Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Mare Merimaa, Malle Seppik
Määruse tegemise aeg ja koht
05.12.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-56450
Tsiviilasi
AS Krediidikassa hagi T M vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagi hind
3122, 76 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.10.2013 lihtmenetluses tehtud otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T M apellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja AS Krediidikassa (RK 11344317), lepinguline esindaja Uljana Feldman Kostja T M (IK xxxxxxxxxxx elukoht apellatsioonkaebuse järgi xxxxxxxxxxxxxxxx Tallinna Rahvastikuregistri järgi alates 09.09.2013 xxxxxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Keelduda T M poolt Harju Maakohtu 15.10.2013 otsusele tsiviilasjas nr. 2-12-56450 esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale peale käesoleva määruse jõustumist. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebe kord Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud AS Krediidikassa esitas 31.12.2012 Harju Maakohtule hagi T M vastu võlgnevuse 1561, 43 euro, intressi 270, 17 euro ja viivise 1291, 15 euro väljamõistmiseks.
Hageja ja kostja vahel 11.09.2008 sõlmitud laenuleping kohaselt sai kostja hagejalt laenu 1597, 79 eurot. Kostja oli kohustatud teostama laenulepingu katteks makseid igakuiselt perioodil 15.10.2008-15.09.2013. Kostja teostas makseid kuni 15.02.2009. Intresside nõue kuni lepingu ülesütlemiseni on 703, 48 eurot, kuid hageja nõuab intresse summas 270, 17 eurot. Kostja on olnud viivituses perioodil 26.01.2010-27.12.2012 ning hageja nõuab kostjalt viivise 1291, 15 euro tasumist. Hageja on laenulepingu seoses võlgnevusega öelnud üles 26.01.2010. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hagiavaldusest tulenevalt võib teha järelduse, et võlgnevus on tekkinud alates 15.10.2008, seega on haginõue perioodi 15.10.200815.10.2011 osas aegunud. Enne hagi esitamist ei ole hageja kostjale ühtegi kirja või pretensiooni saatnud. Hageja ei ole tõendanud hagi suurust. Kostja ei ole kõrvale hoidunud võla tasumisest. Hageja ei ole teatanud kostjale võlgnevuse olemasolust, vaid on selle asemel asunud arvestama viiviseid. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks 3122, 76 eurot, millest põhivõlgnevus 1561, 44 eurot, intress 270, 17 eurot ja viivis 1291, 15 eurot ning menetluskulu 650 eurot, millest riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulu 400 eurot ning viivise protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg. 1 teises lauses ettenähtud määras. Pooltel ei ole vaidlust, et poolte vahel on sõlmitud 11.09.2008 laenuleping. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et nimetatud leping on hageja poolt ühepoolselt üles öeldud. Vaidlust ei ole ka sisuliselt nõutud summade suuruse üle. Hageja nõue kostja vastu oli suunatud lepingu järgi üleantud raha tagastamisele. Kuivõrd laenulepingu p. 1.2 kohaselt tuli laen tagastada ja intress tasuda osamaksetena, on tegemist korduvate kohustustega. Seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel kohaldada TsÜS § 154, mille järgi algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega hagiavalduses esitatud nõuded ei ole aegunud. Hageja nõuded on muutunud sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega, mistõttu hagejal oli õigus nõuda laenu täies ulatuses tagastamist. Hagejal ei olnud kohustust edastada kostjale 26.01.2010 laenulepingu ülesütlemise teadet tähitud kirjana, mistõttu ei ole hagejal võimalik tõendada, millisel konkreetsel kuupäeval on kostja nimetatud teate saanud kätte. Seega ei ole alust eeldada, et kostja nimetatud teatist kätte ei saanud ning ei saanud sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg. 3 esimese lause kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja võlgnevus tekkis alates 15.02.2009. Hageja on selgelt välja toonud intressi ja viiviste arvutamise perioodi ning nimetatud nõuete kujunemise. Kostja on põhinõude tasumisega hageja ees viivituses. Vastavalt pooltevahelisele lepingule kohustus kostja makse viivitamisel hagejale maksma viivist seaduses sätestatud määras. Seega on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud.
2(3)
Edasine menetlus T M ei nõustunud maakohtu otsuses väljamõistetud viivise ja menetluskuludega ja esitas apellatsioonkaebuse. Kohus ei arvestanud, et kostja ei saanud kätte võlausaldaja teadet võlgnevuse kohta ja laenulepingu ülesütlemise avaldust ja kohus on alusetult juhindunud TsÜS § 69 lg. 3 sätetest. Hageja ei ole järginud hea usu põhimõtet, jättes kostja teavitamata võlgnevusest ja asudes selle asemel arvestama viivist. Kohus ei teinud kõike endast sõltuvat, et asi lahendada kompromissiga. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Tsiviilkolleegium leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg. 21 alusel keelduda. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg. 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v. a. juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega ebaõigelt hinnanud tõendeid. Laenuandja saatis teatise võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise avalduse laenulepingus osundatud kostja elukoha aadressile, milline oli rahvastikuregistri andmetel kostja elukohaks perioodil 29.03.2007 kuni 29.07.2012. Kostja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid asjaolude kohta, mis kinnitaks, et tal ei olnud saadetuga võimalik tutvuda. Laenusaajana oli kostja kohustatud tasuma laenu tagastamiseks igakuised osamaksed laenulepingus näidatud hageja kontole ilma arveid saamata. Laenulepingus oli sätestatud ka viivise tasumise kohustus. Seega ei ole hageja viivise nõue hea usu põhimõtte vastane. TsMS § 405 lg. 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuna hageja rahaline nõue ei ületanud põhinõude osas 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg. 1 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus menetluskulude väljamõistmisel materiaalõigusnorme õigesti kohaldanud. Asjas ei nähtu ka menetlusõigusnormide rikkumist. Seega ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Malle Seppik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.