamõistmise piirmäär 2 500 krooni võrra iga 50 000 krooni kohta. Seega on antud tsiviilasjas lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär 536 875 krooni (34 312,57 eurot). Hageja esindaja kulud jäävad alla kehtestatud piirmäära.
45.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud 47 063,79 eurot (riigilõiv 15 338,79 eurot + lepingulise esindaja kulu 31 725 eurot), milline summa tuleb kostjalt vastavalt kohtulahenditest tulenevatele menetluskulude jaotusele välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 30 777,95 eurot (taotletud summa 77 841,74 eurot – taotluse rahuldatud osa 47 063,79 eurot).
46.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (47 063,79 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
47.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise
määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.