Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
6. detsember 2013 Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-51233
Tsiviilasi
XXX(endise ärinimega XXXAktsiaselts) hagi XXXning XXXvastu kahju hüvitamiseks 15 151,66 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
hageja XXX(registrikood XXX, asukoht Tammsaare tee
esindajad
118c, Tallinn) hageja lepinguline esindaja Vaho Vahkal kostja I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) kostja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) kostjate lepinguline esindaja Natalja Perova 19.11.2013, avalik kohtuistung hageja lepinguline esindaja Vaho Vahkal, kostja I XXX,
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud menetlusosalised
kostja II XXX, kostjate lepinguline esindaja Natalja Perova
Eriteadmistega isiku 15.06.2010 seisukoha kohaselt oli XXXasuvas korteris pliidi ühendusvoolik plahvatusjärgselt pliidi küljest lahti (selline keermestatud ühendus plahvatusjõu toimel lahti ei tule). Gaasi-õhu segu süütamiseks piisab väga väikese võimsusega süüteallikast, võimalikud on näiteks säde elektriseadmistikust, tuletiku leek, boileri eelsüüde jne (t lk 109). Eeltoodust võib kohtu hinnangul teha järelduse, et ühendusvoolik pliidi ja gaasitorustiku vahel oli halvasti kinnitatud, mille tagajärjel pääses gaas korterisse ning süüteallikaga kokkupuutumisel toimus plahvatus. Korteriomandiseadus (KOS) § 11 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut.
lg 1 sätestab, et korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Kohus leiab, et pliidi ja gaasitoru vahelist ühendusvoolikut on võimalik eraldi kasutada ning seda saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata ning hoone välist kuju muutmata. Sellest tulenevalt ei kuulu pliidi ja gaasitoru vaheline ühendusvoolik korteriomanike kaasomandisse, vaid see kuulus kostjate ühisomandisse. Kohus leiab, et kuna pliidi ja gaasitoru vaheline ühendusvoolik oli halvasti kinnitatud, siis ei taganud kostjad korteri reaalosa korrasolekut. Kuna selle tagajärjel tekkis gaasileke, mis süüteallikaga kokkupuutumisel põhjustas plahvatuse ning plahvatus omakorda kahjustas teist korteriomandit, siis ei taganud kostjad, et reaalosa kasutades hoidutakse tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on kostjad rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1 ja lg 2. Kuna rikkumise tagajärjel sai XXXasuv korteriomand ulatuslikke kahjustusi, siis on kostjate rikkumise ja kahjustuste tekkimise vahel põhjuslik seos. KOS § 11 lg 3 sätestatud vastutusest vabastamise aluseid kohtu hinnangul ei esine. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 132 lg 3, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Vaidlust ei ole selles, et hageja hüvitas kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud kahju (s.o XXXasuva korteri taastusremondi) summas 15 151,66 eurot. Taastusremondile tehtud kulutuste põhjendatust ei ole kostjad vaidlustanud. Kostjad on palunud kahjuhüvitist VÕS § 140 alusel vähendada. Kohus leiab, et VÕS § 140 kohaldamiseks alused puuduvad. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis kokku 15 151,66 eurot.
Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.