5.Saata kohtuotsus poolte esindajatele ja kostjale teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.18. juunil 2013 esitatud hagiavalduse kohaselt E R (isikukood xxxx) suri xxxx. Paide notari Ene Nuka juures 20.07.2012 koostatud pärimistunnistuse 817 alusel on E R pärijateks 1⁄2 suuruses mõttelises osas tema poeg T R (hageja 1), 1⁄4 suuruses mõttelises osas tema tütretütar L V (hageja 2) ja 1⁄4 suuruses mõttelises osas tema tütretütar R V (kostja).
2.E Rle kuulus korteriomand asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx. 20.07.2012 kinnistamisavalduse alusel on 27.07.2012 kinnistusraamatusse ühisomanikena sisse kantud hagejad ja kostja kui kaaspärijad.
3.Alates aprillist 2011 on hagejad tasunud korteriomandi xxxx kommunaalmakseid, ka kostja eest. Kostja eest on tasunud põhiliselt hageja nr. 2. Perioodil aprill 2012 kuni mai 2013 on kostja võlgnevuseks 364.77 eurot. Hagejad on teinud kostjale ettepaneku korteriomandi välja üürimiseks, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Hagejate poolt saadetud kirjale aga kostja järgi ei läinud.
4.Alates aprillist 2011 on hagejad tasunud korteriomandi xxxx kommunaalmakseid, ka kostja eest. Kostja eest on tasunud põhiliselt hageja nr. 2. Perioodil aprill 2012 kuni mai 2013 on kostja võlgnevuseks 364.77. Hagejad on teinud kostjale ettepaneku korteriomandi välja üürimiseks, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Hagejate poolt saadetud kirjale aga kostja järgi ei läinud.
5.Hagejad palusid AÕS § 75 lg 1 alusel mõista kostjalt hagejate kasuks välja kommunaalmaksete eest tasumata summa 364.77 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.18. juulil 2013 esitatud vastuses kostja ei välistanud vaidluse kompromissiga lõpetamist.
7.Kostja ei nõustunud hagejate väidetega, et tal on tekkinud hageja 2 ees võlgnevus 364.77 eurot. Kostjale teadolevalt on pärandvaraks olev korteriomand käesoleva ajani hageja 2 kasutuses. Kostja on korduvalt küsinud korteriomandi võtit ja juurdepääsu, kuid hagejad ei ole käesoleva ajani kostjale pärandvaraks oleva korteriomandi võtit andnud ega võimaldanud juurdepääsu.
8.Kostja on küsinud pärandvara koosseisu kohta informatsiooni hagejatelt, kuid hagejad on keeldunud kostjale pärandvara koosseisu kohta andmeid avaldamast. Kostjale teadaolevalt kuulub pärandvara hulka ka peale hagiavalduses nimetatud korteriomandi veel Eestis ja xxxx 2 (9)
2-13-30324 asuvates pankades pärandaja nimel avatud arvelduskontod. Hagejad on seisukohal, et kostjal ei ole õigus saada 1⁄4 osas arvelduskontodel olevatest rahalistest vahenditest. Samas jääb arusaamatuks, miks sellisel juhul tekkib kostjal kohustus tasuda hagejate kasutuses ja valduses oleva korteriomandiga seotud makseid. Kuna kõik pärandaja arvelduskontodel olevad rahalised vahendid on hagejate kasutuses, siis kostja on seisukohal, et hagejad saavad teha tasaarvestust nende kasutuses ja pärandvara osaks olevate rahaliste vahendite arvelt.
9.Kostja ei nõustu hagejate väitega kostjal perioodil aprill 2012 kuni mai 2013 kommunaalmaksete võlgnevuse 364.77 eurot tekkimise kohta, kuna hagiavaldusele lisatud koondarvega ei ole tõendatud, et tegemist on kommunaalmaksetega. Samuti jääb kostjale arusaamatuks hagiavalduses hageja 1 roll, kuna hagiavalduse kohaselt on kostja eest tasunud arveid hageja 2. Ka hagiavaldusele lisatud koondarvest nähtub, et hageja 1 ja hageja 2 on tasunud võrdses osas makseid, kuigi hagejale 1 kuulub pärandvarast 1⁄2 osa ja hagejale 2 kuulub pärandvarast 1⁄4. Kostja arvates hagejal 1 puudub kostja vastu esitatud võlgnevuse nõudeks alus.
10.Kostja on teinud ettepaneku korteriomandi müümiseks, kuid hagejad on olnud seisukohal, et seni kuni kinnisvaraturg on madalseisus ei ole korteriomandit mõistlik müüa, samas ei ole hagejad nõus hüvitama 1⁄4 osa pärandvaraks olevast korteriomandist. Kostja ei ole vastu korteriomandi väljaüürimiseks. Peale pärandaja xxxx elama asumist (ca 20 aastat tagasi) ei ole kostja korteriomandis viibinud. Kuna korteriomand on olnud pikka aega hageja 2 elukoht ja on käesoleva ajani hagejate valduses, siis ei ole kostjale ka teada, kas korteriomand seisab tühjana või on see antud üürile.
11.Kostja on seisukohal, et esitatud koondarvega ei ole kommunaalmaksed tõendatud. Kostja palus kohustada hagejat 2 esitama koondarvel märgitud arved, mis vastavad RPS § 7 nõuetele.
12.Koos vastusega kostja esitas kohtule taotluse tõendite kogumiseks, millest 01.10.2013 loobus.
HAGEJA SEISUKOHT
13.03. septembril 2013 esitatud seisukohas hagejad ei nõustunud kostja väidetega ja teatasid, et korteriomandit xxxx ei kasuta hageja 2 elamiseks ega muudeks vajadusteks. Samuti ei ole seal ka keegi teine. Samuti peaks see olema nähtav KÜ poolt saadetavate kommunaalmaksete arvelt, et kõik n.ö. inimese põhised arvestused (vesi, kanalisatsioon, prügivedu) on null. Hageja 2 on olnud pikka aega vastutavaks kontaktnumbriks kui korteriga peaks midagi juhtuma (veeavarii, mis ka 2012.a suvel juhtus) ning oli seda ka juba pärandaja elu ajal. Korteril on üks välisukse võti ja kõik kaaspärijad on alati saanud korterisse sissepääsu, kui on soovinud. Seda on kasutanud ka kostja oma sõbraga seal ööbimiseks.
14.Senini on jäänud kostja poolt korteriomandi müümise jutt paljasõnaliseks, ütleb et müüge, üürige, ja kui ongi tekkinud huviline, siis kostja enam kättesaadavaks ei osutu, ei vasta kõnedele ega ava koduust, rääkimata kirjadele vastamisest. Samuti ei ole hagejad kunagi rääkinud kinnisvara hindade madalseisust ning kostja ei ole teinud ettepanekut oma osa hagejatele müümisest, rääkimata korteri hindamisest või muudest hinnakokkulepetest. 3 (9)
2-13-30324
15.Hagejatele on jäänud arusaam, et justkui oleks kostja sõlminud Irma Rahnu notaribürooga kokkuleppe oma osa müümiseks. Kuna kostjal puudus vajalike dokumentide (pärimistunnistuse) e-mailiga saatmise võimalus, palus ta hagejal 2 selle dokumendi büroosse saata, sealt aga saadi vastuseks, et R V seotud tehingust ei ole nad teadlikud.
16.Notar Ene Nuka poolt 26.10.2011 saadetud teates oli kirjas, et kõigil pärima õigustatud isikutel on õigus saada andmeid pärandvara koosseisu kohta. Seega oli kostjal see õigus olemas. 20.07.2012 saadeti nii hagejatele kui ka kostjale pärimistunnistuse ärakiri, mis kirjeldab pärandvara ja selle jaotust.
17.Arvelduskontod olid E R nimel, kes oli xxxx elades pikka aega ööpäevaringse hooldusega vanadekodus. Hagejate teada kogu tema sissetulek (pension) kulus hooldekodu kulude katteks.
18.Hagejate poolt esitatud kommunaalmakseid saab arvetega tõendada. Samuti korteriühistu esinaise E P võib kinnitada, et korteris elanikke pole. Selle aasta alguses on saadetud kostjale xxxx arved, milledest on nähtav, et korteris ei ole kasutatud mitte ühtegi inimese põhist teenust.
19.Samuti jääb arusaamatuks, miks peab kostja hageja 1 nõuet alusetuks, dokumentidest on ju näha, et just hageja 1 kanda olid pärimistoimingutega seotud kulud ja samuti on tema tasunud korteri kommunaalmakseid.
NÕUDE SUURENDAMINE
20.18. oktoobril 2013 esitatud avalduses hagejad rõhutasid veelkord, et nad on alates aprillist 2011 tasunud korteriomandi kommunaalmakseid, ka kostja eest. Perioodil aprill 2012 kuni mai 2013 on kostja võlgnevuseks 364.77 eurot. Võlgnevuse suurus aga kasvab iga kuuga ja seisuga 01.10.2013 suurenenud 400.49 euroni. Kostja esindaja on korteriühistult arveid nõudnud ja need ka saanud, kuid kostja pole midagi tasunud. Hageja palusid välja mõista kostjalt hagete kasuks 400.49 eurot.
KOSTJA TÄINEDAVAD VASTUVÄITED
21.04. novembril 2013 esitatud seisukohas teatas kostja, et kostja lepinguline esindaja poolt korteriühistult arvete nõudmine ei tõenda hageja nõuet. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hagejad ei ole enne hagiavalduse esitamist kostjat teavitanud, et tal on 1⁄4 osas korteriühistu esitatud arvete tasumise kohustus. Samuti oleks olnud mõistlik, kui hageja 2, kes väidetavalt on arveid tasunud, oleks kostjale teatanud, milline on kostja osamakse ja millisele arveldusarvele tuleb osamakse tasuda. Kostja on menetluse käigus teada saanud, et korteriühistu esitab korteri kohta ainult ühe arve. Kui korter on kaasomandis, siis tuleb kaasomanikel arvel näidatud summa jagada omavahel, kuna ühistul puudub kohustus igale kaasomanikule vastavalt tema osale eraldi arvete esitamiseks. Kuna hagejad ei ole enne kohtusse pöördumist kordagi kostjale arveid esitanud, samuti ei ole korteriühistu kostjale arveid saadetud, siis ei ole kostja teadnud, kellele ja kui palju tuleb tasuda.
4 (9)
2-13-30324
22.Hageja väide, et kostja ei ole nõus korteriomandi välja üürimisega on alusetu ja tõendamata. Kuna kostjale on 1⁄4 osas kaasomanik, siis hagejad, kellele kuulub omandist suurem osa, siis oleksid kaasomanikud saanud AÕS § 72 lg 1 alusel ka ilma kostja nõusolekuta korteriomandi välja üürida.
23.Kuna kostjale on teada, et tegelikult on korteriomandit kasutatud hagiavalduses märgitud ajavahemikus, siis tuleb hagejatel tasuda kostjale hüvitist korteriomandi kasutamise eest. Kostja on nõus sõlmima kompromissi, kuid selleks peavad hagejad andma ülevaate korteriomandi kasutamise kohta alates 10.02.2011 kuni käesoleva ajani.
KOHTUISTUNG
24.Kohtuistungil hagejate esindaja jäid hagiavalduses toodu juurde ja palus hagi rahuldada. Esindaja selgituste kohaselt väide, et hagejate nõue ei ole tõendatud, on meelevaldne. Korteriühistu on kostjale arveid saatnud, kostjal oli võimalus neid kontrollida. Kostja oleks pidanud ka ise asja vastu huvi tundma. Ei ole tõendeatud, et korteriomand oli üürile antud või et hageja 2 seal elas. Korter seisab tühjana. Kuna notari tasu ei ole kommunaalvõlgnevus, siis esindaja nõustus kostja võlgnevuse notari tasu 1⁄4 osa võrra vähendamisega, kui kohus seda põhjendatuks leiab.
25.Kostja teatas kohtule, et ta ei taha vaidlussalusse korterisse elama minna. Ta ei saa kahes kohas elada. Hageja 2 keelas kostjal seal elada. Kostja on nõus korteri võõrandmisega ja ka korteri üürile andmisega. Käisid jutud, et korter on üürile antud, kostja ise ole ise kontrollinud, kas korteriomand oli üürile antud või mitte. Kostja ei ole üürile andmise lõpetamist nõudnud. Kostja ei teinud midagi selleks, et teda saada, milline on tema kohustus selle korteriga seoses.
26.Kostja esindaja teatas, et esialgses hagis esitatud nõue on tõendamata. Pärimistunnistuse eest nõutav summa ei ole kommunaalmaks. Korterit on kasutatud, mida kinnitab Eesti Energia tõend. Kui korterit kasutatakse, siis kasutaja peab kommunaalmaksed tasuma. Kostjal ei ole juurdepääsus korterile.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
27.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastuse ning poolte seisukohtadega, kuulanud ära kostja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid seda mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
28.Paide notar Ene Nuka poolt 20.07.2012 koostatud pärimistunnistuse järgi E R (isikukood xxxx, surnud xxxx) pärijateks on 1⁄2 suuruses mõttelises osas T R (hageja 1), 1⁄4 suuruses mõttelises osas L V (hageja 2) ja 1⁄4 suuruses mõttelises osas R V (kostja) (t. lk. 8, 9). Hagiavalduse juurde lisatud kinnistusregistri tõendi kohaselt kuulus E R omandiõiguse alusel korteriomand asukohaga xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx. 20.07.2012 kinnistamisavalduse alusel on hagejad ja kostja kantud kinnistusraamatusse korteriomandi ühisomanikena (t. lk. 7). Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle. Eeltooduga on kohus tuvastanud et pooled on korteriomandi xxxx, ühisomanikud.
5 (9)
2-13-30324
29.Hagiavalduse ja nõude suurendamise avalduse kohaselt kostja üldse ei ole korteriomandil lasuvaid kohustusi täitnud. Korteriomandi kommunaalmakseid on alates aprillist 2011 tasunud võrsetes osades hagejad. Kostjal ei ole vaidlust temal võlgnevuse tekkimise üle. Oma vastuses hagiavaldusele kostja vaidleb hagejate nõudele vastu põhjendustel, et: 1) esialgses hagis toodud nõue ei ole tõendatud, sest selle kohta pole hagejad RPS § 7 sätestatud arveid esitatud; 2) hagejad ei esitanud kostjale andmeid kostja osa võlgnevuse kohta; 3) kostjal ei võimaldatud korteriomandit kasutada; 4) hageja 2 on väidetavalt ise korteris elanud; 5) hagejad on väidetavalt kasutanud pärandaja kontodelt xxxx olevad rahalised vahendid ja hagejad oleks saanud teha tasaarvestust väidetavalt nende poolt kasutatud rahaga; 6) hagejal 1 ei ole nõuet kostja vastu, sest kosta ees on tasunud hageja 2; 7) et pärimismenetluses tasutud notaritasud ja pärimismenetluse kulud ei ole kommunaalmaksed.
30.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega järgmistel põhjendustel. Hagejate nõudeks kostja vastu on 400.49 eurot väljamõistmine. Seega käesoleva menetluse puhul on tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 sätestatud lihtmenetlusega. TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
31.Kohtuistungil antud kostja seletused on kardinaalselt vastuolus kostja esindaja koostatud vastuses tooduga. Nimelt kostja ei kinnitanud kostja vastuses toodud väidet hageja 2 poolt korteri üürile andmist, kostja teatas, et jutud käisid, et korter oli üürile antud, kostja ise ei ole seda kontrollinud. Samuti on kostja teatanud, et ta ise ei ole tahtnud korterit kasutada, Kohtuistungil hagejate esindaja on nõustunud kostjale korteriomandi võtmed üle andma, kuid kostja on teatanud, et ta neid ei taha. Kostja on kinnitanud, et ei ole korteri vastu huvi tundnud.
32.Korteriomand xxxx on poolte ühisomandis, nende mõttelised osad korteriomandis ei ole kindlaks määratud. Asjaõigusseaduse § 70 lg 4 sätestab, et ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Sama paragrahvi 6. alusel ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 72 lg 4 järgi kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. AÕS § 75 lg 1 alusel kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega menetluses hagejal 1 kostja vastu nõudeõiguse puudumise kohta. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 esimesest lausest lähtudes korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Kuna AÕS 72 lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike 6 (9)
2-13-30324 enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, siis käesolevas asjas hageja 2 ei oleks saanud ilma hageja 1 nõusolekuta kostja vastu hagi esitada. Kuna hagejad on 3⁄4 osas korteriomandi ühisomanikud, siis hagiavalduse esitamine on toimunud omanike enamuse otsuse alusel.
33.Põhjendamatud on kostja väited hageja nõude tõendamata jätmise kohta hagejate poolt kostjale arvete esitamata jätmise tõttu ning esialgses hagis toodud võlgnevuse kohta arvete lisamata jätmise kohta. Korteris kasutatud teenuste või teenuste kasutamise võimaldamise eest arvete (teatiste) esitamise kohustus on korteriühistul. Elumajas on moodustatud xxxx, kellel oli arvete esitamise kohustus ja kes on seda ka teinud (t. lk. 52, 54, 56, 58, 60). KÜS § 151 sätestab majapidamiskulude tasumise kohustuse, mille 1. lõikest tulenevalt majandamiskulud sama seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hagejatel ei olnud kostjale arvete esitamise kohustust. Hagejad oleks küll saanud kostjat võlgnevusest teatada, kuid teatamise kohustust neid ei olnud. Pealegi rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsioonist nähtub, et kostjal alates 16.06.2009 vähemalt kuni 21.06.2013 ei olnud registreeritud elukohta (t. lk. 13), mistõttu ilmselt ei oleks hagejad saanud kostjale informatsiooni ka edastada. Kostjal oli omanikuna kohustus ise oma asja vastu huvi tundma hakata. Kostja esindaja on menetluses pöördunud korteriühistu poole ja nõudnud kostjale arvete esitamist. Kui kostja arvates hageja esitatud andmed kommunaalmaksete arvestuste, koondtabeli alusena näidatud arvete ja hagejate poolt kommunaalmaksete tasumise kohta ei ole õiged, oli kostjal ja ka tema esindajal õigus nõuda korteriühistult kogu informatsiooni arvestatud ja tasutud summade kohta. Kostja ei väida, et ta on seda nõudnud ja et saadud andmetest tulenevalt on kostjal tekkinud kohustus muus ulatuses. Kuna tegemist ei ole asjaoluga, mida kostja ümber lükata ei saa, arvestades, et kostja üldse ei ole omaniku kohustusi täitnud, puudub alus asuda seisukohale et kostjal ei ole hagejate eest kohustust tekkinud. Kuna koondarvestuses on viidatud ka arvetele, siis TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel loeb kohus hagejate esitatud koondarvestuse kohaseks tõendiks ka arvestuse kohta arveid nõudmata.
34.Tegelikult hagejate nõudeks on alates juulist 2011 tekkinud kommunaalmaksete võlgnevuse väljamõistmine. Koondarvestuse järgi ajavahemikus 01.07.2011 kuni 30.04.2013 korteriomandile xxxx on arvestatud kommunaalmaksed kokku 1 199.95 eurot. Kohus ei nõustu hagejate arvestusega 1 469.09 eurot, sest hagejad on arvestanud kommunaalmaksete hulka ka notaritasud 85.50 eurot ja 183.64 eurot. Alates 01.05.2013 kuni 30.09.2013 on esitatud arveid summas 142.86 eurot. Seega kokku on ajavahemikus 01.04.2011 kuni 30.09.2013 on arvestatud kommunaalmakseid 1 342.81 eurot (1 199.95 + 142.86), millest 1⁄4 osa moodustab 335.70 eurot. Selles osas peab kohus vajalikuks hagi rahuldada. Kostjal ei ole vastuväited pärast 01.05.2013 arvestatud kommunaalmaksude võlgnevusele.
35.Eesti Energia 11.11.2013 tõendi järgi korteris on kasutatud 28.02.2011 seisuga 71 kw elektrit, 31.12.2012 seisuga 86 kw ja 31.08.2013 seisuga 424 kw (t. lk. 75). Käesolevas vaidluses kostjalt ei nõuta elektrienergia võlgnevuse tasumist, mistõttu ei ole tõendil ka asjas 7 (9)
2-13-30324 tähtsust. Hagejad on toonud välja, et arvestused ei ole inimese põhised, st (vee, kanalisatsiooni ja prügiveo eest ei ole tasu arvestatud. Arvete ja hagile lisatud koondarvestuse kohaselt arvestused mai-septembri kuude lõikes aastatel 2011, 2012 ja 2013 umbes samas suurusjärgus, mistõttu kohus nõustub arvetel ja koondarvestusel toodud võlgnevuse suurusega. Kostjalt ei nõuta kolmandate isikute poolt kasutatud teenuste eest tasumist, mistõttu kostja väited korteris elamise kohta ei välista hagi rahuldamist.
36.Kohus ei nõustu kostjalt notaritasude osa väljamõistmisega, põhjusel, et hagi on esitatud vaid kommunaalmaksed võlgnevuse osa väljamõistmiseks ja notaritasud ei ole kommunaalmaksed. Nimetatud tasu on pärimismenetluse kulu, mille väljamõistmine võib kõne alla tulla pärandvara koosseisu ja pärandvaral lasuvate kohustuste kindlaksmääramise menetluses. Kohus selgitab kostjale, et kui pärandaja kontodel on raha või kui kontodel olnud raha pärast on pärandi vastu võtmist kaustatud, siis seda saab samuti tuvastada pärandvara koosseisu ja pärandvaral lasuvate kohustuste kindlaksmääramise menetluses. Oli seda võimalik teha ka enne pärandi vastuvõtmist pärnandvara inventuuri tellides.
37.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega väidetavalt pärandaja kontodel olnud raha ja hagejate poolt kasutatud rahaliste vahendite ulatuses tasaarvestuse tegemiseks, põhjusel, et esiteks, kostja ei ole seda tõendanud ja teiseks, kostja ei ole tasaarvestuse avaldust esitanud ega summat välja toonud, millises ulatuses väidetavalt tuleks tasaarvestust teha. Riigikohus on lahendis 2-1-3-23-11 on leidnud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama ilmtingimata vastuhagi, vaid kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. Kostja ei ole esitanud tasaarvestuse avaldust, ta on seda toonud vaid hagejate võimalusena. Kohus leiab, olukorras, kus pärandaja kontodelt rahaliste vahendite olemasolu ja raha kasutamine üldse, seda hagejate poolt tegemisest rääkimata, ei ole tuvastatud, siis tasaarvestamine oleks võimalik üksnes vastuhagi esitamisega. Kostja ei ole vastuhagi esitanud. Menetluskulud
38.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
39.Hagi rahuldatakse summas 335.70 eurot, mis on 84% hagist (335.70 : 400.49). Kohus peab põhjendatuks jätta kõik menetluskulud kostja kanda, kuna hagi esitamise on tingitud kostjast.
40.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, §632 lg 1 sätete kohaselt. 8 (9)