Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1.3 Kostjal II on õigus kompromissi summa tasuda hagejale ka ennetähtaegselt. 1.4 Juhul, kui kostja II ei tasu kokkulepitud kompromissi summat hiljemalt ühe kuu jooksul peale selle kinnitamist kohtu poolt on hagejal õigus nõuda kostjalt II kogu hagisumma kohest tasumist. Eelnevast tulenevalt tekib hagejal ka õigus esitada käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja II varale. Kostja II eelnev informeerimine kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik. 1.5 Kokkulepitud tasumistähtaja rikkumisel kohustub kostja II tasuma hagejale viivist kohtule esitatud hagi nõude summalt iga makse tähtpäevast möödunud päeva eest vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud seadusjärgse viivise määrale. Viivise arvestamine lõppeb kogu hagi nõude summa tasumise päeval. 1.6 Kõik kostjal II ja hagejal tekkinud menetluskulud, mis on seotud hagiga ja mille osas käesolevas kompromissis erikokkulepe puudub (sealhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning kõik muud kohtu- ja kohtuvälised menetluskulud), jäävad poolte endi kanda. 1.7 Hageja kinnitab, et peale kompromissi punktis 1.1. nimetatud kompromissi summa, 20 000 eurot, tasumist kostja II poolt, puudub hagejal kostja II vastu liisingulepingust nr XXX ja käenduslepingust nr XXX tulenev mistahes nõue või pretensioon.

2-12-19316 Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgituseks: tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) esitas 15.05.2012 hagi XXX ja XXX vastu 23 014,77 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. 15.11.2013 esitasid hageja ja kostja II kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Hageja ja kostja II kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ning lühendavad kokkuleppel TsMS § 64 lg 2 alusel TsMS § 661 lgs 2 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega menetluse lõpetamise määrusele 3 päevani kompromissi kinnitava kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja II on kompromissis leppinud kokku menetluskulude kandmises; menetluskulud, mille suhtes kompromissis erikokkulepe puudub, jäävad hageja ja kostja II endi kanda. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.