Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

esitamast mistahes andmeid või informatsiooni. Hageja ei ole esitanud vaatamata nõudmistele halduslepingut, väites et ühtegi lepingut sõlmitud ei ole, seega ei ole tal ka õigust arveid esitada. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Puudub vaidlus, et kostja on XXX asuva korteriomandi omanik. Esmalt tuleb lahendada küsimus, kas hageja on XXXkorteriomanike ühisuse valitseja ning kas tal on seega õigus kostjale arveid esitada. 15.12.2010 XXX korduskoosoleku protokolli (t lk 16-20) kohaselt on mh kinnitatud hageja kolmeks aastaks XXX maja valitsejaks. Korteriomandiseadus (KOS) § 20 lg 1 kohaselt valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. KOS § 19 lg 2 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Lõike 3 kohaselt kui üldkoosolek on käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub valitseja kokku uue üldkoosoleku, kes on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Seega puudub korduskoosolekul kvooruminõue. 15.12.2010 korduskoosoleku registreerimislehe kohaselt osales koosolekul 12 korteri omanikud, majas asub 34 korterit. Kostja ei ole iseenesest vaidlustanud asjaolu, et 15.12.2010 koosolek toimus. Samuti ei ole kostja esitanud väiteid, mis annaks kohtul alust asuda seisukohale, et 15.12.2010 koosoleku näol ei olnud tegu korduskoosolekuga või et korduskoosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud. Seega ei saa kohus asuda seisukohale, et 15.12.2010 koosoleku otsus on tühine KOS § 19 nõuete rikkumise tõttu. Korduskoosoleku otsused on protokollitud, seega on täidetud ka korteriomanike üldkoosoleku otsustele sätestatud kirjaliku vormi nõue. Kostja hinnangul ei kajasta protokoll koosolekul tegelikult räägitut ning hageja peab esitama notariaalselt kinnitatud protokolli. KOS § 20 lg 4 kohaselt tõendab vajaduse korral valitseja oma volitusi käesoleva seaduse § 18 lõikes 6 käsitletud korteriomanike üldkoosoleku notariaalselt kinnitatud protokolliga. Kohtu hinnangul puudub käesoleval juhul vajadus notariaalselt kinnitatud protokolli esitamiseks, kuna see ei oma tähtsust asja lahendamisel. Notariaalse kinnitatuse nõue ei ole valitseja volituste tõendamiseks kohustuslik. Käesoleval juhul on protokolli kohaselt valitseja valitud kolmeks aastaks, kostja väitel aga otsustati hagejaga koostööd mitte jätkata. Kohus juhib tähelepanu, et notariaalse kinnitamise puhul kinnitatakse kirjaliku dokumendi allkirjastaja allkiri ning ei kontrollita dokumendi sisu, mh seda, kas protokoll vastab tegelikult räägitule. Kostja väitel taotleb ta koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. KOS § 15 lg 4 kohaselt saab otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda otsuse vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul, välja arvatud siis, kui otsus läheb vastuollu õigusnormiga, millest ei saa korteriomanikud kokkuleppe ega otsusega kõrvale kalduda. Otsuse vastuvõtmisest on möödas rohkem kui üks kuu. Lisaks on kohus seisukohal, et kostja on hageja tegutsemise valitsejana sisuliselt heaks kiitnud kuna kohtule teadaolevalt on kostja esitanud vastuväiteid hageja tegevuse osas alles käesolevas kohtumenetluses. Kuivõrd valitseja nimetamine on korteriomanike pädevuses, valitseja nimetamine on toimunud korduskoosolekul, mis võimaldab vastu võtta kehtivaid otsuseid vaatamata häälteenamuse tingimuse täitmata jätmisele, ning otsused on protokollitud, leiab kohus, et korteriomanike

15.12.2010 otsused on kehtivad. Hagejal on valitsejana õigus nõuda kostjalt esitatud arvete tasumist. Väär on kostja seisukoht, et kuna hagejaga ei ole haldamislepingut sõlmitud (t lk 145), ei ole hagejal õigust kostjale arveid esitada. Kohus selgitab, et hageja kui valitseja on korteriomanike ühisuse esindaja, kelle esindusõigus tuleneb üldkoosoleku otsusest. Valitseja ja haldaja võivad kuid ei pruugi olla sama isik. Kohus jätab tähelepanuta kostja väited hageja poolt kohustuste rikkumise kohta, mis toimusid enne käesoleva haginõude aluseks olevat perioodi, kuna nimetatud väited on asjakohatud ning tõendamata. Kohus märgib, et juhul, kui valitseja rikkus oma kohustusi (ei tegelenud aastaid maja haldamisega, keeldus esitamast andmeid, esitas valearveid), oli korteriomanikel võimalus valitseja tagandada ja nimetada uus valitseja KOS § 20 lg 1 alusel. Kohtule teadaolevalt ei ole korteriomanikud nimetatud õigust kasutanud. Hageja nõue tuleneb 31.10.2012-31.03.2013 kostja poolt tasumata jäetud arvetest (t lk 9-15). Hageja osutab ise või vahendab korteriomanike ühisusele kaasomandi eseme korrashoiuks või sihipäraseks kasutamiseks vajalikke teenuseid, jagades teenustega seotud kulud korteriomandite vahel vastavalt arvestite näitudele või korteriomandi üldpinnale. Hageja kulu kujuneb teenusepakkujate poolt esitatud arvete, ühisuse otsuse või tarbitud teenuse koguse korrutamisel teenuse tasuga (t lk 27-75). KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid talle hageja poolt esitatud arvete suuruse osas. Asjas ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis annaks alust asuda seisukohale, et kostjale ei ole arvetel näidatud teenuseid (soojus, elekter, prügivedu jne) osutatud, mistõttu kostjal ei ole õigus jätta täies ulatuses arved tasumata. Samuti ei tulene kohtule esitatud asjaoludest, et kostja oleks teenuste eest tasunud kellelegi teisele, näiteks otse teenusepakkujatele. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1 295,95 eurot ning viivise alates 06.05.2013 summalt 1 276,74 eurot määras 0,022% päevas. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.