Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing
Kohtuasi
RP kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 22.04.2016 otsuse peale täiteasjas nr 022/2016/1360
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.09.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
RP määruskaebus Avaldaja (võlgnik): RP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Puudutatud isik I: kohtutäitur Elin Vilippus (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap Puudutatud isik II (sissenõudja): AP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja JP, lepinguline esindaja Jelena Lehter
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 19.09.2016 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta RP kanda.
4.Määrata ringkonnakohtu menetluse menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks kohtutäitur Elin Vilippusel on 0 eurot ja AP-l 0 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab 1(5)
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud
1.02.05.2016 esitas RP (avaldaja, võlgnik) maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse 22.04.2016 otsuse peale täiteasjas nr 022/2016/1360.
2.Võlgnik esitas 30.02.2016 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 22.04.2016 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Võlgnik oli seisukohal, et on sundtäitmisele esitatud nõude osaliselt rahuldanud. Nõude rahuldamine on toimunud pangaülekannetega kogusummas 250 eurot AP pangakontole. Võlgnikule nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg on liiga lühike. Kohtutäituri tasu on põhiseadusevastaselt kõrge ning tulenevalt nõude osaliselt täitmisest on nõude suurus ja sellel põhinev kohtutäituri tasu igal juhul ebaõige.
3.Kohtutäitur oli seisukohal, et võlgnik ei ole esitanud kohtutäiturile dokumente, millest nähtuks selgelt elatise tasumise kohustuse täitmine ega tõendanud raha sissenõudja kontole laekumist. Sissenõudja ei ole kinnitanud elatise nõude osalist täitmist. Kohtutäituril puudub tulenevalt formaliseerituse printsiibist pädevus asuda hindama, kas AP arvelduskontole teostatud makseid selgitusega „with love“ saab lugeda nõude osaliseks rahuldamiseks või mitte. Vaidlus nõude osalise tasumise ja nõude olemasolu üle kujutab endast materiaalõiguslikku vaidlust, mida kohtutäitur lahendada ei saa. Vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamine ei olnud põhjendatud. Seetõttu tuleb lugeda vabatahtliku täitmise tähtaja pikkuseks 10 päeva. Võlgnik ei ole tõendanud, et teda ähvardab majanduslik kitsikus ega esitanud muid asjaolusid, millest saaks järeldada, et vabatahtliku täitmise tähtaega tulnuks pikendada 30 päevani. Seega on võlgniku sellekohased väited paljasõnalised.
4.AP (puudutatud isik II, sissenõudja) oli seisukohal, et võlgniku kaebuses toodud põhjendused ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ja täitmisteate ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks. Puudub alus arvestada lapse arveldusarvele kantud rahaga. Võlgnikul oli piisavalt aega tagaseljaotsuse vabatahtlikuks täitmiseks, kuid ta ei teinud seda. Võlgnik on oma käitumisega ise endale loonud sellised tingimused, millistel tema arvates ei ole võimalik nõuet korraga täita. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus 19.09.2016 määrusega jättis kaebuse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda, määras kindlaks ja mõistis välja avaldajalt puudutatud isiku II kasuks menetluskulud 237,60 eurot ning jättis kindlaks määramata ja puudutatud isiku II kasuks väljamõistmata menetluskulud 105,60 eurot. Kohtutäituri menetluskulude rahalise suuruse jättis maakohus kindlaks määramata.
6.Kui sissenõudja täitmist ei kinnita (nt põhjusel, et kontot ei ole krediteeritud) või tekib tal seoses täitmisega muu materiaalõiguslik vaidlus (nt kui maksekorraldusest ei nähtu makse eesmärk ja sissenõudja väidab, et makse on tehtud mingi teise kohustuse täitmiseks), ei ole kohtutäituril menetluse lõpetamiseks alust (vt ka 3-2-1-88-13, p 16). Sissenõudja ei ole kinnitanud nõude täitmist ning on esitanud sellele vastuväite, mille kohaselt on täitedokumendis ette nähtud elatissummade kandmine JP arvelduskontole,
2(5)
mitte lapse (AP) arvelduskontole (I kd, tl 100). Kohtutäituril puudub seadusest tulenevalt õigus lahendada sissenõudja ja võlgniku vahelist vaidlust selle üle, kas nõue on täidetud või mitte. Seetõttu ei saa kohtutäitur lugeda sundtäitmisele esitatud nõuet osaliselt rahuldatuks võlgniku poolt AP pangakontole 17.06.2015, 29.01.2016 ja 06.03.2016 ülekannete tegemisega kogusummas 250 eurot. Kohtutäitur ei ole seetõttu rikkunud seadust sellega, et ta täitemenetlust ei ole osaliselt lõpetanud.
7.Kohtutäitur määras vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast alates (I kd, tl 58). Vabatahtliku täitmise tähtaja määramine on kohtutäituri kaalutlusotsus. Kohtutäitur on määranud vabatahtliku täitmise tähtaja TMS § 25 lg-s 1 sätestatud piirides. Seetõttu ei ole kaalutlusõiguse teostamisel seadusega määratud piiridest väljutud. Kohtutäituri põhjendused kaalutlusotsuse teostamisele sisalduvad vaidlustatavas otsuses (I kd, tl 116). Kohtutäitur arvestas sundtäitmisele esitatud nõude suurust 4050 eurot ja seda, et elatisnõue on prioriteetne. Kohtutäitur võttis arvesse võlgniku sissetuleku suurust. Nõude suurus 4050 eurot võlgniku sissetulekuga 2200 eurot võrreldes ei ole sedavõrd suur, et annaks alust vabatahtliku täitmise tähtaja määramiseks 10 päevast pikemaks ajaks. Kohtutäituri põhjendused kaalutlusõiguse teostamise kohta on piisavad ning kohtutäitur ei ole vabatahtliku täitmise tähtaja määramisel rikkunud seadust. Võlgnikul oli kohtulahendi vabatahtlikuks täitmiseks enne täitemenetluse algatamist aega rohkem kui kuus kuud. Võlgnikul ei ole rahvastikuregistri andmete kohaselt ülalpeetavaid nii palju (kaks alaealist last), et see annaks alust pikendada vabatahtliku täitmise tähtaega.
8.Kuivõrd kohtutäitur ei saa lugeda nõuet osaliselt täidetuks, on kohtutäitur õigesti lähtunud kohtutäituri põhitasu kindlaks määramisel sundtäitmisele esitatud nõude (4050 eurot) suurusest. Seetõttu ei ole nõude osalisel rahuldamisel põhinev vastuväide kohtutäituri põhitasu suurusele põhjendatud. Sundtäitmisele esitatud nõude suuruselt arvestatav kohtutäituri põhitasu 657,60 eurot (s.h käibemaks 109,60 eurot) ei riiva ebaproportsionaalselt võlgniku omandiõigust. Kohtutäituri tasu on tasakaalustatud ja arvestab kõigi erinevate täitemenetluste osaliste huve ning tagab kohtutäiturile piisava sissetuleku ja menetluse korraldamise võimekuse. Võrdse kohtlemise põhimõtet kohtutäituri tasu suurust sätestava normiga ei rikuta. Tulenevalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lõikest 5 ja § 41 lõikest 1 sõltub kohtutäituri poolt tegelikult sissenõutava tasu suurus nii sellest, kui palju on õnnestunud nõuet täitemenetluses sisse nõuda kui ka sellest, milline on nõude rahuldamise aeg. Seejuures saab võlgnik nõude rahuldamisega vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul mõjutada temalt sissenõutava kohtutäituri põhitasu suurust. Eeltoodut arvestades ei ole kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse aluseks olev seadus vastuolus põhiseadusega. Määruskaebus ja selle põhjendused
9.Avaldaja (võlgnik) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kaebuse rahuldada.
10.Arvestades asjaolusid – tegemist on tagantjärele esitatud nõudega, võlgnikku ähvardab majanduslik kitsikus – on põhjendatud määrata maksimaalne vabatahtliku täitmise tähtaeg (3-2-1-147-13, p 15). Võlgnikule on huve kaalumata määratud minimaalne tähtaeg. Maakohtu järeldus, et kahe täiendava ülalpeetava olemasolu ei ole mõjuv põhjus maksimaalse tähtaja määramiseks, on ebaõige ja põhineb TMS § 25 lg 1 ebaõigel kohaldamisel. Ka TMS § 132 kohustab kohtutäiturit arvestama teiste ülalpeetavate õigustatud huvidega.
3(5)
11.Maakohtu seisukoht, et kohtutäitur ei saa hinnata, kas sissenõudja pangakontole kantud raha on elatis, on ebaõige. TMS § 48 lg 1 punktist 2 tulenevalt tõendab täitmist kirjalik dokument. Täitedokumendi täitmisele saab võlgnik tugineda ka kaebuses (3-21-152-15, p 15-16). Puudutatud isiku lepinguline esindaja ei väida, et maksed sissenõudja kontole on tehtud muu kohustuse täitmiseks, vaid heitis ette üksnes kohustuse täitmise ebaõiget viisi. Maakohus on jätnud hindamata asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa küsimusega, mida saab lahendada kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse menetluses. KTS § 35 on vastuolus põhiseaduse §-ga 15 ja §-dega 11 ja 12. Kohtutäituri tasu on kulutatud tööajaga võrreldes põhjendamatult kõrge. Menetluse edasine käik
12.Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu. Puudutatud isik II (sissenõudja) ei esitanud vastust määruskaebusele.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
14.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse normi ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi. Avaldaja on määruskaebuses korranud väiteid, millele maakohus on määruses vastanud. Maakohus on oma seisukohti õigesti ja ammendavalt põhjendanud. Maakohus on ammendavalt põhjendanud ka seisukohta, mille kohaselt kohtutäituri põhitasu aluseks olev norm (KTS § 35) ei ole põhiseadusega vastuolus.
16.Määruskaebuse väited täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja määramise kohta ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. TMS § 25 lg 1 teise lause kohaselt ei või täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg olla lühem kui 10 päeva ja pikem kui 30 päeva. Eeltoodud ajavahemiku piires vabatahtliku täitmise tähtaja määramine on kohtutäituri diskretsiooniotsus. Kolleegium märgib, et määruskaebuse esitamise ajaks oli möödunud pikim võimalik aeg, mille kohtutäitur oleks võinud vabatahtliku täitmise tähtajaks määrata. Määruskaebuse väidetest nähtuvalt ei ole määruskaebuse esitamise ajaks täitedokumendist tulenevat kohustust täielikult täidetud. Kohtutäituri otsuse tühistamine selleks, et kohtutäitur määraks uue vabatahtliku täitmise tähtaja, oleks vastuolus TMS § 25 lg 1 mõttega ja täitemenetluse eesmärgiga. Asjaolu, et avaldajal on teisi ülalpeetavaid, on maakohus hinnanud.
17.Määruskaebuse väited küsimuses, kas avaldaja poolt AP pangakontole kantud raha on elatis, ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust. Avaldaja ei ole täitedokumenti täitnud. Harju Maakohtu 17.08.2015 otsuse kohaselt tuli elatis kanda JP arveldusarvele (tl 56). Kohtutäituril ei olnud sissenõudja heakskiiduta võimalik lugeda avaldaja poolt AP pangakontole raha kandmist täitedokumendi täitmiseks.
4(5)
18.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta avaldaja kanda. Puudub alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
19.Maakohus on maakohtus tekkinud puudutatud isikute menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määranud ning puudub alus seda muuta. Puudutatud isikud ei esitanud ringkonnakohtu menetluse menetluskulude nimekirju. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et puudutatud isikutel oleks ringkonnakohtu menetluses menetluskulusid tekkinud.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.