Jätta hagi 1800 euro suuruses põhinõudes ja viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja XXXOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses,
kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28.07.2011.a töövõtulepingu nr XXX, mille järgi oli hageja ülesandeks XXXasuva kinnistu detailplaneeringu koostamine. Kostja pidi töö eest tasuma. 22.08.2011.a valmis esialgne detailplaneeringu eskiislahendus, mille eest kostja hagejale tasus. Edasi esitas hageja eskiislahenduse kooskõlastamiseks Tallinna linna ehitusmääruses nõutud ametiasutustele (Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, Tallinna Transpordiametile jne). Ametiasutused esitasid eskiislahendusele omapoolset märkused ja parandusnõuded, millistest kõige olulisemad puudutasid parkumist ja sellega seonduvat hoone kavandatavat brutomahtu.
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet nõudis parkimise osas äärelinna normatiivi rakendamist, mis on oluliselt rangem kui vahevööndi normatiiv ja nõudis parkimiskohtade arvu suurendamist. Kuna esialgses eskiislahenduses parkimiskohtade paigutamiseks rohkem vaba maad ei olnud, oli valida kahe variandi vahel – kas kavandada maa-alune parkla või vähendada hoone kavandatavat brutomahtu, mis oleks vähendanud koheselt nõutavate parkimiskohtade arvu. Hageja selgitas kostjale tekkinud olukorda korduvalt suuliselt koosolekutes ja e-mailides. Lepingu punkti 6.1.5. järgi oli kostja kohustatud andma omapoolseid juhiseid töö teostamiseks. Kostja ainus juhis oli see, et ta ei olnud maa-aluse parkla rajamisega nõus. Sellele ainus alternatiiv oli hoone mahu vähendamine. Hageja läks detailplaneeringu koostamisega edasi, sest kostja ei väljendanud soovi lõpetada ametiasutuste nõuete tõttu detailplaneeringu koostamine. Hageja jätkas detailplaneeringu kooskõlastamist lahendusega, kus hoone brutomahtu oli vähendatud. Kooskõlastuse protsessi kestis üle 16 kuu.
3.Hageja detailplaneeringu eskiislahendus sai kõik vajalikud kooskõlastused ja hageja esitas kostjale 17.12.2012.a lepingu punkti 8.3. alusel arve summas 1800 eurot ning detailplaneeringu eskiislahenduse kooskõlastuste koondtabeli. Arve tasumise tähtaeg oli 24.12.2012.a, kuid vaatamata hageja meeldetuletustele kostja arvet ei tasunud. Lepingu punkti 5.2.2. järgi tuli kostjal tasuda viivist 0,1% summalt kalendripäevas ehk 1,8 eurot päevas. Perioodil 25.12.2012.a kuni 02.05.2013.a (hagiavalduse esitamise päev) viivitas kostja 129 päeva ja on kohustatud tasuma viivist 232,20 eurot.
4.Kostja väitis, et hageja kooskõlastas detailplaneeringu eskiisi, mis ei vasta kostja soovidele. Hoone esialgse brutopinna oleks saanud säilitada, kui oleks rajatud maa-alune parkla. Hageja ei saanud ega saa kooskõlastada detailplaneeringut, mis ei vasta ametiasutuste nõuetele. Tänaseks on kostja tõttu tekkinud olukord, kus hageja ei saa lepingut edasi täita, sest detailplaneeringu edasine menetlus nõuab kostja toiminguid. 05.12.2012.a on alustatud detailplaneeringu algatamismenetlust. Selles staadiumis sõlmitakse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, projekteerija ja planeeringust huvitatud isiku vahel planeeringu koostamise õiguse üleandmise leping. See on kostjale edastatud 21.01.2012.a, kuid kostja ei ole lepingut sõlminud. Hageja võib uuesti detailplaneeringu menetlust alustada variandiga, kus täiendavad parkimiskohad lahendatakse maa-aluses parklas, kuid selleks peaks hageja koostama uue eskiisi ja selle kooskõlastama. See ei vabastaks kostjat kohustusest tasuda esitatud arve.
5.Hageja saatis kostjale ettepaneku lahendusvariantidega 28.02.2013.a ja palus sellele vastata
08.03.2013.a. Kostja sai kirja kätte, kuid ei vastanud sellele. Hageja palus kostjalt välja mõista 1800 eurot põhivõlgnevusena ning 232,20 eurot sissenõutavaks muutunud viivisena.
6.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja on täitnud oma lepingulisi kohustusi ega ole lepingut rikkunud. Detailplaneeringu eskiisi kooskõlastamisele asumine ei eeldanud hageja poolt kostja suhtes täiendavate õiguslike toimingute teostamist. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Isegi juhul, kui kostja ei ole lepingut rikkunud ja hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, tuleks hagi rahuldada hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja ei pakkunud hagejale mingit alternatiivi, kuidas lepingu täitmisega jätkata.
7.09.10.2013.a seisukohtades rõhutas hageja, et andis eskiisi kostjale üle 22.08.2011.a. Lepingu eesmärgiks oli detailplaneeringu kehtestamine ja kooskõlastamine, millega saaks ehitusmahtu juurde olemasolevale kinnistule. Hageja saavutas eskiisi kooskõlastamise menetluses tulemuse, mille järgi oli võimalik algatada detailplaneering 2016 m2 mahuga, mis ületas senist mahtu. Varasemalt oli kostja 25.08.2005.a esitanud taotluse detailplaneeringu algatamiseks. Talllinna Linnaplaneerimise Amet selgitas kostjale 20.01.2009.a kirjas, et XXX piirkonnas on suurim lubatud kaubanduspind krundil 400 m2. Tolleaegse planeeringu menetluse käigus oleks kogu ehitise lubatav maht olnud 1139 m2. Käesolevaga on aga Tallinna Linnavalitsus aktsepteerinud rohkem kui 100%-lise juurdeehituse hageja kooskõlastatud eskiisi alusel. Seega on hageja ehitusmahtude osas saavutanud kostjale üle poole parema tulemuse ehitusmahtude osas, kui kostja varasemalt suutis.
8.Vaatama eeltoodule on kostja pettunud, et ta ei saanud veelgi suuremat mahtu ilma maa-aluse parkimiseta ning on selle adresseerinud hageja süüks. Hageja selgitas kostjale 11.11.2011.a saadetud kirjas, millised on Tallinna linna nõudmised. Kostja andis juhise oma e-kirjas, milles teatas, et nõustub mahu vähendamisega II ja III korruse arvelt. See juhis oli antud kooskõlastamise menetluse ajal ja kostja oli igati teadlik vajalikest muudatustest. Tegemist ei olnud uue eskiisi koostamisega, mida kostja üritab väita. Kostja ei soovinud maa-alust parklat, mistõttu hageja tegi vajalikud muudatused. Hageja ei teinud omavolilist otsust eskiisi muutmiseks, vaid see tehti Tallinna linna nõudmisel ja kostja juhiste alusel.
9.Tallinna linn nõudis eskiisi kooskõlastamisel, et tuleb kohaldada äärelinna normatiivi, mis nõuab rohkem parkimiskohti. Parkimiskohad tuleb Tallinna linna nõudel lahendada vaid planeeritud kinnistul ja ainus võimalus oli tema maa-alune parkla. Kuna kostja seda ei soovinud, oli hoone brutomahu vähendamine vältimatu. Eskiis on esialgne kuvand, mis väljendab kinnistu omaniku soovi, kuid eskiisi tuleb linna esitatud nõuete piires muuta. Ehitusmaht ja planeeritava maa-ala korraldus selgub just planeeringu menetluse käigus. Kostja ei ole ilma jäänud võimalusest määrata parkimise korraldust arvestades Tallinna linna nõudmistega. Hageja lahendas eskiisile esitatud nõuete ja juhiste alusel parima võimaliku lahenduse.
10.Antud juhul on hageja saavutanud eskiisi kooskõlastamise menetluse tulemusena lepingu punktis 4.2. toodud tulemuse. Lepingu kohaselt on kostja soovitud tulemus saavutatud ja hageja ei pidanud eskiisi uuesti üle andma, sest kostja oli teadlik eskiisi muutmise vajadusest ja andis oma juhised. Ebaõige on kostja seisukoht, et pärast eskiisi muutmist oleks hageja pidanud eskiisi uuesti üle andma. Hageja ei koostanudki uut eskiisi, vaid muutis olemasolevat. Lepingu punkti
4.2.järgi pidi hageja eskiisi kooskõlastamist alustama eskiisi alusel. Eskiisis muudatuste tegemine ei eeldanud eskiisi uut üleandmist. Pärast hageja poolt eskiisi kooskõlastamist muutus tema tasunõue sissenõutavaks. Hageja ei koostanud kahte eskiisi, vaid muutis eskiisi. Kostja oli teadlik, et esialgse eskiisi alusel ei algatata Tallinna linna poolt detailplaneeringu menetlust. Kostja pidi arvestama, et planeeringumenetlus on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniõigus.
11.Kostja oli pettunud, sest lootis saada suuremat ehitusmahtu ja jättis pahatahtlikult arve esitamata. Poolte vahel sõlmitud leping ei näinud ette, et kooskõlastus oleks tulnud saada esialgsele lepingule ja see oleks olnud võimatu.
12.Hageja ühtlasi suurendas oma nõuet. Perioodil 25.12.2012.a kuni 04.12.2013.a (päev enne kohtuotsuse tegemist) on kostja viivitanud arve tasumisega 344 päeva, mis teeb enne kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutunud viivise summaks 619,20 eurot. Alates kohtuotsuse tegemisest palus hageja nõuda kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis määras 0,1% päevas iga põhinõude tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja palus kostjal teada anda, kas kostja soovib jätkata töövõtulepingu täitmist, mis eeldab põhivõlgnevuse ja viivise tasumist.
13.Hageja 20.11.2013.a seisukohtades rõhutas hageja, et kuna Tallinna linn keeldus kooskõlastamast kostja soovide kohast esialgset eskiisi, oli vältimatu selle muutmine. Hageja tegi kõik endast oleneva, et detailplaneeringu menetlus algataks ja oleks võimalik detailplaneering kehtestada. Lepingu eesmärgiks oli uue detailplaneeringu kehtestamine. Hageja kohustus teha eskiisis muudatusi, tulenes lepingu punktidest 1.1., 4.2. ja 8.3. Hageja arvestas kostja soovidega eskiisi kooskõlastamisel. Hageja arvestas maksimaalselt kostja nõuetega, et saaks maksimaalse ehitusmahu kooskõlastatud eskiisile, arvestades Tallinna linna nõudmisi. Kooskõlastusmenetlust kostja peatada ei palunud. Pooltevaheline leping ei näinud ette, et hageja oleks pidanud igat Tallinna linna poolt nõutud muudatust kooskõlastama. Hagejal ei olnud lepingujärgset kohustust esitada muudetud eskiisi kostjale heakskiitmiseks.
14.Tallinna Keskkonnaamet teatas 21.03.2012.a kirjas hagejale, et ei tuleks kavandada kolme üksikut parkimiskohta XXXnurgale säilitamaks olemasolev haljasala tervikuna. Samuti tuli säilitada olemasolev puude grupp. Hageja ei muutnud eskiisi mitte suvaliselt, vaid kostja ja Tallinna linna ettekirjutuste alusel. Kostja väitis 11.11.2011.a e-kirjas, et on olemas 53 parkimiskohta. Kostja ei saanud aru, et osad parkimiskohad asusid Tallinna linna maal, mida uue detailplaneeringu menetluse algatamisel ei oleks tohtinud arvestada, sest nende kasutamiseks puudus Tallinna linna nõusolek. Lepingu eesmärgiks ei olnud kostjale kindla soovitud ehitusmahu saavutamine. Kostjale selgitati korduvalt, mis mahuga planeering algatatakse ja kui see kostjale ei sobinud, oleks ta pidanud lepingu üles ütlema. Seda tõendab kostja 30.05.2013.a vastus. Kostja käitumine oli ebakonstruktiivne. Kostja vastuväited
15.Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Poolte vahel tekkis vaidlus küsimuses, kas hageja on Tallinna linnaga kooskõlastanud kostja poolt heaks kiidetud eskiisi või mitte. Kostja ei ole kunagi soovinud hageja poolt Tallinna linnaga kooskõlastatud eskiislahendust. Hageja kooskõlastas linnaga omavoliliselt (ilma kostja nõusolekuta) kostjale kõlbmatu detailplaneeringu eskiisi, mistõttu ei ole kostjal kohustust tasuda töövõtulepingus nimetatud summat. Hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks muudetud eskiislahenduse kostjale üle andnud ja kostja oleks selle vastu võtnud.
16.Töövõtulepingu eesmärgiks oli maksimaalselt kostja soovidele vastava detailplaneeringu koostamine. Kuigi planeerimismenetluse käigus võib kohalik omavalitsus seada teatud tingimusi, on lõpliku lahenduse üle otsustamise õigus detailplaneeringust huvitatud isikul. Hagejal oli kohustus kooskõlastada muudetud eskiisi kostjaga, mida hageja ei teinud.
17.Hageja koostas töövõtulepingu alusel kaks eskiisi. Esimese eskiisi esitas hageja kostjale vastuvõtmiseks ja kostja aktsepteeris seda. Teise eskiisi koostamisest sai kostja teada alles 11.09.0212.a ehk neli päeva pärast 07.09.2012.a arve väljastamist. Poolte vahel ei olnud kokkulepet, et hagejal oleks olnud õigus ühekülgselt ja omavoliliselt eskiislahendust ilma kostja nõusolekuta muuta. Sellist õigust ei tulene hagejale ka seadusest. Hageja on kinnitanud, et vähendas hoone brutomahtu, kuid ei ole põhjendanud, miks ta seda ei kooskõlastanud. Hageja ei andnud kostjale kordagi enne 11.09.2012.a üle muudetud eskiislahendust. Hageja esitas linnale kooskõlastamiseks kostjale kõlbmatu töö. Lepingu punkti 4.2. järgi pidi hageja alustama eskiisi kooskõlastamist eskiisi valmimisel. Lepingu punkti 9.1. järgi pidi hageja eskiisi kostjale aktiga
üle andma. Kui eskiislahendust tuleb muuta, oleks tulnud see uuesti kostjale aktiga üle anda. Kostja leidis, et linna poolt seatud tingimused eskiisi kohta olid uued asjaolud, mis oleksid nõudnud kostjalt uut heakskiitu ja uue üleandmise-vastuvõtmise akti koostamist.
18.Pooltevaheline kirjavahetus näitab, et hageja saatis omavoliliselt muudetud eskiislahenduse kostjale pärast selle muutmist ja linnaga kooskõlastamist. Kostja ei olnud muudatustest teadlik ega kiitnud neid heaks. Hageja nõudis kostjalt tasu enne, kui tasunõue muutus sissenõutavaks. Ükski ametiasutus ei kirjutanud hagejale ette täpseid eskiislahenduse koostamise tingimusi. Täpne koht krundil, kuhu rajada täiendavad parklakohad, pidi jääma kostja otsustada.
19.Kostja leidis, et hageja tegi omavoliliselt ja pahatahtlikult ära eskiisi kooskõlastamise etapi. Hageja väited selle kohta, et lepingu täitmist ei saanud kostja viivituse tõttu jätkata, on õiguslikult perspektiivitud, sest lepingu punkti 5.2.3. järgi võis uute asjaolude ilmnemisel tööde valmimise tähtaegu edasi lükata. Samuti leidis kostja, et kuna hagejal ei ole tekkinud õigust nõuda 1800 euro tasumist, ei ole hagejal õigus nõuda viivise maksmist. Hageja poolt kostjale 28.03.2013.a välja pakutud lahendusvariandid on pahatahtlikud ja perspektiivitud, sest iga lahendusvariant sisaldas põhjendamatu arve tasumise eeldust.
20.31.07.2013.a seisukohtades leidis kostja, et töövõtulepingu punktis 8.3. nimetatud töölõigu „DP eskiisi kooskõlastamine“ eeldas linnale lõplikult kooskõlastamiseks esitatud detailplaneeringu heakskiitmist kostja poolt, sest sellele eelnes lepingu punktis 8.2. toodud etapp. Just kostja poolt eskiisile antud heakskiidu tõendamise koormuse lihtsustamiseks leppisid pooled kokku eskiisi üleandmises aktiga.
21.Hageja on valesti mõistnud tasu sissenõutavaks muutumise eeldusi. Hageja tasunõude aluseks ei saa olla väidetav kostjapoolne lepingu rikkumine, vaid hageja poolt töö tegemine ja selle kostjale üle andmine. Hagi ei ole võimalik rahuldada ka hea usu põhimõttest lähtuvalt. Halvas usus on käitunud hoopis kostja. Hageja ei ole selgitanud, miks ta ei esitanud kostjale muudetud detailplaneeringu eskiisi kostjale. Isegi väidetav juhise andmata jätmine ei vabastanud hagejat kohustusest teavitada kostjat välja valitud lahendusest. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ei ole kooskõlas kliendile täiesti sobimatu lahenduse kooskõlastamine.
22.Kohtu 18.09.2013.a eelistungil selgitas kostja, et eskiisi koostamise algetapil kooskõlastas hageja kõike, kuid hiljem enam mitte. Muudetud eskiisis oli kaupluse pind muudetud meetrilaiuseks ribaks, kuhu ei ole enam võimalik äripinda teha. Maa-aluse parkla rajamine oleks lisanud 2-3 parkimiskohta, mis hinda arvestades oleks olnud mõttetu. Kostja oleks olnud nõus tegema järeleandmisi hoone teise ja kolmanda korruse mahu osas. Kostja saatis hagejale kirju, kuid hageja neile ei vastanud. Eskiisi kooskõlastamise etapp eeldas eelnevat eskiisi üleandmist aktiga.
23.Kostja märkis 30.10.2013.a seisukohtades, et hageja suurendas oma nõuet, kuid ei tasunud täiendavat riigilõivu. Kostja ei nõustunud hageja väidetega tasu sissenõutavaks muutumise kohta. Kui hageja oleks saanud muudetud eskiisile kostja heakskiidu, ei oleks vaidlust tekkinud. Hageja ei ole kohaliku omavalitsusega kooskõlastanud kostja heakskiidetud eskiisi. Hageja peab tõendama, et ta on teinud kokkulepitule vastava töö. Isegi juhul, kui kostja rikkus juhiste andmise kohustust, ei ole tasunõue sissenõutavaks muutunud.
24.Hageja ei ole tõendanud, et Tallinna linn oleks nõudnud just vaidlusaluse hooneosa vähendamist või et kostja oleks talle andnud juhise seda osa vähendada. XXX11.11.2011.a ekirjast nähtub, et hageja oli teadlik parkimiskohtade probleemist ja linna piirangutest ning hageja esitas kaks ettepanekut: kas rajada maa-alune parkla või vähendada hoone mahtu. Hageja sai juba 11.11.2011.a aru, et kostja juhiseks oli vähendada hoone mahtu, mis nähtub hageja enda kirjast. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks pärast 11.11.2011.a muudetud eskiisi saatnud kostjale ülevaatamiseks ja heakskiitmiseks. Hageja ei ole tõendanud, et ta küsis kostjalt juhiseid,
kuid ei saanud neid.
25.Kostja andis hagejale selge juhise mitte vähendada hoone esimese korruse pinda. Kostja nõudis hagejalt vastavalt kohaliku omavalitsuse piirangutele kohandatud eskiisi esitamist, mida hageja ei teinud. Kostjale 11.11.2011.a esitatud eskiis tõendab, et kostjaga kooskõlastatud joonisel oli olemas hoone linnapoolse osa „pikendus“, kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud joonisel seda ei olnud. Kostja nõudis 11.11.2011.a e-kirjas hagejalt informatsiooni vajalike otsuste tegemiseks ning kostja kordas oma nõuet 16.02.2012.a e-kirjas. Kostja 12.12.2011.a ekirjas on märgitud, et kostja nõudis hagejalt linnale kooskõlastamiseks esitatavat eskiisi. Hageja edastas selle eskiisi alles 11.09.2012.a. Hagiavaldusele lisatud kooskõlastuste tabelist nähtub, et Tallinna Transpordiamet kooskõlastas eskiisi 15.03.2012.a, millest tuleneb, et selleks ajaks oli hageja eskiisi omavoliliselt muutnud. Kostja leidis, et sõltumata sellest, kas eskiisi muutmine eeldas üleandmise-vastuvõtmise akti koostamist, ei saanud hageja eskiisi omavoliliselt muuta.
26.Kokkuvõtlikes seisukohtades 20.11.2013.a leidis kostja, et hageja on püüdnud oma nõuet õigustada asjasse mittepuutuvate argumentidega. Hageja ei ole teinud kokkulepitud tööd, sest ta ei ole Tallinna linnaga kooskõlastanud kostja poolt heaks kiidetud eskiisi. Hagejal ei olnud õigust kooskõlastada ükskõik, millist eskiisi. Asjakohased ei ole hageja väited „maksimaalse lubatud ehitusmahu“ saavutamise kohta. Kostja sai eskiisi muutmisest teada alles siis, kui algas vaidlus tasu üle. Muudetud eskiisi hageja kostjale isegi ei tutvustanud enne tasu nõudmist. Hageja ei teavitanud kostjat eskiisi muutmisest. Ebaõige on hageja arusaam, et ta võis eskiisi suvaliselt muuta. Kui kohalik omavalitsus seadus teatud planeeringulahendusele piiranguid, pidi hageja muutma eskiisi kostja suuniste järgi või teatama, et kostja soovitud lahendus ei ole piirangute tõttu saavutatav. Hageja teadis, et muudetud lahendus ei sobi põhimõtteliselt kostja soovidele, sest kostjale oli oluline hoone linnapoolse osa pikendus. Kohaliku omavalitsuse seadus piirangutesse kostja soovide sobitamist tuleb eristada eskiisi omavolilisest muutmisest hageja poolt. Kostja leidis, et ükski mõistlik projekteerimisbüroo ei kooskõlasta kohaliku omavalitsusega kliendile sobimatut lahendust. Leppetrahvinõudega ei ole kostja hagejat ähvardanud ja tegu on hageja uue nõudega. Tallinna Keskkonnaameti 21.03.2012.a kirja ei ole kostjale tutvustatud ja tutvustamist ei ole hageja ka tõendanud. Sellel kirjal ei saa olla tõenduslikku väärtust.
Kohtuotsuse põhjendused
27.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
28.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 28.07.2011.a töövõtulepingu nr XXX; 2) lepingu järgi oli hageja ülesandeks XXX asuva kinnistu detailplaneeringu koostamine; 3) 22.08.2011.a valmis hagejal esialgne detailplaneeringu eskiislahendus; 4) esialgse eskiislahenduse andis hageja kostjale üle ja kostja tasus selle eest lepingujärgse makse; 5) hageja esitas esialgse eskiislahenduse kooskõlastamiseks Tallinna linna ehitusmääruses nõutud ametiasutustele; 6) ametiasutused esitasid eskiislahendusele omapoolset märkused ja parandusnõuded, nõudes muuhulgas parkimiskohtade arvu suurendamist või hoone brutomahu vähendamist; 7) hageja muutis esialgset eskiislahendust ning kooskõlastas selle Tallinna linna ametiasutustega; 8) detailplaneeringu eskiislahenduse kooskõlastamise eest esitatud arve jättis kostja tasumata.
29.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja töövõtu tasunõue eskiislahenduse kooskõlastamise eest on muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd hageja muutis esialgset eskiislahendust Tallinna linna erinevate ametiasutuste nõudmiste tõttu, vaidlevad pooled selle üle, kas hageja pidi muudetud eskiislahenduse esitama kostjale uuesti kooskõlastamiseks või mitte ning kas muudetud eskiislahenduse kostjaga kooskõlastamata jätmise tõttu on kostjal kohustus töö eest tasuda või mitte.
30.Hageja väitis, et kuivõrd Tallinna Linnaplaneerimise Amet nõudis parkimiskohtade arvu suurendamist, oli tekkinud olukorras võimalik kas ehitada maa-alune parkla või vähendada hoone brutomahtu. Kostja oli maa-aluse parkla rajamise vastu ega andnud hagejale muid juhiseid, mistõttu hageja vähendas ainuvõimaliku lahendusena hoone brutomahtu. Hageja kooskõlastas linna ametiasutustega muudetud eskiislahenduse. Kostja tõttu hageja lepingut edasi täita ei saanud, sest kostja ei teinud järgmisi vajalikke toiminguid. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ning isegi vastupidisel juhul tuleks hagi rahuldada hea usu põhimõtte järgi. Kostja oli pettunud, et ta ei saanud veelgi suuremat hoone mahtu. Hageja väitis, et lepingu eesmärgiks oli sellise detailplaneeringu kehtestamine, millega saaks olemasolevale kinnistule mahtu juurde. Samas leidis hageja, et ta ei pidanud saavutama kostja soovitud mahtu.
31.Hageja nõustus, et kostja andis talle juhise hoone teise ja kolmanda korruse ehitusmahu vähendamiseks. Sellise juhise andmine tähendas, et kostja oli teadlik muudatuste vajalikkusest. Hageja ei muutnud eskiisi omavoliliselt, vaid muutis seda Tallinna linna nõudmisel ja kostja juhiste alusel. Hageja ei koostanud uut eskiisi, vaid muutis olemasolevat ja hageja ei pidanud lepingu järgi eskiisi pärast selle muutmist uuesti üle andma. Samuti ei näinud leping ette, et kostja oleks pidanud hageja muudetud eskiisi heaks kiitma.
32.Kostja leidis, et hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, sest hageja kooskõlastas Tallinna linnaga sellise eskiislahenduse, mis on kostjale sobimatu. Hageja muutis eskiislahendust omavoliliselt ja ilma kostja nõusolekuta. Muudetud eskiislahendust ei ole kostja vastu võtnud. Kuigi planeerimismenetluse käigus on kohalikul omavalitsusel õigus seada tingimusi, on lõpliku lahenduse üle otsustamise õigus detailplaneeringust huvitatud isikul. Hageja oleks pidanud muudatused kostjaga kooskõlastama, kuid seda hageja ei teinud. Kooskõlastamise etapi eest esitas hageja kostjale arve 07.09.2012.a, kuid muudetud eskiis saadeti kostjale tutvumiseks alles 11.09.2012.a. Lepingu punktidest 8.2. ja 8.3. tulenes, et linnale kooskõlastamiseks esitatud eskiislahendus peab olema kostja poolt heaks kiidetud. Hageja poolt koostatud lahenduse järgi oli kaupluse pind muudetud 1,5 m laiuseks ribaks, kuhu ei saanud enam äripinda teha. Hageja muudatused ei vastanud kostja juhistele ning juhiste mittesaamist kostjalt ei ole hageja tõendanud.
33.Pooltevahelise vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada, millise töö tegemises pooled kokku leppisid, mida nägi leping ette töö üleandmise kohta ning kas või millisel viisil oli hagejal lepingu järgi võimalik kostja poolt heakskiidetud eskiislahendust kooskõlastamise menetluses muuta.
34.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust (toimiku lk 6-10) nähtub, et lepingu esemeks oli Tallinnas XXX128 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Lepingu punkti 2.1. järgi pidi detailplaneeringu eskiis sisaldama seletuskirja koos lisadega, situatsiooniskeemi, tugiplaani ja põhijoonist. Lepingu punktis 2.2. olid loetletud detailplaneeringu osad. Lepingu punkt 3.1. nägi ette, et töö koostamisel arvestab töövõtja Eestis planeerimisele ja projekteerimisele kehtivaid seadusi ja määrusi, sh planeerimisseadust ja Tallinna linnas planeerimisele kehtivaid õigusakte. Lepingu punkti 3.2. järgi pidi töö koostamine hõlmama asjaajamist linnavalitsuses, materjalide esitamist linnavalitsusele ja kooskõlastusprotsessi. Vastavalt lepingu punktile 4.2. pidi hageja alustada detailplaneeringu eskiisi kooskõlastamist eskiisi valmimisel. Samuti reguleeris leping töö erinevate osade teostamise etappe.
35.Eeltoodust nähtub, et leping ei reguleerinud, milline maksimaalne ehitusmaht oleks tulnud detailplaneeringu koostamisel saavutada. Lepingust ei tulene, et hageja poolt koostatav detailplaneering oleks pidanud ületama olemasolevat või varasemat ehitusmahtu. Leping nägi ette töö teostamise erinevad etapid ning pärast eskiislahenduse kostjale üleandmist pidi järgnema selle kooskõlastamine vastavalt vajalikele nõuetele.
36.Lepingu punkti 5.1.3 järgi pidi töövõtja tellijat viivitamatult teavitama asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada tööde koostamist. Töövõtjal oli samas lepingu punkti 5.2.1. järgi õigus küsida tellijalt tööde koostamise käigus informatsiooni töö koostamiseks vajalikke andmeid informatsiooni ja juhiseid. Tellija oli kohustatud lepingu punktile 2 ja 3 vastava töö vastu võtma ja selle eest tasuma (lepingu p 6.1.2.). Samuti oli tellija lepingu punkti 6.1.5. järgi kohustatud andma töövõtjale mõistliku aja jooksul töö koostamiseks juhiseid, kui töövõtja seda soovib. Seega nägi leping ette, et mistahes takistustest või muudatustest töö tegemisel pidi hageja kostjat informeerima ning kostja pidi omakorda andma hagejale vajalikke juhiseid.
37.Lepingu punkti 7.1. järgi oli töö maksumuseks koos käibemaksuga 9360 eurot. Vastavalt lepingu punktile 8.2.1. pidi kostja tasuma hagejale 1500 eurot pluss käibemaksu detailplaneeringu eskiislahenduse valmimisel. Lepingu punkti 8.3.1. järgi tuli kooskõlastamise etapi eest tasuda 1500 eurot pluss käibemaks peale detailplaneeringu eskiisi kooskõlastamist linnavalitsuse poolt nõutud ametiasutuste ja isikutega. Lepingu punkt 9.1. nägi ette, et detailplaneeringu eskiisi, tehnovõrkude lahenduse ja detailplaneeringu üleandmise kohta koostab töövõtja üleandmise-vastuvõtmise akti. Seega ei näinud leping ette, et eskiislahenduse kooskõlastamist kui töö etappi oleks tulnud aktiga üle anda.
38.Kohus leiab, et kuigi leping ei näinud ette, et eskiislahenduse kooskõlastamise etapp oleks pidanud lõppema töö üleandmisega akti alusel kostjale, ei saa sellest siiski järeldada hageja õigust muuta eskiislahendust kooskõlastamise etapi jooksul omal äranägemisel. Seesugust õigust leping hagejale ette ei näinud.
39.VÕS § 29 lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Hageja ei ole tõendanud, et lepingupoolte ühise tegeliku tahte kohaselt võis hageja eskiislahenduse kooskõlastamise etapis asuda seda muutma ilma kostjaga kooskõlastamata või kostjat muudatustest teavitamata. VÕS § 29 lg 4 näeb ette, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada (VÕS § 29 lg 5) lepingu olemust ja eesmärki.
40.Arvestades lepingu olemust, eesmärki ja selle ülesehitust, leiab kohus, et lepingupooltega mõistlik sarnane isik oleks lepingut sarnasel asjaoludel mõistnud viisil, kus esmalt antakse hageja koostatud eskiislahendus kostjale aktiga üle ning pärast kostja poolt eskiislahenduse heakskiitmist tuleb hagejal nimelt seda eskiislahendust hakata kohaliku omavalitsuse ametiasutustes kooskõlastama. Olukorras, kus lepingu esemeks olevat eskiislahendust kostja poolt heakskiidetud kujul kooskõlastada ei saanud, oleks hageja pidanud sellest viivitamatult kostjat teavitama ja küsima temalt juhiseid. Lepingupooltega sarnane mõistlik isik ei oleks lepingut tõlgendanud viisil, kus kostjale on aktiga üle antud üks konkreetne eskiislahendus, kuid hiljem kooskõlastatakse kohaliku omavalitsuse juures hoopis mõni teistsugune eskiislahendus, mida kostja ei ole vastu võtnud ega heaks kiitnud. Seega ei pea kohus võimalikuks toetada hageja poolt lepingule antud tõlgendust, mille järgi oli hagejal pärast eskiislahenduse kostjale üleandmist õigus seda lahendust omal äranägemisel muuta ning kooskõlastada Tallinna linna ametiasutustega selline eskiislahendus, mis erineb esialgsest. Sellist õigust ükski lepingu säte hagejale ei andnud. Lepingu ülesehitust ja loogikat arvestades ei näinud pooled ette olukorda, kus eskiislahendust oleks tulnud pärast selle aktiga kostjale üleandmist olulises osas muuta, vaid lepingu loogikast lähtudes tuli kooskõlastada see lahendus, mille kostja oli heaks kiitnud.
41.Kohus märgib, et hageja väited on siinkohal olnud vastuolulised. Ühest küljest väitis hageja, et leping andis talle õiguse vajaduse korral eskiislahendust muuta ning muudetud eskiislahendust ei tulnud enam kostjale üle anda ja teisest küljest väitis hageja, et kostja ei andnud talle vajalikke juhiseid eskiislahenduse muutmiseks, mistõttu tuli hagejal lahendust muuta omal äranägemisel. Juhiste osas väitis hageja taas vastuoluliselt, et ta siiski järgis kostja antud juhiseid. TsMS § 235 sätestab, et väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Kuivõrd hageja väited selle kohta, kas ta pidi lepingu alusel kostja juhiseid järgima või mitte või kas ta kostja juhiseid faktiliselt järgis või mitte, on vastuolulised, ei ole need usutavad. Kohus leiab, et lepingu kohaselt pidi hageja teavitama kostjat kõigist asjaoludest, mis takistasid lepingu täitmist ning küsima tellijalt juhiseid.
42.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Pooltevaheline leping nägi ette töö tegemist ja selle eest tasumist etappide kaupa. Kuigi kooskõlastamise etappi ei pidanud aktiga kostjale üle andma, saab kohtu hinnangul hageja töövõtutasu nõuet lugeda sissenõutavaks muutunuks siis, kui töö tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks.
43.VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Vaidlus puudub selle üle, et kostja ei olnud nõus hageja tööd vastu võtma ja vaidles koheselt tasunõudele vastu põhjendusel, et töö ei vasta nõuetele. Kostja arvates ei vastanud töö nõuetele seetõttu, et hageja tegi eskiislahenduses muudatused ilma kostjaga kokku leppimata ja tema juhiseid järgimata, millest tulenevalt kooskõlastati Tallinna linna ametiasutustes kostjale sobimatu eskiislahendus. Seega tuleb kohtul hinnata, kas hageja poolt tehtud töö oli nõuetekohane või mitte ehk kas kostjal oli põhjendatult õigus keelduda töö vastuvõtmisest.
44.VÕS § 641 lg 1 näeb ette, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta lepingutingimustele VÕS § 641 lg 2 järgi siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või kui töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 641 lg 3 järgi ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.
45.Detailplaneering on vajalik selleks, et tagada kinnistu omanikele nende soovidele vastava ehitusõiguse realiseerumine ning nende soovidele ja vajadustele vastavatele ehitusprojektidele ehituslubade andmine. Hageja oli teadlik sellest, et kostja soovib oma kinnistule rajada uut hoonet, mis hõlmab kaubanduspindu. Samuti oli hageja enda väidete kohaselt teadlik sellest, et kostja soovis saada võimalikult suure ehitusmahuga hoonet. Poolte vahel sõlmitud lepingu esemeks oli XXX18 kinnistu detailplaneeringu koostamine tervikuna ning antud töö tegemisel oli eskiisi koostamine ja selle kooskõlastamine üheks lepinguliste tööde osaks.
46.VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 647 lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja
õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Eelviidatud sätteid arvesse võttes tuleb kohtul hinnata, kas hageja poolt muudetud eskiislahendus, mis linnaga kooskõlastati, vastas lepingutingimustele ning kas kostjal oli õigus nõuda tehtud töös puuduste kõrvaldamist või mitte.
47.Kostja väitis, et kooskõlastamisel etapil ei küsinud hageja kostjalt konkreetseid juhiseid. Kostja antud juhiseks oli vähendada hoone ehitusmahtu teisel ja kolmandal korrusel, kuid hageja seda juhist ei järginud ja muid juhiseid ei küsinud. Lepinguliste kohustuste täitmata jätmise tõttu muutis hageja eskiislahendust viisil, et see muutus kostjale sobimatuks ja hageja kooskõlastas kostja jaoks sobimatu eskiislahenduse. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole antud asjas tõendanud, et ta küsis kostjalt õigeaegselt juhiseid, kuid ei saanud neid. Hageja ei ole ka tõendanud, et muutis eskiislahendust viisil, mis vastas täpselt kostja antud juhistele. Sellekohaseid tõendeid hageja kohtule ei esitanud. Kohus selgitas hagejale tema väidete tõendamise koormust kohtu eelistungil 18.09.2013.a (toimiku lk 87 pöördel).
48.Poolte kirjavahetusest 2011.a lõpus (toimiku lk 109-114) nähtub, et hageja saatis kostjale 11.11.2011.a ühe eskiislahenduse (toimiku lk 109), kuid millise täpselt ning milliseid muudatusi see sisaldas, e-kirjast endast ei nähtu. Kostja saatis hagejale 11.11.2011.a e-kirja (toimiku lk 126127), milles ta leidis, et hageja jättis viimasel koosolekul vastamata kostja küsimusele selle kohta, mitut parkimiskohta on vaja. Kostja nõudis, et hageja edastaks talle kogu Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja teiste projekti puudutavate asutustega vahetatud informatsiooni ning viiks igakuiselt läbi koosolekud, kus ta esitaks ettekande tehtud töö tulemustest.
49.22.11.2011.a on hageja uuesti selgitanud kostjale oma seisukohti (toimiku lk 113-114), millele kostja vastas 23.11.2011.a (toimiku lk 112-113). Kostja leidis, et hageja peaks parkimisnormatiivide osas esmalt selgitama, millise vööndiga tegemist on. Hageja leidis 23.11.2011.a e-kirjas, et äärelinna normatiivi rakendamise otsustas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti komisjon (toimiku lk 112). Sellele vastates arvas kostja (toimiku lk 112), et komisjon on järelikult varasemat seisukohta muutnud ning komisjoni tuleks veenda teisiti otsustama. Hageja ja kostja 24.11.2011.a ja 25.11.2011.a kirjadest (toimiku lk 111) nähtub, et pooled antud küsimuses kokkuleppele ei jõudnud. Kostja palus hagejat saata komisjonile seletuskiri (toimiku lk 110) otsuse muutmiseks, millega hageja ei soostunud (hageja 02.12.2011.a e-kiri). Sama ettepanekut kordas kostja 12.12.2011.a (toimiku lk 129). Kostja ei saanud oma ettepanekule vastust, mis nähtub kostja 27.01.2012.a kirjast ja 16.02.2012.a kirjast (toimiku lk 128).
50.Eelviidatud kirjavahetusest tuleneb kohtu hinnangul, et pooltel olid erimeelsused küsimuses, millised parkimiskohtade nõuded antud kinnistu suhtes kohalduma peaksid. Kostja ettepanekutega Tallinna Linnaplaneerimise Ameti komisjoni poole pöördumiseks hageja ei nõustunud ning kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks vaatamata kostja nõudmistele edastanud viimasele kogu kirjavahetust Tallinna linna ametiasutustega. Konkreetsetest variantidest eskiislahenduse muutmisel pooled ei rääkinud ning sellekohaseid selgeid juhiseid hageja kostjalt ei küsinud.
51.Kostja esitatud e-kirjadest 2012.a (toimiku lk 62-67) nähtub, et 07.09.2012.a saatis hageja kostjale arve detailplaneeringu koostamise eest (toimiku lk 67), millele vastates teatas kostja, et ei ole saanud lõplikku eskiislahendust (toimiku lk 67). Kostja palus endale saata kooskõlastatud detailplaneeringu eskiisi koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Hageja vastas kostjale 11.09.2012.a ning teatas (toimiku lk 66), et detailplaneeringu eskiis on kostjale projekteerija poolt saadetud 11.09.2012.a. Hageja leidis, et detailplaneeringu kooskõlastamise etappi üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle andma ei pea ning hageja nõudis kostjalt arve nr 12/09108 tasumist. Seega nõudis hageja kostjalt juba 11.09.2012.a vaidlusaluse arve tasumist, kuigi kohtule esitati antud arve kuupäevaga 17.12.2012.a. Kostja on väitnud, et sai tegelikult vaidlusaluse arve summas 1800 eurot juba 07.09.2012.a ning seega enne, kui talle esitati muudetud detailplaneering.
52.Vaidlusalusest arvest nr 12/09108 (toimiku lk 11) summas 1800 eurot nähtub, et selle koostamise kuupäevaks on märgitud 17.12.2012.a. Arve sisuks on detailplaneeringu eskiisi kooskõlastamine. Kuna antud arve number ühtib hageja 11.09.2012.a e-kirjas toodud arve numbriga, loeb kohus tõendatuks kostja väite, et tegelikult esitati antud arve juba 07.09.2011.a. Arve esitati kostjale seega enne, kui talle saadeti muudetud eskiislahendus.
53.Kostja vastas hageja 11.09.2012.a e-kirjale (toimiku lk 65-66) ning leidis, et 11.09.2012.a saadetud eskiis erineb varasemalt talle saadetud eskiisist. Kohus leiab, et antud e-kirjaga on tõendatud eskiisi muutmine võrreldes varasemaga ja muudetud eskiisi kostjale saatmine alles 11.09.2012.a. Kostja teatas, et tema ei ole uut eskiisi kooskõlastanud ning seda varem näinud. Kostja leidis, et hageja eiras kõiki tema antud lähteandmeid ning hoone linnapoolsesse ossa on projekteeritud "mingi 1,5 m pilu", kuhu ei ole võimalik äriruume planeerida. Kostja tegi hagejale ettepaneku lahenduste leidmiseks viia läbi koosolek. Eeltoodust lähtudes viitas kostja konkreetsele puudusele, mis takistas tal töö vastuvõtmist ja tegi ettepaneku leida lahendus puuduse kõrvaldamiseks.
54.Hageja vastas omakorda eeltoodud kostja kirjale (toimiku lk 64-65) ning teatas, et ei ole nõus koosoleku korraldamisega enne arve maksmist. Hageja tegi kostjale ettepaneku otsustada, kas tema koostatud lahendusega jätkata või mitte. Töödega mittejätkamisel palus hageja kostjal tasuda 1872 eurot. Samuti nõudis hageja kostjalt jätkuvalt arve tasumist. Kostja vastas hageja kirjale (toimiku lk 63-64) ja väitis, et hageja ei ole aru saanud lähteülesandest ning on kostjale saatnud täiesti sobimatu eskiisi, mida kostja ei ole tellinud ega heaks kiitnud. Kostja väidete kohaselt on ta hagejale varem korduvalt kirjutanud, et kui on vaja mahtu vähendada, on kostja nõus seda tegema III korruse arvelt ja vajadusel II korruse arvelt, kuid mitte mingil juhul I korruse arvelt.
55.Sellele vastates leidis hageja omakorda (toimiku lk 62-63), et ta esitas Tallinna linna ametiasutustele kooskõlastamiseks kostja soovitud detailplaneeringu eskiisi, kuid ametid määravad planeeringulahenduse. Hageja on koostanud enda hinnangul reaalse eskiislahenduse variandi, mis ei ole veel lõplik. Hageja leidis, et ta on antud juhul koostanud lahenduse, mis on Tallinna linna ametite poolt kooskõlastatud ja millega linnavalitsus on nõus menetlust jätkama. Seega nähtub antud hageja e-kirjast, et varasemalt kostja poolt heakskiidetud eskiislahendust oli muudetud ja Tallinna linnale oli kooskõlastamiseks esitatud teistsugune eskiislahendus.
56.Kostja vastas antud kirjale 26.09.2012.a (toimiku lk 62) ja kinnitas, et tal on olemas üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastuvõetud detailplaneeringu eskiis. Rohkem ei ole hageja kostjale eskiise saatnud ega võtnud kostjaga ühendust eskiisi muutmiseks. Kostja leidis, et hageja on omavoliliselt tellijaga konsulteerimata vähendanud linnapoolse äripinna mahtu ja esialgse normaalse pinna asemel on 1,5 m riba, mida ei saa kostja arvates sihipäraselt kasutada. Kostja ei soovinud hagejaga lepingut lõpetada, sest pidas hagejat vastutavaks töös esinenud puuduste eest. Kohtu hinnangul ei saa poolte kirjavahetusest järeldada, et hageja oleks nõudnud kostjalt juhiseid, milliseid viimane ei oleks andnud. Poolte kirjavahetusest nähtub vastupidine ehk see, et kostja andis hagejale juhiseid, kuid hageja neid ei jälginud ja esitas kooskõlastamiseks sellise eskiislahenduse, millega kostja ei nõustunud. Kostjale esitati vaidlusalune arve tasumiseks enne, kui talle saadeti muudetud eskiislahendus. Kostja teatas hagejale, et ta ei nõustu muudetud eskiislahenduse kooskõlastamisega ja soovis koosoleku läbiviimist puuduste kõrvaldamiseks. Sellise ettepanekuga hageja ei nõustunud, millest lähtuvalt tuleb järeldada, et hageja keeldus puuduse kõrvaldamisest.
57.Hageja koostatud esialgsest ja kostja poolt heakskiidetud eskiislahendusest (toimiku lk 104) nähtub, et planeeritud oli rajada kolme maapealse korruse ja ühe maa-aluse korrusega hoone, mille kogu suletud brutopind oli 3900 m2. Hoone esimese korruse brutopind oli 991,89 m2, teise korruse pind 1299,79 m2 ning kolmanda korruse pind 1299,79 m2. Hageja poolt muudetud ja
kooskõlastamisele esitatud detailplaneeringu eskiisist (toimiku lk 25) aga tuleneb, et hoonele jäi alles maa-alune korrus ning kaks maapealset korrust. Hoone maapealne suletud brutopind kokku on 2016 m2. Esimese korruse pind on 862 m2 ning teise korruse pind 1154 m2. Muudetud eskiisis oli vähenenud nii esimese kui ka teise korruse pindala, ainult maa-aluse korruse pindala on jäänud samaks. Võrreldes kahte eskiisi, jääb silma, et hoone XXX ja XXX nurgal olevat osa on teisel eskiisil märkimisväärselt vähendatud. Kui võrrelda kostja esitatud esialgse detailplaneeringu eskiisi väljavõtet (toimiku lk 124) ja muudetud eskiisi väljavõtet (toimiku lk 125), on näha, et hoone linnapoolset osa on eskiisi muutmisel märkimisväärselt vähendatud. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja palus vähendada eeskätt kolmanda ja teise korruse pinda, oleks hageja pidanud antud juhist järgima ja jätma esimese korruse pinna muutmata. Samuti oleks hageja pidanud kostjaga kooskõlastama täpsemalt, milliste ruumide osas teisel korrusel pinda vähendada selliselt, et kooskõlastatav eskiislahendus vastaks kostja soovidele ehk sellele otstarbele, milleks tavaliselt eskiislahendust vaja on.
58.Hageja e-kirjast 17.12.2012.a (toimiku lk 13) tuleneb, et koos vaidlusaluse arvega saadeti antud päeval kostjale kooskõlastuste tabel. Kooskõlastuste koondtabelist (toimik lk 14) nähtub, et eskiis on kooskõlastatud Tallinna Transpordiameti, Tallinna Keskkonnaameti, XXX Linnaosa halduskogu ja XXX LOV-ga, samuti Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga. Mitmed ametid on kooskõlastamisel seadnud täiendavaid tingimusi. 21.01.2013.a on Tallinna Linnavalitsus saatnud hageja ja kostjale XXX 128 detailplaneeringu lepingu allkirjastamiseks (toimiku lk 19 -24). Seega nähtub antud tõenditest, et hageja kooskõlastas enda koostatud detailplaneeringu eskiislahenduse, kuid kogumis koos teiste tõenditega võib järeldada, et kooskõlastati eskiislahenduse muudetud variant, milleks hagejal kostja nõusolek või heakskiit puudus. Kuigi hageja teostas vajalikud toimingud kooskõlastamiseks, sai Tallinna linna ametiasutustelt heakskiidu selline lahendus, mis ei sobinud kostja vajaduste tarbeks.
59.Asjas kogutud tõendeid hinnates leiab kohus, et kuigi kostja võttis töö esimese etapina eskiislahenduse vastu, selgus selle järgneva menetluse käigus, et töös esinesid puudused ja sellisel kujul eskiislahendust kooskõlastada ei saanud. Hageja poolt koostatud esialgne eskiislahendus oli järelikult puudustega ja antud asjas ei ole leidnud tõendamist, et hageja nende puuduste eest ei vastutaks. Hageja asus töös esinenud puudusi kõrvaldama ehk koostas uue eskiislahenduse, kuid selle oleks ta pidanud enne Tallinna ametiasutustele kooskõlastamiseks esitamist uuesti kostjale üle andma, mida hageja ei teinud. Täpseid juhiseid eskiislahenduse muutmiseks hageja kostjalt ei küsinud, mistõttu hageja ei saa vabaneda vastutusest VÕS § 641 lg 3 alusel.
60.Hageja on kostjale saatnud 28.03.2013.a e-kirja (toimiku lk 27-28), milles on välja toodud, et 22.08.2011.a valmis esialgne detailplaneeringu eskiislahendus, mille eest kostja on tasunud. Järgnevalt tegid Tallinna ametiasutused eskiisile omapoolseid märkusi, milliste tulemusena tuli kas kavandada maa-alune parkla või vähendada hoone brutomahtu. E-kirjas leidis hageja, et on seda korduvalt kostjale selgitanud ning kostja teatas hagejale, et ei nõustu maa-aluse parkla rajamisega. Kirjas on hageja märkinud: "Seetõttu läksime detailplaneeringu menetluses edasi vähendatud brutomahuga, mis Teie poolt antud juhiste ja ametiasutuste nõuete valguses oli ainuvõimalik variant." Hageja on samas kirjas möönnud, et kostja arvates on ta kooskõlastanud eskiislahenduse, mis kostjale ei sobi. Hageja leidis, et kui kumbki tema pakutud variantidest kostjale ei sobinud, oleks kostja pidanud lepingu lõpetama. Hageja pakkus kostjale tekkinud olukorra lahendamiseks erinevaid võimalusi, mis kõik hõlmasid kostja poolt 1800 euro tasumist. Hageja esitatud kinnituse kohaselt (toimiku lk 38-40) jõudis tema e-kiri kostja meiliaadressile kohale. Kohtu hinnangul nähtub antud e-kirjast selgelt, et hageja muutis esialgset eskiislahendust ja kooskõlastas Tallinna linna ametiasutustega eskiislahenduse, mida hageja ise sobivaks pidas, omamata selliseks tegevuseks kostja heakskiitu või nõusolekut. Antud e-kirjast ei nähtu, et hageja oleks teinud kostjaga koostööd küsimuses, kuidas hoone mahtu vähendada või küsinud kostjalt vastavaid juhiseid. Poolte varasemast kirjavahetusest nähtub, et hageja ignoreeris kostja ettepanekuid parkimiskohtade normatiivi täpsustamiseks ja kõigi Tallinna linna ametiasutuste
nõuete kostjale edastamiseks.
61.Hageja esitatud Tallinna planeeringute registri väljavõttest (toimiku lk 36) nähtub, et XXX128 kinnistu detailplaneeringu algatamise taotlus on esitatud juba 2005.a. Enne algatamist on eskiisid esitatud 02.01.2008.a, 22.09.2011.a, 15.06.2012.a, 05.10.2012.a ning 31.01.2012.a. Kostja esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile taotluse detailplaneeringu algatamiseks 25.08.2005.a (toimiku lk 106) ehitusõiguse muutmine. Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas oma kirjades kostjale erinevaid ettepanekuid (toimiku lk 107-108). Kostja ise on oma 11.11.2011.a e-kirjas hagejale (toimiku lk 126-127) nimetanud detailplaneeringut problemaatiliseks. Kohus leiab, et kuigi eelviidatud tõendite järgi oli kostja soovidele vastava detailplaneeringu menetlemine kestnud juba pikemat aega ilma sobivate lahendusteni jõudmiseta, ei saanud hageja sellest tulenevalt siiski asuda detailplaneeringu eskiislahendust enda nägemuse järgi muutma ilma kostja heakskiiduta.
62.Pooltevahelise lepingu (toimiku lk 6-12) punkti 3.2. järgi pidi töö koostamine hõlmama asjaajamist linnavalitsuses, materjalide esitamist linnavalitsusele ja kooskõlastusprotsessi ning lepingu punkt 5.1.3. järgi oli hageja kohustatud kostjat viivitamatult teavitama asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada tööde koostamist. Lepingu punkti 5.1.5. järgi pidi hageja edastama tellijale vastavalt vajadusele koheselt igakülgset informatsiooni töö koostamise käigust. Kohus leiab, et hageja rikkus eelviidatud lepingulisi kohustusi. Hageja jättis asjaajamisel arvestamata kostja juhise esitada taotlus parkimisnormatiivi kohaldamise muutmiseks. Hageja ei edastanud kostjale kogu asjaajamisega seotud informatsiooni ning hageja ei teavitanud kostjat sellest, millisel viisil täpselt hoone mahtu vähendada. Hageja oli esmalt kostjale üle andnud puudustega töö ehk sellise eskiislahenduse, mille kooskõlastamine ei olnud võimalik. Muudetud eskiislahendust hageja kostjale üle ei andnud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja ei nõustunud kostja ettepanekutega kohtuda eskiisis vajalike paranduste tegemiseks ja lahenduste leidmiseks, vaid nõudis sellele eelnevalt kostja poolt tasu maksmist. Kuivõrd hageja kooskõlastas Tallinna linna ametiasutustega sobimatu töö, ei ole hageja tasunõue eskiislahenduse kooskõlastamise eest muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole hagejalt tööd vastu võtnud ning töö vastuvõtmata jätmine oli põhjendatud. Kuivõrd hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, tuleb hageja tasunõue kostja vastu jätta rahuldamata.
63.Kohus ei pea võimalikuks rahuldada hageja tasunõuet ka hea usu põhimõttele tuginedes. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlaõiguses tähendab hea usu põhimõte mitte isiku subjektiivset teadmist, vaid objektiivset käitumist. Heas usus käituv lepingupool arvestab teise poole huvidega ning teeb lepingu teise poolega koostööd. VÕS § 76 lg 2 järgi tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohus leiab, et hea usu põhimõtte järgi ei saa rahuldada lepingu poole tasunõuet olukorras, kus tasunõue ei ole sama lepingupoole kohustuste rikkumise tõttu sissenõutavaks muutunud. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus töövõtja kooskõlastab tellijale mittesobiva eskiislahenduse, jättes eelnevalt täitmata tellija igakülgse informeerimise ja teavitamise kohustused ning jättes arvestamata tellija soovid lahenduste leidmisel.
64.VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu ei ole sissenõutavaks muutunud, tuleb ka hageja viivisenõue jätta rahuldamata.
65.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.