2-11-60849 AS XXX(pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truuts hagi XXX, XXXja XXXvastu kahju hüvitamiseks
Hagihind
856 740 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS XXX(pankrotis, registrikood XXX) pankrotihaldur Jüri Truuts (asukoht Jõe 2, II korrus 10151 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Valdma (Advokaadibüroo Valdma & Partnerid, Majaka 26, 11412 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I XXX (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Aarne Akerberg (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Veikko Puolakainen ja advokaat Triin Väljaots (Advokaadibüroo SORAINEN, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja III XXX(isikukood XXX, registriaadress XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas (Advokaadibüroo Lauberg ja Päts, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn, e-post [email protected]) 01.10.2013 Hageja AS XXX(pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Valdma Kostja I XXX Kostja I lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Aarne Akerberg Kostja II lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Triin Väljaots Kostja III lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas
Jätta AS XXX(pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truuts’i hagi XXX, XXX ja XXX vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata. Kohtukulude jaotus
2.Menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-11-60849
3.Mõista hagejalt välja riigituludesse riigilõiv 17 210,58 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, arvelduskontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2900078444. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest alates. Tähtaegselt tasumata jätmise korral saadetakse nõue sundtäitmisele. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja AS XXX(pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truuts palub kostjalt I XXX’lt, kostjalt II XXX ja kostjalt III XXX solidaarselt välja mõista kahju 856 740 eurot ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes ÄS § 292 lg 1 p 1 ja lg 2 ja 3, § 301, § 306 lg 31, § 315, § 316, § 327, TsÜS § 37 lg 1, § 138, VÕS § 6, § 115, § 1043, § 1045 lg 1 p 7.
2.30.06.2009 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kohtumäärusega kuulutati välja AS XXX(registrikood XXX) pankrot. Pankroti väljakuulutamise aja seisuga ajutise halduri hinnangul võlgniku kohustused ületasid vara rohkem kui 500 kordselt.
3.Kostjate ja äriühingute vahelistest suhetest nähtub, et AS XXX(pankrotis) taga on grupp investoreid: juhatuse liige XXX, kes osales nn. AS XXX(pankrotis) projektis OÜ XXX (võlausaldaja) ja OÜ XXX (aktsionär ja võlausaldaja) kaudu, nõukogu liige XXX, kes osales nn. AS XXX(pankrotis) projektis OÜ XXX(võlausaldaja) ja OÜ XXX(aktsionär) kaudu, nõukogu liige XXX, kes osales nn. AS XXX(pankrotis) projektis füüsilisest isikust aktsionärina ja XXX, kes osales OÜ XXX(aktsionär) ja XXX(võlausaldaja) kaudu.
4.Hageja on seisukohal, et AS XXX juhatuse liige kostja I XXX ja nõukogu liikmed kostja II XXX ja kostja III XXX on rikkunud oma kohustusi äriühingu juhtimisel ning rikkunud hoolsuskohustust. Kostjad rikkusid hoolsuskohustust sellega, et: a) Ei taganud seadusega ettenähtud kapitali adekvaatsusnõuet (ÄS 301), b) Varjasid vara vähenemist jooksva raamatupidamise ja majandusaasta aruande andmete moonutamisega. AS XXX(pankrotis) 2006-2007 majandusaasta aruanne, bilanss 31.12.2008 seisuga, 2009 aprilli seisuga ja kasumiaruanne 2009 veebruari seisuga ei vastanud tegelikkusele; bilansis perioodil 2006 – 2008 kajastati fiktiivselt väärtusetut nõuet (1.230 314 EEK) AS-i XXX vastu, ebaõige laovarude kajastamine 2006 – 2007 majandusaasta aruannete bilanssides ja kostjate käitumine negatiivse omakapitali tingimustes ning vahetult enne pankroti alustamist (väljamaksete tegemine seotud isikutele ja kogu vara võõrandamine enne pankrotti); c) Jätsid täitmata kapitali adekvaatsusnõudest tulenevad kohustused: kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek; otsustada aktsiakapitali vähendamine või suurendamine; muude abinõude tarvitusele võtmine, aktsiaseltsi lõpetamine, ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine või pankrotiavalduse esitamine.
5.Hageja leiab, et kostja I juhatuse liikmena ei taganud seadusega ettenähtud kapitali adekvaatsusnõude täitmist ning vara vähenemisel ei kutsunud kokku üldkoosolekut, vaid varjas vara vähenemist jooksva raamatupidamise ja majandusaasta aruande andmete moonutamisega.
2-11-60849 Samuti rikkusid kostjad II ja III nõukogu liikmetena hoolsuskohustust, kui vara vähenemisest teada saamisel ei esitanud juhatusele nõuet üldkoosoleku kokkukutsumiseks ning/või ei kutsunud üldkoosolekut ise kokku juhatuse keeldumise. Kostjad II ja III pidid vara vähenemisest olema teadlikud vähemalt alates 2007 majandusaasta aruande kinnitamisest vastavalt VÕS § 306 lg 3. Nii juhatuse kui ka nõukogu liikmetel on äriühinguga tehinguline suhe, sisuliselt käendusleping, mille üldiseks tingimuseks on üldine hoolsuskohustus ning selle eritingimuseks on kapitali adekvaatsusnõudest tulenevad kohustused. Arvestades, et kõik kostjad esindasid lisaks juhatusele ja nõukogule ka AS XXX(pankrotis) aktsionäre, oli kõigil kostjatel kõik kapitali adekvaatsusnõudest tulenevad kohustused. Adekvaatsusnõudest tuleneva kohustuste täitmata jätmisega on täielikult realiseeritud ka deliktilise vastutuse eeldused.
6.Hageja on seisukohal, et AS XXX(pankrotis) on bilansiliselt maksejõuetu äriühing alates tegevuse alustamisest ehk kostjad alustasid teadlikult bilansiliselt maksejõuetu ettevõttena. Varana kajastati väärtusetut nõuet AS-i XXX vastu, mille mahahindlus eraldivõetuna toob kaasa AS XXX negatiivse omakapitali ja bilansilise maksejõuetuse. Nõue AS-i XXX osas on arvele võetud 26.10.2006, seega kohe tegevuse algusest. 2006 ja 2007 majandusaasta aruandes bilansireal „muud lühiajalised nõuded“ olev summa koosneb peamiselt nõudest AS-i XXX vastu. Omakapital 2006 bilansis oli 52 405 krooni ja 2007 bilansis 1 347 149 krooni. Kui hinnata nõuet AS-i XXX vastu väärtusetuks, siis mõlemal majandusaastal ei vasta omakapital nõuetele, milles saab veenduda, kui lahutada omakapitali suurusest nõue AS-i XXX vastu. Nimetatut on leidnud ka vandeaudiitor Taavo XXX.
7.AS XXX(pankrotis) majandustegevust hindas vandeaudiitor Taavo XXX, kes võrdles 2006 ja hilisemate aastate kasumiaruannet, mille võrdlusest selgus, et tooraine kulude täpset arvestust kuude lõikes ei peetud. Aasta lõpus inventeerimise tulemusel saadud tooraine jääkide väärtus ja raamatupidamislik vahe kanti kuludesse aasta lõpus. Audiitor tuvastas, et 2007 majandusaasta aruandes kajastati bilansis varusid, mida tegelikult käibekiirust arvestades reaalselt eksiteerida ei saanud.
8.AS XXX(pankrotis) juhtorganite liikmed on rikkunud raamatupidamise arvestust ning kajastanud majanduseisu moonutatult. 2007 majandusaasta aruandes kajastatakse bilansis varusid, mida tegelikult käibekiirust arvestades reaalselt eksiteerida ei saanud. Nimetatud varud kanti kulusse alles 2008 majandusaasta lõpus, enne pankrotti 2009 aasta kevadel. Audiitor on võrrelnud toormaterjali ostuks kulunud rahalisi vahendeid kauba müügist laekunud rahaliste vahenditega ning seeläbi arvutanud kui palju pidi ostetud materjali kuluma tootmiseks ning kui palju sai jääda lattu. Saadud tulemust on audiitor võrrelnud sellega, kui palju on kostjad majandusaasta aruandes laovarudena kajastanud ning korrigeerides valesti kajastatud laovaru aruandluses, on audiitor arutanud tegeliku omakapitali. 2006 majandusaasta aruandes on laovaru näidatud suuremana, kui ostetud ja müüdud kogused seda võimaldaksid. 2008 jooksul kuni 2009 alguseni on ostetud materjali/kaupa kõrvaldatud ca 7 568 492 krooni eest. Detsembris 2008 peaks laos materjali/kaupa olema ca 3508m3 keskmise hinnaga ca 9 544 509 krooni. Raamatupidamises on kajastatud materjali/kaupa 1 976 0147 krooni eest. Märtsis on kogu olemas olnud ladu müüdud OÜ-le XXX ja OÜ-le XXX kokku 552,32m3. Arvestuse järgi pidi sellel hetkel laos olema materjali/kaupa 3133m3. Kui kostjad leiavad, et laovaru oli kajastatud õigesti, siis on 2008 majandusaastal laovaru kaduma läinud, st laos materjali ei ole, toodangut sellest valmistatud ei ole ning valmistoodangu müüki ei ole raamatupidamises kajastatud.
9.Bilansi aktiva poolel oli varana kajastatud nõue AS-i XXX vastu summas 1 229 105 krooni. Tegemist on AS-iga XXX(pankrotis) isikuliselt seotud ettevõttega; AS-i XXX juhatuse liige on XXX, aktsionär on OÜ XXX, kelle juhatuse liige ja osanik on XXX; ettevõte ei ole esitanud aastaaruandeid alates 2004 aastast. Tegemist oli ilmselt väärtusetu nõudega. AS-il XXX puudus vähemalt alates 2004 majandustegevus, käive ja varad. Lisaks on AS-il XXX maksehäireteraporti alusel seisuga 19.02.2013 eravõlg 200 001 – 1 000 000 krooni ning maksuvõlg 3 138 592 krooni ja intressivõlg 1 518 200 krooni. Kui ettevõttel puuduvad majandustegevus, käive ja varad ning
2-11-60849 ettevõte on võlgu, siis on ettevõte väärtusetu ning seega on ka väärtusetu nõue ettevõtte vastu. Lisaks nähtub, et 28.12.2001 on AS XXX omandanud sama AS XXX kinnistu (tootmismaa), mille on Hansa Liisingule edasi võõrandanud 16.04.2002. Kehtivalt AS XXX kinnisasju ei oma. Sisutud on kostjate väited, et nad ei olnud AS-i XXX varatusest teadlikud ega osanud hinnata bilansis kajastatud nõude väärtust.
10.Eeltoodust tulenevalt on 2007 majandusaasta aruandes kajastatud kasum 1 149 210 krooni ning omakapital 1 347 149 krooni ebaõige. 2007 majandusaasta lõpul oli AS XXX omakapital negatiivne -5 689 085 krooni. Negatiivse omakapitaliga oleks juhatus pidanud tulenevalt Ä § 292 lg 1 kokku kutsuma erakorralise üldkoosoleku. Puuduvad andmed selle kohta, et juhatus oleks kokku kutsunud aktsionäride üldkoosoleku. Sõltumata sellest, kas juhatuse edasine tegevus oli aktsionäride kooskõlastatud või mitte, oli juhatuse tegevus vastuolus seadusega ettenähtud käitumisreeglitega. Tulenevalt ÄS § 301, kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama: 1) aktsiakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse; 2) aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 306 lg 31 kohaselt, kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Hageja on seisukohal, et isegi kui peaks selguma, et juhatus kutsus kokku aktsionäride üldkoosoleku, sai juhatuse edasine tegevus 2007 majandusaasta lõpus lähtuda kas viidatud õigusnormiga kooskõlas olevast üldkoosoleku otsusest või oleks juhatus pidanud esitama pankrotiavalduse. Ettevõtja võib ja saab ärilisi riisikoid kanda vaid omavahendite arvel ning ei tohi riisikoid veeretada kreeditoride kanda. Põhjendatud pankrotist saab rääkida vaid siis, kui varade ja võlgade suhet on hinnatud ettevõtjale kohase hoolsusega, kuid väliste realiteetide tõttu selgub, et hinnang ei vasta turusituatsioonile ning vara müügist siiski ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks. Tegevuse jätkamine teadlikult negatiivse omakapitaliga tähendab seda, et ärilisi riiskoid ei kanna enam mitte ettevõtja, vaid kreeditorid, milline äriline toimetamine on nii hoolsuskohustuse rikkumine kui ka otsene õigusrikkumine, millest tuleneva kahju eest ei vastuta enam piiratud vastutusega äriühing, vaid isikud, kes otsustasid ärilisi riisikoid kreeditoride kanda veeretada.
11.Juhatuse ja nõukogu liikmetel oli 2007 majandusaasta lõpus mitmed võimalused omakapitali viimiseks vastavusse seaduse nõuetega. Vastupidiselt otsustas juhatus hakata tegema väljamakseid seotud isikutele: a) Nõukogu liige XXX ettevõttele OÜ XXX tasuti 309 387 krooni 14.01.2008; b) Juhatuse liige XXX ettevõttele OÜ XXX tasuti 15.01.2008 1 759 181 krooni ja ettevõttele OÜ XXX 15. 533 800. XXX isiklikult tehti 2008 majandusaastal laenu tagastusmakseid kokku 396 000 krooni; c) OÜ-le XXX maksti 2008 majandusaastal välja renditasu kokku 1 980 000,00 krooni; d) Nõukogu liige XXX tasuti sõidu- ja muid kulusid 120 559,23 krooni.
12.Vaadates juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud äriühingute nõudeid AS XXX vastu, oleksid juhatuse ja nõukogu liikmed võinud konverteerida seotud isikute nõuded omakapitali ehk vähendada AS XXX kohustusi seotud isikute vastu. Samuti oleks võinud vähendada AS XXX rendikohustusi seotud isikutele. Vastupidiselt sellele jätkasid nõukogu ja juhatuse liikmed negatiivse omakapitali seisundis kahjumlikku majandustegevust kuni 2009 aasta märtsikuuni, suurendades samal ajal seotud isikute (nn puukfirmade, OÜ XXX ja OÜ XXX) nõudeid AS XXX vastu. Hageja leiab, et sellise tegevusega sooviti omada nõudeid selleks, et tasaarveldusega viia
2-11-60849 ettevõttest välja seadmed, varud ning tootmiskinnisvara, milline eesmärk realiseerus 09.03.2009 OÜ-ga XXX sõlmitud seadmete ostu-müügi lepingus, tasaarvestusega 8 100 700 krooni; 27.03.2009 sõlmitud materjalide ostumüügi lepingus, tasaarvestusega 1 257 017,48 krooni ning sõlmitud AS XXX toomiskinnistu võõrandamises OÜ-le XXX ja OÜ-le XXX, tasaarvestuse 9 000 000 krooni, jättes täielikult varatu äriühingu võlausaldajatele. Lisaks sooviti kontrollida pankrotimenetluses kvoorumit võlausaldajate üldkoosolekul, milline eesmärk realiseerus, kui toimkonda valiti kolmest liikmest kaks, kes esindasid seotud isikuid, XXXOÜ, XXX OÜ ning XXX OÜ. Hageja leiab, et selline käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja leiab, et AS XXX muutus maksejõuetuks seetõttu, et kostjad jätkasid kahjumlikku majandustegevust negatiivse omakapitali seisundis. Maksejõuetus loodi aga siis, kui kostjad seotud isikute kaudu võõrandasid kogu äriühingu vara. Kogu vara võõrandamisel oli kostjatele teada, et tehingute tulemusena kaotab hageja materiaalse võime viia läbi pankrotimenetlusi ning seotud õigusmenetlusi.
13.Eeltoodust tulenevalt on hoolsuskohustuse rikkumine ilmne. Juhatus ja nõukogu ei täitnud üldkoosoleku kokkukutsumise kohustust. Juhtorganid sisuliselt koosnesid aktsionäride esindajatest. Juhtorganid ei järginud ÄS § 301 ettenähtud juhiseid, ei võtnud tarvitusele meetmeid omakapitali taastamiseks läbi sissemaksete või ei esitanud pankrotiavaldust. Samuti tehti väljamakseid seotud isikutele ja jätkati kahjumlikus tegevuses seotud isikute nõuete suurendamist. Seoses sellega on juhatuse liige ja nõukogu liikmed rikkunud ÄS § 315 lg 1 ja 2 ning § 327 lg 1 ja 2 sätestatut.
14.Hageja leiab, et tekitatud kahju suurus võrdub majandustegevuse kahjumiga perioodil, mille jooksul hoolsuskohustust ning õigusnorme rikkudes kahjumlikku tegevust jätkati. Äriline riisiko seisneb selles, kas ettevõtja hindab õigesti kauba või teenuse turu valmisolekut maksta kauba eest hinda, mis katab kauba valmistamiseks vajalikud kulud. Kui turg on valmis maksma hinda, mis katab ära tootmise kulud ja ettevõtja n.ö tasu ehk kasumimarginaali, on tegemist kasumiga. Kui turg ei ole valmis maksma tootmiskulusid katvat hinda, on tegemist kahjumiga. Äriseadustiku omakapitali reguleerivate õigusnormide mõte on sätestada, et kahjumi ärilist riisikot kannab ettevõtja. Seni kuni omakapital on positiivne, toimub ettevõtlus ettevõtja omavahendite arvelt. Kui ettevõtja jätkab tegevust negatiivse omakapitali tingimustes, tähendab see sisuliselt seda, et kahjumi tekkimise äriline riisiko on veeretatud võlausaldajatele, milline tegevus on seadusega keelatud ning isegi sanktsioneeritud kriminaalkaristusega. Seega kui omakapital on null, siis perfektselt täpse hinnangu korral varad võrduvad võlgadega. Kui varade hindamisel eksiti mõistlikus ja aktsepteeritavas ulatuses, on tegemist põhjendatud pankrotiga, mille kaudu realiseerub võlausaldajate aktsepteeritud osalemine äririskide kandmisel. Kui aga äriühingu organid teadlikult moonutavad raamatupidamise andmeid ning keeldu rikkudes jätkavad tegevust negatiivse omakapitali tingimustes, siis sellega katavad nad kahjumit kreeditoride varaga. Sellisel juhul iga järgnev kahjumi kroon, euro või dollar, mis vähendab kreeditoride vara, läbi ettevõtte negatiivse võime rahuldada võlausaldajate nõudeid, on kahju. Teisiti öeldes võrdub ebaseaduslik ettevõtte kahjumi veeretamine ettevõtte kreeditoridele, kahju tekitamisega ettevõttele ning selline majandustegevuse kahjum on sama ettevõttele tekitatud kahjuga. Seega kajastab kõige adekvaatsemalt tekitatud kahju suurust 2008 majandusaasta kahjum 13 405 065 krooni (ehk 856 740 eurot), millise summa palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista. Negatiivse omakapitali olukorras on õigused ja kohustused nii nõukogu kui ka juhatuse liikmetel, mistõttu nõuab hageja kahju hüvitamist kostjatelt solidaarselt.
15.Hageja nõustub, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seoses tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Hageja on seisukohal, et sellisel juhul oleks peatatud AS XXX(pankrotis) kahjumlik majandustegevus ning võlausaldajate nõuded oleks rahuldatud ettevõtte vara arvel. Kui kostjad
2-11-60849 oleksid järginud äriseadustikust tulenevat kohustust esitada püsiva maksejõuetuse korral pankrotiavaldus, oleks sellega kaitstud võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Pankrotiavalduse õigeaegne esitamine oleks taganud AS XXX vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamiseks. Teiseks oleks pankrotiavalduse õigeaegne esitamine taganud seda, ei sisuliselt AS XXX ei oleks osalenud edasi majandustegevuses ning ei oleks võtnud uusi ja suurendanud olemasolevaid võlakohustusi, mida ta täita ei suutnud. Kostja I XXX vastuväited
16.Kostja I XXX hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
17.Kostja I oli hageja juhatuse liige, kostjad II ja III olid hageja nõukogu liikmed, millest tulenevalt ei saa kostjate vastutus olla ühesugune. Hageja käsitleb kõiki kostjaid AS XXX(pankrotis) juhtorgani liikmetena ja viitab äriseadustiku normidele, mis reguleerivad aktsiaseltsi juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete vastutust, kuid jätab need konkreetsete kostjatega seostamata. Hageja, nõudes kostjalt I kahju hüvitamist kui hageja juhatuse liikmelt, peab tõendama kostja I poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumise, hagejal kahju tekkimise ning põhjusliku seose kohustuste rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Kui kas või üks nimetatud kolmest asjaolust ei esine, siis ei teki kahju hüvitamise kohustust. Kostjale I saab ette heita üksnes juhatuse liikme kohustuste rikkumist, kuid ei saa ette heita nõukogu liikme kohustuste rikkumist.
18.Kostja I leiab, et hageja väite puhul, et 2007 majandusaasta aruandes kajastatud kasum 1 149 210 krooni ning omakapital 1 347 149 krooni on raamatupidamislik moonutus ning 2007 lõpul oli AS XXXomakapital negatiivne -5 689 085 krooni, on tegemist audiitori Taavo XXX’i subjektiivse arvamusega. Kostjale I ei ole siinkohal selge, millisele loogikale ja tõenditele hageja tugineb, kui saavutab hageja omakapitali suuruseks -5 689 085 krooni. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas on väidetav hageja negatiivne omakapital põhjuslikus seoses hagejal väidetavalt tekkinud kahjuga. AS XXXei saanud olla alaliselt maksejõuetu juba 2008 aasta alguses, kuna AS XXX suutis tegutseda kuni 2009 aasta kevadeni. Kostjale I ilmnes AS-i XXX maksejõuetus 2009 kevadel ja ta juhatuse liikmena esitas 16.04.2009 avalduse AS-i XXX pankroti väljakuulutamiseks, seega täitis kostja I ÄS § 306 lg-st 31 tuleneva kohustuse. Ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts leidis oma aruandes, et maksejõuetuse muutmine selgeks ja alaliseks toimus peale võimalike finantseerimise läbirääkimiste nurjumist 2009. Kui maksejõuetus muutus selgeks ja alaliseks 2009, siis ei pidanud kostja I esitama pankrotiavaldust varem. Hageja ei ole põhjendanud, miks hageja on hiljem asunud seisukohale, et pankrotiavaldus oleks tulnud esitada juba 2008 alguses. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostjale I oleks ilmnenud AS-i XXX maksejõuetus juba 2008 alguses. AS-i XXX omakapital 2007 majandusaasta aruandes sisalduva bilansi kohaselt seisuga 31.12.2007 oli 1 347 149 krooni. Kuna aktsiakapital oli 1 000 000 krooni, siis vastas omakapital nõuetele. Kostja I ei nõustu, et raamatupidamise andmed oleksid olnud manipuleeritud. Isegi kui AS-i XXX omakapital oleks olnud negatiivne seisuga 31.12.2007, siis oleks vastav asjaolu saanud kostjale I selguda alles 2007 majandusaasta aruande koostamise käigus. Kuna ÄS § 334 lg 2 kohaselt on aktsiaseltsi majandusaasta aruande koostamiseks ja äriregistrile esitamiseks aega kuus kuud majandusaasta lõppemisest, siis oleks sellisel juhul AS-i XXX omakapitali nõuetele mittevastavus pidanud kostjale I selguma 30.06.2008. Kuna ÄS § 306 lg-st 31 tulenevalt on pankrotiavalduse esitamise tähtajaks 20 päeva maksejõuetuse ilmnemisest, siis oleks sellisel juhul olnud kohustus esitada pankrotiavaldus 20.07.2008. Seega hageja väide, et pankrotavaldus oleks tulnud esitatud 2008 alguses, ei ole seadusega kooskõlas isegi siis, kui eeldada muude hageja väidete õigsust.
19.Hageja heidab kostjatele ette, et tooraine kulude täpset arvestust kuude lõikes ei peetud, aasta lõpus inventeerimise tulemusel saadud tooraine jääkide väärtus ja raamatupidamislik vahe kanti kuludesse aasta lõpus. Hageja ei ole seejuures aga viidanud mitte ühelegi õigusaktile, millest tulenevalt peaks pidama tooraine kulude arvestust kuude lõikes ja ei ole piisav selle arvestuse
2-11-60849 pidamine aasta lõikes. Kostja I ei näe siin enda juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Isegi kui see oleks juhatuse liikme kohustuste rikkumine, siis ei selgu, kuidas on see põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga, tooraine kulude arvestuse mittepidamine kuude lõikes ei saanud tekitada hagejale kahju. Hageja heidab ette, et bilansis oli kajastatud laovarusid, mida audiitori Taavo XXX’i arvates eksiteerida ei saanud, seejuures viitab hageja ka sellele, et audiitor Taavo XXX ei saanud osaleda varude inventuuris. Kostja I ei nõustu, et varusid oleks kajastatud suuremas mahus, kui neid eksisteeris reaalselt. Audiitor Taavi XXX’i arvamus on oletuslikku laadi, ta on juhindunud tootmise kaoprotsendist 15%, mis oli ebaõige. Audiitor Taavo XXX ei ole võtnud arvesse tootmisjääkide (klotside, höövlilaastude ja saepuru) müüki ning kasutamist omatarbeks, ka ei tutvunud ta töökäskudega. Audiitor Taavo XXX võttis arvamuse andmisel aluseks üksnes valmistoodangu müügiarved ja ebaõige tootmiskao protsendi, seega ei saa audiitor Taavo XXX’i arvamus olla õige. Kui võtta aluseks tootmiskao õige protsent 29%, mida kasutas arvamuse andmisel AS PricewaterhouseCoopers audiitor Teet XXX, siis ei teki mingeid anomaaliaid. Mis puudutab audiitori mitteosalemist varude inventuuris, siis märgib kostja I, et audiitor auditeerib majandusaasta aruannet, mille koostamine on võimalik alles pärast majandusaasta lõppemist, inventuur aga teostatakse majandusaasta lõppemise hetke seisuga. Seega on selge, et audiitor ei saagi osaleda varude inventuuris.
20.Kostja I leiab, et hageja väite puhul, et bilansi aktiva poolel oli kajastatud nõue AS-i XXX vastu summas 1 229 105 krooni oli väärtusetu nõude, on nii öelda „tagantjärele tarkus.“ Tol hetkel ei olnud teada, et tegemist on väärtusetu nõudega. Kostja I ega kostjaga I seotud äriühingud ei omanud seost AS-iga XXX. Hageja esitatud tõendid AS-i XXX nõude väärtusetuse kohta puudutavad käesolevat aega ning need ei saanud olla teada kostjale I juba varasemalt 2008. Samuti ei saanud selle nõude (1 229 105 krooni = 78 554,13 eurot) kajastamine tekitada hagejale kahju, või kahju summas 856 740 eurot, mistõttu puudub põhjuslik seos.
21.Kostja I leiab, et väljamaksed ei saa olla iseenesest ebaseaduslikud. Hageja ei ole näidanud, milles seisnes väljamaksete ebaseaduslikkus seotud isikutele. Ka hageja suhtes läbiviidud erikontroll ei tuvastanud ebaseaduslikke väljamakseid. Samuti ei ole hageja pankrotihaldur esitanud tagasivõitmise hagisid nende väidetavate väljamaksete osas. Asjaolu, et hageja väitel oleks seotud isikud saanud konverteerida oma nõuded omakapitali ehk vähendada hageja kohustusi, ei saa olla etteheide kostjale I. Kostjast I ei sõltu hagejaga seotud isikute tegevus. Lisaks puudus seotud isikutel kohustus nõudeid vähendada. Tegelikkuses aga ongi seotud isikud oma nõudeid vähendanud, kuna mitte ükski seotud isik ei ole esitanud hageja pankrotimenetluses viivise nõudeid. Hageja jätab ka tähelepanuta, et omanikud finantseerisid hageja tegevust ka Saaremaal asunud kinnistu müügi kaudu, müües selle endaga seotud Venemaa ettevõttele kasumiga, mis ei vasta kinnistu tegelikule väärtusele. Hageja väide, et kostja I või kostjad oleks suurendanud seotud isikute nõudeid 2009 märtsis, ei vasta tegelikkusele ja on tõendamata. Kostja I peab vajalikuks ka märkida, et hageja pankrotihaldur ei ole 09.03.2009 hageja ja OÜ XXX vahel sõlmitud seadmete müügilepingu, 27.03.2009 hageja ja OÜ XXX vahel sõlmitud materjalide müügilepingu ning 13.03.2009 sõlmitud kinnistu võõrandamise lepingu osas tagasivõitmise hagi esitanud. Nende lepingute sõlmimine ja tasaarvestuste tegemine ei ole iseenesest seadusega vastuolus. Isegi kui nende lepingute sõlmimine oleks seadusega vastuolus, siis on arusaamatu, kuidas nende lepingute sõlmimine on põhjuslikus seoses hagejal väidetavalt tekkinud kahjuga. Tasaarvestuste tõttu vähenesid ka hageja nõuded võlausaldajate ees, mistõttu ei saanud hagejal nende lepingute sõlmimise tõttu kahju tekkida.
22.Hageja nõuab kahju hüvitisena 856 740 euro väljamõistmist, põhjendades nimetatud summat sellega, et AS-i XXX 2008 aasta majandustegevuse kahjum 13 405 065 eesti krooni Kostja I ei nõustu ka kahju suurusega ning leiab, et kahju arvestus on meelevaldne. Hageja loogika kohaselt võiks aktsiaseltsi juhatuse liikmelt välja mõista aktsiaseltsi kasuks kahju hüvitise, kui aktsiaseltsi majandustegevuse resultaadiks on kahjum. Kindlasti ei saa see olla ÄS § 315 lg 1 ja 2 mõtteks.
2-11-60849 Aktsiaseltsi juhatuse liige ei saa võtta kõiki riske enda kanda. Hageja ei ole seostanud kahju suurust kostjale I etteheidetavate väidetavate juhatuse liikme kohustuste rikkumistega.
23.Kostja I on seisukohal, et puudub põhjuslik seos kostja I väidetavate õigusvastaste tegude ning AS-il XXX väidetavalt tekkinud kahju vahel. Kostjal I ei olnud mingit põhjust lõpetada hageja majandustegevust pankrotiavalduse esitamise läbi või muul viisil juba 31.12.2007. Hageja jätab tähelepanuta, et 2008 sügisel algas ülemaailmne finantskriis, millele järgnes kohaselt ülemaailmne majanduskriis. Kostjal I ei olnud võimalik ette näha, et hageja 2008 majandustegevus kujuneb kahjumlikuks. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseks on muu hulgas kahju ettenähtavuse reegel, mis antud juhul ei ole täidetud. Kostja II XXX ja kostja III XXX vastuväited
24.Kostjad ei tunnista hagiavalduses esitatud nõuet ning paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
25.Hageja on esitanud AS XXX(pankrotis) juhtorgani liikmete vastu solidaarse kahju 856 740 euro suuruse hüvitamise nõude, kuid pole täpsustanud, millistel alustel rikkumist ta konkreetselt kostjale II ja III kui nõukogu liikmetele ette heidab. Hageja ei ole esile toonud ühtki väidet, millest võiks järeldada AS XXX nõukogu liikmeks olevate kostja II ja kostja III kohustuse rikkumist ja hagejale kahju tekitamist ega näidanud ära põhjuslikku seost hagejale tekitatud kahju ja rikutud kohustuse vahel.
26.Kostjad II ja III on seisukohal, et hageja on esitanud lepingulise kahju hüvitamise nõude, mis on põhjendatud vaid juhul, kui on täidetud ÄS §-st 327 tulenevad kahju hüvitamise nõude eeldused. Nõukogu liikme kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseks on kahju olemasolu aktsiaseltsil, nõukogu liikme poolt oma kohustuste rikkumine, nende täitmata jätmine või mittekohane täitmine, põhjusliku seose olemasolu nõukogu liikme kohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Nõude esitamisel peab hageja tõendama, et kahju tekkis ja selle põhjustasid kostjad II ja III oma nõukogu liikme kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega ning et kahju on otseses põhjuslikus seoses nõukogu liikme kohutuse rikkumisega. Kuivõrd hageja heidab kostjatele II ja III ette nõukogu liikme kohustuste rikkumisest tulenevat kahju tekitamist aktsiaseltsile, siis tuleb kindlaks teha, milles konkreetselt seisnes kostja II ja kostja III kohustuste rikkumine ning, et kahju on tekkinud just nende tegevuse tõttu. Antud juhul on tõendamata nii kahju tekkimine AS-il XXX(pankrotis), kostjate II ja III sisesuhtest tuleneva kohustuse rikkumine kui põhjuslik seos nõukogu liikme kohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel.
27.Hageja heidab tegelikult kostjatele ette pankrotiavalduse esitamata jätmist 2008 aasta alguses. Pankrotiavalduse esitamata jätmine on seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, mille puhul ei ole täielikult välistatud ka deliktiõigusliku nõude esitamine. Erinevalt lepingulisest vastutusest peab hageja kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, vabaneb kostja deliktiõigusliku nõude puhul vastutusest üksnes siis, kui ta tõendab süü puudumise. Lepinguvälise nõude rahuldamise eeldused erinevad oluliselt lepingulise nõude eeldustest. Seetõttu on erinevad ka neile nõuetele esitatavad vastuväited, mistõttu on kostjal äärmiselt keeruline end kaitsta olukorras, kus hageja ei ole ära näidanud, millel tema nõue tugineb.
28.Kostjad II ja III ei ole rikkunud nõukogu liikme üldist hoolsuskohustust. Nõukogu liikme peamise või konkreetse kohustuse rikkumist ei ole hageja tõendanud. Hageja etteheited seisneb eelkõige pankrotiavalduse esitamata jätmises, majandus-aasta andmete moonutamises, toorainekulude- ja raamatupidamise arvestuse rikkumises ja kostjale II tehtud väljamaksete vastuvõtmises. Hageja suurim etteheide kostjatele on, et kostjad oleksid pidanud kahjumi vältimiseks lõpetama hageja majandustegevuse hiljemalt 31.12.2007. Hageja ei ole välja toonud konkreetseid rikkumisi, milles seisnes kostja II ja kostja III kohustuste rikkumine, mis on aluseks
2-11-60849 kostjate vastu nõude esitamiseks ning väidetava täpse toorainekulude arvestuse rikkumine ning seeläbi raamatupidamise arvestuse moonutatult kajastamine ei ole aluseks kostjatelt II ja III kahju hüvitamiseks. Hageja käsitlus on meelevaldne ning ei saa mingil juhul olla etteheiteks kostjatele II ja III, kuna nimetatud kostjad olid AS XXX nõukogu liikmed. Seadusest ei tulene nõukogu liikmel õigust äriühingut esindada ega kohustust esitada makseraskuste tekkimisel pankrotiavaldus.
29.Hageja tõlgenduse kohaselt peaks juhtorganite liikmed tegutsema eelkõige aktsiaseltsi võlausaldajate huvides ja täitma oma isiklikke kohustusi võlausaldajate ees. See oleks kostjate hinnangul vastuolus juhtorgani liikmete üldiste kohustustega, mille kohaselt peavad juhtorgani liikmed täitma oma kohustusi äriühingu ees. Juhtorgani liikme üldine hoolsuskohustus seisneb parimal viisil ning heas usus juriidilise isiku huvides tegutsemist. Äriühingu juhtorgani liikmete puhul sisaldab see kohustust olla hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ning mitte võtta põhjendamatuid riske. Nimetatud nõuete järgimisel ei järgne juhtorgani liikmete isiklikku vastutust juriidilise isiku ees isegi juhul kui nende tegevuse tõttu on juriidilisele isikule tekkinud kahju. Niisiis tagab hoolsuskohustuse kriteerium, et ainuüksi juriidilisele isikule tema juhtimisest tekkinud kahjulik tagajärg või loodetud positiivse tulemuse saabumata jäämine ei ole aluseks juhtorgani liikme vastutusele juriidilise isiku ees. Seda enam, et kahjulik tagajärg või soovitud positiivse tulemuse saabumata jäämine võivad esineda ka juhtorgani poolt üldise hoolsuskohustuse nõuetekohase täitmise korral.
30.AS XXX alustas tegevust 2006 aastal häid eduväljavaateid omava äriplaaniga tal ei olnud 31.12.2007 seisuga makseraskusi ning kostjad ei näinud mingisugust mõistlikku põhjust lõpetada toimiva ettevõtte tegevus. 2007 müügitulu oli 38,5 miljonit krooni. Ettevõtte olukord halvenes alles järgnevatel aastatel ja seda eelkõige ülemaailmse majanduskriisi tulemusel. Nii moodustas müügitulu 2008 ainult 38,5 miljonit krooni, vähenes eelnenud aastaga võrreldes 43%. See ei olnud aga tingitud mitte kostjate ebaõigetest otsustest vaid ülemaailmsest majanduskriisist, mis vähendas kõikjal tellimusi ning raskendas oluliselt äritegevuse finantseerimist. Majanduskriisi ajal suurenes märkimisväärselt pankrottide arv, ehituses suurenes pankrottide arv 68-lt 269-le ja töötlevas tööstuses 69-lt 149-ni, millised muutused ei saanud olla tingitud pelgalt ebapiisavast juhtimisest. Rahvusvahelisel turul tegutseva noore ettevõttena oli AS XXX finants-kriisi tekkimisel keerulises olukorras. AS XXX ei sõltunud ainult kohalikust turust, vaid oli tugevalt mõjutatav ülemaailmsest majanduskriisist. AS XXX tegutses suures mahus sisuliselt puidutööstuse jääkide ümbertöötlemise ja ärakasutamisega. Ettevõte loomisel oli eesmärgiks pikaajaline jätkusuutlik tegevus. Tegemist ei olnud ühega järjekordsetest ettevõtetest, kus pankrot oli osa ettevõtte äriplaanist. Ettevõtte omanikel, kes panid ettevõttesse väga palju raha, kõik seadmed soetati omanike finantseerimisel, ei olnud vähimatki plaani jätta täitmata olemasolevad ja tulevikus tekkivaid kohustusi. Kriisi süvenedes aga vähenesid oluliselt puidutöötluse mahud. Sellest tulenevalt tekkisid esimesed raskused toormaterjali saamisel. Kui toormaterjali tarnega hilineti, kaotas ettevõte omakorda olulisi müügilepinguid. Tingituna üldisest ostujõu vähenemisest vähenes 2008 lõpus ka nõudlus ettevõtte toodangu järele. Samas kliendid, sh näiteks prantsuse ettevõte XXX, kes oli samuti raskustesse sattunud, nõudsid ootamatult väga pikkasid maksetähtaegasid (kuni 6 kuud). Kui enne kriisi olid ostjate maksetähtajad keskmiselt kuni 20 päeva, siis 2008 lõpus ja 2009 alguses keeldusid ostjad kaupu ostmast väiksema kui 90 päevase maksetähtajaga. Seejuures ei aidanud äritegevusele kaasa ka asjaolu, et seni AS-ile XXX välismaiste ostjate kohast täitmist kindlustanud Marsch Eesti, ütles kindlustuslepingud ühepoolselt üles. Ilma kindlustuseta välismaale kaupa saates tõuseb ettevõtja risk aga märgatavalt, mistõttu ei saanud AS XXX ostjatele vastu tulla ja neile pikemaid maksetähtaegu anda. See tähendas omakorda tellimuste vähenemist ja müügimahtude langust. Olulist mõju avaldas ettevõttele kohalike konkurentide tegevus. Ettevõte suurimaks konkurendiks osutus samuti suurklient XXX-le tooteid pakkuv XXXAS. Kui AS XXX oli arendanud uue toote ja sellega turule tulnud, pakkus XXX järgmisel aastal sama toodet. Kuna AS XXX sai osa toorainet ka XXXAS-ilt, mõjutas ettevõtte olukorda ka
2-11-60849 see, kui XXXEesti AS ühel hetkel AS XXX enam toorainet ei andnud, kuna ettevõttel oli Imaveres oma saeveski ja ta muutis oma protsesse kasutades ise tooraine ära. Maksejõuetuse tekkimisel mängisid seega rolli koostööpartnerite tegevus, konkurentsisituatsioonil finantseerimisvõimaluste puudumine, üldisest majanduskriisist tulenenud ettenägematud muutused turul ning refinantseerimisvõimaluste äralangemine. Vaatamata majanduskriisist ja konkurentsitingimustest tekkinud raskustele nägid AS XXX juhtorgani liikmed 2008 rahavoogude loomise potentsiaali ning juhtorganitel oli põhjust arvata, et mõne aja möödudes on kõik sissenõutavaks muutunud kohustused tasutud ning seega maksejõuetus ajutine. AS XXX juhtorgani liikmed ja omanikud püüdsid pidada läbirääkimisi pankadega täiendava rahastuse saamiseks ja klientide ning koostööpartneritega äritegevuse jätkamiseks ning esitasid taotlusi toetuste saamiseks. AS XXX taotles 2008 detsembris EAS-ilt toetust tehnoloogiainvesteeringu tegemiseks. Kostjad said EAS-ilt eitava vastuse 2009 alguses. Kui juhtorganite liikmed oleksid 2008 detsembris teadnud, et ettevõtte makseraskused on püsivad, poleks nad teinud täiendavaid investeeringuid ja pingutusi projektitaotluste koostamiseks ja esitamiseks. Seda, et ettevõttel polnud 2008 lõpus tekkinud püsivat maksejõuetust tõendab ka asjaolu, et 09.12.2008 pikendati AS XXX kindlustuspoliisi 2009 lõpuni. Lisaks selgitab ajutine haldur, et tema hinnangul muutus võlgnik maksejõuetuks 2008 aastal ning lisanud, et maksejõuetuse muutumine selgeks ja alaliseks toimus peale võimalike finantseerimise läbirääkimiste nurjumist 2009. Aastal 2008 näis ka juhtorgani liikmetele, et ettevõtte tegevuse jätkamine on igati õigustatud. Arvestada tuleb ka asjaolu, et juhtorganite liikmetel kui ettevõtte omanikel oli kindlustunne, et vajadusel saavad nad ettevõttesse raha juurde panna. Seda oli tehtud ka varem, mil AS XXX omanikud laenulepingute alusel ettevõtet vajalikus osas omafinantseeringutega turgutasid. Lisaks eksisteeris võimalus kanda maha seotud isikutega seotud laenud. Erki Mägi audiitorbüroost AS PriceWaterhouseCoopers Advisors on leidnud, et 31.12.2008 seisuga on seotud osapoolte kohustuste kogusumma vahemikus 16 320 000 kuni 19 142 000 krooni, mida oleks saanud tegevuse jätkamisel konverteerida omakapitali. See lisas omanikele kindlustunnet, et nad ei tegutse sisuliselt negatiivse omakapitali tingimustes. Paraku olid pangad 2008 lõpuks karmistanud laenutingimusi, mistõttu nurjusid läbirääkimised SEB liisingu ja Kredexiga, EAS lükkas toetuse taotluse tagasi ning 2009 alguses oli selge, et ettevõtte tegevuse jätkamiseks täiendavatest omanikepoolsetest investeeringutest ei piisa. Kuigi omanikelaene ei konverteeritud, tuleks hageja esitatud kahjunõuet omanikega seotud nõuete arvelt siiski vähendada. Eeltoodust tulenevalt ei näinud ka kostjad II ja III mingisugust mõistlikku põhjust algatada 2007 lõpus toimiva ettevõtte tegevuse lõpetamist ning leiavad, et nad ei ole rikkunud oma sisesuhtest tulenevat hoolsuskohustust.
31.Hageja käsitlus, et kostjad oleksid pidanud kahjumi vältimiseks lõpetama hageja majandustegevuse hiljemalt 31.12.2007, on vastuolus ka hageja enda esitatud tõendiga, milles vandeaudiitor Marika XXX kinnitab 30.09.2008, et AS XXX raamatupidamise aruanne kajastab tema hinnangul olulises osas ja õiglaselt AS XXX majandustegevuse tulemit seisuga 31.12.2007. Ta lisab vaid, et ta ei saa avaldada arvamust aruandes kajastatud bilansi-varude kohta kuivõrd ta ei osalenud aktsiaseltsi varude inventuuris. Audiitori mitteosalemine äriühingu siseprotsessides on tavapärane kuna inventuure tehakse jooksvalt. Audiitori selgitus, et ta ei osalenud varude inventuuris ei ole mõeldud etteheitena äriühingu juhtkonnale vaid täidab pigem audiitori vastutuse välistamise eesmärki. Audiitor on seisukohal, et raamatupidamise aruanne on kooskõlas Eesti Vabariigi kehtivate seaduste ja õigusaktidega ning on koostatud hea raamatupidamistava kohaselt. Niisiis tõendab ka audiitori järeldusotsus, et majandusaasta aruanded on igati õiguspärased.
32.Kostjad ei ole AS XXX majandusaasta aruandeid moonutanud sellega, et ei ole pidanud toorainekulude arvestust kuude kaupa ja kajastasid bilansi aktiva poolel AS-i XXX nõuet. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et raamatupidamises oleksid varad ja kohustused ebaõigesti kajastatud. Ka hageja tellitud hinnangus ei ole audiitor, vastates küsimusele kas AS XXX raamatupidamises on varad ja kohustused kajastatud õigesti, kinnitanud, et varad ja
2-11-60849 kohustused oleksid kajastatud ebaõigesti. Audiitor üksnes selgitab, et puuduvad andmed võlanõuete realiseerimise võimaluste kohta ning, et tooraine ja materjali kajastamise hindamine on raskendatud. See, et tooraine ja materjali kajastamise hindamine on puidutöötlemise ettevõttes raskendatud, ei ole erakordne. Kostjad II ja III märgivad, et isegi kui tooraine kogust oleks kajastatud ebaõigesti, ei ole hageja selgitanud, kuidas oleks saanud see tekitada kahju.
33.Kostjad II ja III ei nõustu hageja väidetega, et kostjad ei ole pidanud täpset toorainekulude arvestust, mis tõi väidetavalt kaasa raamatupidamise arvestuse rikkumise, kuivõrd tegelikud kulud kanti hageja väidete kohaselt kuludesse 2007 majandusaasta asemel hoopis 2008 majandusaasta lõpus. Esmalt seetõttu, et kostjatele solidaarselt ette heidetud kohustuse rikkumist ei saa äriühingu nõukogu liikmele ette heita ja teisalt seepärast, et hageja väited on ka faktiliselt ebaõiged. Nõukogu liikme kohustused piirduvad juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande, sh tegevusaruande ja raamatupidamise aruande läbivaatamise ja heakskiitmisega. Kuivõrd raamatupidamise arvestuse pidamine ei ole nõukogu liikme kohustus, ei ole täpse toorainekulude arvestuse rikkumine ning seeläbi raamatupidamise arvestuse moonutatult kajastamine aluseks nõukogu liikmetelt kahju hüvitamiseks. Samuti ei saanud ainuüksi toorainearvestuse väidetav erinevus tekitada kellelegi kahju.
34.Samas märgivad kostja II ja III, et AS XXX materjalide ülevaade laos ei ole eksitav ning ei ole kajastatud majandusaasta aruandes ebaõigesti. Materjalide ülevaade laos oli piisava täpsusega nii mahuliselt kui ka rahaliselt. Arvestada tuleb, et tegemist on puidutöötlemise ettevõttega, mis ostis erinevat saematerjali ja tootis komponente ukse ja aknatehasele vastavalt ostja vajadustele. Selleks kasutati seadmeid mis võimaldasid saematerjali kappida, st eemaldada oksad ja muud vead, ning siis uuesti kapitud materjali jupid kokku liimida. Saepuru ja väljakapitud klotsid purustati ning saadeti pressi mis tegi sellest briketti. Niisiis, kogu materjal mis liini sisse läks, saadeti uue toodanguna ka liinist välja. Materjali arvestust peeti järgnevalt: näiteks pandi töökäsuga tootmisse 100m3 materjali kvaliteediga ABC hinnaga 2300 krooni summas 23 0000 krooni. Kui materjal liinist läbi lasti, tuli valmistoodanguna välja materjali A kvaliteedis 60m3, B kvaliteedis 20m3 ja C kvaliteedis 5m3. Rahaliselt hinnati C materjal 1000 krooni (5 000 krooni), B kvaliteet 1600 krooni (32 000 krooni) ja A kvaliteedile moodustus hinnaks 3216 krooni (193 000 krooni). Tänu sellisele arvepidamisele oli tagatud toodangu omahinna arvestus vajaliku täpsusega ning teada oli ka mahuline kogus, mis on saanud kinnitatud ja kontrollitud ka regulaarsete inventuuride käigus. Juhatuse ja nõukogu liikmetel oli ülalviidatud protsessist ülevaade olemas, kuivõrd töökäsud säilitati ning kanti ka raamatupidamise programmi. Laoarvestuse eest vastutasid laohoidja ja tootmisjuht, kes olid töölepingute järgi ka isiklikult materiaalselt vastutavad isikud. Otsused tehti tootmisjuhi ning laohoidja poolt antud andmete järgi. Igakuise inventuuri järele polnud vajadust, inventuure tehti kvartaalselt. Seoses asjaoluga, miks laopuudujäägid 2008 suuremad olid kui varasemalt, märgivad kostja II ja III, et kuivõrd AS XXX pidi toodangut tarnima nädala täpsusega, pidi AS XXX tagama, et laos oleks komponente piisavalt ette toodetud. Vastasel korral poleks ettevõte suutnud tagada tähtaegset müüki. 2008 ülemaailmse majanduskriisi tingimustes tekkisid probleemid nii tarnijatel kui ostjatel. Olukorras, kus AS XXX tarnijad jäid oma tarnetega hiljaks, kaasnesid sellega automaatselt probleemid ka AS XXX enda tarnetel. Kui AS XXX ei suutnud õigeaegselt tarnet teostada, võis juhtuda, et AS XXX ostjad oli sunnitud oma tellimused üles ütlema. Sel juhul tuli poolikud tooted hiljem ümber töödelda mõneks teiseks tooteks, et oleks neid võimalik realiseerida. See tõi kaasa paljude laolõppude ümbertöötlemise teisteks toodeteks. Kui ümbertöötlemine polnud võimalik, müüdi kogu materjal maha saepuruna. Selline praktika on tavapärane kõigis puidutöötlemiseettevõtetes ja laojääkide ümbertöötlemist tuleb pidada ratsionaalseks otsuseks ka siis kui see toob omakorda kaasa märgatava laojääkide vähenemise ja materjali hinna languse.
35.Kostjad II ja III märgivad ka, et hageja arvutused on ebaõiged. Puidutöötlemises ei saa laovaru kujunemist adekvaatselt hinnata toormaterjali ostuarveid ja kauba müügiarveid kõrvutades. Arvete võrdlemisel saab ebaõige tulemuse, seda enam, et hageja ei ole võtnud arvesse kõiki asjakohaseid arveid. Laovaru kujunemine on jälgitav tootmiskäskudega. Hageja arvutused muudab ebaõigeks
2-11-60849 juba ainuüksi asjaolu, et selles ei ole arvestatud OÜ-le XXX esitatud arveid. Hageja ei ole oma arvutustes arvestanud, et materjal väheneb juba väljalõigatud okste ja mõõdu vähenemise kaudu. Aastate lõikes muutusid tooted ning erinevate toodete väljatulekute protsente ei saa keskmisega võrrelda. Eriti kui kasutatakse nominaali ja aktuaali arve erinevatel aastatel. Tootmises on kõikide materjalide liikumine töökäskudega jälgitav. Lähtuvalt erinevate klientide soovist müüdi osadele ostjatele nominaali hinnas, osadele aktuaali hinnas ning kolmandatele jooksvates meetrites. Kliendid olid erinevad; kui XXX müüdi profiillaudu, siis Arvolistale müüdi liiste. Kui prantsuse ettevõte XXX ostis tihumeetrites, siis liistud müüdi jälle jooksvates meetrites. XXX sai liistu proovipartii- neid tuleks vaadata jooksvates meetrites, mitte nominaalis nagu hageja on teinud. Eesti Höövelliistule tehti samamoodi liiste. Seega mängib rolli nominaali ja aktuaali vahe (arvestuslik mõõt v tegelik mõõt). Hageja esitatud tabelis on kogused arvestatud ainult nominaali hindades. Lisaks, tulenevalt erinevatest rahvusvahelistest nõuetest vedamisel, palus XXX, et aktuaali mõõt arvetel väiksemana näidatakse kui see tegelikult on, sest vastasel korral oleksid autod sõitnud pooltühjalt. See mõjutab samuti hageja arvutusi. Lisaks tuleb arvestada, et materjal tuleb tootmisest väga erinevas kvaliteedis. Olukorras, kus mõni AS XXX tarnija jäi oma tarnetega hiljaks ja sellest tulenevalt ei suutnud ettevõte tähtaegselt tarnet teostada ning tellija oma tellimuse üles ütles, töödeldi poolikud tooted hiljem nende realiseerimiseks ümber. Ka palju laolõppe tuli ümber töödelda teisteks toodeteks, ning kui sellest ei olnud võimalik uut toodangut teha, siis müüdi toodang saepuruna. Kahe võrreldava aasta jooksul muutusid AS XXX valmistatud tooted oluliselt. Sellest tulenevalt muutusid ka ostetavad materjalid ning toodete väljatulekud. Nii hakkas ettevõte 2008 tegema lamelleeritud akna- ja uksedetaile Soome turgudele. Selleks tuli arendada tehnoloogiaid. Lisaks hakkas ettevõte tootma Saksamaale ja Soome pildiraamiliiste. Aasta lõikes ei ole võimalik neid ühe keskmise alusel omavahel võrrelda ilma konkreetseid tooteid aluseks võtmata. Exeli tabelites on töökäskudena olemas kõik sissetulnud materjal ja näha, mis töökäskudega see materjal on välja läinud. Töökäsud kanti raamatupidamisest läbi materjali kvaliteedi kaupa. AS PricewaterhouseCoopers Advisors analüüsist tuleneb, et kuna laojäägi kompositsioon on erinevatel aastatel olnud erinev, ei saa raamatupidamislikke koguselisi laojääke leida kasutatud meetodil. Lisaks näitavad selles analüüsis tehtud arvutused, et saepuru osakaal moodustab kogu materjali mahust vähemalt 29%. Audiitor Teet XXX on selgitanud, et 15% kaomäär, mille baasil hageja oma arvutused on teinud, on ebaõige ja, et audiitor Taavi XXX’i võetud algandmete pinnalt ei ole võimalik korrektset omakapitali arvutada. Seega ei saa hageja esitatud väidetavad omakapitali arvutused olla õiged ning omakapital ei olnud 2008 alguses negatiivne. Sellega on tõendatud, et hageja esitatud audiitori analüüs ja selle selgitused ei näita tegelikku laojääki ning et tegeliku laojäägi arvutamiseks tuleks teostada täielik arvutus töökäskude baasilt, mis kajastavad materjali jooksvates meetrites, nominaalitihumeetrites ja tegelikes tihumeetrites
36.Hageja ei ole esitanud tõendeid asjaolusid selle kohta, et AS XXXnõue AS-i XXX vastu oli väärtusetu. AS XXXpankrotihaldur ja audiitor Taavo XXX hindavad AS-i XXX nõuet väärtusetuks 2013, samas kui kostjatele heidetakse ette tõenäoliselt mittelaekuva nõude kajastamist aastatel 2006-2008. Info, et nõue kunagi ei laeku, ei olnud kostjatele teada seitse aastat tagasi. Kostja II seosed AS-iga XXX lõppesid juba 2004. AS-i XXX nõude suuruseks oli 78 554,13 eurot. Audiitor on väidetava „tegeliku“ omakapitali arvutanud selliselt, et hindas selle nõude väärtuseks 0 krooni. Audiitor aga ei ole arvestanud, et äris on tavaline, et saadakse tagasi kasvõi osa võlast, mistõttu ei ole põhjendatud seada nõude väärtuseks tagantjärgi 0 krooni ning väita, et ebaõige otsuse eest vastutavad äriühingu juhtorgani liikmed isiklikult. Kostjatel oli põhjust arvata, et nõude laekumine on tõenäoline, oli võimalus, et AS-i XXX tegevus refinantseeritakse. Oluline on siinkohal ka AS-i XXX nõude suurus. Kuivõrd AS XXX nõue ei olnud mitte 856 740 eurot vaid kõigest 78 554,13 eurot, ei saanud see olla maksejõuetuse ja väidetava 856 740 euro suuruse kahju (enam kui 10 korda suurem) tekkimise põhjuseks. Lisaks sellele puudub põhjuslik seos nõude kajastamises bilansi aktiva poolel ja kahju tekkimise vahel kuivõrd asjaolu, kas juhtorgani liikmed oleksid hinnanud nõuet AS-i XXX vastu tõenäoliselt mittelaekuvaks või mitte, ei oleks mõjutanud nõude laekumata jätmise asjaolu kui sellist.
2-11-60849
37.Kostjate II ja III hinnangul ei puutu vastuväited, seoses väljamaksetega seotud isikutele, antud juhul asjasse, kuivõrd kahju hüvitamise nõue põhineb pankrotiavalduse õigeaegsest esitamata jätmisest tulenevale kohustuse rikkumisele. Juhatuse või seda asendava organi vastutusest seoses pankrotiavalduse esitamata jätmisega või mittetähtaegse esitamisega tuleb eristada juhtorgani liikme vastutust pankroti põhjustamise eest. Väljamaksete tegemine seotud isikutele on eraldiseisev küsimus. Kui pankrotihaldur oleks seisukohal, et nimetatud väljamaksed olid ebaseaduslikud, oleks pankrotihalduril olnud võimalus esitada hagid nimetatud tehingute tagasivõitmiseks, mida haldur teinud ei ole. Õiguslikult vale on hageja väide, justkui oleks teised kostjatega väidetavalt seotud ettevõtted pidanud hageja kasuks oma nõudeid vähendama seetõttu, et ettevõtte juhtorgani liikmed või omanikud kohati kattuvad. Selliselt nõuab hageja sisuliselt, et nimetatud ettevõtted oleksid AS XXX huvides käitunud endale majanduslikult kahjulikult. Veelgi enam- ainuüksi raamatupidamislikud kajastamised või kajastamata jätmised ei tekita ühingule kahju. Kuivõrd lepinguline suhe on oma olemuselt rangelt relatiivne võlasuhe, mis tekitab õigusi ja kohustusi vaid lepingupoolele, siis ei ole äriühingu kohustused ühelgi juhul automaatselt üle kantavad füüsilisele isikule. Puudub põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostja II väidetava rikkumise vahel. AS XXX äritegevus oli suunatud rahvusvahelisele turule ja enamik ettevõtte klientidest olid välismaised ettevõtted. Ettevõtte klientideks olid näiteks XXX, XXXXXX jt. AS XXXalustas tegevust 2006, mil osteti valdavalt omanikulaenude abil vajalikud masinad ja alustati tööd. Selleks, et uusi ärikontakte hankida ja kliente leida, olid ärireisid möödapääsmatud. Ärireisidel tuli otsida tarneid, loodi usalduskrediiti, õpiti ja püüti leida klientuuri. Ärisuhete loomiseks oli oluline äritegevuse mõistmine, kontaktid ja tervikliku ette-kujutuse omamine oma ettevõtte eesmärkidest ning arenguperspektiividest. Ärisuhete loomisega ja hiljem kontaktide hoidmise ja tulevikuplaanide kokkuleppimisega tegeles ettevõttes kostja II XXX. Seepärast käis just kostja II komandeeringutel koostööpartneritega läbirääkimisi pidamas. Ostjate juures käidi vähemalt kaks korda aastas. Komandeeringud ostjate juurde olid enamasti 2-3 päeva kestvad tööreisid. On enesestmõistetav, et komandeeringutega seotud otsesed kulud tasub tema eest ettevõte. Ebaõige on hageja väide justkui oleksid kostjad otsustanud kostja II komandeeringukulusid tasuda pärast 2007 majandusaasta lõppu. Tegelikult käis kostja II regulaarselt töölähetustel juba 2006 aastal ning töölähetustega seotud väljamaksed tehti lähetuskulude aruannete alusel, mida tõendab Pearaamatu väljavõte 01.01.2006-31.12.2009. Raamatupidamise väljavõttelt nähtub, et vähemalt pooled sõitudest on tehtud 2007 ning see lükkab ümber hageja väited justkui oleks kostjad asunud pahatahtlikult 2008 makseraskuste ilmnemisel kostjale II komandeeringutasusid hüvitama. Isegi, kui jõuda järeldusele, et ettevõtte püsiv maksejõuetus tekkis 2008 ja oleks pidanud olema kostjale II teada varem, siis kostjale II hüvitatavaid komandeeringutasusid ei saa enne 2008 lõppu mingil juhul pidada pahatahtlikeks väljamakseteks seotud isikule. Sellest tulenevalt ei saa hageja nimetatud 12 0559,23 eurot pidada kahjuks, mis tekkis tulenevalt hoolsuskohustuse rikkumisest kostjate poolt. Kahjuks saab pidada üksnes neid väljamakseid, mis on tehtud pärast püsiva maksejõuetuse tekkimist.
38.Hageja on esitanud kahju olemasolu tõendamiseks väite, et hageja arvates võrdub kahju majandustegevuse kahjumiga perioodil, mille jooksul hoolsuskohustust ning õigusnorme rikkudes kahjumlikku tegevust jätkati. Nii kannab hageja kostjatele üle kogu äriühingu kahjumi. Hageja ei ole antud juhul põhjendatult motiveerinud oma kahju valiku metoodikat, mistõttu jääb kostjatel II ja III arusaamatuks hageja subjektiivsete seisukohtade seos tekitatud võimaliku kahjuga. Majandustegevuses tekkinud kahju ei ole võimalik lugeda kahjuks, mis on tekkinud seoses kostjate kohustuste rikkumisega, mis seisneb väidetavalt laoseisu moonutamises ja nõude vales väärtuses kajastamises. Pankrotiavalduse õigeaegse kohustuse esitamist nõudva regulatsiooni eesmärk ei ole panna kogu ettevõtte kahjum füüsilisest isikust juhtorganite liikmete kanda. Hageja ei ole ära näidanud põhjuslikku seost kostjate poolse kohustuse väidetava rikkumise ja tekkinud kahju vahel.
2-11-60849
39.Tõendamata on kahju suurus. Juhtorgani liikmed ei saa olla vastutavad ühingu majandustulemuste eest, vaid konkreetsete rikkumiste eest. Kui hageja on seisukohal, et teatud tehingud on mingil põhjusel tühised, oleks hageja võinud esitada hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras. Sel juhul saaks kahjuna olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Hageja ei ole esitanud hagi(id) võlgnike vastu võla kättesaamiseks. Kuivõrd ei ole tõendatud, et hageja ei saa nõuda kohustuse täitmist oma võlgnikelt, siis ei ole tõendatud ka kahju ning selle suurus. VÕS § 137 lg 2 kohaselt tuleb solidaarvõlgnike omavaheliste suhetes vastutuse jaotamisel võtta arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Hageja ei ole eelmärgitu kohta midagi öelnud ega tõendanud.
40.Kostja II peab ka vajalikuks märkida, et kostjal II puuduvad seosed OÜ-ga XXX. Kostja II ei ole OÜ XXX juhatuse liige ega osanik. Kostjal II puuduvad täielikult seosed OÜ-ga XXX.
41.Kohtukõne teesides on kostjad II ja III asunud seisukohale, et esitatud hagi võib olla aegunud. Maakohtu otsuse põhjendused
42.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud vande all üle tunnistaja Taavo XXX’i (IX kd, tl 201-203) ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
43.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud
44.Vaidlustamata asjaolude kohaselt: • 16.04.2009 esitas AS XXX(pankrotis; edaspidi äriühing) maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks (I kd, tl 63); • Alates 07.03.2006 on äriühingu juhatuse liikmeks kostja I (I kd, tl 151-154); • Alates 12.01.2006 on äriühingu nõukogu liikmeteks kostja II ja kostja III (I kd, tl 151154); • 22.04.2009 algatas kohus AS XXXpankrotimenetluse ja nimetas äriühingule ajutise pankrotihalduri (II kd, tl 63); • 30.06.2009 kuulutas kohus välja äriühingu pankroti ja määras pankrotihalduri (II kd, tl 6272); • Alates 10.10.1997 on kostja I OÜ XXX juhatuse liige ja alates 30.05.2003 osanik (I kd, tl 27-28, 30-31); • Alates 01.10.1997 on kostja I OÜ XXX juhatuse liige ja alates 31.12.2002 osanik (I kd, tl 27-28, 34-35); • Alates 18.10.2000 on kostja III OÜ XXXjuhatuse liige ja alates 31.12.2002 osanik (I kd, tl 38-41).
45.Hageja esitas hagi AS XXX(pankrotis) endise juhatuse liikme kostja I ja endiste nõukogu liikmete kostja II ja kostja III vastu asjaoludel, et nad on: 1) rikkunud raamatupidamise arvestust ning kajastanud majanduseisu moonutatult: a) kajastanud laovaru andmeid valesti ning kajastanud 2007 majandusaasta aruandes bilansis varusid, mida tegelikult reaalselt ei eksisteerinud, varud kanti kuludesse alles 2008 majandusaasta lõpus enne pankrotti 2009 kevadel; b) kajastanud äriühingu bilansi aktiva poolel varana nõuet AS-i XXX vastu summas 1 229 105 krooni, mis tegelikkuses oli väärtusetu nõue, mille mahahindlus toob kaasa äriühingu negatiivse omakapitali ja maksejõuetuse juba 2006 ja 2007 majandusaasta lõpus. Eeltoodu tulemusel ei vasta omakapitali nõuetele juba 2006 ning 2007 majandusaasta aruandes kajastatud kasum 1 149 210
2-11-60849 krooni ning omakapital 1 347 149 krooni on ebaõige ning tegelikult oli äriühingu omakapital negatiivne -589 085 krooni; 2) jätnud täitmata kapitali adekvaatsusnõudest tulenevad kohustused vastavalt ÄS § 292 lg 1, 301, § 306 lg 31: kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek, otsustada aktsiakapitali vähendamine või suurendamine, muude abinõude tarvitusele võtmine, aktsiaseltsi lõpetamine, ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine või pankrotiavalduse esitamine; 3) juhtorgani liikmed ei viinud omakapitali seadusega sätestatud suurusse ega esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust, vaid jätkasid negatiivse omakapitali seisundis kahjumlikku majandustegevust kuni 2009 märtsikuuni ja otsustasid teha väljamakseid seotud isikutele: a) 14.01.2008 tasuti kostja III ettevõttele OÜ XXX309 387 krooni, b) 15.01.2008 tasuti kostja I ettevõttele OÜ XXX 1 175 181 krooni ja OÜ-le XXX 533 800 krooni ning kostjale I endale tehti 2008 majandusaastal laenu tagastusmakseid kokku 396 000 krooni, c) OÜ-le XXX tasuti 2008 majandusaastal välja renditasu 1 980 000 krooni ja d) kostjale II tasuti sõidu- ja muid kulusid 120 559,23 krooni. Lisaks viisid juhtorgani liikmed tasaarvelduste teel äriühingust välja seadmed, varud ning tootmiskinnisvara: a) 09.03.2009 sõlmiti OÜ-ga XXX seadmete ostu-müügileping, tasaarvestus 8 100 700 krooni (I kd, tl 120-123), b) 27.03.2009 sõlmiti OÜ-ga XXX materjalid müügileping, kus tehti tasaarvestus 1 257 017,48 krooni (I kd, tl 118-119) ja c) 13.03.2009 võõrandas äriühing tootmiskinnistu OÜ-le XXXja OÜ-le XXX, tasaarvestus 9 000 000 krooni (I kd, tl 124-130).
46.Kokkuvõtvalt on hageja seisukohal, et äriühing AS XXX(pankrotis) tegutses negatiivse omakapitaliga äriühingu loomisest alates 2006 aastast, ning oleks pidanud esitama pankrotiavalduse juba peale 2007 majandusaastat. Juhtorgani liikmed on kajastanud 2006, 2007 ja 2008 majandusaasta aruannetes ebaõigeid andmeid. Tulenevalt asjaolust, et juhtorgani liikmed moonutasid andmed: kajastasid valesti laovaru ja märkisid bilansis aktivas väärtusetu nõude AS-i XXX vastu, said juhtorgani liikmed jätkata tegevust negatiivse omakapitaliga, millega kahjustasid kreeditoride huve, samas kui ise tegid endaga seotud ettevõtetele alusetuid väljamakseid ja lõpuks viisid tasaarvestuste teel äriühingust välja kõik vara.
47.Hageja tugineb hagi esitamisel kostjate vastu üldisele juhatuse liikme ja nõukogu liikme seadusest tuleneva hoolsuskohustuse rikkumisele äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 1 ja 2, § 327 lg 1 ja 2) ning pankrotiavalduse esitamata jätmisele (ÄS § 292 lg 1, § 301 § 306 lg 31). ÄS § 315 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama § lg 2 alusel juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamise korral võib selle nõude aktsiaseltsi nimel esitada üksnes pankrotihaldur (ÄS § 315 lg 4 viimane lause). ÄS § 327 lg 1 järgi nõukogu liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama § lg 2 kohaselt nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamise korral võib selle nõude aktsiaseltsi nimel esitada üksnes pankrotihaldur (ÄS § 327 lg 4 viimane lause).
48.Juhtorgani liikmete seadusest tulenevad kohustused ja vastutused on lisaks ÄS sätestatud ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35-37. TsÜS § 35 järgi juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 36 järgi kui on ilmne, et
2-11-60849 juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. ÄS § 37 lg 1 järgi juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele.
49.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral võlgnikult nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kuna juhatuse liikme ja nõukogu liikmete õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab pankrotihaldur tõendama, et juhatuse liige ja nõukogu liikmed on oma kohustust rikkunud, et äriühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 315 lg 2 teise lause järgi ja nõukogu liikmed § 327 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
50.Juhatuse liikme ja nõukogu liikmete poolt äriühingule tekitatud kahju hüvitamise nõudes on hageja kohustuseks tõendada, et kostja I juhatuse liikmena ja kostjad II ja III nõukogu liikmetena on moonutanud andmeid raamatupidamises ja 2006-2008 majandusaastaaruannetes, ning on jätkanud tegevust negatiivse omakapitaliga ja esitanud pankrotiavalduse alles 2009 aasta kevadel, mis oli liiga hilja, mistõttu põhjustasid kostjad hagejale kahju 856 740 eurot. Hageja ei ole eraldi välja toonud, millist kohustust iga kostja täpselt rikkus, hageja on lähtunud üldisest hoolsuskohustusest.
51.Seega tuleb kohtul analüüsida, millal ilmnes kostjatele AS-i XXXmaksejõuetus, kas kostjad on kajastanud laovarusid valesti, kas kostjatele oli teada, et AS-i XXX nõue on väärtusetu, kas kostjad on teinud alusetud väljamakseid äriühingust ning, kas kostjad on alusetult äriühingust välja viinud vara.
52.ÄS § 306 lg 31 sätestab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 315 sätestatut. Osutatud sätet tuleb tõlgendada koosmõjus tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) §-ga 36, mille kohaselt peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu. Seega tekib osaühingu juhatuse liikmetel pankrotiavalduse esitamise kohustus siis, kui osaühingu püsiv maksejõuetus on ilmne. Pankrotiseadus (PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Selleks, et teha kindlaks, kas äriühingust võlgnik on teatud hetkel muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb anda terviklik hinnang tema varalisele seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile. Nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis kohtuasjas 3-1-1-49-11.
53.Püsiva maksejõuetuse tuvastamine eeldab tervikliku hinnangu andmist nii äriühingu varalisele seisundile kui ka majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile. Üldjuhul ei ole võlgniku püsivat maksejõuetust võimalik tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja - sh netovara seisundi või kahjumi suuruse - alusel. See on vaid üks asjaolu, mida tuleb võlgniku maksejõulisuse hindamisel kindlasti arvesse võtta, kuid millest ei saa automaatselt järeldada, et äriühing
2-11-60849 on pankrotiseisus. Seega tegemaks kindlaks, kas äriühing oli mingiks ajaks muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Lisaks netovarale tuleb analüüsida ka teisi raamatupidamisandmeid, samuti võlgniku äriplaani perspektiivikust, kui selline äriplaan eksisteerib (vt Riigikohtu 14.12.2011 otsus, kohtuasjas 3-11-85-11, p 32 ja otsus kohtuasjas 3-1-1-49-11, p 17, 19, 20, 21)
54.Hageja on seisukohal, et 2007 majandusaasta lõpul oli äriühingu omakapital miinuses; - 5 689 085 krooni, kuna raamatupidamises ja majandusaasta aruandes esitatud andmed ei vasta tegelikkusele, mistõttu oleks pidanud juhatuse liige kutsuma kokku üldkoosoleku või seda tegema nõukogu liikmed, kui juhatus oleks keeldunud ja otsustama: 1) aktsiakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse; 2) aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Kostjad üldkoosolekut kokku ei kutsunud. Samuti ei esitanud kostjad pankrotiavaldust.
55.Kostjad on seisukohal, et kostjatele ei olnud enne 2008 majandusaasta lõppu teada äriühingu maksejõuetus, mistõttu ei pidanud kostja I ka varem pankrotiavaldust esitama. Vastavalt 2007 majandusaasta aruandele (I kd, tl 79-101) moodustas 31.12.2007 seisuga omakapital 1 347 149 krooni, milline vastas äriseadustikus nõuetele, võttes arvesse, et aktsiakapital oli 1 000 000 krooni. Kostjad leiavad, et raamatupidamises ja majandusaasta aruannetes esitatud andmed on õiged.
56.Edasi hindab kohus, kas äriühingu raamatupidamises ja majandusaasta aruannetes on kajastatud laovarud õigesti ning, kas kostjatele võis olla teada, et nõue AS-i XXX vastu on väärtusetu.
57.AS XXX2006 majandusaasta aruanne (I kd, tl 55-78), 2007 majandusaasta aruanne (I kd, tl 79-101), 31.12.2008 bilanss (I kd, tl 1132-133), aprilli 2009 bilanss (I kd, tl 134-135) ja kasumiaruanne 2009 veebruar (I kd, tl 136) näitavad juhtorganite poolt ametlikult deklareeritud finantsilisi andmeid äriühingu majandusliku seisu kohta. Hageja leiab, et andmed ei vasta tegelikkusele. Hageja on seisukohal, et äriühingu 2007 majandusaasta aruandes on bilansi aktiva poolel kajastatud tooraine ja materjal ebaõigesti või alternatiivselt on tooraine ja materjal 2008 jooksul läinud kaotsi. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud audiitorfirma OÜ Konsult.ee vandeaudiitor Taavo XXX’i poolt koostatud erikontrolli akti äriühingu 2006-2009 kohta (I kd, tl 112-117a), Taavo XXX’i e-kirja (III kd, tl 30) koos ostuarvete (III kd, tl 31-42), müügiarvete (III kd, tl 43-51) ja tabeliga (III kd, tl 52), Taavo XXX’i vastused äriühingu pankrotihaldurile (VIII kd, tl 174) koos kolme arvutustabeliga (VIII kd, tl 170-173a). Hageja tugineb ka kostja esitatud AS PricewaterhouseCoopers hinnangule (IX kd, tl 43-49). Nii Taavo XXX kui Teet XXX on tuginenud arvamuse andmisel esitatud arvetest tulenevatele andmetele (III kd, tl 133-142, 163200; IV kd, tl 4-200; V kd, tl 4-200; VI kd, tl 4-200; VII kd, tl 4-200; VIII kd, tl 4-169). Nii Taavo XXX kui ka Teet XXX on jõudnud oma vastuses (IX tl 102-104) ja arvamuses (IX kd tl 43-49, 107-113) samadele järeldustele.
58.Kostjad leiavad, et majandusaasta aruannetes on andmed kajastatud õigesti. Audiitor Taavo XXX on andmete saamiseks üksnes kõrvutanud materjalide sisseostu koguseid ja kaubamüügi koguseid, mille alusel ei ole võimalik hinnata tagantjärgi adekvaatselt laovaru suurust. Audiitor Taavo XXX ei ole arvamuse andmisel arvestanud sellega, et lisaks valmistoodangule müüdi ka tootmisjäägid, st klotsid, höövlipuru ja saepuru, mistõttu on audiitor eksinud tootmiskao arvestamisel, jõudes üliväikse kaoprotsendini - 15%, mis ei vasta tegelikkusele. Audiitor Taavo
2-11-60849 XXX ei ole arvestanud ka töökäskudega ja AS-ile XXX müüdud saepuruga (IX kd, tl 66-98). AS PricewaterhouseCoopers Advisors audiitor Teet XXX on oma hinnangus võtnud arvesse ka maha müüdud jäägid ja jõudnud järeldusele, et kadu on ligikaudu 29%. Lisaks oli tootmisprotsessis kadusid, mida ei saanud realiseerida.
59.Kohus hinnates esitatud tõendeid ja vande all üle kuulatud audiitor Taavo XXX’i ütlusi (IX kd, tl 201-203) on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et laovarud oli kajastatud 2006 -2008 majandusaasta aruannetes valesti, mis tõi väidetavalt endaga kaasa tegelikkuses negatiivse omakapitali. Konsult.ee vandeaudiitor Taavo XXX on oma arvamuses (I kd, tl 112-117a) leidnud, et raamatupidamises on kajastatud valesti tooraine ja materjal, mistõttu tuleb korrigeerida tooraine ja materjalid kajastust bilansis. Selleks, et hinnata tegelikult eeldatavat materjalivaru, arvutas audiitor esmalt 2007 majandusaasta kasumiaruande järgi tooraine suhte müügitulusse aasta lõikes: toorainekulu 35 616 472 krooni / müügitulu 38 453 439 krooni = 96,62%. Leidmaks laovaru suurust 2007 majandusaasta lõpus, korrutas audiitor saadud tulemuse suhtega 2007 neljanda kvartali müügitulu saades neljanda kvartali keskmise tooraine kulu 92,62% x 4 244 909 krooni IV kvartali müügitulu = 3 931 635 kaubakulu IV kvartalis. Jagades 2007 neljanda kvartali keskmise tooraine kulu majandusaastaaruandes kajastatud tooraine jäägiga sai audiitor varude käibekiiruse mõõdetuna kvartalites ja kuudes: tooraine jääk 2007 lõpul 11 374 529 / toorainekulu IV kvartal 3 931 635 = 2,89 kvartalit e 8,7 kuud. Võttes võrdlusena käibekiiruse 2006 majandusaastal, sai audiitor sama metoodikaga arvutades 2006 käibekiiruseks 0,77 kvartalit ehk 2,3 kuud: toorainekulu 19 887 976 / müügitulu 23 914 433 = 83%; 873% * 7 988 875 krooni IV kvartali müügitulu = 6 643 793 kaubakulu IV kvartalis; tooraine jääk 2006 lõpul 5 096 610 / toorainekulu IV kvartal 6 643 793 = 01,77 kvartalit ehk 2,3 kuud. Audiitor leidis, et 2007 majandusaasta käibekiirus ei saanud olla rohkem kui poole aeglasem võrrelduna 2006 majandusaastaga ehk mitte rohkem kui 1,5 kvartalit ehk 4,5 kuud. Eeldades, et kõige aeglasemaks võimalikuks käibekiiruseks võis 2007 majandusaastal olla 1,5 kvartalit ehk 4,5 kuud ning korrutades 2007 IV kvartali keskmise kaubakulu käibekiirusega, sai audiitor jäägi perioodi 2007 majandusaasta lõpus: 1,5 kvartalit x 2007 IV kvartali keskmine kaubakulu 3 931 635 krooni = 5 897 452 krooni materjali jääk 2007 lõpul. Seega lahutades majandusaasta aruandes kajastatud materjali jäägist 11 374 529 krooni maksimaalselt tegelikult võimaliku materjali jäägi 5 897 452 krooni, sai audiitor vahe, mis kajastab kulusse kandmata ning bilansi aktiva poolel ebaõigesti kajastatud materjali jääki, s.o 5 447 077 krooni. Lisaks hindas audiitor Taavo XXX äriühingu materjali (puidu) laovaru kujunemist koguseliselt (m3) raamatupidamises kajastatud materjali ostuarvete ning kauba müügiarvete alusel, mille tulemusel on 2006 lõpus raamatupidamises kajastatud laovaru suurem, kui koguseline arvestus seda näitab. 2007 lõpus on raamatupidamises laovaru rahaliselt kajastatud väiksemana kui koguseline arvestus seda näitab. 2008 laovaru pidi olema 3508 m3, keskmise hinnaga 9 544 509 krooni. Raamatupidamises on kajastatud 1 976 017 krooni (III kd, tl 30-52). Audiitor Taavo XXX on leidnud, et selleks, et 2006 aprill – 2009 märts lõpul oleks äriühingu laojääk null, peaks materjali kaoprotsent raamatupidamise andmete järgi olema 28,7% (I kd, tl 112-117a).
60.AS-i PirceWaterhouseCoopers Advisors audiitor Teet XXX on oma analüüsis (IX kd, tl 43-49, 107-113), mille eesmärk oli hinnata, kas vandeaudiitor Taavo XXX poolt 28.01.2013 koostatud analüüs äriühingu laovarude liikumise ning võimaliku laopuudujäägi osas baseerub olulises osas ja õigetel eeldustel ja võtab arvesse kogu asjakohast ning teadaolevat informatsiooni. Audiitor Teet XXX koostatud analüüsis on leidnud, et audiitor Taavo XXX ei ole analüüsi koostamisel võtnud arvesse või on kasutanud ebakorrektselt: a) Taavo XXX on raamatu-pidamislikud koguselised laojäägid leidnud jagades raamatupidamise rahalise laoväärtuse vastava aasta keskmise materjali sisseostuhinnaga, arvestatud ei ole, et äriühingu varude väärtus tootmisprotsessi käigus ei muutunud, kuid kogus vähenes tunduvalt (kalibreerimine, hööveldamine, okste eemaldamine). Taavo XXX’i analüüs eeldab aga, et valmistoodangut laos eksisteerida ei tohiks ja kõik laos olevad varud peaks olema materjal ja tooraine. Kuna aga
2-11-60849 erinevatel aastatel on laojäägi kompositsioon valmistoodangu ning tooraine vahel olnud erinev, siis ei pruugi lihtsustatud lähenemine anda adekvaatselt tulemit; b) Taavo XXX on analüüsis kasutanud fikseeritud 17,5% tootmiskao määra. Müügiarvetel tuvastatud müüdud puidu kogustesse kokku liidetud kõik puittoodete müügid ning kaomäära põhineb suuresti hinnangutel. Analüüsi täpsustamiseks on võimalik kasutada täiendavat metoodikat ja kaasata analüüsi ka müüdud puidujäätmete mahud. Vastavalt Teet XXX’i esitatud andmetele on aastatel 2006 – 2009 on müüdud XXX OÜ-le saepuru 33 755m3 ning kütteklotse 903m3, kokku seega tootmise jääke kogumahus 34 658m3. Tegemist on valdavalt pressitud saepuruga, mille taandamisel puidu tihumeetriks kasutatakse üldjuhul ligikaudset koefitsienti 6m3 = 1 tihumeeter. Kasutades eeldust, et 2009 märtsi lõpuks oli kõik laovarud realiseeritud, peaks laovaru nulli jõudmiseks pressitud saepuru koefitsient olema 6,23m3 = 1 tihumeeter. Lisades Taavo XXX’i poolt koostatud analüüsis müüdud saepuru kogused ning taandades see koefitsiendiga 6,23 saepuru tagasi tihumeetriteks oleks märts 2009 laojääk 0. Saepuru osakaal moodustab kogu ostetud materjali mahust ligikaudu 29%, seega on tootmiskadu, mis on leitud saepuru müügimahtude kaudu, oluliselt suurem, kui Taavo XXX’i poolt kasutatud 17,5%. Aastate lõikes spetsiifilise kaoprotsendi arvutamiseks oleks vaja teada aasta lõppude koguselisi jääke. Taavo XXX’i poolt kasutatud lihtsustatud eeldus, et kogu laovaru koosneb toorainest, ei ole piisavalt usaldusväärne hindamaks tegelikke laosaldode mahte. Audiitor Teet XXXile esitatud informatsiooni kohaselt peeti raamatupidamises laoarvestust vastavalt vajadusele nii jooksvates meetrites, algse tooriku nominaal tihumeetrites kui ka tegelikes tihumeetrites, kuna arvestusühiku muutusel rahaline väärtus ei muutu, lähtus raamatupidamine rahalistest mahtudest, mitte arvestuse mõõteühikust. Teet XXX leiab, et tegeliku laosaldo arvutamiseks tuleks teostada arvutus töökäskude baasilt, kus iga tootmisesse läinud tellimuse kohta on arvestust peetud Exceli tabelites üheaegselt nii jooksvates meetrites, nominaaltihumeetrites kui ka tegelikes tihumeetrites.
61.Kohtule esitatud tõenditest: klotside müügileping (VIII kd, tl 182-183), höövlipuru müügilepingu projekt (VIII kd, tl 184-186), millede sõlmimist kinnitavad pankrotihalduri poolt 09.05.2013 esitatud arved (IX kd, 66-98), nähtub, et tootmisjäägid on müüdud OÜ-le XXX. Lisaks tõendavad nimetatut OÜ XXX dokumendi register perioodi 01.01.2007-31.12.2009 kohta (IX kd, tl 31a-31b, 32-41) ja koondtabel OÜ-le XXX esitatud arvetest (IX kd, tl 42). Audiitor Taavo XXX oma vande all antud ütlustes on märkinud, et ta kasutas arvamuse andmiseks äriühingu raamatupidamise dokumente ja uuris majandusaasta aruandeid, töökäske ta ei uurinud ning kaoprotsendi on leidnud illustratiivsest näitest. Audiitor Taavo XXX märgib, et töökäsk võimaldab täpsustada laos oleva tooraine ja valmistoodangu vahekorda ning töökäskudest võib tulla välja tootmisjääkide täpne kasutamine.
62.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et audiitor Taavo XXX’i arvamus ei tõenda, et raamatupidamises ja majandusaasta aruannetes oli kajastatud laovarusid ebaõigesti. Hageja ei ole esitanud muid tõendeid, mis näitavad, et laovarusid on kajastatud ebaõigesti. Kohus asub seisukohale, et audiitor Taavo XXX’i arvamus on oletuslikku laadi ja ei ole täpne, ta on juhindunud kaoprotsendist 15%, millise on leidnud illustratiivsest näitest, ei ole tutvunud töökäskudega ja ei ole võtnud arvesse tootmisjääke ja OÜ-le XXX müüdud saepuru. Audiitor Taavo XXX on võtnud arvamuse andmisel aluseks üksnes valmistoodangu müügiarved ja illustratiivse tootmiskao protsendi ning lähtunud kaoprotsendi määramisel näitlikest andmetest (IX kd, tl 103-104). AS-i PricewaterhouseCoopers Advisors audiitor Teet XXX on lükanud ümber audiitor Taavo XXX arvamuses toodud andmed. Hageja ei ole pidanud vajalikuks esitada täiendavaid tõendeid, seega leiab kohus, et tõendamata on, et laovarud on kajastutud raamatupidamises ja majandusaasta aruannetes ebaõigelt. Töökäskude näidisest (IX kd, tl 52a, 61a-61b) nähtub, et äriühingus peeti väga täpset tooraine varude arvestust, mida audiitor Taavo XXX aga ei ole enda arvamuse andmisel aluseks võtnud. Lisaks vastutasid laoarvestuste eest laohoidja ja tootmisjuht (II kd, tl 172-176).
2-11-60849
63.Hageja on seisukohal, et äriühingu majandusaasta aruannetes kajastatud nõue AS-i XXX vastu bilansi aktiva poolel oli väärtusetu juba alates hetkest, kui see bilansis arvele võeti. Bilansi aktiva poolel oli varana kajastatud nõue AS-i XXX vastu summas 1 229 105 krooni (ehk 78 554,13 eurot). Tegemist on äriühinguga isikuliselt seotud ettevõttega (I kd, tl 137-138). AS-i XXX juhatuse liige on kostja II, aktsionär on OÜ XXX, kelle juhatuse liige ja osanik on kostja III (I kd, tl 40). AS XXX ei ole esitanud majandusaasta aruandeid alates 2004 aastast (I kd, tl 147). AS-il XXX puudus vähemalt alates 2004 majandustegevus, käive ja varad (III kd, tl 103-128). AS-il XXX on maksehäireteraporti alusel eravõlg 200 001 – 1 000 000 krooni ning äriühingul on seisuga 10.05.2009 maksuvõlg ja intressivõlg (I kd, tl 104) ning Maksu- ja Tolliameti maksuvõlgade tõendi kohaselt seisuga 19.02.2013 on AS-i XXX maksuvõlad (III kd, tl 88). AS-i XXX 2004 majandusaasta aruandes on audiitor järeldusotsuses märkinud, et AS-il XXX on 2004 seisuga netovara vähem kui pool aktsia kapitalist (III kd, tl 128). Tulenevalt 2013 kinnistusraamatu otsingu tulemustel AS XXX kinnisasju ei oma (III kd, tl 53). AS XXX võõrandas endale kuuluva vara 28.12.2001 võõrandamislepinguga (III kd, 89-94) ja 16.04.2002 notariaalse tehinguga (III kd tl 95-102), milline asjaolu nähtub kinnistusraamatu väljavõttest (III kd, tl 54-56).
64.Kostjad tunnistavad, et äriühingul oli nõue AS-i XXX vastu, kuid märgivad, et ei olnud teadlikud, et nõue tõenäoliselt ei laeku. Kohus märgib, et varasemalt AS-ile XXX kuulunud kinnisvara (tootmismaa 28980 m2) omanikuna on 05.05.206 kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse sisse kantud 13.06.2006 AS XXX ja kuulus AS-le XXX kuni 19.03.2009 (III kd, tl 54-56). Seega oli hageja varasemalt AS-ile XXX kuulunud kinnisvara omanik perioodil 2006 juuni kuni 2009 märts (III kd, tl 54-56). Seega kuulus varem AS-ile XXX kuulunud kinnisvara hagejale 2006 juunist kuni 2009 märtsini (kaasaarvatult).
65.Pearaamatu väljavõttest (I kd, tl 102) nähtub, et äriühing on soetanud nõude AS-i XXX vastu summas 1 230 314 krooni majandustegevuse alguses ning 2006 majandusaasta aruandest (I kd, tl 69) ja 2007 majandusaasta aruandest (I kd, tl 83) nähtub, et äriühing on kajastanud nõuet äriühingu bilansi aktiva poolel vastavalt 2006 aasta 1 399 448 krooni ja 2007 aasta 1 230 314 krooni. Kohus nõustub kostjatega, et hageja esitatud tõendid tõendavad AS-i XXX majanduslikku olukorda käesoleval hetkel, kuid nimetatud asjaolud ei saanud kostjatele olla teada 2006-2008. Hageja ei ole tõendanud, et nõue oli väärtusetu aastatel 2006, 2007 ja 2008. Kohus ei saa lähtuda 2013 andmetest AS-i XXX kohta ja leida, et kostjatele pidi olema teada tänane seis aastatel 2006, 2007 ja 2008 ning kostjad pidi olema teadlikud, et nõue kindlasti ei laeku. Olid võimalused, et AS XXX jätkab tegevust refinantseerimise abil. Lisaks oli äriühingu nõue AS-i XXX vastu üksnes 78 554,13 eurot, millises suuruses nõude väidetav valesti kajastamine ei saa tekitada äriühingule kahju summas 856 740 eurot. Võlgnevuse suurus ei olnud märkimisväärselt suur, et kostjad pidi olema täiesti kindlad, et võlgnevus üldse ei laeku, seega ei ole põhjendatud määrata tagantjärgi nõude väärtuseks null audiitori poolt. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et äriühingu majandusaasta aruannetes 2006, 2007 ja 2008 aktiva poolel kajastatud nõue AS-i XXX vastu oli tollel hetkel väärtusetu, millest kostjad oleks pidanud olema teadlikud.
66.Kuna hageja ei ole tõendanud, et laovaru oli raamatupidamises ja majandusaasta aruannetes kajastatud ebaõigesti ning, et nõue AS-i XXX vastu oli aastatel 2006-2008 väärtusetu, siis ei ole hageja tõendanud, et 2007 majandusaasta järgselt oli äriühingu omakapital negatiivne. Vastavalt 2007 majandusaasta aruandele on äriühingu kasum 1 149 210 krooni ja omakapital 1 347 149 krooni. Kuna aktsiakapital oli 1 000 000 krooni, siis vastas see seaduses sätestatud nõuetele ning kostjatel puudus kohustus võtta tarvitusele ÄS § 292 lg 1 ja § 301 sätestatud abinõud ja kostjal I puudus kohustus esitada pankrotiavaldust. Hageja ei ole tõendanud, et äriühing oli maksejõuetu juba 2007.a. 2007 oli äriühingu müügitulu 38,5 miljonit krooni. Müügitulu vähenes alles 2008, kostjate hinnangul mitte kostjate ebaõigetest otsustest tulenevalt, vaid ülemaailmsest majanduskriisist. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et
2-11-60849 majanduskriisi ajal suurenes märkimisväärselt pankrottide arv. Äriühing oli ka noor ettevõtte, mille tegevust alustati alles 2006 ja kes tegutses rahvusvahelisel turul, mistõttu oli äriühing mõjutatud ülemaailmsest kriisist. Äriühing tegeles puidutööstuse jääkide ümbertöötlemise ja ärakasutamisega, omanikud panid äriühingusse väga palju raha, kõik seadmed soetati omanike finantseerimisel. Nimetu on tõendatud ajutise pankrotihalduri aruandega (I kd, tl 22). Kriisis süvenedes vähenesid aga puidutöötluse mahud ning tekkisid raskused toormaterjali saamisega ning vähenes nõudlus. Kliendid soovisid pikemaid maksetähtaegu, mida äriühing ei suutnud pakkuda. Samuti oli äriühingul tugev konkurent XXXAS-i näol, kes mõjutas äriühingu olukorda, kuna äriühing sai neilt toorainet, kuid lõpuks enam toorainet äriühingule ei müüdud. Vaatamata majanduskiirist ja konkurentsitingimustest nägid äriühingu juhtorgani liikmed 2008 rahavoogude loomise potentsiaali. Äriühing pidas läbirääkimisi pankadega täiendava rahastuse saamiseks ja pidas läbirääkimisi koostööpartneritega äritegevuse jätkamiseks ja esitas ka 2008 detsembris taotluse EAS-ilt toetuse saamiseks (VIII kd, tl 187).
67.Kohus asub seisukohale, et kui äriühingu juhtorgani liikmed oleksid 2008 detsembris teadnud, et äriühing on püsivalt maksejõuetu, siis ei oleks nad teinud täiendavaid investeeringuid ja otsinud võimalusi rahastuse ja toetuste saamiseks. Samuti ei oleks pikendatud äriühingu kindlustuspoliisi 2009 lõpuni (IX kd, tl 26-29). Lisaks on juhtorgani liikmed rahastanud 2008 alguses äriühingut 8,2 miljoni krooniga (II kd, tl 74-81), kui äriühing müüs 28.09.2007 omandatud kinnistu Saaremaal Leisi vallas (II kd, tl 74-81) võlaõigusliku müügilepingu alusel, milline summa laekus äriühingu arvele 2008 alguses ning kinnistu kuulub käesoleva ajani pankrotivarasse. Erki Mägi ekiri (IX kd, tl 30) audiitorbüroost AS PricewaterhouseCoopers Advisors tõendab, et 31.12.2008 seisuga oli seotud osapoolte kohustuste kogusumma vahemikus 16 320 000 – 19 142 000 krooni, mida oleks saanud tegevuse jätkamisel konverteerida omakapitali. Paraku aga nurjusid äriühingu läbirääkimised pankadega ja Kredexiga ning EAS keeldus toetuse andmisest (VIII kd tl 188-190). Seega alles 2009 alguses oli selge, et ilma omanikepoolsete investeeringuteta ei ole äriühingu tegevuse jätkamine võimalik. Kostja I esitas äriühingu pankrotiavalduse 16.04.2009 ehk täitis oma hoolsuskohustuse. Samuti on autine pankrotihaldur oma aruandes (I kd tl 17-24) leidnud, et äriühing muutus maksejõuetuks peale läbirääkimiste nurjumist 2009 ning ajutine haldur ei tuvastanud oma aruandes äriühingu juhtimisvigu.
68.Seoses väidetavate alusetute väljamaksete osas märgib kohus, et hageja ei ole tõendanud, kuidas olid väljamaksed seotud isikutele alusetud. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et väljamaksed on raamatupidamises kajastatud (I kd, tl 105-111, 139-146). Kohtu hinnangul ei ole tõendanud, et väljamaksete tegemine seotud isikutele oli vastuolus äriühingu huvidega, kuna tagastatud on laene, tasutud rendiarveid ( I kd, tl 54), sõidu- ja muid kulusid (I kd, tl 139-146), mis olid vajalikud kulud. Ettevõtte tegevusega seotud komandeeringukulud tasub ettevõtte. Ebaõige on hageja väide justkui oleksid kostjad otsustanud kostja II komandeeringukulusid tasuda pärast 2007 majandusaasta lõppu. Kostja II käis regulaarselt töölähetustel juba 2006 ning töölähetustega seotud väljamaksed tehti lähetuskulude aruannete alusel, mida tõendab pearaamatu väljavõte 01.01.2006-31.12.2009 (IX kd, tl 31). Raamatupidamise väljavõttelt nähtub, et vähemalt pooled sõitudest on tehtud 2007. Lisaks puudutavad pearaamatu väljavõtted 2008 majandusaastat ning olukorras, kus 31.12.2007 seisuga ei olnud äriühingul negatiivset omakapitali, siis ei saa ka olla väljamaksed alusetud. Alusetud on hageja väited, et kostjatega seotud ettevõtted oleksid pidanud oma nõudeid äriühingu kasuks vähendama, seetõttu, et ettevõtte juhtorgani liikmed või omanikud kohati kattuvad. Arusaamatuks jääb, miks seotud äriühingud oleksid pidanud käituma endale majanduslikult kahjulikult. Kohus märgib ka, et kui pankrotihaldur leidis, et need komandeeringu kulud on ebaseaduslikud maksed, siis pidanuks pankrotihaldur esitama tagasivõitmise hagid, millede esitamist kohtule tõendatud ei ole. Tõendamata on ka, kuidas on väljamaksete tegemine põhjuslikus seoses äriühingule kahju tekitamisega.
69.Alusetud on ka väited seoses asjaoludega, et kostjad on äriühingust viinud välja kogu vara endaga seotud äriühingute kaudu: 09.03.2009 sõlmiti OÜ-ga XXX seadmete ostu-müügileping,
2-11-60849 tasaarvestus 8 100 700 krooni (I kd, tl 118-119; III kd, tl 134-142); 27.03.2009 sõlmiti materjalid ostumüügileping, kus tehti tasaarvestus 1 257 017,48 krooni (I kd, tl 120-121) ja äriühing võõrandas tootmiskinnistu OÜ-le XXXja OÜ-le XXX, tasaarvestus 9 000 000 krooni (I kd, tl 124131). Kui hageja leidis, et lepingute sõlmimine ja tasaarvestuste tegemine kahjustasid äriühingut ja teiste võlausaldajate huve, tulnuks hagejal esitada hagi vara tagasivõitmiseks, millede esitamist kohtule tõendatud ei ole. Hageja ei ole tõendanud, kuidas on lepingute sõlmimine tekitanud hagejale kahju.
70.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kostjate poolset hoolsuskohustuse rikkumist äriühingu maksejõuetuse tekkimisel, mistõttu on täitmata kahju hüvitamise üks eeldusi, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata.
71.Kuigi kohus on leidnud, et kahju tekitamine on tõendamata, siis märgib kohus ka, et hageja ei ole tõendanud ka kahju suurust eraldi iga kostja osas. Kohus leiab, et kostjad ei saa olla vastutavad äriühingu majandustulemuste eest. Majandustegevuses tekkinud kahju ei ole võimalik lugeda kahjuks, mis on tekkinud seoses kostjate kohustuste rikkumisega. Kahju suuruse kindlakstegemiseks pidi hageja esile tooma, millist kohustust iga kostja konkreetselt rikkus ning, milline kahju äriühingule konkreetse kohustuse rikkumisega tekkis. Seega puudub põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostjate süüga.
72.Kohus ei anna hinnangut kostjate II ja III väidetele, et hagi võib olla aegunud, kuna vastavasisulised väited on kostjad esitanud alles kohtukõne teesides peale kohtuistungi toimumist ehk kohtu hinnangul hilinenult. Vastavalt TsMS § 330 lg 1 järgi avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Menetluskulud
73.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4).
74.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostjate menetluskulud jätta hageja kanda. 25.04.2012 määruse alusel on hageja tasunud menetluskulude katteks tagatise kummagi kostja kasuks 1 500 eurot (II kd, tl 9-11, 19, 27).
75.22.02.2012 määrusega on hagejale antud menetlusabi ja vabastatud osaliselt riigilõivu 17 210,58 euro tasumise kohustusest hagi esitamisel (II kd, tl 25-26), millise määruse on Tallinna Ringkonnakohus jätnud oma 18.04.2012 määrusega muutmata (II kd, tl 36-38). TsMS § 190 lg 4 esimese lause järgi kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Riigilõivu riigituludesse maksmine ja viivise tasumise kohustus on reguleeritud TsMS § 179 lg 5, 6 ja 9 sätetes.
76.TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
2-11-60849
77.Tsiviilasja hind juhindudes TsMS § 124 lg 1 on 856 740 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.