Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1(4)

2-13-56805 A P esitas 02. detsembril 2013 Viru Maakohtule kolmanda isiku hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduses esitas hageja hagi tagamise avalduse täitemenetluse nr 166/2012/102 peatamiseks. Hagiavalduse kohaselt AS Swedbank ja N L vahel oli sõlmitud laenuleping nr 06-053507-EV. Leping oli tagatud registriossa nr 90508, aadressil XXX kantud hüpoteegiga. AS Swedbank, N L, J N ja O N sõlmisid 19. mail 2006 hoonestusõiguse müügilepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu, millega lepiti kokku hoonestusõigusele registriosa nr 90508 hüpoteegi seadmises AS Swedbank kasuks summas 1911000 krooni, millega tagati N L kohustuste täitmine AS Swedbank ees. Käesoleval ajal on hoonestusõiguse omanik J N. Kohtutäitur Andrei Kreki täitemenetluses on täiteasi nr 066/2012/102, mis oli algatatud sissenõudja Swedbank AS täitmisavalduse alusel võlgniku J N suhtes, milles täitedokumendiks on hüpoteegi seadmise leping nr 33375, sõlmitud 19. mail 2006, nõude sisu on hüpoteegi realiseerimine. Nõue tuleneb AS Swedbank ja N L vahel sõlmitud laenulepingust nr 06-053507-EV ja nõude suuruseks on 95868,16 eurot. Hageja on antud täitemenetluse osaliseks alusel, et ta on vastavasse registriossa nr 90508 04. oktoobril 2007 kantud hüpoteegipidajaks, tagatava nõude suuruseks on 1500000 eurot. Kohtutäitur kuulutas välja hoonestusõiguse sundmüügi, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded 30. oktoobril 2013 elektroonilise enampakkumise teate. Hageja leiab, et kostja Swedbank AS-i nõue on aegunud. Swedbank AS on kaotanud õiguse nõuda võlgnikult N L laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist, kuna ta on N L sõlmitud laenulepingu nr 06-053507-EV üles öelnud 14. septembri 2009 teatega ning AS Swedbank nõuded muutusid sissenõutavateks alates 05. maist 2009. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja esitab ka väite selle kohta, et kohtutäituri poolt määratud kinnistu alghind elektroonilisel enampakkumisel 99000 eurot, ei vasta selle harilikult väärtusele. Vastavalt hindamisaktile müüdava asja harilik (turu) väärtus moodustab 120000 eurot. Kohtutäituri poolt määratud hinnas ilmselgelt ei ole arvestatud hageja õigusi, mis koormavad asja ja antud õiguste võimalikku lõppemist seoses asja müügiga täitemenetluses.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 kohaselt kolmas isik, kelle on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. TMS § 5 lg 3 kohaselt kinnisasja täitemenetluse osalised on muu hulgas isikud, kelle kasuks on kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmise ajaks kantud õigus või tehtud õigust tagav kanne. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja kasuks 04. oktoobril 2007 kantud hüpoteek J N kuuluvale hoonestusõigusele registriosa nr 90508. Samale kinnisasjale on seatud hüpoteek Swedbank AS kasuks, kanne on tehtud 08. juunil 2006. Kohtutäituri Andrei Kreki menetluses on täiteasi nr 066/2012/102. Täitedokumendiks on AS Swedbank, N L, J N ja O N vahel 19. mail 2006 sõlmitud hoonestusõiguse müügi- ja hüpoteegi seadmise lepingu alusel, millega lepitud kokku hoonestusõigusele registriosaga nr 2(4)

2-13-56805 90508 asukohaga XXX hüpoteegi seadmises AS Swedbank kasuks summas 1911000 krooni, millega tagatakse N L kohustuste täitmist AS-le Swedbank. AS Swedbank ja N L vahel sõlmitud laenuleping nr 06-053507-EV oli AS-i Swedbank poolt üles öeldud 14. septembri 2009 teatega ja N L laenukohustused muutusid sissenõutavaks alates 05. maist 2009. Hageja leiab, et AS Swedbank nõue on aegunud ning seda ei ole võimalik täita. Hageja tugineb oma nõudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 144 ja 146 lg 1. Hageja leiab, et AS Swedbank nõue N L vastu tuleneb tehingust, mistõttu vastavalt TsÜS § 146 lg 1 kohaldamisele kuulub 3aastane aegumine. Koos hagiavaldusega esitatud täitmisteatest täiteasjas nr 066/2012/102 nähtub, et Swedbank AS on esitanud 12. jaanuaril 2012 kohtutäiturile avalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsMS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagiavalduses märgib hageja, et Swedbank AS nõude muutus sissenõutavaks 05. mail 2009 ning oli kohtutäiturile täitmiseks esitatud 12. jaanuaril 2012, seega enne kolmeaastase aegumistähtaja möödumist. Hagiavaldusest nähtub, et Swedbank AS on alustanud J N suhtes täitementlust TMS § 2 lg 1 p 19 nimetatud täitedokumendi alusel. Nimetatud sätte kohaselt täitedokument on notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja eseme omaja kohustust alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt algab lõikes 1 nimetatud aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutmist. Asja materjalide kohaselt algatati täitemenetlus 12. jaanuaril 2012. Seega käesolevaks ajaks ei ole Swedbank AS nõue aegunud. Kohus asub seisukohale, et Swedbank AS sundtäitmisele esitatud nõue ei ole aegunud ning hagejal ei oleks hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks ka kohtutäituri poolt määratud kinnisasja hinnaga mittenõustumine. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eelduseks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte aga sundtäitmisel määratud kinnisasja hinna vaidlustamine. Hageja soovib vaidlustada kohtutäituri määratud kinnisasja hinda, mida ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga saavutada. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 3(4)

2-13-56805 Kohus leiab, et esitatud hagiavaldus on perspektiivitu, sest puuduvad alused sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 6 kohaselt on hagi tagamise abinõuks täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus keeldus hagi menetlusse võtmast ja seega tuleb jätta taotlus hagi tagamiseks rahuldamata.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.