Hageja XxxAS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Artjom X (e-post XXX) Kostja Xxx(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Tiit X (e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
XxxAS hagi Xxxvastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista XXX 433 (nelisada kolmkümmend kolm) eurot Xxx AS-i kasuks.
Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista Xxx menetluskulud 75 (seitsekümmend viis) eurot XxxAS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42).
2-13-32421 Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud liikluskindlustuse tavaleping. 15.10.2010 väljastas hageja liikluskindlustuse poliisi nr SXL38636891, mille kohaselt oli kindlustusandjaks hageja, kindlustusvõtjaks kostja, kindlustatud esemeks sõiduauto Nissan X-Trail reg. märgiga xxx ning kindlustuskaitseks nimetatud sõiduki kasutamisel tekkinud kahju vastavalt õigusaktidele (tl 47-48).
2.XxxAS-is on registreeritud kahjujuhtum, mis toimus 06.11.2010 kella 22.20-22.30 vahel Harjumaal, Viimsi vallas, Rohuneeme tee 57b juures. Kahjuteate kohaselt Xxx, juhtides sõidukit Mazda 6, reg märgiga xxx, sõitis otsa teel olnud metallist esemele, mille tagajärjel sai nimetatud sõiduk Mazda 6 kahjustada (tl 30-31).
3.Hageja hüvitas 06.11.2010 tekkinud liikluskahju kannatanule, tasudes XxxOÜ-le sõiduki Mazda 6, reg märgiga xxx taastusremondi eest 369 eurot (tl 49) vastavalt XxxOÜ 10.06.2011 arvele nr 1211085187 (tl 50).
4.Harju Maakohtu 31.01.2011 otsusega kriminaalasjas 1-11-72 mõisteti kostja süüdi karistusseadustiku § 424 järgi, so mootorsõiduki Nissan X-Trail juhtimise eest joobeseisundis 06.11.2010 kella 22.20 ajal Harjumaal, Viimsi vallas, Rohuneeme tee 57 juures (tl 44-46).
5.04.07.2013 esitas hageja kohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 478 euro saamiseks. 02.09.2013 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond vastuväite esitamise tõttu andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
6.18.09.2013 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu võla saamiseks. 20.09.2013 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
7.Hageja palub kostjalt välja mõista kindlustushüvitise 369 eurot, käsitluskulu 64 eurot ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises LKindlS § 7 lg 1, § 26 lg 3, § 48 lg 2 p 2, § 48 lg
8.Hageja märgib, et: • sõiduk Mazda 6 reg märgiga xxx sõitis otsa sõidukist Nissan X-Trail reg märgiga xxx eraldunud vedrule ning selle tagajärjel sai sõiduk Mazda 6 kahjustada; • sõiduki Mazda 6 juht ei saanud vedrule otsasõitu vältida. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja märgib, et: • ei ole tõendatud, et sõidukilt Nissan X-Trail eraldunud vedru põhjustas sõidukile Mazda 6 kahju; • sõiduki Mazda 6 juht oleks saanud vedrule otsasõitu vältida.
2-13-32421 Kohtu põhjendused
11.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
12.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
1.Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
13.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
15.Kohus juhindub antud asja lahendamisel liikluskindlustuse seadusest (LKindlS) ja võlaõigusseadusest (VÕS). LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindlS § 26 lg 3 kohaselt on liikluskahju sõidukilt või koormast eraldunud osade, samuti muude esemete liikumise tagajärjel tekkinud kahju, mis on põhjuslikus seoses sõiduki liikumisega. Seejuures on oluline, kas kokkupõrge eelnimetatud asjadega toimus kannatanu süül või mitte ja kas kannatanu oleks saanud õnnetust vältida. LKindlS § 48 lg 2 p 2 kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
16.Puudub vaidlus ning kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud liikluskindlustuse tavaleping. 15.10.2010 väljastas hageja liikluskindlustuse poliisi nr SXL38636891, mille kohaselt oli kindlustusandjaks hageja, kindlustusvõtjaks kostja, kindlustatud esemeks sõiduauto Nissan X-Trail reg. märgiga xxx ning kindlustuskaitseks nimetatud sõiduki kasutamisel tekkinud kahju vastavalt õigusaktidele (tl 47-48). XxxAS-is on registreeritud kahjujuhtum, mis toimus 06.11.2010 kella 22.20-22.30 vahel Harjumaal, Viimsi vallas, Rohuneeme tee 57b juures. Kahjuteate kohaselt Xxx, juhtides sõidukit Mazda 6, reg märgiga xxx, sõitis otsa teel olnud metallist esemele, mille tagajärjel sai nimetatud sõiduk Mazda 6 kahjustada (tl 30-31). Hageja hüvitas 06.11.2010 tekkinud liikluskahju kannatanule, tasudes XxxOÜ-le sõiduki Mazda 6, reg märgiga xxx taastusremondi eest 369 eurot (tl 49) vastavalt XxxOÜ 10.06.2011 arvele nr 1211085187 (tl 50). Harju Maakohtu 31.01.2011 otsusega kriminaalasjas 1-11-72 mõisteti kostja
2-13-32421 süüdi karistusseadustiku § 424 järgi, so mootorsõiduki Nissan X-Trail juhtimise eest joobeseisundis 06.11.2010 kella 22.20 ajal Harjumaal, Viimsi vallas, Rohuneeme tee 57 juures (tl 44-46).
17.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjale kuuluvast sõiduautost Nissan X-trail reg märgiga xxx eraldunud esitelje vedru tekitas sõidukile Mazda 6, reg märgiga xxx kahjustusi ning kas sõiduki Mazda 6 juht oleks saanud vedrule otsasõitu vältida.
18.Kohus leiab, et kohtule esitatud Põhja Prefektuuri 29.11.2010 väärteomenetluse lõpetamise määrusega väärteosasjas 2302.10.018552 (tl 32-33), tunnistajate Xxx ja Xxxülekuulamise protokollidega (tl 34-39) ja Põhja Prefektuuri sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle juurde kuuluvate fotodega on tõendatud, et 06.11.2010 kella 22.20 ajal Harjumaal, Viimsi vallas, Rohuneeme teel juhtis kostja endale kuuluvat sõiduautot Nissan X-Trail registreerimismärgiga xxx, mis kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja kivihunnikusse Rohuneeme tee 57 juures, kust rikošetiga sõitis tagasi teele ning sooritas külgkokkupõrke sõiduautoga Volvo S80 registreerimismärgiga xxx. Kolmas sõiduauto Mazda 6 reg märgiga xxx sai vigastada liiklusõnnetuse põhjustanud kostjale kuuluvalt sõidukilt Nissan X-trail reg märgiga xxx eraldunud esitelje vedrule otsa sõites. Seega on tõendatud kostja poolt kahju tekitamine sõidukile Mazda 6 reg märgiga xxx. Kostja leiab, et kui politsei fototabeli foto nr 22 (tl 43) vedrust on tehtud pärast vedru liigutamist sündmuskohal ja see liigutamine ei ole nõuetekohaselt fikseeritud, ei oma foto nr 22 tõenduslikku iseloomu ning foto nr 22 ei tõenda, et fotol olev vedru on eraldunud sõidukilt Nissan pärast liiklusõnnetust. Liiklusseaduse (LS) § 169 lg 6 kohaselt sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Vastavalt tunnistaja Xxxülekuulamise protokollile kutsus Xxxsündmuskohale Mazda abi, kes aitas auto alla jäänud vedru eemaldada (tl 36). Seega asjaolu, et fotol nr 22 kujutatud Nissan X-Trail esitelje vedru asetseb maapinnal, ei tõenda kohtu hinnangul seda, et vedru oli sellises asendis vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist. Lähtuvalt Xxxütlustest, eemaldas Mazda abi kõnealuse vedru sõiduki Mazda 6 alt. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendatud, et Nissanist eraldunud vedru eemaldati Mazda 6 alt enne politsei saabumist ning seega ei ole tõendatud LS § 169 lg 6 rikkumine. Kõnealune foto nr 22 võib olla tehtud selleks, et jäädvustada Nissan XTraili vedru väljanägemine, mitte selle asetsemine pärast liiklusõnnetuse toimumist. Kohus leiab, et isegi kui vedru eemaldamisel enne politsei saabumist rikuti LS § 169 lg-s 6 sätestatud nõudeid ning fotol nr 22 ei ole tõenduslikku tähendust, ei lükka see ümber Põhja Prefektuuri 29.11.2010 väärteomenetluse lõpetamise määruses väärteoasjas 2302.10018552 tuvastatud asjaolusid ja tunnistajate Xxx ja Xxxütlusi, milliste kohaselt tekitas sõidukile Mazda 6 kahju sõidukist Nissan XTrail eraldunud esitelje vedru. Seetõttu leiab kohus, et kostja vastuväited ja tuginemine LS § 169 lg 6 rikkumisele on otsitud ja ainetud. Kohus leiab, et kogumis kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja sõidukist eraldunud esitelje vedruga põhjustati kannatanule kahju. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kannatanu oleks saanud vedrule otsasõitu vältida ning otsasõit toimus kannatanu enda süül. Liiklusõnnetus juhtus 06.11.2010 kella 22.20-22.30 vahel, seega pimedal ajal. Tunnistajate Xxx ja Xxxülekuulamise protokollidest nähtub, et Rohuneeme poole sõitvad autod sõitsid üle teele paiskunud auto osade, kuna oli pime ja tumedat värvi autoosi polnud võimalik märgata (tl 34-39). Tõendamata on kostja väide, et sõidukitest möödumise momendil olid kõik võimalikud sõidukist eraldunud detailid sõiduteel fikseerunud ehk liiklejale tuvastatavad. Arusaamatuks jääb, mil viisil oli seda tehtud. Tunnistaja Xxx ja Xxxantud ütlustest ja politsei poolt koostatud materjalidest tuleneb, et Volvo ja Nissani vaheline kokkupõrge, Nissani otsasõit kivihunnikusse ja sõiduki Mazda 6 otsasõit vedrule toimusid ajavahemikul kella 22.20st kuni 22.30ni. On usutav, et selle aja jooksul ei suudetud teele paiskunud autoosi veel tähistada. Vastupidine tõendatud ei ole. Kohus leiab, et pelgalt tänavavalgustuse olemasolu ei tähenda, et autojuhil on võimalik märgata tumedal asfaltpinnal tumedaid autoosi. Tänavavalgustus ei ole kogu ulatuses ühtlane. Asjaolu, et liiklusõnnetuses osalenud Volvo S-80 juht ei lülitanud sisse ohutulesid, ei oma tähendust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kannatanul ei olnud võimalik otsasõitu sõidukist Nissan X-Trail eraldunud esitelje vedruga vältida.
2-13-32421 Eeltooduga on tõendatud, et 06.11.2010 kella 22.20-22.30 ajal sõitis Mazda 6 reg märgiga xxx sõiduki juht otsa eelnevalt toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel kostjale kuuluvast sõidukist Nissan X-Trail reg märgiga xxx eraldunud esitelje vedrule, mis põhjustas sõidukile Mazda 6 kahjustusi ning otsasõitu vedrule ei olnud kannatanul võimalik vältida. Puudub vaidlus ning Harju Maakohtu 31.01.2011 otsusega (tl 44-46) on tõendatud, et kostja juhtis sõidukit Nissan X-Trail joobes seisundis. Hageja on hüvitanud kannatanule tekkinud kahju summas 369 eurot (tl 49-50) ning kandnud vastavalt Salva Kahjukäsitluse OÜ-ga sõlmitud lepingu (tl 51) alusel kahjukäsitluskulusid summas 64 eurot. Kohus leiab, et kahjujuhtumi käsitluskulu on põhjendatud ning kostja ei ole sellele ka vastuväiteid esitanud. LKindlS § 48 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel on hagejal tagasinõue kostja vastu kindlustushüvitise ja käsitluskulu hüvitamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 433 eurot, so kindlustushüvitise summas 369 eurot ja käsitluskulu summas 64 eurot. Menetluskulud
19.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagis ja palub kostjalt välja mõista riigilõivu kokku 75 eurot sh maksekäsu kiirmenetluses makstud riigilõiv 45 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.