lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-64808/13

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 05.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-64808/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1308
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-11-64808

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohtukoosseis

Tartu Maakohus Kalevi tn.1 kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

5.detsember 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-11-64808

Tsiviilasi

AS Krediidikassa väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS Krediidikassa (registrikood: 11344317, asukoht: A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja esindaja: Silver Eensaar (OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: Holger Märtsin (isikukood: 36309292747, elukoht:

XXXX)

hagi

Holger

Märtsin

vastu

võlgnevuse

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada AS Krediidikassa hagi Holger Märtsin vastu.
2.Välja mõista Holger Märtsin ́ilt AS Krediidikassa kasuks võlgnevus 2 442 (kaks tuhat nelisada nelikümmend kaks) eurot ja 73 senti, millest 1 221,39 eurot on tagastamata laenusumma, 472,56 tasumata intressimaksed ning 748,78 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud Holger Märtsin’i kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Krediidikassa (hageja) ja Holger Märtsin (kostja) 07.03.2008.a laenulepingu (tl 5 - 7), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 1 278,23 eurot, mille kostja kohustus tagastama koos intressidega lepingus toodud tingimustel. Kostja kohustus tasuma intressi ning tagastama laenusumma vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 8 - 9). Kostja ei tasunud laenu ning intressimakseid vastavalt maksegraafikule. Kostja, vaatamata hageja meeldetuletustele (tl 12 - 13), ei tasunud võlgnevust, mistõttu hageja ütles 21.10.2009.a laenulepingu üles (tl 14). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1 221,39 eurot, intressid 472,56 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise summas 748,78 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid kuni hagiavalduse esitamiseni summas 1 300,26 eurot, kuid on viivisenõuet vähendanud.

KOSTJA VASTUS

Kostja hagi ei tunnista, kuivõrd viimasest laenumaksest on möödas kolm aastat. Kostja palub jätta kohtukulud hageja kanda (tl. 22 - 23)

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE OSAS

Hageja nõue muutus osaliselt sissenõutavaks maksegraafiku alusel ja osaliselt lepingu ülesütlemisega. Kostja oli kohustatud tagastama laenusumma ajavahemikus aprill 2008 kuni märts 2013 tehtavate igakuiste osamaksetena. Kostja on võlgnevusest tasunud kokku 534,53 eurot. Leping öeldi üles 21.10.2009, kostjal on tasumata maksegraafiku alusel osamaksed ajavahemikus jaanuar 2009 kuni oktoober 2009. Seega nõue muutus osaliselt sissenõutavaks maksegraafiku kohaselt alljärgnevatel maksetähtaegadel: 20.01.2009 summas 54,34 eurot 20.02.2009 summas 56,50 eurot 20.03.2009 summas 56,50 eurot 20.04.2009 summas 56,50 eurot 20.05.2009 summas 56,50 eurot 20.06.2009 summas 56,50 eurot 20.07.2009 summas 56,50 eurot 20.08.2009 summas 56,50 eurot 20.09.2009 summas 56,50 eurot 20.10.2009 summas 56,50 eurot Seega oli kostjal enne lepingu ülesütlemist tasumata maksed kokku summas 562,84 eurot. Aegumine hakkas kulgema alates 01.01.2010.a ning nõue oleks aegunud 31.12.2012. Hageja esitas hagiavalduse 22.12.2011.a, seega enne hagi aegumist. Seni sissenõutavaks muutumata ja maksmata osamaksed muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Nõue oleks aegunud alates 20.10.2012.a, hageja esitas hagiavalduse 22.12.2011.a, seega enne aegumise tähtpäeva saabumist.

KOHTU PÕHJENDUSED

1.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
2.Hageja on esitanud kohtule AS Krediidikassa ja kostja vahel 07.03.2008.a sõlmitud laenulepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on hageja nõudele esitanud aegumise vastuväite.

3.Kohus leiab, et laenu tasumise osamaksed on korduvad kohustused, mille täitmise nõude aegumisele tuleb kohaldada TsÜS §-i 154. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja nõuab kostjalt osamaksete tasumist, mis muutusid sissenõutavaks alates 20.01.2009.a kuni 20.10.2009.a. Nõuete aegumistähtaeg algas 01.01.2010.a kell 00.00 ja ning nõue oleks aegunud 31.12.2012.a kell
24.00.Hageja ütles lepingu üles 21.10.2009.a. Laenumaksed, mis ei olnud lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud, muutusid korraga sissenõutavaks ning aegumistähtaeg algas TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Aegumistähtaja kulgemine algas 22.10.2009.a kell 00.00 ning nõue oleks aegunud 22.10.2012.a kell 24.00. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja on 29.12.2011.a, seega enne nõude aegumist, esitanud hagiavalduse nõude rahuldamiseks. Järelikult on aegumine peatunud ning kostja vastuväide ei ole põhjendatud.
4.VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hagiavalduse kohaselt andis hageja 07.03.2008.a sõlmitud laenulepingu alusel kostjale laenu summas 1 278,23 eurot, millest on tagastamata 1 221,39 eurot. Kostja pole vastavaid asjaolusid vaidlustanud. Kohus loeb tõendatuks, et kostja sai 07.03.2008.a sõlmitud laenulepingu alusel laenu 1 278,23 eurot, millest on tagastamata 1 221,39 eurot. Tulenevalt VÕS § 76 lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja 1 221,39 eurot tagastamata laenusumma katteks.
5.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et hageja on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab.

Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingu p 1.3.1 järgi kohustus kostja maksma intressi 4,00% kuus. Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Hageja nõuab kostjalt enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud tasumata intressimakseid summas 472,56 eurot. Kostja ei ole kohtule intressiarvestusele vastuväiteid esitanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 472,56 eurot tasumata intressimaksete katteks.

6.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg 1 ja lepingu p 1.3.1 alusel viivist 4,00% kuus tähtaegselt tagastamata laenu summalt iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, so 48% aastas. Hageja on arvestanud viivist hagiavalduse esitamiseni summas 1 300,26 eurot. Hageja on viivisenõuet vähendanud ning nõuab viivist summas 748,78 eurot. Kuivõrd kostja ei ole kohtult taotlenud viivise vähendamist, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 748,78 eurot.
7.Eeltoodu põhjal tuleb hagi rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 2 442,73 eurot, millest 1 221,39 eurot on tagastamata laenusumma, 472,56 tasumata intressimaksed ning 748,78 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja