X Xi (X) hagi kohtutäitur Kaire Põltsi (Põlts), Osaühingu Strantum ja Foxtertakso OÜ vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning omandiõiguse tuvastamiseks osaühingu Adora Grupp osale ja selle väljanõudmiseks
Menetlusosalised
Hageja: X X (isikukood x); Kostja I: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (asukoht Tartu mnt 16b, 10117 Tallinn); Kostja I lepingulised esindajad: advokaadid Elmer Muna ja Evelin Prunt; Kostja II: Osaühing Strantum (registrikood 10731164, asukoht Kooli 2a, X alevik, Harku vald, Harjumaa) Kostja II lepinguline esindaja advokaat Taivo Ruus; Kostja III: Foxtertakso OÜ (registrikood 14014939, asukoht Loitsu 10, 10151 Tallinn); Kostja III sexslik esindaja X X
Asja arutamine kohtuistungil
03.12.2019
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata X Xi (X) hagi kohtutäitur Kaire Põltsi (Põlts), Osaühingu Strantum ja Foxtertakso OÜ vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, omandiõiguse tuvastamiseks OÜ Adora Grupp osale ja selle väljanõudmiseks Foxtertakso OÜ-lt.
2.Parandada 3. detsembri 2019.a. kohtuistungi protokolli teisel lehel tunnistaja X Px ütlustes ekslikult märgitud hageja nimi, lugedes õigeks hageja nimeks „X X“ Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
4.Jätta kohtutäitur Kaire Põltsi, OÜ Strantum ja OÜ Foxtertakso menetluskulud X Xi kanda.
5.Välja mõista X Xilt kohtutäitur Kaire Põltsi kasuks tema menetluskulude katteks 8595 eurot.
6.Välja mõista X Xilt kohtutäitur Kaire Põltsi kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Välja mõista X Xilt OÜ Strantum kasuks tema menetluskulude katteks 4403 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Sexses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Sexses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.20.03.2018 tegi Harju Maakohus 2-17-124418 tagaseljaotsuse, millega mõisteti X Xilt OÜ Strantum kasuks välja põhivõlga 6980,94 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseid 924,29 eurot ja edasiulatuvat viivist 0,02 % päevas põhivõlgnevuselt kuni põhivõla tasumiseni ning menetluskulud 725 eurot (I kd t/ 11).
2.21.03.2018 esitas Strantum OÜ täitmisavalduse kohtutäitur Kaire Põltsile.
3.Kohtutäitur Kaire Põlts tegi 22.03.2018 täitmisteate võlgnikule ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (I kd t/l 8 ja 9).
4.X X oli teadlik tagaseljaotsuse tegemisest tema suhtes.
5.X X oli teadlik ka sellest, et kohtutäitur Kaire Põlts arestis tema pangakonto.
6.Foxtertakso OÜ ostis 01.10.2018 kohtutäitur Kaire Põltsi poolt läbi viidud enampakkumise käigus OÜ Adora Grupp osaku 7500 euro eest.
7.Nimetatud tehingu tulemusena sai Foxtertakso OÜ Adora Grupp OÜ osa omanikuks ja Adora Grupi juhatuse liikmeks sai X X. X Xi hagi ja selle põhjendused.
8.13.11.2018.a. esitatud hagiavalduses ja selle hilisemates täpsustuses väidab X X, et: - perioodil 23.05.2018 - 05.07.2018 on kohtutäitur arestinud tema arvelduskontolt kokku 8723,54 eurot, mis tähendab, et kohtutäitur on kogu tsiviilasjas 2-17-124418 tuleneva nõude rahuldanud hiljemalt 05.07.2018 hageja SEB Panga kontol oleva aresti tulemusena; - hageja avastas alles 01.11.2018, et äriregistris on tehtud temale kuuluva ettevõtte Adora Grupp OÜ, kohta muudatus, mille kohaselt ei ole hageja enam Adora Grupi osanik ega juhatuse liige;
- samal päeval sai ta väljaandest Ametlikud Teadaanded teada, et kohtutäitur Kaire Põlts on 27.06.2018 arestinud OÜ Adora Grupp osa ja kuulutanud selle müümiseks 01.10.2018 välja enampakkumise alghinnaga 1500 eurot; - kohtutäitur edastas hagejale alles 12.11.2018 e-kirjaga Adora Grupp OÜ osade arestimisakti ning on 30.10.2018 koostanud enampakkumise akti, mille kohaselt on kohtutäitur müünud Adora Grupp osa Foxtertakso OÜ-le 7500 euro eest; - hageja esitas 09.11.2018 kaebuse kohtutäituri tegevusele, milles tugines asjaolule, et kohtutäitur on jätnud hagejale kätte toimetamata täitmisteate ja muud olulised dokumendid ning on müünud enampakkumisel hageja teadmata Adora Grupp OÜ osa naeruväärselt madala alghinnaga (1500 eurot) arvestamata, et Adora Grupile kuulub kinnisvara, mille väärtus on minimaalselt ca 250 000 eurot; - kohtutäitur on müünud kostjale kuulunud Adora Grupp OÜ osa, kuigi selleks puudus vajxs või õiguslik alus, sest kohtutäitur on täitmisel oleva nõude rahuldanud hageja arvelduskontodelt arestitud summade arvel või kui kogu nõue siiski ei saanud täidetud, oleks täitur mistahes nõude hageja vastu saanud täita, arestides hageja arvelduskontol olevad ülejäänud vahendid.
9.Hageja palub esitatud hagis tunnistada kohtutäitur Kaire Põltsi poolt läbi viidud enampakkumine kehtetuks TMS § 223 lg 1 alusel ning põhjusel, et enampakkumine toimus tühise arestimise alusel ja enampakkumise korraldamisel rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. Täiendavalt nõuab hageja kostjalt III Adora Grupp OÜ osa väljaandmist Foxtertkso OÜ ebasexslikust valdusest AÕS § 80 lg 1 alusel.
10.Hageja on seisukohal, et hagi on esitatud tähtaegsalt ehk 30 päeva jooksul enampakkumise akti hagejale kättetoimetamisest, sest kohtutäitur saatis talle enampakkumise akti alles 12.11.2018.
11.Adora Grupp OÜ osa arestimine on hageja väidetel tühine TMS § 55 p 2 kohaselt, sest hagejale ei ole kätte toimetatud täitmisteadet ja teadet osaühingu osa enampakkumisel müügi kohta, mida kohtutäitur pidi tegema TMS § 10 lg 1 alusel. Adora Grupp osade võõrandamine on seega toimunud tagaselja ning ilma hageja võimaluseta müügiprotsessis osaleda, müügihinda vaidlustada või muul viisil oma õigusi efektiivselt kaitsta.
12.Hageja leiab, et Adora Grupp osa arestimine ja müük on tühine ka TMS § 55 p 4 kohaselt, sest hagejat ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses osaleda, mis tõi kaasa tema õiguste rikkumise. Isegi kui täitmisteade oleks hagejale kätte toimetatud, siis ei ole hagejal olnud võimalust oma õigusi efektiivselt kaitsta kohtutäituri eksitava tegevuse tõttu.
13.Kõigepealt on kohtutäitur rahuldanud kogu täitedokumendist tuleneva võlgnevuse hageja pangakonto arvelt enne enampakkumise väljakuulutamist 01.10.2018 ning teiseks ei teavitatud kohtutäitur hagejat Adora Grupp OÜ osa enampakkumisest ega selgitatud, miks see on vajalik hoolimata hageja võlgnevuse rahuldamisest. Nimetatu tulemusel on hagejale tekkinud oluline kahju ja Adora Grupp osa arestimine on TMS § 55 p 4 kohaselt tühine, mistõttu on tühine ka osa müümine ja enampakkumine tuleks tunnistada kehtetuks.
14.Hageja on ka seisukohal, et kohtutäitur on rikkunud enampakkumise läbiviimisel selle olulisi tingimusi. Näiteks on selleks enampakkumisest teatamata jätmine, samuti müüdava asja hinnaga seonduvad küsimused. Hageja leiab, et kohtul on diskretsiooniõigus sisustamaks TsMS § 223 lg-s 1 sätestatud õigusmõistet „enampakkumise oluline tingimus“. Varasema kohtupraktika kohaselt on enampakkumisest teatamata jätmine enampakkumise oluline tingimus, mille rikkumine annab aluse enampakkumise kehtetuks tunnistada. Ka müüdava asja hinnaga seotud küsimused on hageja hinnangul enampakkumise olulised tingimused.
15.Hageja sõnul müüs kohtutäitur Adora Grupp OÜ osa ilmselgelt liiga odavalt. Kõigepealt pani kohtutäitur Adora Grupp osa müüki alghinnaga 1500 eurot, mis on oluliselt odavam
isegi osaühingu osa nimiväärtusest (2557 eurot), rääkimata selle tegelikust turuväärtusest. Kohtutäituril on TMS § 74 lg 5 kohaselt kohustus asja hindamisel lähtuda selle harilikust väärtusest, kui hageja või sissenõudja ei ole vara arestimise juures. Kuna hageja ei olnud vara arestimise juures, oli kohtutäituril kohustus lähtuda Adora Grupp OÜ osa hinna määramisel selle harilikust väärtusest. Kohtutäitur ei ole osaühingu osa hindamisel arvesse võtnud ka ühtegi osaühingu osa harilikku hinda kujundavat asjaolu, vaid on müünud osaühingu osa ilmselgelt madala alghinnaga, mis ei vasta osa turuväärtusele, tekitades sellega hagejale märkimisväärset kahju. Kõigepealt on kohtutäitur jätnud osaühingu osa hindamisel tähelepanuta Adora Grupp 2017. majandusaasta aruande, mis oli alates 06.02.2018 äriregistris kättesaadav ning mille kohaselt oli tegemist tegutseva renditeenust osutava äriühinguga, mille 2017. aasta müügikäive oli 65 000 eurot ning puhaskasum 13 000 eurot, ning äriühingu varad ületavad majandusaasta aruande kohaselt äriühingu kohustuste suurust neljakordselt (varad 480 000 eurot, kohustused 123 000 eurot). Teiseks jättis kohtutäitur kontrollimata kinnistusraamatu andmed, mille kohaselt kuulub Adora Grupp OÜ ainuomandisse kolm kinnistut (x) Tegemist on väärtuslike ärieesmärkidel kasutatavate kinnistutega (hostel, ilusalong ja bürxuumid). Kolmandaks on kohtutäitur jätnud hindamata Adora Grupp OÜ kinnistute väärtuse ja selle mõju Adora Grupp osa hinnale. Kinnistute väärtus on 26.01.2018, 06.09.2017 ja 23.02.2018 teostatud hindamisaktide kohaselt kokku 250 000 eurot. Infot Adora Grupp kinnisvara väärtuse kohta oleks saanud täitur 2017. majandusaasta aruandest, mille kohaselt oli Adora Grupp OÜ kinnisvarainvesteeringute jääkmaksumus ca 290 000 eurot. Kui täitur ei olnud pädev vara iseloomust tulenevalt sellele hinda määrama, siis oleks ta pidanud TMS § 74 lg 6 kohaselt osa väärtuse laskma hinnata eksperdil, kuid kohtutäitur ei teinud ka seda, vaid müüs Adora Grupp OÜ osa suvalise alghinnaga 1500 eurot ehk oluliselt alla hariliku väärtuse, rikkudes sellega enampakkumise olulist tingimust.
16.Hageja leiab, et osaühingu osa müümine oli ka ebavajalik, kuna kohtutäitur oleks saanud võlgnevuse rahuldada hageja omandiõigust vähem riivavamal viisil. Kõigepealt oli osaühingu osa arestimine ja müük nõude suurust arvestades ülimalt ebaproportsionaalne. Teiseks on kohtutäitur osaühingu osa arestimisega rikkunud TMS § 53 lõikes 1 sätestatud ülearestimise keeldu. Osa arestimise hetkeks (27.06.2018) oli täitur hageja pangakonto arestimisest saxd vahenditest võlgnevust rahuldanud summas x09,41 eurot. Seega arestis täitur ainuüksi hindamisaktide kohaselt vähemalt 250 000 eurot väärt olnud osaühingu osa ca 2400-eurose võlgnevuse rahuldamiseks. Kolmandaks, lubab TMS § 53 lg 1 erandina arestida suurema väärtusega vara, kui nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Käesoleval juhul oli nõude rahuldamine muul viisil ilmselgelt võimalik, sest hageja kontole laekus regulaarselt raha ja puudus põhjus arvata, et kogu võlgnevust pangakontode arestist rahuldada ei saa 05.07.2018 seisuga oli kohtutäitur hageja pangakontode arvelt võlgnevuse rahuldanud 8723,54 euro ulatuses. Pärast 05.07.2018 kandis hageja pangakontole enne enampakkumise väljakuulutamist veel 3200 eurot. Kui pärast 05.07.2018 jäi mingi osa hageja võlgnevusest veel rahuldamata, siis oleks hageja kontole kuni 01.10.2018 laekunud vahenditest selle rahuldamiseks piisanud. Kuna hageja kontole laekus korduvalt ning regulaarse intervalliga Adora Grupp OÜ juhatuse liikme tasu ei saanud täitur vara müüki õigustada väitega, et ei saanud pikema aja jooksul võlgnevust rahuldada. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur hageja osaühingu osa arestimise ning müümisega rikkunud TMS § 53 lõiget
17.Hageja on seisukohal, et Foxtertakso OÜ valdab eeltoodust tulenevalt hagejale kuuluvat OÜ Adora Grupp OÜ osa õigusliku aluseta, mistõttu on hagejal AÕS § 80 lg 1 alusel nõudeõigus Foxtertakso OÜ vastu Adora Grupp OÜ osa väljaandmiseks, sest hageja on
äriregistrist eemaldatud ja Foxtertakso OÜ on äriregistrisse kantud OÜ Adora Grupp osa omanikuna enampakkumise alusel, mis on kehtetu eelpool toodud põhjustel. Kuna enampakkumine on toimunud tühise arestimise alusel ning enampakkumise läbiviimisel on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi, on see kehtetu, mistõttu on hageja jätkuvalt Adora Grupp OÜ osa omanik ning Foxtertakso OÜ-l ei ole tekkinud Adora Grupp osa omandit TMS § 98 lg 2 kohaselt.
18.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: täitmisteate täiteasjas nr 025/2018/736, kohtutäituri 12.11.2018 e-kirja, Harju Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-17-124418, arvelduskonto väljavõte (SEB), 09.11.2018 AS SEB Pank kinnituskirja, OÜ Adora Grupp äriregistri väljavõtte, AT teate OÜ Adora Grupp osa müügi kohta, 09.11.2018 kaebuse kohtutäituri tegevusele, arestimisakti, enampakkumisakti, OÜ Adora Grupp 2017. majandusaasta aruande, kinnistusraamatu väljavõtted (x), 02.02.2018 x, hindamisakti, 26.01.2018 x, hindamisakti, 06.09.2017 x, hindamisakti, arvelduskonto väljavõtte (Swedbank), kinnistusraamatu väljavõtted (x). Kohtutäitur Kaire Põltsi vastuväited hagile ja nende põhjendused.
19.Kohtutäitur Kaire Põltsi hinnangul puudub poolte vahel vaidlus sellest, et: - X Xilt on kohtuasjas nr 2-17-124418 mõistetud Strantumi kasuks välja põhivõlgnevus 6 980,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 924,29 eurot, viivis põhivõlgnevuselt alates
28.detsembrist 2017 kuni nõude täitmiseni 0,02% päevas ning menetluskulud 725 eurot; - X X ei ole vabatahtlikult nõuet täitnud, mistõttu on kostja III avalduse alusel algatatud täiteasi nr 025/2018/736; - ehkki Kaire Põlts üritas korduvalt toimetada täitmisteadet täiteasjas nr 025/2018/736 X Xile kätte hageja rahvastikuregistrijärgsel aadressil x, siis kättetoimetamine ei õnnestunud; - 4. aprillil 2018 helistas X X ise telefoninumbrilt x kohtutäituri büroo töötajale A P ; - Kaire Põlts üritas X Xile seejärel toimetada täitmisteadet kätte AS-i Eesti Post vahendusel aadressile x, kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel kolmepäevase vahega; - 20. aprillil 2018 jättis Eesti Post täitmisteate aadressile x asuvasse postkasti; - alates 23. maist 2018 on Kaire Põlts üritanud nõuet täita X Xi arveldusarvete arestimisega; - 27. juunil 2018 arestis Kaire Põlts X Xile kuuluva osa äriühingus Adora Grupp; - 24. juulil 2018 on X X aadressil x isiklikult Adora Grupp osa arestimisakti vastu võtnud.
20.Pooled vaidlevad aga selle üle, kas Adora Grupp osa enampakkumine on toimunud kehtiva arestimisakti alusel ning kas enampakkumise läbiviimine on toimunud ilma enampakkumise oluliste tingimuste rikkumiseta.
21.Kohtutäitur on seisukohal, et hageja on minetanud Adora Grupp osa arestimise vaidlustamise õiguse. Kohtutäituri hinnangul puudub ka TMS § 223 lõikest 1 tulenev alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
22.Hageja on taotlenud Adora Grupp osa enampakkumise kehtetuks tunnistamist muu hulgas põhjusel, et kohtutäitur on Adora Grupp osa põhjendamatult arestinud, rikkudes sellega ülearestimise keeldu, ning et kohtutäitur on hageja hinnangul eksinud osa väärtuse määramisega. X X on jätnud aga tähelepanuta, et ta on minetanud Adora Grupp osa arestimise, kohtutäituri poolt määratud Adora Grupp osa hinna ning hageja varale sissenõude pööramise järjekorra vaidlustamise õiguse. TMS § 74 lg 1 kohaselt hinnatakse asi arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. Kohtutäitur toimetas 24. juulil 2018 X Xile allkirja vastu kätte Adora Grupp osa arestimisakti, millest muu hulgas ilmnes üheselt Kaire Põltsi poolt nimetatud Adora Grupp OÜ osa hind 1 500 eurot.
Kuna TMS § 217 lg 1 sätestab, et täitemenetluse osaline võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui sexses ei ole sätestatud teisiti, sai hageja Adora Grupp osa väärtusest teada hiljemalt 24. juuli 2018, millest tulenevalt oleks X X olnud kohustatud esitama Adora Grupp osa väärtuse määramisega seotud vastuväited juba 3. augustil 2018. Samuti pidi X Xile olema juba Adora Grupp osa arestimise hetkel mõistlikult teada tema pangakontode arestimine, millest tulenevalt oli hageja kohustatud 3. augustiks 2018 esitama kohtutäiturile ka mis tahes etteheited seoses hageja varale sissenõude pööramise järjekorra või väidetava vara ülearestimisega. TMS § 217 lg 6 kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Tulenevalt eelnevast palub Kaire Põlts jätta asja lahendamisel tähelepanuta X Xi väited Adora Grupp osa arestimise, Adora Grupp osa alghinna ning varale sissenõude pööramise järjekorra osas, sest tegemist on asjaoludega, millele hagejal oleks olnud võimalik tugineda Adora Grupp osa arestimisaktile esitatud kaebuses. Kuivõrd hageja Adora Grupp osa arestimisaktile tähtaegselt kaebust ei esitanud, siis on R. X TMS § 217 lg 6 alusel nimetatud asjaoludele tuginemise võimaluse minetanud. Kohtutäitur on R. Xi teavitanud TMS § 217 lõikes 1 sätestatud vastuväidete esitamise korrast, vastuväidete esitamise tähtajast ning vastuväidete tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjest Seega ei saa hagejale olla üllatuslik, et tal puudub õigus nimetatud asjaolusid antud kohtuasjas vaidlustada.
23.Kohtutäitur on seisukohal, et X Xile on täitmisteade kätte toimetatud, mistõttu ei võimalda hageja alusetud väited talle täitmisteate kätte toimetama jätmise tõttu Adora Grupp OÜ osa arestimisakti tühiseks pidada. Täitmisteade toimetati hagejale kätte 20. aprillil 2018 TsMS § 326 lõikes 1 sätestatud viisil, mis sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Kõigepealt on täitmisteade hagejale kätte toimetatud täitmisteate aadressil X mnt x, X, asuva X Xi eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panemisega. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et pärast täitmisteate kättetoimetamise ebaõnnestumist hageja rahvastikuregistrijärgsel aadressil, toimus kohtutäituri büroo töötaja X P ja XXi vahel 4. aprillil 2018 telefonivestlus, mida kinnitas X P ka tunnistajana. Nimetatud telefonikõnes nimetas hageja oma tegelikuks elukohaks x aadressil x ja palus täiteasjaga nr 025/2018/736 seotud dokumendid, sh täitmisteate, toimetada talle kätte nimetatud aadressil. Seega on täitmisteade jäetud hageja eluruumi juurde kuuluvasse postkasti kooskõlas TsMS § 326 lõikega 1. Ka kohtule esitatud R. Xi arveldusarve väljavõte kinnitab, et X Xi tegelik alaline elukoht asub Xs, mitte Xs. TsÜS § 14 lg 1 sätestab, et isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kohtutäitur on X Xi arveldusarve väljavõtte alusel märkinud kaardirakenduses Google Maps ära hageja pangakaardiga tehtud olulisemate tehingute asukohad vahemikus 20. märts 2018 kuni 1. november 2018. Hageja on oma pangakaarti nimetatud ajavahemikus kasutanud aadressil x, X asuva Xi Hosteli vahetus ümbruses. Tehingute Xi Hosteli läheduses tegemine igapäevaselt, sh väga vara hommikul või hilja õhtul, kinnitab, et hageja on alaliselt viibinud Xs. Nimetatu kinnitab ka seda, et hageja ei ole samal ajal saanud viibida Xst 125 kilomeetri kaugusel Xs. X X on märgitud ajavahemikul viibinud Xs vaid kahel korral. Asjaolu, et X X viibib alaliselt Xi Hostelis aadressil X mnt x, X, tõendavad lisaks eelöeldule kuvatõmmised Facebook.com lehelt, millest nähtub hageja viibimine Xi
Hostelis. Ka hageja enda poolt tehtud postitused Facebookis, postituste kuupäevad, sagedus ja nende arv ning postituste tegemise juurde märgitud asukoht kinnitavad, et hageja on alaliselt viibinud Xi Hostelis või Xs. Lisaks eeltoodule tõendavad asjaolu, et hageja on seotud X mnt x, X, aadressil asuva Xi Hosteliga, ka X Xi poolt Adora Grupi juhatuse liikmena tehtud kandeavaldused. Nimelt on hageja nii enne kui ka pärast täitemenetluse läbiviimist märkinud Adora Grupi kontaktandmeteks enda isikliku telefoninumbri 5656 5313. Seega ei saanud hageja kätte posti oma rahvastikuregistris x, X märgitud aadressil, kuna ta seal ei elanud.
24.Kuna hageja elukohaks oli täitmisteate kättetoimetamise ajal X mnt x, Xs, kus postitöötajad proovisid talle täitmisteadet üle anda kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel kolmepäevase vahega, toimetati talle täitmisteade õigesti kätte TsMS § 326 alusel postkasti jätmisega, sest posti kättetoimetamine hagejale ei olnud võimalik TsMS §-des 322 ja 323 nimetatud isikutele. Kohtutäitur on seisukohal, et postiteenuse kinnituskiri tõendab, et kättetoimetamised hagejale toimusid 16.04 kell 11.06 ja 20.04 kell 18.40, mil täitmisteade hageja postkasti jäetigi ning mis ongi hagejale täitmisteate kättetoimetamise kuupäevaks TsMS § 326 lg 3 kohaselt. Kuna täitmisteate kättetoimetamine X Xile toimus saaja aadressil, st Eesti Post jättis täitmisteate X Xi eluruumi juurde kuuluvasse postkasti hageja tegelikus elukohas aadressil X mnt x, X, ei olnud dokumendi edasiandmise koha ja vastuvõtja andmete teatisele märkimine vajalik ning täitmisteate kättetoimetamine hagejale on nõuetekohaselt dokumenteeritud.
25.Kostja seisukoha kohaselt ei ole usutavad hageja väited nagu ta oleks saanud teada esmakordselt tema suhtes käivast täitemenetlusest alles 12.11.2018. Kohtutäitur asus täiteasjas nr 025/2018/736 arestima X Xi arvelduskontodel olevaid vahendeid 8 723,54 euro ulatuses juba 2018. aasta mais, kusjuures iga arestitud summa juurde oli lisatud selgituseks nii viide täiteasjale kui ka täiteasja läbiviimise aluseks olevale täitedokumendile. Pärast X Xi arveldusarve esimese aresti teostamist summas 418,61 eurot, oli hageja arvelduskonto jääk ainult 4,x eurot, millest tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et X X ei tundnud huvi enam kui poole aasta jooksul selle vastu, miks tema arveldusarvel olevad vahendid ootamatult lõppesid. Seega pidi hageja teadma juba 2018.a. mais tema suhtes läbiviidavast täitemenetlusest. Hageja väite täiteasjast teadasaamisest 12.11.2018 lükkab ümber ka asjaolu, et ühe tööpäeva jooksul leidis hageja omale lepingulised esindajad, kes koostasid mahuka hagiavalduse käesolevas kohtuvaidluses koos 20 lisaga, kusjuures osa hagiavaldusele lisatud tõenditest on R. X kogunud enne täiteasjast teadasaamist. Näiteks oma pangakonto väljavõtted algusega 1. novembrist 2018. Kohtutäituri hinnangul kinnitab hoopis Eesti Posti väljastusteade Adora Grupp OÜ osa arestimisakti kättetoimetamise kohta seda, et X X on sellega tutvunud juba 24. juulil 2018, kusjuures nimetatud arestimisaktist nähtub üheselt, millise täitemenetluse raames ning millise sissenõudja ja millise nõude täitmiseks on täitetoiming tehtud. Kohtutäituri seisukoha kohaselt on kehtiva kohtupraktika kohaselt lubatud täitemenetluses võlgnikule täitedokumentide kättetoimetamine TsMS § 326 lg 1 märgitud korras, mida on kinnitanud oma lahendites ka Riigikohus ning selle sätestab ka TMS§ 10 lg 1, mille kohaselt kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS-ist ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt täiendab TMS § 10 lg 1 teisest lausest tulenev kättetoimetamise viis TsMS-ist tulenevaid dokumentide kättetoimetamise võimalusi, mitte ei asenda neid. Pealegi on Riigikohus leidnud, et juhul kui kohtutäitur on kättetoimetamise kohtu jaoks usutavalt tõendanud, on hageja kohustus tõendada, et ta ei ole dokumente kätte saanud või sai väljastusteatega koos kätte mõne muu dokumendi (vt nt Riigikohtu lahend asjas nr
3-2-1-69-11, p 12), mis tähendab, et tõendamiskxmus on käesoleval juhul ümber pöördunud. Kuna hageja ei ole tõendanud oma paljasõnalisi väiteid, et ta ei ole täitmisteadet kätte saanud, tuleb need jätta tähelepanuta. Alternatiivselt tuleb täitmisteade lugeda R. Xile kättetoimetatuks TsMS § 325 alusel, sest hageja keeldus 4. aprillil 2018 telefonikõne ajal täitmisteadet vastu võtmast.
26.Kostja ei nõustu ka X Xi väitega nagu oleks Adora Grupp OÜ osa arestimisakt TMS § 55 p 2 alusel tühine ja leiab, et osundatu sexsesäte on asjasse puutumatu, kuna täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud, mistõttu ei saa ka enampakkumist eeltoodud põhjendustel kehtetuks tunnistada.
27.Adora Grupp OÜ osa arestimisakti ei saa tühiseks pidada ka TMS § 55 p 4 alusel, nagu hageja ekslikult leiab, sest Eesti Posti väljastusteatelt nähtub, et R. X on isiklikult allkirja vastu 24. juulil 2018 kell 9.40 vastu võtnud Adora Grupp osa arestimisakti. Nimetatu arestimisaktis on eraldi välja toodud kohtutäituri poolt määratud Adora Grupi osa väärtus 1500 eurot, selgitus X Xi õiguste kohta ning osale sissenõude pööramise viisi valik. Seega peab kohtutäitur hageja väiteid Adora Grupp osa tagaselja võõrandamise kohta on otsituteks ning arestimisakti tühisuse tuvastamiseks puudub alus.
28.Kohtutäituri sõnul ei ole võimalik arestimisakti tühiseks pidada ka põhjusel, justkui oleks kogu nõue juba enne Adora Grupp osa enampakkumise läbiviimist arestitud vara arvelt täidetud. 22. oktoobriks 2018 ehk enampakkumise alguseks oli õnnestunud X Xi kontod arestida summas 8723,54 eurot. Seevastu nii täitedokumendist tulenev võlgnevus, põhivõlgnevusele lisanduv viivis ning kohtutäituri tasu, mis enampakkumise müügist täideti, ulatus 10.156,99 euroni ning kujunes järgnevalt: täitedokumendist tulenev põhivõlgnevus 6980 eurot, täitedokumendist tulenev sissenõutavaks muutunud viivis 924,29 eurot, täitedokumendist tulenev viivis vahemiku 28. detsember 2017 kuni 30. oktoober 2018 eest 305,1 eurot, täitedokumendist tulenev menetluskulu 725 eurot, kohtutäituri põhitasu kokku 912 eurot ja kohtutäituri lisatasu 1222,6 eurot. Seega ei olnud kogu nõue hageja vastu enne Adora Grupp osa enampakkumise läbiviimist rahuldatud. Nimetatust teavitati hagejat ka 20.07.2018 telefonivestluses. Kohtutäituri büroo töötaja X Nx selgitas võlgnikule, et võlgnetava summa tasumata jätmisel pööratakse sissenõue Adora Grupp osale. Kostja hinnangul ei muuda Adora Grupp osa arestimist tühiseks ka asjaolu, et X X avaldas pärast Adora Grupp osa enampakkumise läbiviimist oma esindaja X X kaudu, et soovib võlgnevuse vabatahtlikult ära tasuda. Adora Grupp osa enampakkumine toimus kohtutäiturite ja pankrotihaldurite e-oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee kuni kell 13.00 30. oktoobril 2018. Tulenevalt võlgnetava summa suurusest, oleks hageja olnud kohustatud tagama võlgnevuse ja täitekulude katteks kokku summas 1433,45 eurot kohtutäituri ametikontole kandmise hiljemalt 30. oktoobril 2018 kell 12.59 vastavalt TMS § 97 lg 11 sätestatule. Vaidlus puudub selles, et hageja nimetatud summat enne enampakkumise lõppemist kohtutäituri ametikontole ei kandnud. Eeltoodust tulenevalt on Adora Grupp OÜ arestimisakt kehtiv. X X oli teadlik võlgnetava summa pangakontode arestimise arvelt täitmise ebaõnnestumisest ja puuduoleva summa kohtutäituri ametikontole ülekandmise vajxsest, mida tõendas tunnistaja X Nx oma ütlustega.
29.Kuna hageja oli teadlik enampakkumise toimumisest ja selle tingimustest, sh Adora Grupp osa alghinnast, ning sai teda Adora Grupp osa väärtusest hiljemalt 24. juuli 2018 Adora Grupp osa arestimisaktiga tutvudes ja oleks pidanud TMS § 217 lõikest 1 tulenevalt esitama Adora Grupp osa alghinna määramisega seotud vastuväited kohtutäiturile hiljemalt 3. augustil 2018, palub Kaire Põlts jätta asja lahendamisel R. Xi väited Adora Grupp osa arestimise, Adora Grupp osa alghinna ning varale sissenõude pööramise järjekorra osas tähelepanuta, sest nendele tuginemise õiguse on hageja minetanud TMS § 217 lg 6 alusel.
30.Kui kohus ei nõustu eeltooduga, puudub alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks alljärgnevatel põhjustel:
Kõigepealt oli kohtutäitur X Xile kätte toimetanud hageja allkirja vastu Adora Grupp osa arestimise akti, kus oli selgitatud, et kohtutäitur on määranud Adora Grupp osa väärtuseks 1 500 eurot ning arestimisaktis tegi K. Põlts hagejale muu hulgas ettepaneku arestitud osa hinna kohta selgitusi ja soovitusi anda, mida kostja ei teinud ning ka määratud hinda ta ei vaidlustanud. Teiseks oli X Xile tehtud Adora Grupp osa enampakkumise teade ja enampakkumise tingimused kättesaadavaks elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] (II kd tlk 42), mida hageja palus ise teha, mis tähendab, et enampakkumise läbiviimise teade kui ka enampakkumise tingimused on hagejale kätte toimetatud TMS § 10 lg 1 teises lauses sätestatud viisil. Kolmandaks selgitas kohtutäituri büroo töötaja X Nx hagejale ka 20. juuli 2018 telefonivestluses, milline on võlgnetav nõue ning milline on nimetatud nõude kohtutäituri ametikontole kandmise tähtaeg Adora Grupp osa enampakkumise vältimiseks, mida X Nx tunnistajana kinnitas. Viimaseks oli X X teadlik enampakkumisest ja selle läbiviimise tingimustest, kuivõrd ta osales Adora Grupp osa enampakkumisel enda esindaja X X vahendusel. Nimetatut kinnitab asjaolu, et X X volitas X X tutvuma täitetoimikuga täiteasjas 025/2018/736 vahetult pärast enampakkumise lõppu, s.o. 1. novembril 2018. Pealegi avaldas X X koheselt pärast Adora Grupp osa enampakkumise lõppemist X Xi nimel soovi võlgnevus vabatahtlikult tasuda, et vältida Adora Grupp osa sundvõõrandamist. Hageja ja X X omavahelist suhtlemist ja X X hageja huvides tegutsemist tõendab ka asjaolu, et vahetult pärast enampakkumise lõppu esitas X X Adora Grupi endise juhatuse liikme ja ainuosanikuna äriregistrile kandeavalduse, soovides suurendada Adora Grupp osakapitali ning anda uue Adora Grupi osa omand üle X MTÜ-le. X MTÜ ainus juhatuse liige on aga X X, kes muu hulgas allkirjastas Adora Grupi kandeavalduse koos R. Xiga. Seega oli Adora Grupi osakapitali suurendamise ja uue osa omandiõiguse X MTÜ-le üleandmise eesmärgiks säilitada X Xi enamusosalus äriühingus Adora Grupp olenemata arestitud osa omandiõiguse Foxtertakso OÜ-le üleminekust. Võttes arvesse, et Adora Grupp osaniku otsuse tegemine ja äriühingu kontrolli säilitamiseks vajalike tegevuste kooskõlastamine toimus X X ja X Xi poolt kõigest mõne tunni jooksul, tuleb mõistlikult järeldada, et X X tegutses X Xi huvides ja hagejaga kooskõlastatult juba enampakkumise läbiviimise ajal. Eeltoodust tulenevalt on ebausutav, et X X võttis hagejaga ühendust alles pärast enampakkumise läbiviimist, vaid X X oli X X vahendusel teadlik enampakkumise toimumisest ja selle tingimustest. Kuivõrd hageja ei vaidlustanud enampakkumise toimumist ega selle läbiviimise tingimusi TMS § 217 lõikes 1 nimetatud tähtajal, on ta minetanud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks nimetatud asjaoludele tuginemise õiguse.
31.Kohtutäitur on ka seisukohal, et Adora Grupp osa alghind vastab keskmisele turuhinnale. Pealegi ei anna hageja väited Adora Grupp OÜ osa väärtusest ja selle alghinnast alust enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Enampakkumine lõppes 30. oktoobril 2018 kell 13.00, samas kui Adora Grupp osanike otsuse ja kandeavalduse allkirjastasid X X ja X X juba sama päeva õhtul vastavalt kell 21.08 ja 20.58. X X sai Adora Grupp osa väärtusest teada 24. juulil 2018 Adora Grupp osa arestimisaktiga tutvudes, mistõttu oleks ta selle osa alghinda saanud vaidlustada TMS § 217 lõikest 1 tulenevalt hiljemalt 3. augustil 2018. Eeltoodust tulenevalt tuleb tähelepanuta jätta kõik R. Xi väited, mis on suunatud Adora Grupp osa alghinna vaidlustamisele, sest ta on sellele tuginemise õiguse TMS § 217 lg 6 alusel minetanud.
32.Isegi kui kohus eeltooduga ei nõustuks, puudub alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks Adora Grupp OÜ osa alghinna kindlaksmääramise alusel kohtutäituri poolt, sest kohtutäituril puudus vajxs kasutada Adora Grupp OÜ osa alghinna määramiseks eksperti, kuna vara hindab TMS § 74 lg 4 kohaselt kohtutäitur ja eksperdi abi peab ta kasutama sama paragrahvi lõike 6 kohaselt ainult siis. kui see osutub raskeks.
Seega on kohtutäituril diskretsioon otsustada eksperdi kasutamise vajxse üle ja kohtutäitur ei pidanud seda käesoleval juhul vajalikuks, mida ei saa pidada menetlusnormi rikkumiseks. Kohtutäitur lähtus Adora Grupp osa väärtuse kindlaksmääramisel õigesti ja põhjendatult järgnevatest asjaoludest: - Adora Grupile kuulus küll kolm kinnisasja, kuid need olid kxmatud kolmandate isikute kasuks kinnisasjade väärtusi ületavas osas; - Adora Grupp OÜ osa väärtuse kindlaks määramise aluseks ei olnud tõe poolest kinnistute hindamisaktid, sest X X neid kohtutäiturile ei edastanud. Seetõttu ei saa hageja ka nüüd selle kohta täiturile etteheiteid teha. Pealegi ei ole need hindamisaktid üheselt ülevõetavad, sest nendes on jäetud arvestamata kolmandate isikute kasuks kinnisasjade väärtust ületavas osas seatud hüpoteegid; - kohtutäiturile oli teada Adora Grupp OÜ osa väärtuse määramise ajaks äriühingu 2017.a. majandusaasta aruanne. Kohtutäiturile teadaolevalt kuulus Adora Grupp OÜ käibevara koosseisu 31.07.2017 seisuga arvelduskontodel olev raha 19.013 eurot ning nõuded ning ettemaksed summas 8795 eurot, kuid kohtutäituril puudusid igasugused andmed kas see vara ka Adora Grupp OÜ osa hindamise ajal alles oli. Pealegi ületasid majandusaasta aruande kohaselt Adora Grupp OÜ lühiajalised kohustused mitmekordselt tema käibevara väärtust; - pealegi tuli kohtutäituril arvestada sellega, et hageja oli teadlik käimasolevast täitemenetlusest ja Adora Grupp OÜ osa arestimisest, kuid vaatamata sellele ei osalenud hageja täitemenetluses, ei esitanud oma seisukohta Adora Grupp OÜ osa väärtuse osas, millest tulenevalt oli täitur põhjendatud kahtlus, et hageja asub Adora Grupp OÜ vara võõrandama või seda enda või kolmandate isikute kasuks kxmama, mida hageja asuski pärast enampakkumise lõppemist tegema. Nimelt püüdis ta pärast enampakkumise lõppu muuta äriühingut varatuks, s.o. paar tundi pärast enampakkumise lõppu püüdis hageja suurendada Adora Grupp OÜ osakapitali nii, et säilitaks Adora Grupp OÜ-s otsustusõiguse, kui see ebaõnnestus, võttis hageja Adora Grupp OÜ arvelt välja 3000 eurot sularaha, ning kandis Adora Grupp arvelt oma arvele 4800 eurot. Seega tegi hageja kõik endast oleneva, et Adora Grupp OÜ rahatuks teha, millega kohtutäitur põhjendatult Adora Grupp OÜ osa väärtuse määramisel ka arvestas; - kuna Adora Grupp OÜ tegevusalaks oli renditeenuste osutamine ja kinnisvara nõustamine, oli kohtutäituril alust arvata, et Adora Grupp OÜ käibevara põhines ettevõttele kuuluvate kinnisasjade üüriturul. Kui hageja oleks Adora Grupp OÜle kuulunud kinnisasjad enne Foxtertakso OÜ-le üleminekut võõrandanud, poleks Adora Grupp OÜ-l olnud enam ka käibevara ja vahendeid mille eest oma kohustusi täita. Nimetatust tulenevalt puudus kohtutäituril vajxs lasta vara hinnata eksperdil, mis oleks kaasa toonud hagejale lisakulu, mis kaasneb ekspertiisi teostamisega. Lisaks kõigele eeltoodule on hageja ise olnud nõus Adora Grupp OÜ osa väärtusega 1500 eurot, sest ta oli kohtutäituri poolt määratud alghinnast teadlik, ega esitanud sellele vastuväiteid kuni käesoleva hagi esitamiseni. Kohtutäitur on seisukohal, et hageja suhtes algatatud täitemenetluses nõude täitmine ei olnud ka võimalik hageja arvelduskontodel olevate vahendite arvelt, sest hageja poolt võlgnetav summa suurenes täitemenetluse käigus täitetoimingute tegemise ja täitedokumendis märgitud viiviste võrra, mida hageja oli kohustatud tasuma kuni põhivõla tasumiseni. Hageja teadis nimetatud ning seetõttu ei olnud AS SEB panga kiri nõude täitmise kohta asjakohane. Ka kohtutäituri büroo töötaja X Nx selgitas nimetatut hagejale 20.07.2018 telefonikõnes. Hageja oli teadlik täitemenetluse jätkumisest ka seetõttu, et tema pangakonto Danske Bank A/S Eesti filiaalis arestiti koheselt pärast selle avamist hageja poolt, millest hagejat ilmselt ka teavitati ning mis tähendas, et täitemenetluses võlgnetav summa ei ole hagejal lõpuni tasututud. Seega on hageja väited
sellest et ta arvas, et tema vastu suunatud nõuded on täidetud täielikult arveldusarvete arestimisega paljasõnalised ja tõendamata. Isegi kui arvesse võtta see, et enne Adora Grupp OÜ osa enampakkumise lõppu laekus hageja SEB Panga arvelduskontole veel 3400 eurot, ei välistanud ka nimetatu Adora Grupp OÜ osa enampakkumise vajxst, sest enne enampakkumise läbiviimist oli hageja pangakontol olnud võimalik arestida vaid 8711,71 eurot, kuid võlgnetav summa oli täitemenetluse läbiviimise ajal oluliselt suurenenud ning selle täitmine arveldusarvel olevatest vahenditest ei olnud võimalik.
33.Kohtutäituri hinnangul on sundtäitmisel järgitud ka TMS § 53 lg 3 sätestatut, sest kohtutäitur on täitemenetluse läbi viinud viisil, mis on vähim kahjustanud hageja õigusi. Nimelt alustas kohtutäitur täitmist hageja arvelduskontode arestimisega, kuid kui nõude rahuldamine ei olnud pangakontode arestimise tõttu võimalik, oli nõude rahuldamine põhjendatu viia lõpuni hageja ainuomandisse kuulunud vallasasja arvelt. Adora Grupp OÜ osa oli kohtutäiturile teadaolevalt ainuke hageja vara, millele arvelt sai nõude täies ulatuses rahuldada. Ka hageja ise ei pakkunud välja ühtki muud võimalust, millega oleks olnud võimalus tema vastu esitatud nõue täitemenetluses täita. Tagantjärele puudub võlgnikul õigus vaidlustada vara arestimise ja varale sissenõude pööramise järjekorda. Kohtutäituril oli õigus hageja muu likviidse vara ja võlgniku vastuväite puudumise tõttu Adora Grupp OÜ osa enampakkumisel müüa, sest vastasel juhul oleks kohtutäitur pidanud müüma hagejale kuuluvat kinnisvara. Seega on hageja väited sellest, et kohtutäituril puudus õigus talle kuuluvat Adora Grupp OÜ osa võõrandada alusetud, sest kohtutäitur on Adora Grupp OÜ osa enampakkumise läbiviimisega taganud nõude rahuldamise kõige kiiremal viisil ning ilma võlgniku õigustatud huve kahjustamata.
34.Täitemenetluses ei ole rikutud kohtutäituri hinnangul ka ülearestimise keeldu, sest - kohtutäitur ei määranud Adora Grupp OÜ osa hinnaks valesti 1500 eurot, nagu hageja väidab; - arestimisakti koostamise hetkeks 27.06.2018, oli õnnestunud hageja arvelduskontol arestida vaid 5 311,71 eurot, mis arvestades Adora OÜ osa väärtust 1500 eurot teeb kokku 6811,71 eurot, kuid võlgnetava nõude suurus oli oluliselt suurem; - nõude osaline täitmine ei välista täitetoimingute jätkamise vajxst, millisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-95-15 p 26 ka Riigikohus; - Adora Grupp OÜ osa arestimise hetkeks oli selge, et hageja arvelduskontol olevast rahast ei piisa kogu nõude rahuldamiseks, millest tulenevalt oli kohtutäitur kohustatud arestima ka Adora Grupp OÜ osa; - enampakkumise käigus kujunenud Adora Grupp OÜ osa hinnast 7500 eurot ei jätkunud kogu hageja võla kustutamiseks täitemenetluses; - kuna kogu võlgnetav summa Adora Grupp OÜ osa arestimise hetke seisuga ületas 9 269,47 eurot, ei saanud kohtutäitur rikkuda TMS § 53 lõikes 1 sätestatud ülearestimise keeldu hageja vara 6 811,71 euro väärtuses arestimisega.
35.Kohtutäitur ei ole rikkunud ka TMS § 8 lõikes 1 sätestatud kohustusi, nagu hageja on ekslikult väitnud. Kuivõrd hageja väited ei seondu TMS § 223 lõikest 1 tulenevate enampakkumise kehtetuks tunnistamise alustega, palub kostja jätta X Xi väited TMS § 8 lg 1 rikkumise kohta tähelepanuta. Kostja on seisukohal, et kohtutäitur on tegutsenud täitemenetlus läbi viies kooskõlas täitemenetluse sexstikuga, ei ole tegutsenud hooletult, vaid arestis hageja pangakontod 22. mai 2018 seisuga 8723,54 euro ulatuses ja 4. juuni 2018 seisuga 9269,47 euro ulatuses, esitas läbi elektroonilise arestimissüsteemi nii AS-ile SEB Pank, Swedbank AS-ile kui ka Luminor Pank AS-ile teate pangakontode arestimise ulatuse suurendamisest summani 9269,47 eurot, ei määranud arestitud summat pangakontode arestimisel ebaõigesti, vaid AS-is SEB Pank ei õnnestunud arestitud summa suurust muuta hoopis põhjusel, et panga vastus jäi elektroonilises arestimissüsteemis registreerimata ning tekkis segxs vana aresti ID ja uue aresti ID-ga, mis ei ole aga kohtutäiturile etteheidetava asjaolu, sest need ei ole kohtutäituri mõjualas, veelgi enam,
erinevalt hageja väidetest oli elektroonilise arestimissüsteemi vahendusel teistkordne arest õnnestunud ja 4. juuni 2018 seisuga muudetud summale 9269,47 eurot Swedbank AS-is, kuid igal juhul ei saanud hagejal tekkida ühe panga selgituste alusel mõistlikult arusaama nõude täitmisest, kuivõrd samal ajal olid hageja teised arvelduskontod Swedbank AS-is ja Danske Bank A/S Eesti filiaalis jätkuvalt arestitud suurendatud aresti ulatuses. Pealegi ei väitnud hageja ka X Nxele telefonivestluses, et temale teadaolevalt on nõue AS SEB Panga arestitud vahendite arvel täidetud. Igal juhul ei pöördunud hageja mis tahes hetkel nõude täitmise kohta täiendavate selgituste saamiseks ka ise kohtutäitur K. Põltsi või tema büroo töötajate poole ning kuna hageja oli teadlik teadlik enampakkumise toimumisest, enampakkumise läbiviimise tingimustest ning Adora Grupp OÜ osa alghinnast ja enampakkumisel ei ole rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja hageja ei ole põhistanud TMS § 223 lõikes 1 nimetatud aluse esinemist, palub kohtutäitur jätta hagi rahuldamata.
36.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kohtutäitur Kaire Põlts järgmised dokumentaalsed tõendid: X Xi pangakaardiga tehtud tehingute asukohad, vahemaa X ja X vahel, väljavõtted Xi Hostel lehelt facebook.com, X Postimehe 13. juuli 2018 artikli, väljavõte X Xi asukoha märkimistest arvutivõrgus facebook.com, Adora Grupp 29. juuni 2012 kandeavalduse, Adora Grupp 30. oktoobri 2018 kandeavalduse, Xi Hosteli kontaktandmed facebook.com, puhkaeestis.ee ja visitparnu.ee, X X 1. novembri 2018 ekirja, M MTÜ kehtivate üld- ja isikuandmete väljavõtte, X X ja X Xi allkirjastatud kandeavalduse ning Adora Grupp arveldusarve väljavõtte. Strantum OÜ vastuväited hagile.
37.OÜ Strantum hagi ei tunnista ning leiab, et see on täielikult põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. OÜ Strantum on seisukohal, et tema ei ole põhjust kohtusse pöördumiseks ning tema vastu pole hageja esitatud ka ühtegi nõuet.
38.Kostja sõnul on ebaõige aga hageja hagiavalduse esitatud faktiväide sellest, et tagaseljaotsusega mõisteti temalt Strantum OÜ kasuks välja ainult 8x0,23 eurot. Tegelikult mõisteti välja kostjalt X Xilt hageja Osaühing Strantum kasuks põhivõlgnevus 6980,94 eurot, viivis 924,29 eurot, viivis 0,02% päevas põhivõlgnevuselt alates 28.12.2017 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 6056,65 eurot ning menetluskulu 725 eurot.
39.OÜ Strantum on saanud täitemenetluse tulemusel enne vaidlustatud enampakkumist hagejalt kätte ainult 7735,33 eurot, mis tähendab, et VÕS § 88 lg 8 tulenevalt pole hageja põhivõlgnevus käesolevaks ajaks kustunud ja järelikult jätkub ka viivitusintressi arvestus.
40.OÜ Strantum, ei nõustu hageja tuginemisega Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-69-11 p 18 käesolevas asjas. Viidatud lahendis on samastanud kolleegium ebaõigesti TMS § 221 alusel esitatava sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 223 alusel esitatava enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagiga. Nii on otsuse p 18 kolmandas lõigus sedastatud, et: „Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi vastab kujundushagi tunnustele. Hagi eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet) juhtudel, mil seda sexse kohaselt kokkuleppel teha ei saa (nt abielu lahutamine, sundtäitmise lubamatuks tunnistamine). Hagi rahuldava otsuse jõustumisega muutub õiguslik olukord, otsuse sundtäitmine vajalik ei ole.“ Tegelikult ei teki TMS § 223 alusel esitatud hagi korral olukorda, kus hagi rahuldava otsuse jõustumisega muutub õiguslik olukord selliseks, et otsuse sundtäitmine vajalik ei ole, sest hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitatud ei ole. Kuivõrd antud juhul oli sundtäitmise aluseks Harju Maakohtu 20.03.2018 tehtud tagaseljaotsus kohtuasjas nr 2-17- 124418, millega mõisteti hagejalt välja 8x0,23 EUR OÜ Strantum kasuks, jätkuks täitemenetlus ka käesoleva hagi rahuldamise korral hageja suhtes juhul, kui ta pole OÜ
Strantum nõuet täitnud. Kuna käesoleval juhul ei ole hageja tänaseni OÜ Strantum nõuet täielikult rahuldanud, jätkubki täitemenetlus hageja suhtes ka käesoleva hagi rahuldamise järel. Seega ei õigusta sissenõudja kaasamist hagimenetlusse pelgalt täitemenetluse toimumine, kui hagi on esitatud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
41.Teiseks leiab Strantum OÜ, et Riigikohtu põhjendus sama lahendi p-s 18: „Nt saaks sissenõudja end vastuväidete esitamisega kaitsta ostja tulevase müügihinna tagastamise nõude vastu“ on asjakohane juhul, kui sissenõudja oleks ostja käest müügihinna kätte saanud. Antud juhul see nii ei ole. Kohtutäitur on esitatud hagi tõttu täitemenetluse peatanud ega ole seetõttu enampakkumise tulemist Strantum OÜ nõuet hageja vastu rahuldanud. Müügihind asub kohtutäituri arveldusarvel, mistõttu pole ostjal hagi rahuldamise korral müügihinna tagasisaamiseks põhjust sissenõudja vastu hagi esitada. Seega kxmab sissenõudja tingimusteta kohtumenetlusse kaasamine nii sissenõudjat ennast, kohut kui ka ülejäänud menetlusosalisi. Liiatigi on Strantum OÜ-le teadaolevalt hagi aegunud.
42.OÜ Strantum esitas oma vastuväidete tõendamiseks dokumentaalse tõendi hagejalt võla laekumise kohta, väljavõtte Xi Hostel FB lehelt, väljavõtte Xi Hostel kohta visitx.ee lehelt, väljavõte Xi Hostel kohta puhkaeestis.ee lehelt, Adora Grupp OÜ 30.10.2018 kandeavalduse koos otsuse ja põhikirjaga, Xi OÜ kandeavalduse, Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-13-20997 ja kohtutäitur Hille Kudu keelumärke seadmise avalduse. Foxtertakso OÜ vastuväited ja põhjendused.
43.Foxtertakso OÜ seisukoha kohaselt omandas tema enampakkumisel Adora Grupp OÜ täisosaluse. Enampakkumise korraldas avalikult kohtutäitur Kaire Põlts ning Foxtertakso seisukoha kohaselt oli enampakkumine korraldatud kooskõlas kõigi sexses sätestatud tingimustega, mistõttu vaidleb ta hagile täies ulatuses vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused.
44.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - Rande Xilt on tsiviilasjas nr 2-17-124418 tehtud tagaseljaotsusega välja mõistetud Strantum OÜ kasuks põhivõlgnevus 6980,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 924,29 eurot, viivis põhivõlgnevuselt alates 28. detsembrist 2017 kuni nõude täitmiseni 0,02% päevas ning menetluskulud 725 eurot; - X X ei ole vabatahtlikult nimetatud kohtuotsusest tulenevat nõuet täitnud, mistõttu on Strantum OÜ avalduse alusel algatatud täiteasi nr 025/2018/736; - kohtutäitur Kaire Põlts üritas korduvalt toimetada täitmisteadet täiteasjas nr 025/2018/736 X Xile kätte tema rahvastikuregistrijärgsel aadressil x, X, kuid kättetoimetamine nimetatud aadressile ei õnnestunud; - Kaire Põlts üritas pärast kohtutäituri büroo töötaja X Px telefonikõnet X Xiga 4. aprillil 2018.a, täiteasja nr 025/2018/736 täitmisteadet kätte toimetada X Xile aadressile X mnt x, X, kus asub Xi Hostel; - 20. aprillil 2018 jättis AS Eesti Post täitmisteate X Xi jaoks aadressile X mnt x, X, asuvasse postkasti; - alates 23. maist 2018 on kohtutäitur Kaire Põlts üritanud nõuet täita X Xi arveldusarvetel olevate rahaliste vahendite arestimisega; - 27. juunil 2018 arestis kohtutäitur Kaire Põlts X Xile kuuluva osa äriühingus Adora Grupp;
- 24. juulil 2018 on X X aadressil X mnt x, Xs, isiklikult Adora Grupp OÜ osa arestimisakti vastu võtnud. Pooled vaidlevad selle üle, kas Adora Grupp osa enampakkumine on toimunud kehtiva arestimisakti alusel ning kas enampakkumise läbiviimine on toimunud ilma enampakkumise oluliste tingimuste rikkumiseta.
45.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus TMS § 10 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama muude dokumentide hulgas täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ning enampakkumise akti, kusjuures dokumentide kättetoimetamine toimub täitemenetluses tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatu kohaselt ja TMS § 326 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt loetakse dokument adressaadile kättetoimetatuks dokumendi panemisega tema elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise, kusjuures kättetoimetamine lõikes 1 nimetatud viisil on sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule käesoleva sexse § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. TMS § 326 lõike 3 kohaselt tuleb lõikes 1 nimetatud juhul märkida kättetoimetatava saadetise ümbrikule kättetoimetamise kuupäev.
46.Kohus nõustub kohtutäitur Kaire Põltsiga selles, et täitmisteade toimetati X Xile kätte 20. aprillil 2018.a TsMS § 326 lõikes 1 sätestatud viisil ning selline kättetoimetamise viis oli lubatav vastavalt sama paragrahvi lõikele 2. Kõigepealt on kohus seisukohal, et täitmisteate kättetoimetamist eelpool nimetatud viisil tõendab AS Eesti Posti väljastusteade (II kd lk 30), mille kohaselt on nimetatud postiasutus pannud täitmisteate X Xi postkasti aadressile X mnt x, Xs, kus asub Xi Hostel. Kohtu hinnangul oli sellisel viisil täitmisteate kättetoimetamine hagejale lubatav, sest postitöötaja on hagejale püüdnud täitmisteadet kätte toimetada kahel erineval kuupäeval ja oluliselt erineval kellajal (16.04 kell 11.06 ja 20.04 kell 18.40), misjärel tal oli õigus täitmisteade jätta hageja postkasti.
47.Asjaolu, et Xs, X mnt x asuv Xi Hostel oli aprillis 2018.a. hageja peamiseks elukohas, on tõendatud tunnistaja X Px kohtuistungil antud ütlustega, kellele X X ise telefoni teel kinnitas, et see aadress on tema elukohaks ja palus kohtutäituri dokumendid just nimetatud aadressile saata. Samuti on eelpool nimetatu tõendatud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega: hageja pangakonto väljavõttega (I kd tlk 13-26), millest nähtub, et vahemikus 20. märts 2018 kuni 1. november 2018 on hageja kasutanud oma pangakaarti korduvalt, sh. hommikul vara ja hilisõhtutel. Xs, Xi Hosteli läheduses ja hageja enda Facebooki kontolt tehtud kuvatõmmistega, millest nähtub X Xi pidev viibimine X Hostelis ( II kd 109-110 ja 113 -114).
48.Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud väljastusteatega on tõendatud ka see, et X X on 24.07.2018.a. isiklikult allkirja vastu kätte saanud aadressil X mnt x, X, Xi Hostelis käesolevas vaidlusaluses täiteasjas kohtutäituri poolt koostatud vallasvara arestimise akti (II kd t/l 31).
49.Tulenevalt asjaolust, et TMS § 74 lg 1 kohaselt hinnatakse asi arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti, mida käesoleval juhul on kohtutäitur ka teinud (I kd t/l 35-36), kuid hageja ei ole vaidlustanud kohtutäituri poolt määratud Adora Grupp OÜ osa hinda selleks TMS § 217 lg 1 sätestatud 10 päevase tähtaja jooksul kaebuse esitamisega kohtutäituri tegevusele, mille esitamise õigust on kohtutäitur vallasvara arestimise aktis hagejale selgitanud, oli hageja minetanud hagi esitamise ajaks 13.11.2018 oma õiguse vaidlustada kohtutäituri poolt vara arestimise aktis määratud vara hinda TMS § 217 lg 6 alusel.
50.Kohtu hinnangul oleks hagejal tulnud esitada kõik oma vastuväited, sh. hageja varale sissenõude pööramise järjekorra või väidetava vara ülearestimisega, kohtutäiturile
hiljemalt 3. augustiks 2018.a. ehk 10 päeva jooksul vara arestimise akti kättesaamisest. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-69-11 p 13 asunud samale seisukohale.
51.Kokkuvõtlikult asub kohus eeltoodu alusel seisukohale, et kohtutäitur ei müünud hagejale kuulunud OÜ Adora Grupp OÜ osa tühise arestimisakti alusel, vaid hageja oli minetanud hagi esitamise ajaks oma õiguse vaidlustada tema varale sissenõude pööramise järjekorda, väidetavat ülearestimist ning enampakkumisel müüdavara vara alghinda, sest selleks oli möödunud TMS § 217 lõikes 1 sätestatud tähtaeg, kuna nii täitmisteade, kui ka vallasvara arestimise akt, olid võlgnikule kätte toimetatud täitemenetluse sexstikus ja tsiviilkohtumenetluse sexstikus ettenähtud korras, millest tulenevalt hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS 223 alusel tuleb jätta rahuldamata eelpool nimetatud asjaoludel.
52.Kohtu hinnangul ei tõusetu käesolevas vaidluses hagi aegumine, sest nii TMS § 217 lg 1 kui ka § 223 lg 1 sätestatud tähtajad on õigust lõpetavad, mitte hagi aegumise tähtajad.
53.Kuna kohus jätab hageja nõude rahuldamata kohtuotsuse eelnevates punktides märgitud asjaoludel, puudub kohtu hinnangul vajxs kohtuotsuses analüüsida teisi hageja hagi aluseks märgitud asjaolusid ja vastuväiteid nendele ning anda hinnangut ülejäänutele menetlusosaliste poolt esitatud tõenditele, sest kohtuotsuses analüüsitud asjaolud välistavad hagi rahuldamise.
54.Kuna rahuldamata jääb hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, jäävad rahuldamata ka hageja nõuded hageja omandiõiguse tunnistamiseks OÜ Adorga Grupp OÜ varale ja selle väljanõudmiseks OÜ Foxtertakso ebasexslikust valdusest, sest nende nõuete rahuldamise eelduseks oleks esimese nõude rahuldamine. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
55.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab rahuldama hagi täies ulatuses, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostjate menetluskulud hageja kanda.
56.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
57.Kohtutäitur Kaire Põlts palub hagejalt välja mõista menetluskuluna õigusabiteenuse osutamise eest 8295 eurot ilma käibemaksuta, mis on tasu 59,5 tunni eest kostja esindamise eest kuni kohtuistungi toimumiseni ning kohtuistungil kostja esindamise eest vastavalt kohtuistungi kestusele 150 eurot tunni eest. Kostja palub menetluskulude kandmisega viivitamisel välja mõista hagejalt ka sexsjärgne viivis. OÜ Strantum palub hagejalt välja mõista menetluskuluna õigusabiteenuse osutamise eest 3983 eurot, mis on tasu 28,45 tunni eest kostja esindamise eest kuni kohtuistungi toimumiseni ning kohtuistungi ettevalmistamise ja istungil osalemise eest tasu 3 tunni eest tunnihinnaga 140 eurot. OÜ Foxtertakso menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud.
58.Hageja kostjate menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
59.Tulenevalt asjaolust, et menetlusosalise menetluskuludeks on TsMS § 138 kohaselt nii kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud ehk TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud, peab kohus põhjendatuks välja mõista hagejalt kostjate kasuks menetluskulud, mis on nende esindajate poolt õigusabi osutamise kulu kostjatele.
60.Kohus leiab, et kostjate lepinguliste esindajate tunnitasu määrad ja kostjate esindamiseks kulunud aeg on kooskõlas käesoleva kohtuvaidluse keerukuse, kohtule esitatud menetlusdokumentide mahu ja kohtu korraldaval istungil ja kohtuistungil asja arutamiseks kulunud ajaga ning sellega, et kostjaid esindasid kohtuistungil vandeadvokaadid. Eeltoodust tulenevalt kuulub X Xilt kohtutäitur Kaire Põltsi kasuks väljamõistmisele menetluskulu 8595 eurot kostja esindamise eest 61,5 tunni ulatuses ja OÜ Strantum kasuks 4403 eurot kostja esindamise eest 31,45 tunni ulatuses.
Tulenevalt TsMS § 177 lg 4 sätestatust tuleb hagejalt välja mõista kohtuotsusega kohtutäitur Kaire Põltsi kasuks ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, sest kostja on seda taotlenud. Tsiviilasja hind.
61.Kohus on seisukohal, et käesoleva tsiviilasja hind on TsMS § 125 alusel 7000 (2 x 3500) eurot arvestades sellega, et hageja on esitanud kohtusse hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, omandiõiguse tunnistamiseks ja vara väljanõudmiseks. Kohtuistungi protokolli parandamine.
62.Juhindudes TsMS § 53 lõikest 4 parandab kohus kohtuistungi protokolli 2. leheküljel tunnistaja X Px ütlustes ekslikult valesti märgitud hageja nime märkides õigeks hageja nimeks „X X“. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.