Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Indrek Parrest, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.10.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-60849
Tsiviilasi
AS UM Components (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi hagi Tõnu Soodla, Rein Raudsepa ja Ivar Valdmaa vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
856 740 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.11.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS UM Components (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja AS UM Components (pankrotis, registrikood 11113575) pankrotihaldur Jüri Truuts, esindaja v/adv Janek Valdma Vastustaja/kostja I Tõnu Soodla (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX X XXXXX XXXXXXX), esindaja v/adv Aarne Akerberg Vastustaja/kostja II Rein Raudsepp (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXX XXXXX, XXXXXX XXXXXX XXXXX XXXXX), esindaja adv Triin Väljaots Vastustaja/kostja III Ivar Valdmaa (isikukood XXXXXXXXXXX, registrijärgne elukoht XXXXXXX XX X XXXXXXX), esindaja v/adv Tanel Mällas
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
10.09.2014
1.Harju Maakohtu 30.11.2013 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Mõista apellandilt välja riigituludesse 1814.13 eurot riigilõivu, mille tasumisest oli ta apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud; makseinfo on lisatud käesolevale otsusele; riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul, arvates käesoleva otsuse jõustumisest ning tasumisega viivitamise korral tuleb apellandil tasuda viivist riigilõivu sissenõutavaks muutumisest kuni selle täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Parandada 10.09.2014 kohtuistungi protokoll selliselt, et asendada sõna „laoprotsent“ sõnaga „kaoprotsent“ läbivalt kogu protokolli ulatuses.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.11.12.2011 esitas AS UM Components (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts (hageja) Harju Maakohtule hagi Tõnu Soodla (kostja I), Rein Raudsepa (kostja II) ja Ivar Valdmaa (kostja III) vastu solidaarselt kahju 856 740 eurot hüvitamiseks. Menetluskulud palus jätta kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutati 30.06.2009 Pärnu Maakohtu määrusega välja AS-i UM Components pankrot. Pankroti väljakuulutamise aja seisuga ületasid võlgniku kohustused vara rohkem kui 500-kordselt. Kostjate ja äriühingute vahelistest suhetest nähtub, et AS UM Components (pankrotis) taga on grupp investoreid: juhatuse liige kostja I, kes osales nn AS UM Components (pankrotis) projektis OÜ Orientor (võlausaldaja) ja OÜ Reprokoda (aktsionär ja võlausaldaja) kaudu; nõukogu liige kostja III, kes osales AS-i UM Components (pankrotis) projektis OÜ Garela Projekt (võlausaldaja) ja OÜ Rosier Team (aktsionär) kaudu, nõukogu liige kostja II, kes osales füüsilisest isikust aktsionärina ja Toomas Linamäe, kes osales OÜ Rosier Team (aktsionär) ja Gracile Projekt (võlausaldaja) kaudu.
3.Kostjad rikkusid oma kohustusi äriühingu juhtimisel ning hoolsuskohustust sellega, et: (a) ei taganud seadusega ettenähtud kapitali adekvaatsusnõuet (äriseadustiku (ÄS) § 301);
(b) varjasid vara vähenemist jooksva raamatupidamise ja majandusaasta aruande andmete moonutamisega; (c) jätsid täitmata kapitali adekvaatsusnõudest tulenevad kohustused. Kostja I juhatuse liikmena ei taganud seadusega ettenähtud kapitali adekvaatsusnõude täitmist ning vara vähenemisel ei kutsunud kokku üldkoosolekut, vaid varjas vara vähenemist jooksva raamatupidamise ja majandusaasta aruande andmete moonutamisega. Samuti rikkusid kostjad II ja III nõukogu liikmetena hoolsuskohustust, kui vara vähenemisest teadasaamisel ei esitanud juhatusele nõuet üldkoosoleku kokkukutsumiseks ning/või ei kutsunud üldkoosolekut ise kokku juhatuse keeldumisel. Kostjad II ja III pidid vara vähenemisest olema teadlikud vähemalt alates 2007. majandusaasta aruande kinnitamisest. Arvestades, et kõik kostjad esindasid lisaks juhatusele ja nõukogule ka AS-i UM Components (pankrotis) aktsionäre, oli kõigil kostjatel kõik kapitali adekvaatsusnõudest tulenevad kohustused.
4.AS UM Components (pankrotis) on bilansiliselt maksejõuetu äriühing alates tegevuse alustamisest. Varana kajastati väärtusetut nõuet AS-i IPT vastu, mille mahahindlus ka eraldivõetuna muudest rikkumistest toob kaasa negatiivse omakapitali ja bilansilise maksejõuetuse. Nõue AS-i IPT vastu on arvele võetud 26.10.2006, seega kohe tegevuse algusest. 2006. ja 2007. majandusaasta aruandes bilansireal „muud lühiajalised nõuded“ olev summa koosneb peamiselt sellest nõudest. Omakapital 2006. aasta bilansis oli 52 405 krooni ja 2007. aasta bilansis 1 347 149 krooni. Kui hinnata nõuet AS-i IPT vastu väärtusetuks, siis mõlemal majandusaastal ei vastanud omakapital nõuetele. Nimetatut on leidnud ka vandeaudiitor Taavo Savik, kes võrdles 2006. ja hilisemate aastate kasumiaruandeid. Võrdlusest selgus, et tooraine kulude täpset arvestust kuude lõikes ei peetud. Aasta lõpus inventeerimise tulemusel saadud tooraine jääkide väärtus ja raamatupidamislik vahe kanti kuludesse aasta lõpus. 2007. majandusaasta aruandes kajastati bilansis varusid, mida tegelikult käibekiirust arvestades, reaalselt eksiteerida ei saanud. Nimetatud varud kanti kulusse alles 2008. majandusaasta lõpus. Audiitor on võrrelnud toormaterjali ostuks kulunud rahalisi vahendeid kauba müügist laekunud rahaliste vahenditega ning seeläbi arvutanud, kui palju pidi ostetud materjali kuluma tootmiseks ning kui palju sai jääda lattu. Saadud tulemust on audiitor võrrelnud sellega, kui palju on kostjad majandusaasta aruandes laovarudena kajastanud ning korrigeerides valesti kajastatud laovaru, on audiitor arvutanud tegeliku omakapitali. 2006. majandusaasta aruandes on laovaru näidatud suuremana, kui ostetud ja müüdud kogused seda võimaldaksid. 2008. aasta jooksul on ostetud materjali/kaupa kõrvaldatud ca 7 568 492 krooni eest. Detsembris 2008 pidi laos materjali/kaupa olema ca 3508m3 keskmise hinnaga ca 9 544 509 krooni. Raamatupidamises on kajastatud materjali/kaupa 1 976 0147 krooni eest. Märtsis 2009 müüdi kogu ladu OÜ-le Orientor ja OÜ-le Garela Projekt. Arvestuse järgi pidi sel hetkel laos olema materjali/kaupa 3133m3. Kui kostjad leiavad, et laovaru oli kajastatud õigesti, siis on 2008. aasta majandusaastal laovaru kaduma läinud, st laos materjali ei ole, toodangut sellest ei valmistatud ning valmistoodangu müüki raamatupidamises ei kajastatud.
5.Bilansi aktiva poolel oli varana kajastatud nõue AS-i IPT vastu summas 1 229 105 krooni. Tegemist on AS-iga UM Components (pankrotis) isikuliselt seotud ettevõttega - AS-i IPT juhatuse liikmeks on kostja II, aktsionäriks OÜ Garela Projekt, kelle juhatuse liikmeks ja osanikuks on kostja III. Ettevõte ei esitanud aastaaruandeid alates aastast 2004. Tegemist oli ilmselt väärtusetu nõudega. Sisutud on kostjate väited, et nad ei olnud AS-i IPT varatusest teadlikud ega osanud hinnata bilansis kajastatud nõude väärtust.
6.Eeltoodust tulenevalt on 2007. majandusaasta aruandes kajastatud kasum 1 149 210 krooni ning omakapital 1 347 149 krooni ebaõiged. AS-i UM Components (pankrotis) omakapital oli tegelikkuses negatiivne -5 689 085 krooni. Negatiivse omakapitaliga oleks juhatus
pidanud tulenevalt ÄS § 292 lõikest 1 kokku kutsuma erakorralise üldkoosoleku. Puuduvad andmed selle kohta, et juhatus oleks kokku kutsunud aktsionäride üldkoosoleku. Sõltumata sellest, kas juhatuse edasine tegevus oli aktsionäridega kooskõlastatud või mitte, oli juhatuse see vastuolus seadusega ettenähtud käitumisreeglitega (ÄS § 301). Ettevõtja võib ja saab ärilisi riisikoid kanda vaid omavahendite arvel ega tohi neid veeretada kreeditoride kanda. Põhjendatud pankrotist saab rääkida vaid siis, kui varade ja võlgade suhet on hinnatud ettevõtjale kohase hoolsusega, kuid väliste realiteetide tõttu selgub, et hinnang ei vasta turusituatsioonile ning vara müügist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks. Tegevuse jätkamine teadlikult negatiivse omakapitaliga tähendab, et ärilisi riiskoid ei kanna enam mitte ettevõtja, vaid kreeditorid, milline äriline toimetamine on nii hoolsuskohustuse rikkumine kui ka otsene õigusrikkumine, millest tuleneva kahju eest ei vastuta enam piiratud vastutusega äriühing, vaid isikud, kes otsustasid ärilisi riisikoid kreeditoride kanda veeretada.
7.Juhatuse ja nõukogu liikmetel oli 2007. majandusaasta lõpus mitmed võimalused omakapitali viimiseks vastavusse seaduse nõuetega. Vastupidiselt otsustas juhatus hakata tegema väljamakseid seotud isikutele: kostja III ettevõttele OÜ Garela Projekt tasuti 309 387 krooni 14.01.2008; kostja I ettevõttele OÜ Orientor tasuti 15.01.2008 1 759 181 krooni ja ettevõttele OÜ Reprokoda 533 800 krooni; kostjale I isiklikult tehti 2008. majandusaastal laenu tagastusmakseid kokku 396 000 krooni; OÜ-le Orientor maksti 2008. majandusaastal välja renditasu kokku 1 980 000 krooni; kostjale II tasuti sõidu- ja muid kulusid 120 559.23 krooni.
8.Vaadates juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud äriühingute nõudeid AS-i UM Components (pankrotis) vastu, oleksid juhatuse ja nõukogu liikmed võinud konverteerida seotud isikute nõuded omakapitali ehk vähendada AS-i UM Components (pankrotis) kohustusi seotud isikute vastu. Samuti oleks võinud vähendada AS-i UM Components (pankrotis) rendikohustusi seotud isikutele. Vastupidiselt sellele jätkasid nõukogu ja juhatuse liikmed negatiivse omakapitali seisundis kahjumlikku majandustegevust kuni 2009. aasta märtsini, suurendades samal ajal seotud isikute nõudeid AS-i UM Components (pankrotis) vastu. Sellise tegevusega sooviti omada nõudeid selleks, et tasaarveldusega viia ettevõttest välja seadmed, varud ning tootmiskinnisvara, milline eesmärk realiseerus 09.03.2009 OÜ-ga Orientor sõlmitud seadmete müügilepingus tasaarvestusega 8 100 700 krooni ulatuses, 27.03.2009 sõlmitud materjalide müügilepingus tasaarvestusega 1 257 017.48 krooni ulatuses ning toomiskinnistu võõrandamislepingus OÜ-le Garela Projekt ja OÜ-le Reprokoda tasaarvestusega 9 000 000 krooni ulatuses. Lisaks sooviti kontrollida pankrotimenetluses kvoorumit võlausaldajate üldkoosolekul, milline eesmärk realiseerus, kui toimkonda valiti kolmest liikmest kaks, kes esindasid seotud isikuid Garela Projekt OÜ-d, Orientor OÜ-d ning Reprokoda OÜ-d. Selline käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
9.Tekitatud kahju suurus võrdub majandustegevuse kahjumiga perioodil, mille jooksul hoolsuskohustust ning õigusnorme rikkudes kahjumlikku tegevust jätkati. Äriline riisiko seisneb selles, kas ettevõtja hindab õigesti kauba või teenuse turu valmisolekut maksta kauba eest hinda, mis katab kauba valmistamiseks vajalikud kulud. Kui turg on valmis maksma hinda, mis katab ära tootmise kulud ja ettevõtja nö tasu ehk kasumimarginaali, on tegemist kasumiga. Kui turg ei ole valmis maksma tootmiskulusid katvat hinda, on tegemist kahjumiga. ÄS-i omakapitali reguleerivate õigusnormide mõte on sätestada, et kahjumi ärilist riisikot kannab ettevõtja. Seni, kuni omakapital on positiivne, toimub ettevõtlus ettevõtja omavahendite arvelt. Kui ettevõtja jätkab tegevust negatiivse omakapitali tingimustes, tähendab see, et kahjumi tekkimise äriline riisiko on veeretatud võlausaldajatele, milline tegevus on seadusega keelatud ning isegi sanktsioneeritud
kriminaalkaristusega. Seega kajastab kõige adekvaatsemalt tekitatud kahju suurust 2008. majandusaasta kahjum 13 405 065 krooni (856 740 eurot), millise summa tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
10.Kui kostjad oleksid järginud ÄS-ist tulenevat kohustust esitada püsiva maksejõuetuse korral pankrotiavaldus, oleksid sellega olnud kaitstud võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Pankrotiavalduse õigeaegne esitamine oleks taganud vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Samuti oleks pankrotiavalduse õigeaegsel esitamisel äriühing osalenud majandustegevuses ega võtnud uusi võlakohustusi, mida täita ei suutnud. Kostja I vastuväited
11.Kostja I hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostjate vastutus ei saa olla ühesugune. Hageja aga käsitleb kõiki kostjaid AS-i UM Components (pankrotis) juhtorgani liikmetena ja viitab ÄS-i normidele, mis reguleerivad aktsiaseltsi juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete vastutust, kuid jätab need konkreetsete kostjatega seostamata. Väide, et 2007. majandusaasta aruandes kajastatud kasum 1 149 210 krooni ning omakapital 1 347 149 krooni on raamatupidamislik moonutus ning 2007. aasta lõpul oli omakapital tegelikult negatiivne, on audiitori T.Saviku subjektiivne arvamus. Kostjale I ei ole selge, millisele loogikale ja tõenditele hageja tugineb, kui saavutab äriühingu omakapitali suuruseks -5 689 085 krooni. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas on väidetav negatiivne omakapital põhjuslikus seoses hagejal väidetavalt tekkinud kahjuga.
12.AS UM Components (pankrotis) ei saanud olla alaliselt maksejõuetu juba 2008. aasta alguses, kuna suutis tegutseda kuni 2009. aasta kevadeni. Kostjale I ilmnes äriühingu maksejõuetus 2009. aasta kevadel ja juhatuse liikmena esitas ta 16.04.2009 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Seega täitis ta ÄS § 306 lõikest 31 tuleneva kohustuse. Ajutine pankrotihaldur leidis, et maksejõuetuse muutumine selgeks ja alaliseks toimus peale võimalike finantseerimisläbirääkimiste nurjumist 2009. aastal. Seega siis ei pidanud kostja I esitama pankrotiavaldust varem. Haldur ei ole põhjendanud, miks ta hiljem asus seisukohale, et pankrotiavaldus oleks tulnud esitada juba 2008. aasta alguses. Äriühingu omakapital oli 2007. aasta majandusaasta aruandes sisalduva bilansi kohaselt seisuga 31.12.2007 1 347 149 krooni. Kuna aktsiakapital oli 1 000 000 krooni, siis vastas omakapital nõuetele. Raamatupidamise andmetega ei manipuleeritud. Isegi kui omakapital oleks olnud negatiivne, oleks vastav asjaolu saanud kostjale I selguda alles 2007. majandusaasta aruande koostamise käigus, seega 30.06.2008. Kuna ÄS § 306 lõikest 31 tulenevalt on pankrotiavalduse esitamise tähtajaks 20 päeva maksejõuetuse ilmnemisest, oleks sellisel juhul olnud kohustus esitada pankrotiavaldus hiljemalt 20.07.2008.
13.Hageja heidab kostjatele ette, et tooraine kulude täpset arvestust kuude lõikes ei peetud, aasta lõpus inventeerimise tulemusel saadud tooraine jääkide väärtus ja raamatupidamislik vahe kanti kuludesse aasta lõpus. Hageja ei ole seejuures aga viidanud mitte ühelegi õigusaktile, millest tulenevalt peaks pidama tooraine kulude arvestust kuude lõikes. Kostja I ei näe siin juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Isegi, kui see oleks juhatuse liikme kohustuste rikkumine, ei selgu, kuidas on see põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga.
14.Hageja heidab ette, et bilansis oli kajastatud laovarusid, mida audiitori T.Saviku arvates eksiteerida ei saanud. Kostja I ei nõustu, et varusid oleks kajastatud suuremas mahus, kui neid eksisteeris reaalselt. Audiitori arvamus on oletuslikku laadi, ta on juhindunud tootmise kaoprotsendist 15%, mis oli ebaõige. Audiitor ei võtnud arvesse tootmisjääkide (klotside, höövlilaastude ja saepuru) müüki ning kasutamist omatarbeks, ka ei tutvunud ta töökäskudega. T.Savik võttis arvamuse andmisel aluseks üksnes valmistoodangu
müügiarved ja ebaõige tootmiskao protsendi, seega ei saa tema arvamus olla õige. Kui võtta aluseks tootmiskao õige protsent 29%, mida kasutas arvamuse andmisel AS PricewaterhouseCoopers audiitor Teet Tender, siis ei teki anomaaliaid. Mis puudutab audiitori mitteosalemist varude inventuuris, siis audiitor auditeerib majandusaasta aruannet, mille koostamine on võimalik alles pärast majandusaasta lõppemist, inventuur aga teostatakse majandusaasta lõppemise hetke seisuga. Seega on selge, et audiitor ei saagi osaleda varude inventuuris.
15.Väite, et bilansi aktiva poolel kajastatud nõue AS-i IPT vastu oli väärtusetu, on nö „tagantjärele tarkus.“ Tol hetkel ei olnud teada, et tegemist on väärtusetu nõudega. Kostja I ega temaga seotud äriühingud ei omanud seost AS-iga IPT. Hageja esitatud tõendid AS-i IPT nõude väärtusetuse kohta puudutavad käesolevat aega ega saanud olla teada kostjale I juba 2008. aastal. Samuti ei saanud selle nõude kajastamine tekitada hagejale kahju, mistõttu puudub põhjuslik seos. Ka väljamaksed ei saa olla iseenesest ebaseaduslikud. Hageja ei ole näidanud, milles seisnes väljamaksete ebaseaduslikkus seotud isikutele. Ka hageja suhtes läbi viidud erikontroll ei tuvastanud ebaseaduslikke väljamakseid. Samuti ei ole pankrotihaldur esitanud tagasivõitmise hagisid nende väidetavate väljamaksete osas. Asjaolu, et hageja väitel oleksid seotud isikud saanud konverteerida oma nõuded omakapitali, ei saa olla etteheide kostjale I, kellest ei sõltunud äriühinguga seotud isikute tegevus. Lisaks puudus seotud isikutel kohustus nõudeid vähendada, küll aga vähendasid seotud isikud oma nõudeid pankrotimenetluses, kui ei esitanud viivisenõudeid. Ka finantseerisid omanikud hageja tegevust Saaremaa kinnistu müügi kaudu, müües selle endaga seotud Venemaa ettevõttele kasumiga, mis ei vastanud kinnistu tegelikule väärtusele. Väide, et kostjad oleksid suurendanud seotud isikute nõudeid 2009. aasta märtsis, ei vasta tegelikkusele. Hageja ei ole 09.03.2009, 27.03.2009 ja 13.03.2009 lepingute osas tagasivõitmise hagisid esitanud. Nende lepingute sõlmimine ja tasaarvestuste tegemine ei olnud seadusega vastuolus. Isegi kui nende lepingute sõlmimine oleks seadusega vastuolus, on arusaamatu, kuidas nende lepingute sõlmimine on põhjuslikus seoses hagejal väidetavalt 2008. aasta jooksul tekkinud kahjumiga. Tasaarvestuste tõttu vähenesid hageja nõuded võlausaldajate ees, mistõttu ei saanud hagejal nende lepingute sõlmimise tõttu kahju tekkida.
16.Hageja nõuab kahjuhüvitisena 856 740 euro väljamõistmist, põhjendades seda 2008. aastal majandustegevuses tekkinud kahjumi suurusega. Selline kahju arvestus on meelevaldne. Hageja loogika kohaselt võiks aktsiaseltsi juhatuse liikmelt välja mõista aktsiaseltsi kasuks kahjuhüvitise, kui seltsi majandustegevuse resultaadiks on kahjum. Kindlasti ei saa see olla ÄS § 315 lõigete 1 ja 2 mõtteks. Juhatuse liige ei saa võtta kõiki riske enda kanda. Hageja ei ole seostanud kahju suurust kostjale I etteheidetavate väidetavate juhatuse liikme kohustuste rikkumistega.
17.Ka puudub põhjuslik seos kostja I väidetavate õigusvastaste tegude ning äriühingul väidetavalt tekkinud kahju vahel. Kostjal I ei olnud mingit põhjust lõpetada hageja majandustegevust pankrotiavalduse esitamise läbi või muul viisil juba 31.12.2007. 2008. aasta sügisel algas ülemaailmne finantskriis, millele järgnes koheselt ülemaailmne majanduskriis. Kostjal I ei olnud võimalik ette näha, et hageja 2008. aasta majandustegevus kujuneb kahjumlikuks. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseks on mh kahju ettenähtavuse reegel, mis antud juhul ei ole täidetud. Kostjate II ja III vastuväited
18.Kostjad II ja III vaidlevad hagile vastu. Hageja ei täpsustanud, millistel alustel rikkumist ta konkreetselt nõukogu liikmetele ette heidab. Hageja ei ole esile toonud ühtki väidet, millest võiks järeldada nõukogu liikmeks olevate isikute kohustuste rikkumist ja hagejale
kahju tekitamist ega näidanud ära põhjuslikku seost hagejale tekitatud kahju ja rikutud kohustuse vahel. Hageja esitas lepingulise kahju hüvitamise nõude, mis on põhjendatud vaid juhul, kui on täidetud ÄS §-st 327 tulenevad kahju hüvitamise nõude eeldused. Tõendamata on nii kahju tekkimine, kostjate II ja III sisesuhtest tuleneva kohustuse rikkumine kui ka põhjuslik seos võimaliku rikkumise ja kahju tekkimise vahel.
19.Hageja heidab tegelikult kostjatele ette pankrotiavalduse esitamata jätmist 2008. aasta alguses. Pankrotiavalduse esitamata jätmine on seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, mille puhul ei ole täielikult välistatud ka deliktiõigusliku nõude esitamine. Erinevalt lepingulisest vastutusest peab hageja kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, vabaneb kostja deliktiõigusliku nõude puhul vastutusest üksnes siis, kui ta tõendab süü puudumise. Lepinguvälise nõude rahuldamise eeldused erinevad oluliselt lepingulise nõude eeldustest.
20.Hageja suurim etteheide kostjatele on, et kostjad oleksid pidanud kahjumi vältimiseks lõpetama hageja majandustegevuse hiljemalt 31.12.2007. Hageja ei ole välja toonud konkreetseid rikkumisi, milles seisnes kostjate II ja III kohustuste rikkumine, mis on aluseks kostjate vastu nõude esitamiseks. Väidetava täpse toorainekulude arvestuse rikkumine ning seeläbi raamatupidamise arvestuse moonutatult kajastamine ei ole aluseks kostjatelt II ja III kahju hüvitamiseks. Hageja käsitlus on meelevaldne ega saa mingil juhul olla etteheiteks kostjatele II ja III. Seadusest ei tulene nõukogu liikmel õigust äriühingut esindada ega kohustust esitada makseraskuste tekkimisel pankrotiavaldus. Hageja tõlgenduse kohaselt peaks juhtorganite liikmed tegutsema eelkõige aktsiaseltsi võlausaldajate huvides ja täitma oma isiklikke kohustusi võlausaldajate ees. See oleks vastuolus juhtorgani liikmete üldiste kohustustega, mille kohaselt peavad nad täitma kohustusi äriühingu ees.
21.AS UM Components (pankrotis) alustas tegevust 2006. aastal häid eduväljavaateid omava äriplaaniga, tal ei olnud 31.12.2007 seisuga makseraskusi ning kostjad ei näinud mingisugust mõistlikku põhjust lõpetada toimiva ettevõtte tegevus. 2007. aastal oli müügitulu 38,5 mln krooni. Ettevõtte olukord halvenes alles järgnevatel aastatel ja seda eelkõige ülemaailmse majanduskriisi tulemusel. Nii vähenedes müügitulu 2008. aastal eelnenud aastaga võrreldes 43%. See ei olnud aga tingitud kostjate ebaõigetest otsustest, vaid ülemaailmsest majanduskriisist, mis vähendas kõikjal tellimusi ning raskendas oluliselt äritegevuse finantseerimist. Majanduskriisi ajal suurenes märkimisväärselt pankrottide arv, ehituses suurenes pankrottide arv 68-lt 269-le ja töötlevas tööstuses 69-lt 149-ni, millised muutused ei saanud olla tingitud pelgalt ebapiisavast juhtimisest. Rahvusvahelisel turul tegutseva noore ettevõttena oli AS UM Components (pankrotis) finantskriisi tekkimisel keerulises olukorras. AS UM Components (pankrotis) tegutses suures mahus sisuliselt puidutööstuse jääkide ümbertöötlemise ja ärakasutamise alal. Ettevõtte loomisel oli eesmärgiks pikaajaline jätkusuutlik tegevus. Pankrot ei olnud osa ettevõtte äriplaanist. Ettevõtte omanikel, kes panid ettevõttesse väga palju raha (kõik seadmed soetati omanike finantseerimisel) ei olnud vähimatki plaani jätta täitmata olemasolevad ja tulevikus tekkivad kohustused. Kriisi süvenedes aga vähenesid oluliselt puidutöötluse mahud. Sellest tulenevalt tekkisid esimesed raskused toormaterjali saamisel. Kui toormaterjali tarnega hilineti, kaotas ettevõte omakorda olulisi müügilepinguid. Tingituna üldisest ostujõu vähenemisest vähenes 2008. aasta lõpus nõudlus ettevõtte toodangu järele. Samas kliendid, sh nt Prantsusmaa ettevõte Fonmarty S.A, kes oli samuti raskustesse sattunud, nõudsid ootamatult väga pikki maksetähtaegu (kuni 6 kuud). Kui enne kriisi olid ostjate maksetähtajad keskmiselt kuni 20 päeva, siis 2008. aasta lõpus ja
2009. aasta alguses keeldusid ostjad kaupu ostmast väiksema kui 90-päevase maksetähtajaga. Seejuures ei aidanud äritegevusele kaasa ka asjaolu, et seniste välismaiste ostjate kohast täitmist kindlustanud Marsch Eesti AS ütles kindlustuslepingud ühepoolselt üles. Ilma kindlustuseta välismaale kaupa saates tõuseb ettevõtja risk aga märgatavalt, mistõttu ei saanud äriühing ostjatele vastu tulla ja neile pikemaid maksetähtaegu anda. See tähendas omakorda tellimuste vähenemist ja müügimahtude langust. Olulist mõju avaldas ettevõttele kohalike konkurentide tegevus. Ettevõtte suurimaks konkurendiks osutus samuti suurkliendi Fonmarty S.A-le tooteid pakkuv Stora Enso Eesti AS. Kui äriühing oli arendanud uue toote ja sellega turule tulnud, pakkus Stora Enso Eesti AS järgmisel aastal sama toodet. Kuna äriühing sai osa toorainet ka Stora Enso Eesti AS-ilt, mõjutas ettevõtte olukorda ka see, kui Stora Enso Eesti AS ühel hetkel enam toorainet ei andnud, kuna ettevõttel oli Imaveres oma saeveski ja ta muutis oma protsesse kasutades ise tooraine ära. Maksejõuetuse tekkimisel mängisid seega rolli koostööpartnerite tegevus, konkurentsisituatsioonil finantseerimisvõimaluste puudumine, üldisest majanduskriisist tulenenud ettenägematud muutused turul ning refinantseerimisvõimaluste ära langemine.
22.Vaatamata tekkinud raskustele nägid juhtorgani liikmed 2008. aastal rahavoogude loomise potentsiaali ning oli põhjust arvata, et mõne aja möödudes on kõik sissenõutavaks muutunud kohustused tasutud ja seega maksejõuetus ajutine. Juhtorgani liikmed ja omanikud püüdsid pidada läbirääkimisi pankadega täiendava rahastuse saamiseks ja klientide ning koostööpartneritega äritegevuse jätkamiseks ning esitasid taotlusi toetuste saamiseks. AS UM Components (pankrotis) taotles 2008. aasta detsembris EAS-ilt toetust tehnoloogiainvesteeringu tegemiseks. EAS-ilt saadi eitav vastus 2009. aasta alguses. Kui juhtorganite liikmed oleksid 2008. aasta detsembris teadnud, et ettevõtte makseraskused on püsivad, ei oleks nad teinud täiendavaid investeeringuid ega pingutusi projektitaotluste koostamiseks ja esitamiseks. Seda, et ettevõttel ei olnud 2008. aasta lõpus tekkinud püsivat maksejõuetust, tõendab ka asjaolu, et 09.12.2008 pikendati AS-i UM Components (pankrotis) kindlustuspoliisi 2009. aasta lõpuni. Ka ajutine haldur leidis, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2008. aastal ja lisas, et maksejõuetuse muutumine selgeks ja alaliseks toimus peale võimalike finantseerimise läbirääkimiste nurjumist 2009. aastal.
23.2008. aastal näis ka juhtorgani liikmetele, et ettevõtte tegevuse jätkamine on igati õigustatud. Arvestada tuleb ka asjaolu, et juhtorganite liikmetel kui ettevõtte omanikel oli kindlustunne, et vajadusel saavad nad ettevõttesse raha juurde panna. Seda oli tehtud ka varem, mil AS UM Components (pankrotis) omanikud laenulepingute alusel ettevõtet vajalikus osas omafinantseeringutega turgutasid. Lisaks eksisteeris võimalus kanda maha seotud isikutega seotud laenud. Erki Mägi audiitorbüroost AS PriceWaterhouseCoopers Advisors leidis, et 31.12.2008 seisuga on seotud osapoolte kohustuste kogusumma vahemikus 16 320 000–19 142 000 krooni, mida oleks saanud tegevuse jätkamisel konverteerida omakapitali. See lisas omanikele kindlustunnet, et nad ei tegutse sisuliselt negatiivse omakapitali tingimustes. Paraku olid pangad 2008. aasta lõpuks karmistanud laenutingimusi, mistõttu nurjusid läbirääkimised AS-i SEB Liising ja SA-ga Kredex. EAS lükkas toetuse taotluse tagasi ning 2009. aasta alguses oli selge, et ettevõtte tegevuse jätkamiseks täiendavatest omanike poolsetest investeeringutest ei piisa. Kuigi omanike laene ei konverteeritud, tuleks hageja esitatud kahjunõuet omanikega seotud nõuete arvelt siiski vähendada. Eeltoodust tulenevalt ei näinud kostjad II ja III mingisugust mõistlikku põhjust algatada 2007. aasta lõpus toimiva ettevõtte tegevuse lõpetamist ning leidsid, et nad ei ole rikkunud oma sisesuhtest tulenevat hoolsuskohustust.
24.Hageja käsitlus, et kostjad oleksid pidanud kahjumi vältimiseks lõpetama hageja majandustegevuse hiljemalt 31.12.2007, on vastuolus ka hageja enda esitatud tõendiga, milles vandeaudiitor Marika Tani kinnitab 30.09.2008, et raamatupidamise aruanne
kajastab tema hinnangul olulises osas ja õiglaselt äriühingu majandustegevuse tulemit seisuga 31.12.2007. Ta lisab vaid, et ei saa avaldada arvamust aruandes kajastatud bilansivarude kohta, kuivõrd ei osalenud aktsiaseltsi varude inventuuris. Audiitori mitteosalemine äriühingu siseprotsessides on tavapärane, kuna inventuure tehakse jooksvalt. Audiitori selgitus, et ta ei osalenud varude inventuuris, ei ole mõeldud etteheitena juhtkonnale, vaid täidab pigem audiitori vastutuse välistamise eesmärki. Audiitor on seisukohal, et raamatupidamise aruanne on kooskõlas EV kehtivate seaduste ja õigusaktidega ning on koostatud hea raamatupidamistava kohaselt. Niisiis tõendab ka audiitori järeldusotsus, et majandusaasta aruanded on igati õiguspärased.
25.Kostjad ei ole AS-i UM Components (pankrotis) majandusaasta aruandeid moonutanud sellega, et ei pidanud toorainekulude arvestust kuude kaupa ja kajastasid bilansi aktiva poolel AS-i IPT nõuet. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et raamatupidamises oleksid varad ja kohustused ebaõigesti kajastatud. Ka hageja tellitud hinnangus ei ole audiitor, vastates küsimusele, kas äriühingu raamatupidamises on varad ja kohustused kajastatud õigesti, kinnitanud, et varad ja kohustused oleksid kajastatud ebaõigesti. Audiitor üksnes selgitab, et puuduvad andmed võlanõuete realiseerimise võimaluste kohta ning et tooraine ja materjali kajastamise hindamine on raskendatud. See, et tooraine ja materjali kajastamise hindamine on puidutöötlemise ettevõttes raskendatud, ei ole erakordne. Kostjad II ja III märkisid, et isegi, kui tooraine kogust oleks kajastatud ebaõigesti, ei ole hageja selgitanud, kuidas oleks saanud see tekitada kahju.
26.Kostjad II ja III ei nõustunud hageja väidetega, et kostjad ei ole pidanud täpset toorainekulude arvestust, mis tõi väidetavalt kaasa raamatupidamise arvestuse rikkumise, kuivõrd tegelikud kulud kanti hageja väidete kohaselt kuludesse 2007. aasta majandusaasta asemel hoopis 2008. aasta majandusaasta lõpus. Kostjatele solidaarselt ette heidetud kohustuse rikkumist ei saa äriühingu nõukogu liikmele ette heita ja hageja väited on ka faktiliselt ebaõiged. Nõukogu liikme kohustused piirduvad juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande, sh tegevusaruande ja raamatupidamise aruande, läbivaatamise ja heakskiitmisega. Kuivõrd raamatupidamise arvestuse pidamine ei ole nõukogu liikme kohustus, ei ole täpse toorainekulude arvestuse rikkumine ning seeläbi raamatupidamise arvestuse moonutatult kajastamine aluseks nõukogu liikmetelt kahju hüvitamiseks. Samuti ei saanud ainuüksi tooraine arvestuse väidetav erinevus tekitada kellelegi kahju.
27.AS-i UM Components (pankrotis) materjalide ülevaade laos ei ole eksitav ega ole kajastatud majandusaasta aruandes ebaõigesti. Materjalide ülevaade laos oli piisava täpsusega nii mahuliselt kui ka rahaliselt. Arvestada tuleb, et tegemist on puidutöötlemise ettevõttega, mis ostis erinevat saematerjali ja tootis komponente ukse- ja aknatehasele vastavalt ostja vajadustele. Selleks kasutati seadmeid, mis võimaldasid saematerjali kappida, st eemaldada oksad ja muud vead, ning siis uuesti kapitud materjali jupid kokku liimida. Saepuru ja väljakapitud klotsid purustati ning saadeti pressi, mis tegi sellest briketti. Niisiis, kogu materjal, mis liini sisse läks, saadeti uue toodanguna ka liinist välja. Materjali arvestust peeti järgnevalt: nt pandi töökäsuga tootmisse 100m3 materjali kvaliteediga ABC hinnaga 2300 krooni summas 230 000 krooni. Kui materjal liinist läbi lasti, tuli valmistoodanguna välja materjali A kvaliteedis 60m3, B kvaliteedis 20m3 ja C kvaliteedis 5m3. Rahaliselt hinnati C materjal 1000 krooni (5000 krooni), B kvaliteet 1600 krooni (32 000 krooni) ja A kvaliteedile moodustus hinnaks 3216 krooni (193 000 krooni). Tänu sellisele arvepidamisele oli tagatud toodangu omahinna arvestus vajaliku täpsusega ning teada oli ka mahuline kogus, mis sai kinnitatud ja kontrollitud regulaarsete inventuuride käigus. Juhatuse ja nõukogu liikmetel oli ülal viidatud protsessist ülevaade olemas, kuivõrd töökäsud säilitati ning kanti ka raamatupidamise programmi. Laoarvestuse eest vastutasid laohoidja ja tootmisjuht, kes olid töölepingute järgi ka
isiklikult materiaalselt vastutavad isikud. Otsused tehti tootmisjuhi ning laohoidja poolt antud andmete järgi. Igakuise inventuuri järele ei olnud vajadust, inventuure tehti kvartaalselt. Seoses asjaoluga, miks laopuudujäägid 2008. aastal olid suuremad kui varasemalt, märkisid kostjad II ja III, et kuivõrd AS UM Components (pankrotis) pidi toodangut tarnima nädala täpsusega, pidi äriühing tagama, et laos oleks komponente piisavalt ette toodetud. Vastasel korral ei oleks ettevõte suutnud tagada tähtaegset müüki. 2008. aasta ülemaailmse majanduskriisi tingimustes tekkisid probleemid nii tarnijatel kui ostjatel. Olukorras, kus äriühingu tarnijad jäid oma tarnetega hiljaks, kaasnesid sellega automaatselt probleemid ka AS-i UM Components (pankrotis) enda tarnetel. Kui AS UM Components (pankrotis) ei suutnud õigeaegselt tarnet teostada, võis juhtuda, et tema ostjad oli sunnitud tellimused üles ütlema. Sel juhul tuli poolikud tooted hiljem ümber töödelda mõneks teiseks tooteks, et oleks neid võimalik realiseerida. See tõi kaasa paljude laolõppude ümbertöötlemise teisteks toodeteks. Kui ümbertöötlemine ei olnud võimalik, müüdi kogu materjal maha saepuruna. Selline praktika on tavapärane kõigis puidutöötlemiseettevõtetes ja laojääkide ümbertöötlemist tuleb pidada ratsionaalseks otsuseks ka siis, kui see toob omakorda kaasa märgatava laojääkide vähenemise ja materjali hinna languse.
28.Hageja arvutused on ebaõiged. Puidutöötlemises ei saa laovaru kujunemist adekvaatselt hinnata toormaterjali ostuarveid ja kauba müügiarveid kõrvutades. Arvete võrdlemisel saab ebaõige tulemuse, seda enam, et hageja ei ole võtnud arvesse kõiki asjakohaseid arveid. Laovaru kujunemine on jälgitav tootmiskäskudega. Hageja arvutused muudab ebaõigeks juba ainuüksi asjaolu, et selles ei ole arvestatud OÜ-le Purutuli esitatud arveid. Hageja ei ole oma arvutustes arvestanud, et materjal väheneb juba väljalõigatud okste ja mõõdu vähenemise kaudu. Aastate lõikes muutusid tooted ning erinevate toodete väljatulekute protsente ei saa keskmisega võrrelda. Eriti kui kasutatakse nominaali ja aktuaali arve erinevatel aastatel. Tootmises on kõikide materjalide liikumine töökäskudega jälgitav. Lähtuvalt erinevate klientide soovist müüdi osadele ostjatele nominaali hinnas, osadele aktuaali hinnas ning kolmandatele jooksvates meetrites.
29.Kliendid olid erinevad: kui Harmetile müüdi profiillaudu, siis Arvolistale liiste; kui prantsuse ettevõte Fonmarty S.A ostis tihumeetrites, siis liistud müüdi jälle jooksvates meetrites; Lista Center sai liistu proovipartii – neid tuleks vaadata jooksvates meetrites, mitte nominaalis, nagu hageja on teinud; Eesti Höövelliistule tehti samamoodi liiste. Seega mängib rolli nominaali ja aktuaali vahe (arvestuslik mõõt vs tegelik mõõt). Hageja esitatud tabelis on kogused arvestatud ainult nominaali hindades. Lisaks, tulenevalt erinevatest rahvusvahelistest nõuetest vedamisel, palus Fonmarty S.A, et aktuaali mõõt arvetel väiksemana näidatakse kui see tegelikult on, sest vastasel korral oleksid autod sõitnud pooltühjalt. See mõjutab samuti hageja arvutusi. Lisaks tuleb arvestada, et materjal tuleb tootmisest väga erinevas kvaliteedis. Olukorras, kus mõni pankrotivõlgniku tarnija jäi oma tarnetega hiljaks ja sellest tulenevalt ei suutnud ettevõte tähtaegselt tarnet teostada ning tellija oma tellimuse üles ütles, töödeldi poolikud tooted hiljem nende realiseerimiseks ümber. Ka palju laolõppe tuli ümber töödelda teisteks toodeteks, ning kui sellest ei olnud võimalik uut toodangut teha, siis müüdi toodang saepuruna. Kahe võrreldava aasta jooksul muutusid AS-i UM Components (pankrotis) valmistatud tooted oluliselt. Sellest tulenevalt muutusid ka ostetavad materjalid ning toodete väljatulekud. Nii hakkas ettevõte 2008. aastal tegema lamelleeritud akna- ja uksedetaile Soome turgudele. Selleks tuli arendada tehnoloogiaid. Lisaks hakkas ettevõte tootma Saksamaale ja Soome pildiraamiliiste. Aasta lõikes ei ole võimalik neid ühe keskmise alusel omavahel võrrelda ilma konkreetseid tooteid aluseks võtmata. Exeli tabelites on töökäskudena olemas kõik sisse tulnud materjal ja näha, mis töökäskudega see materjal on välja läinud. Töökäsud kanti raamatupidamisest läbi materjali kvaliteedi kaupa. AS PricewaterhouseCoopers
Advisors analüüsist tuleneb, et kuna laojäägi kompositsioon on erinevatel aastatel olnud erinev, ei saa raamatupidamislikke koguselisi laojääke leida kasutatud meetodil. Lisaks näitavad selles analüüsis tehtud arvutused, et saepuru osakaal moodustab kogu materjali mahust vähemalt 29%. Audiitor T.Tender on selgitanud, et 15%-line kaomäär, mille baasil hageja oma arvutused on teinud, on ebaõige ja audiitor T.Saviku võetud algandmete pinnalt ei ole võimalik korrektset omakapitali arvutada. Seega ei saa hageja esitatud väidetavad omakapitali arvutused olla õiged ning omakapital ei olnud 2008. aasta alguses negatiivne. Sellega on tõendatud, et hageja esitatud audiitori analüüs ja selle selgitused ei näita tegelikku laojääki ning et tegeliku laojäägi arvutamiseks tuleks teostada täielik arvutus töökäskude baasilt, mis kajastavad materjali jooksvates meetrites, nominaalitihumeetrites ja tegelikes tihumeetrites.
30.Hageja ei ole esitanud tõendeid ega asjaolusid selle kohta, et nõue AS-i IPT vastu oli väärtusetu. Pankrotihaldur ja audiitor T.Savik hindavad AS-i IPT nõuet väärtusetuks 2013. aastal, samas kui kostjatele heidetakse ette tõenäoliselt mittelaekuva nõude kajastamist aastatel 2006–2008. Info, et nõue kunagi ei laeku, ei olnud kostjatele teada seitse aastat tagasi. Kostja II seosed AS-iga IPT lõppesid juba 2004. AS-i IPT nõude suuruseks oli 78 554.13 eurot. Audiitor on väidetava „tegeliku“ omakapitali arvutanud selliselt, et hindas selle nõude väärtuseks 0 krooni. Audiitor ei ole arvestanud, et äris on tavaline, et saadakse tagasi kasvõi osa võlast, mistõttu ei ole põhjendatud seada nõude väärtuseks tagantjärgi 0 krooni ning väita, et ebaõige otsuse eest vastutavad äriühingu juhtorgani liikmed isiklikult. Kostjatel oli põhjust arvata, et nõude laekumine on tõenäoline, oli võimalus, et AS-i IPT tegevus refinantseeritakse. Oluline on siinkohal ka AS-i IPT nõude suurus. Kuivõrd AS-i IPT nõue ei olnud mitte 856 740 eurot, vaid kõigest 78 554.13 eurot, ei saanud see olla maksejõuetuse ja väidetava 856 740 euro suuruse kahju (enam kui 10 korda suurem) tekkimise põhjuseks. Lisaks sellele puudub põhjuslik seos nõude kajastamises bilansi aktiva poolel ja kahju tekkimise vahel, kuivõrd asjaolu, kas juhtorgani liikmed oleksid hinnanud nõuet AS-i IPT vastu tõenäoliselt mittelaekuvaks või mitte, ei oleks mõjutanud nõude laekumata jätmise asjaolu kui sellist.
31.Kostjate II ja III hinnangul ei puutu vastuväited seoses väljamaksetega seotud isikutele, antud juhul asjasse, kuivõrd kahju hüvitamise nõue põhineb pankrotiavalduse õigeaegsest esitamata jätmisest tulenevale kohustuse rikkumisel. Juhatuse või seda asendava organi vastutusest seoses pankrotiavalduse esitamata jätmisega või mittetähtaegse esitamisega tuleb eristada juhtorgani liikme vastutust pankroti põhjustamise eest. Väljamaksete tegemine seotud isikutele on eraldiseisev küsimus. Kui pankrotihaldur oleks seisukohal, et nimetatud väljamaksed olid ebaseaduslikud, oleks tal olnud võimalus esitada hagid nimetatud tehingute tagasivõitmiseks, mida haldur teinud ei ole. Õiguslikult vale on hageja väide, justkui oleksid teised kostjatega väidetavalt seotud ettevõtted pidanud hageja kasuks oma nõudeid vähendama seetõttu, et ettevõtte juhtorgani liikmed või omanikud kohati kattuvad. Selliselt nõuab hageja sisuliselt, et nimetatud ettevõtted oleksid AS-i UM Components (pankrotis) huvides käitunud endale majanduslikult kahjulikult.
32.Ainuüksi raamatupidamislikud kajastamised või kajastamata jätmised ei tekita ühingule kahju. Kuivõrd lepinguline suhe on oma olemuselt rangelt relatiivne võlasuhe, mis tekitab õigusi ja kohustusi vaid lepingupoolele, siis ei ole äriühingu kohustused ühelgi juhul automaatselt üle kantavad füüsilisele isikule. Puudub põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostja II väidetava rikkumise vahel. AS-i UM Components (pankrotis) äritegevus oli suunatud rahvusvahelisele turule ja enamik ettevõtte klientidest olid välismaised ettevõtted. Ettevõtte klientideks olid näiteks Fonmarty S.A, Compagnnie Industrielle Du Bois, Ehnle Holz GmbH, Industrias Carsal S.A., Timber Component OY, Sapinus OY, F.W.Barths & Co.GmbH, Guillaumie S.A.I ja D ́Hondt NV jt.
33.Pankrotivõlgnik alustas tegevust 2006. aastal, mil osteti valdavalt omanikulaenude abil vajalikud masinad ja alustati tööd. Selleks, et uusi ärikontakte hankida ja kliente leida, olid ärireisid möödapääsmatud. Ärireisidel tuli otsida tarneid, loodi usalduskrediiti, õpiti ja püüti leida klientuuri. Ärisuhete loomiseks oli oluline äritegevuse mõistmine, kontaktid ja tervikliku ettekujutuse omamine oma ettevõtte eesmärkidest ning arenguperspektiividest. Ärisuhete loomisega ja hiljem kontaktide hoidmise ja tulevikuplaanide kokkuleppimisega tegeles ettevõttes kostja II. Seepärast käis just kostja II komandeeringutel koostööpartneritega läbirääkimisi pidamas. Ostjate juures käidi vähemalt kaks korda aastas. Komandeeringud ostjate juurde olid enamasti 2–3 päeva kestvad tööreisid. On enesestmõistetav, et komandeeringutega seotud otsesed kulud tasub kostja II eest ettevõte. Ebaõige on hageja väide, justkui oleksid kostjad otsustanud kostja II komandeeringukulusid tasuda pärast 2007. aasta majandusaasta lõppu. Tegelikult käis kostja II regulaarselt töölähetustel juba 2006. aastal ning töölähetustega seotud väljamaksed tehti lähetuskulude aruannete alusel, mida tõendab pearaamatu väljavõte 01.01.2006–31.12.2009. Raamatupidamise väljavõttelt nähtub, et vähemalt pooled sõitudest on tehtud 2007. aastal ning see lükkab ümber hageja väited, justkui oleks kostjad asunud pahatahtlikult 2008. aastal makseraskuste ilmnemisel kostjale II komandeeringutasusid hüvitama. Isegi, kui jõuda järeldusele, et ettevõtte püsiv maksejõuetus tekkis 2008. aastal ja oleks pidanud olema kostjale II teada varem, siis kostjale II hüvitatavaid komandeeringutasusid ei saa enne 2008. aasta lõppu mingil juhul pidada pahatahtlikeks väljamakseteks seotud isikule. Sellest tulenevalt ei saa hageja nimetatud 12 0559.23 eurot pidada kahjuks, mis tekkis tulenevalt hoolsuskohustuse rikkumisest kostjate poolt. Kahjuks saab pidada üksnes neid väljamakseid, mis on tehtud pärast püsiva maksejõuetuse tekkimist.
34.Hageja on esitanud kahju olemasolu tõendamiseks väite, et hageja arvates võrdub kahju majandustegevuse kahjumiga perioodil, mille jooksul hoolsuskohustust ning õigusnorme rikkudes kahjumlikku tegevust jätkati. Nii kannab hageja kostjatele üle kogu äriühingu kahjumi. Hageja ei ole antud juhul põhjendatult motiveerinud oma kahju valiku metoodikat, mistõttu jäi kostjatele II ja III arusaamatuks hageja subjektiivsete seisukohtade seos tekitatud võimaliku kahjuga. Majandustegevuses tekkinud kahju ei ole võimalik lugeda kahjuks, mis on tekkinud seoses kostjate kohustuste rikkumisega, mis seisneb väidetavalt laoseisu moonutamises ja nõude vales väärtuses kajastamises. Pankrotiavalduse õigeaegse kohustuse esitamist nõudva regulatsiooni eesmärk ei ole panna kogu ettevõtte kahjum füüsilisest isikust juhtorganite liikmete kanda. Hageja ei ole ära näidanud ka põhjuslikku seost kostjate poolse kohustuse väidetava rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Tõendamata on kahju suurus. Juhtorgani liikmed ei saa olla vastutavad ühingu majandustulemuste eest, vaid konkreetsete rikkumiste eest. Kui hageja on seisukohal, et teatud tehingud on mingil põhjusel tühised, oleks hageja võinud esitada hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras. Sel juhul saaks kahjuna olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Hageja ei ole esitanud hagi(sid) võlgnike vastu võla kättesaamiseks. Kuivõrd ei ole tõendatud, et hageja ei saa nõuda kohustuse täitmist oma võlgnikelt, siis ei ole tõendatud ka kahju ning selle suurus. VÕS § 137 lõike 2 kohaselt tuleb solidaarvõlgnike omavahelistes suhetes vastutuse jaotamisel võtta arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Hageja ei ole eelmärgitu kohta midagi öelnud ega tõendanud. Esimese astme kohtu otsus
35.30.11.2013 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
36.Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 16.04.2009 esitas AS UM Components (pankrotis; edaspidi äriühing) maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks (t I kd lk 63); Alates 07.03.2006 on äriühingu juhatuse liikmeks kostja I (t I kd lk 151-154); Alates 12.01.2006 on äriühingu nõukogu liikmeteks kostjad II ja III (t I kd lk 151-154); 22.04.2009 algatas kohus AS-i UM Components pankrotimenetluse ja nimetas ajutise pankrotihalduri (t II kd lk 63); 30.06.2009 kuulutati välja äriühingu pankrot ja määrati pankrotihaldur (t II kd lk 62-72); Alates 10.10.1997 on kostja I OÜ Orientor juhatuse liige ja alates 30.05.2003 osanik (t I kd lk 27-28, 30-31); Alates 01.10.1997 on kostja I OÜ Reprokoda juhatuse liige ja alates 31.12.2002 osanik (t I kd lk 27-28, 34-35); Alates 18.10.2000 on kostja III OÜ Garela Projekt juhatuse liige ja alates 31.12.2002 osanik (t I kd lk 38-41).
37.Hageja esitas hagi AS-i UM Components (pankrotis) endise juhatuse liikme kostja I ja endiste nõukogu liikmete kostjate II ja III vastu asjaoludel, et nad on: 1) rikkunud raamatupidamise arvestust ning kajastanud ettevõtte majandusseisu moonutatult: a) kajastanud laovaru andmeid valesti ning 2007 majandusaasta aruande bilansis varusid, mida tegelikult reaalselt ei eksisteerinud; varud kanti kuludesse alles 2008 majandusaasta lõpus enne pankrotti 2009 kevadel; b) kajastanud äriühingu bilansi aktiva poolel varana nõuet AS-i IPT vastu summas 1 229 105 krooni, mis tegelikkuses oli väärtusetu ja mille mahahindlus toob kaasa äriühingu negatiivse omakapitali ning maksejõuetuse juba 2006 ja 2007 majandusaasta lõpus. Seega ei vastanud tegelikkuses ettevõtte omakapital nõuetele juba 2006 ning 2007 majandusaasta aruannetes ning kajastatud kasum 1 149 210 krooni ning omakapital 1 347 149 krooni olid ebaõiged, tegelikult oli äriühingu omakapital negatiivne -589 085 krooni; 2) jätnud täitmata kapitali adekvaatsusnõudest tulenevad kohustused vastavalt ÄS § 292 lõikele 1, §-le 301 ja § 306 lõikele 31: kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek, otsustada aktsiakapitali vähendamine või suurendamine, muude abinõude tarvitusele võtmine, aktsiaseltsi lõpetamine, ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine või pankrotiavalduse esitamine; 3) juhtorgani liikmed ei viinud omakapitali seadusega sätestatud suurusesse ega esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust, vaid jätkasid negatiivse omakapitali seisundis kahjumlikku majandustegevust kuni 2009 märtsini ja otsustasid teha väljamakseid seotud isikutele: a) 14.01.2008 tasuti kostja III ettevõttele OÜ Garela Projekt 309 387 krooni, b) 15.01.2008 tasuti kostja I ettevõttele OÜ Orientor 1 175 181 krooni ja OÜ-le Reprokoda 533 800 krooni ning kostjale I endale tehti 2008 majandusaastal laenu tagastusmakseid kokku 396 000 krooni, c) OÜ-le Orientor tasuti 2008 majandusaastal välja renditasu 1 980 000 krooni ja d) kostjale II tasuti sõidu- ja muid kulusid 120 559.23 krooni.
38.Lisaks viisid juhtorgani liikmed tasaarvelduste teel äriühingust välja seadmed, varud ning tootmiskinnisvara: a) 09.03.2009 sõlmiti OÜ-ga Orientor seadmete müügileping, tasaarvestus 8 100 700 krooni (t I kd lk 120-123); b) 27.03.2009 sõlmiti OÜ-ga Orientor materjalide müügileping, kus tehti tasaarvestus 1 257 017.48 krooni (t I kd lk 118-119); c) 13.03.2009 võõrandas äriühing tootmiskinnistu OÜ-le Garela Projekt ja OÜ-le Reprokoda, tasaarvestus 9 000 000 krooni (t I kd lk 124-130).
39.Kokkuvõtvalt oli hageja seisukohal, et AS UM Components (pankrotis) tegutses negatiivse omakapitaliga äriühingu loomisest alates 2006. aastal ning oleks pidanud esitama pankrotiavalduse juba peale 2007. majandusaastat. Juhtorgani liikmed on kajastanud 2006, 2007 ja 2008 majandusaastate aruannetes ebaõigeid andmeid. Tulenevalt asjaolust, et juhtorgani liikmed moonutasid andmed: kajastasid valesti laovaru ja märkisid bilansis aktivas väärtusetu nõude, said juhtorgani liikmed jätkata tegevust negatiivse omakapitaliga, millega kahjustasid kreeditoride huve, samas kui ise tegid endaga seotud ettevõtetele alusetuid väljamakseid ja lõpuks viisid tasaarvestuste teel äriühingust välja kogu vara.
40.Hageja tugineb üldisele juhatuse liikme ja nõukogu liikme seadusest tuleneva hoolsuskohustuse rikkumisele (ÄS § 315 lõiked 1 ja 2, § 327 lõiked 1 ja 2) ning pankrotiavalduse esitamata jätmisele (ÄS § 292 lõige 1, § 301, § 306 lõige 31). Juhtorgani liikmete seadusest tulenevad kohustused ja vastutus on lisaks ÄS-ile sätestatud ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-des 35–37.
41.VÕS § 101 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral võlgnikult nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kuna juhatuse liikme ja nõukogu liikmete õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab pankrotihaldur tõendama, et juhatuse liige ja nõukogu liikmed on oma kohustust rikkunud, et äriühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 315 lõike 2 teise lause järgi ja nõukogu liikmed § 327 lõike 2 teise lause järgi vastutusest, kui tõendavad, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
42.Hageja kohustuseks on tõendada, et kostja I juhatuse liikmena ning kostjad II ja III nõukogu liikmetena on moonutanud andmeid raamatupidamises ja 2006–2008. majandusaastate aruannetes ning on jätkanud tegevust negatiivse omakapitaliga ja esitanud pankrotiavalduse alles 2009. aasta kevadel, mis oli liiga hilja, mistõttu põhjustasid kostjad hagejale kahju 856 740 eurot. Hageja ei ole eraldi välja toonud, millist kohustust iga kostja rikkus, hageja on lähtunud üldisest hoolsuskohustusest.
43.Seega tuleb kohtul analüüsida, millal ilmnes kostjatele AS-i UM Components (pankrotis) maksejõuetus; kas kostjad on kajastanud laovarusid valesti; kas kostjatele oli teada, et ASi IPT nõue on väärtusetu; kas kostjad on teinud alusetuid väljamakseid äriühingust ning kas kostjad on alusetult äriühingust välja viinud vara.
44.ÄS § 306 lõiget 31 tuleb tõlgendada koosmõjus TsÜS §-ga 36. Seega tekib osaühingu juhatuse liikmetel pankrotiavalduse esitamise kohustus, kui osaühingu püsiv maksejõuetus (pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõiked 2 ja 3) on ilmne. Selleks, et teha kindlaks, kas äriühingust võlgnik on teatud hetkel muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb anda terviklik hinnang tema varalisele seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile. Nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis nr 31-1-49-11. Üldjuhul ei ole võlgniku püsivat maksejõuetust võimalik tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja, sh netovara seisundi või kahjumi suuruse, alusel. See on vaid üks asjaolu, mida tuleb maksejõulisuse hindamisel arvesse võtta, kuid millest ei saa automaatselt järeldada, et äriühing oli pankrotiseisus. Seega tegemaks kindlaks, kas äriühing oli mingiks ajaks muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Lisaks netovarale tuleb analüüsida ka teisi raamatupidamisandmeid, samuti võlgniku äriplaani perspektiivikust, kui selline
äriplaan eksisteerib (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-85-11 (punkt 32) ja nr 3-1-1-49-11 (punktid 17, 19, 20, 21)).
45.Hageja on seisukohal, et 2007 majandusaasta lõpul oli äriühingu omakapital miinuses -5 689 085 krooni, kuna raamatupidamises ja majandusaasta aruandes esitatud andmed ei vasta tegelikkusele, mistõttu oleks pidanud juhatuse liige kutsuma kokku üldkoosoleku või oleksid pidanud seda tegema nõukogu liikmed, kui juhatus oleks keeldunud, ja otsustama: 1) aktsiakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse, või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse; 2) aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Kostjad üldkoosolekut kokku ei kutsunud. Samuti ei esitanud kostjad pankrotiavaldust.
46.Kostjad olid seisukohal, et neile ei olnud enne 2008 majandusaasta lõppu teada äriühingu maksejõuetus, mistõttu ei pidanud kostja I ka varem pankrotiavaldust esitama. Vastavalt 2007 majandusaasta aruandele (t I kd lk 79-101) moodustas 31.12.2007 seisuga omakapital 1 347 149 krooni, milline vastas ÄS-i nõuetele, võttes arvesse, et aktsiakapital oli 1 000 000 krooni. Raamatupidamises ja majandusaasta aruannetes esitatud andmed olid õiged.
47.AS-i UM Components (pankrotis) 2006 majandusaasta aruanne (t I kd lk 55-78), 2007 majandusaasta aruanne (t I kd lk 79-101), 31.12.2008 bilanss (t I kd lk 132-133), aprilli 2009 bilanss (t I kd lk 134-135) ja kasumiaruanne 2009 veebruar (t I kd lk 136) näitavad juhtorganite poolt ametlikult deklareeritud finantsilisi andmeid äriühingu majandusliku seisu kohta. Hageja leidis, et andmed ei vasta tegelikkusele ja et 2007 majandusaasta aruandes on bilansi aktiva poolel kajastatud tooraine ja materjal ebaõigesti või alternatiivselt on tooraine ja materjal 2008. aasta jooksul läinud kaotsi. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud audiitorfirma OÜ Konsult.ee vandeaudiitor T.Saviku poolt koostatud erikontrolli akti äriühingu 2006–2009 tegevuse kohta (t I kd lk 112-117a), T.Saviku e-kirja (t III kd lk 30) koos ostuarvetega (t III kd lk 31-42), müügiarvetega (t III kd lk 43-51) ja tabeliga (t III kd lk 52), T.Saviku vastused pankrotihaldurile (t VIII kd lk 174) koos kolme arvutustabeliga (t VIII kd lk 170-173a). Hageja tugineb ka kostja esitatud AS PricewaterhouseCoopers hinnangule (t IX kd lk 43-49). Nii T.Savik kui T.Tender on tuginenud arvamuse andmisel esitatud arvetest tulenevatele andmetele (t III kd lk 133142, 163-200; t IV kd lk 4-200; t V kd lk 4-200; t VI kd lk 4-200; t VII kd lk 4-200; t VIII kd lk 4-169). Nii T.Savik kui ka T.Tender on jõudnud vastuses (t IX kd lk 102-104) ja arvamuses (t IX kd lk 43-49, 107-113) samadele järeldustele.
48.Kostjad leidsid, et majandusaasta aruannetes on andmed kajastatud õigesti. Audiitor T.Savik on andmete saamiseks üksnes kõrvutanud materjalide sisseostu koguseid ja kaubamüügi koguseid, mille alusel ei ole võimalik hinnata tagantjärgi adekvaatselt laovaru suurust. Audiitor ei ole arvamuse andmisel arvestanud sellega, et lisaks valmistoodangule müüdi ka tootmisjäägid, st klotsid, höövlipuru ja saepuru, mistõttu on audiitor eksinud tootmiskao arvestamisel, jõudes üliväikese kaoprotsendini -15%, mis ei vasta tegelikkusele. Audiitor T.Savik ei ole arvestanud ka töökäskudega ja AS-ile Purutuli müüdud saepuruga (t IX kd lk 66-98). Audiitor T.Tender on võtnud arvesse ka maha müüdud jäägid ja jõudnud järeldusele, et kadu oli ligikaudu 29%. Lisaks oli tootmisprotsessis kadusid, mida ei saanud realiseerida.
49.Kohus, hinnates esitatud tõendeid ja vande all üle kuulatud audiitor T.Saviku ütlusi (t IX kd lk 201-203) asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et laovarud oli kajastatud 2006–2008. majandusaastate aruannetes valesti, mis tõi väidetavalt endaga kaasa tegelikkuses negatiivse omakapitali. Vandeaudiitor T.Savik on arvamuses (t I kd lk 112117a) leidnud, et raamatupidamises on kajastatud valesti toorainet ja materjali, mistõttu tuleb nende kajastatust bilansis korrigeerida. Selleks, et hinnata tegelikult eeldatavat materjalivaru, arvutas audiitor esmalt 2007 majandusaasta kasumiaruande järgi tooraine suhte müügitulusse aasta lõikes: toorainekulu 35 616 472 krooni / müügitulu 38 453 439 krooni = 96,62%. Leidmaks laovaru suurust 2007. majandusaasta lõpus, korrutas audiitor saadud tulemuse suhtega 2007. aasta IV kvartali müügitulu saades keskmiseks tooraine kuluks 92,62% x 4 244 909 krooni IV kvartali müügitulu = 3 931 635 kaubakulu IV kvartalis. Jagades 2007. aasta IV kvartali keskmise tooraine kulu majandusaasta aruandes kajastatud tooraine jäägiga sai audiitor varude käibekiiruse mõõdetuna kvartalites ja kuudes: tooraine jääk 2007. aasta lõpul 11 374 529 / toorainekulu IV kvartal 3 931 635 = 2,89 kvartalit e 8,7 kuud. Võttes võrdlusena käibekiiruse 2006. aasta majandusaastal, sai audiitor sama metoodikaga arvutades 2006. aasta käibekiiruseks 0,77 kvartalit ehk 2,3 kuud: toorainekulu 19 887 976 / müügitulu 23 914 433 = 83%; 873% * 7 988 875 krooni IV kvartali müügitulu = 6 643 793 kaubakulu IV kvartalis; tooraine jääk 2006 lõpul 5 096 610 / toorainekulu IV kvartal 6 643 793 = 01,77 kvartalit ehk 2,3 kuud. Audiitor leidis, et 2007. aasta majandusaasta käibekiirus ei saanud olla rohkem kui poole aeglasem võrrelduna 2006. aasta majandusaastaga ehk mitte rohkem kui 1,5 kvartalit ehk 4,5 kuud. Eeldades, et kõige aeglasemaks võimalikuks käibekiiruseks võis 2007 majandusaastal olla 1,5 kvartalit ehk 4,5 kuud ning korrutades 2007 IV kvartali keskmise kaubakulu käibekiirusega, sai audiitor jäägi perioodi 2007 majandusaasta lõpus: 1,5 kvartalit x 2007 IV kvartali keskmine kaubakulu 3 931 635 krooni = 5 897 452 krooni materjali jääk 2007 lõpul. Seega, lahutades majandusaasta aruandes kajastatud materjali jäägist 11 374 529 krooni maksimaalselt tegelikult võimaliku materjali jäägi 5 897 452 krooni, sai audiitor vahe, mis kajastab kulusse kandmata ning bilansi aktiva poolel ebaõigesti kajastatud materjali jääki, so 5 447 077 krooni. Lisaks hindas audiitor T.Savik äriühingu materjali (puidu) laovaru kujunemist koguseliselt (m3) raamatupidamises kajastatud materjali ostuarvete ning kauba müügiarvete alusel, mille tulemusel on 2006. aasta lõpus raamatupidamises kajastatud laovaru suurem, kui koguseline arvestus seda näitab. 2007. aasta lõpus on raamatupidamises laovaru rahaliselt kajastatud väiksemana kui koguseline arvestus seda näitab. 2008. aasta laovaru pidi olema 3508m3 keskmise hinnaga 9 544 509 krooni. Raamatupidamises on kajastatud 1 976 017 krooni (t III kd lk 30-52). Audiitor T.Savik on leidnud, et selleks, et 2006 aprill–2009 märts lõpul oleks äriühingu laojääk null, peaks materjali kaoprotsent raamatupidamise andmete järgi olema 28,7% (t I kd lk 112-117a).
50.Audiitor T.Tender on oma analüüsis (t IX kd lk 43-49, 107-113), mille eesmärk oli hinnata, kas vandeaudiitor T.Saviku poolt 28.01.2013 koostatud analüüs äriühingu laovarude liikumise ning võimaliku laopuudujäägi osas baseerub olulises osas õigetel eeldustel ja võtab arvesse kogu asjakohast ning teadaolevat informatsiooni. T.Tender leidis, et audiitor T.Savik ei ole analüüsi koostamisel võtnud arvesse või on kasutanud ebakorrektselt: a) raamatupidamislikud koguselised laojäägid on leitud jagades raamatupidamise rahalise laoväärtuse vastava aasta keskmise materjali sisseostuhinnaga, arvestatud ei ole, et äriühingu varude väärtus tootmisprotsessi käigus ei muutunud, kuid kogus vähenes tunduvalt (kalibreerimine, hööveldamine, okste eemaldamine); T.Saviku analüüs eeldab, et valmistoodangut laos eksisteerida ei tohiks ja kõik laos olevad varud peaks olema materjal või tooraine; kuna aga erinevatel aastatel on laojäägi kompositsioon valmistoodangu ning tooraine vahel olnud erinev, siis ei pruugi lihtsustatud lähenemine
anda adekvaatset tulemit; b) T.Savik kasutas fikseeritud 17,5% tootmiskao määra; müügiarvetel on tuvastatud müüdud puidu kogustesse kokku liidetud kõik puittoodete müügid ning kaomäär põhineb suuresti hinnangutel; analüüsi täpsustamiseks on võimalik kasutada täiendavat metoodikat ja kaasata analüüsi ka müüdud puidujäätmete mahud. Vastavalt T.Tenderi esitatud andmetele on 2006–2009. aastatel müüdud Purutuli OÜ-le saepuru 33 755m3 ning kütteklotse 903m3, kokku seega tootmise jääke kogumahus 34 658m3. Tegemist on valdavalt pressitud saepuruga, mille taandamisel puidu tihumeetriks kasutatakse üldjuhul ligikaudset koefitsienti 6m3 = 1 tihumeeter. Kasutades eeldust, et 2009. aasta märtsi lõpuks olid kõik laovarud realiseeritud, peaks laovaru nulli jõudmiseks pressitud saepuru koefitsient olema 6,23m3 = 1 tihumeeter. Lisades T.Saviku poolt koostatud analüüsis müüdud saepuru kogused ning taandades see koefitsiendiga 6,23 saepuru tagasi tihumeetriteks oleks märts 2009 laojääk 0. Saepuru osakaal moodustab kogu ostetud materjali mahust ligikaudu 29%, seega on tootmiskadu, mis on leitud saepuru müügimahtude kaudu, oluliselt suurem, kui T.Saviku poolt kasutatud 17,5%. Aastate lõikes spetsiifilise kaoprotsendi arvutamiseks oleks vaja teada aasta lõppude koguselisi jääke. T.Saviku poolt kasutatud lihtsustatud eeldus, et kogu laovaru koosneb toorainest, ei ole piisavalt usaldusväärne hindamaks tegelikke laosaldode mahte. Audiitor T.Tenderile esitatud informatsiooni kohaselt peeti raamatupidamises laoarvestust vastavalt vajadusele nii jooksvates meetrites, algse tooriku nominaaltihumeetrites kui tegelikes tihumeetrites, kuna arvestusühiku muutumisel rahaline väärtus ei muutu lähtudes raamatupidamine rahalistest mahtudest, mitte arvestuse mõõteühikust. T.Tender leidis, et tegeliku laosaldo arvutamiseks tuleks teostada arvutus töökäskude baasilt, kus iga tootmisesse läinud tellimuse kohta on arvestust peetud Exceli-tabelites üheaegselt nii jooksvates meetrites, nominaaltihumeetrites kui tegelikes tihumeetrites.
51.Kohtule esitatud tõenditest: klotside müügilepingust (t VIII kd lk 182-183) ja höövlipuru müügilepingu projektist (t VIII kd lk 184-186), milliste sõlmimist kinnitavad pankrotihalduri poolt 09.05.2013 esitatud arved (t IX kd lk 66-98), nähtub, et tootmisjäägid müüdi OÜ-le Purutuli. Lisaks tõendavad nimetatut OÜ Purutuli dokumendiregister perioodi 01.01.2007–31.12.2009 kohta (t IX kd lk 31a-31b, 32-41) ja koondtabel OÜ-le Purutuli esitatud arvetest (t IX kd lk 42). Audiitor T.Savik oma vande all antud ütlustes märkis, et ta kasutas arvamuse andmiseks äriühingu raamatupidamise dokumente ja uuris majandusaasta aruandeid, töökäske ei uurinud ning kaoprotsendi leidis illustratiivsest näitest. T.Savik märkis, et töökäsk võimaldab täpsustada laos oleva tooraine ja valmistoodangu vahekorda ning töökäskudest võib tulla välja tootmisjääkide täpne kasutamine.
52.Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et audiitor T.Saviku arvamus ei tõenda, et raamatupidamises ja majandusaasta aruannetes oli kajastatud laovarusid ebaõigesti. Hageja ei ole esitanud muid tõendeid, mis näitavad, et laovarusid on kajastatud ebaõigesti. Kohus asus seisukohale, et audiitori T.Saviku arvamus on oletuslikku laadi ega ole täpne, ta on juhindunud kaoprotsendist 15%, millise on leidnud illustratiivsest näitest, ei ole tutvunud töökäskudega ega ole võtnud arvesse tootmisjääke ja OÜ-le Purutuli müüdud saepuru. T.Savik on võtnud arvamuse andmisel aluseks üksnes valmistoodangu müügiarved ja illustratiivse tootmiskao protsendi ning lähtunud kaoprotsendi määramisel näitlikest andmetest (t IX kd lk 103-104). T.Tendet on lükanud ümber T.Saviku arvamuses toodud andmed. Hageja ei ole pidanud vajalikuks esitada täiendavaid tõendeid. Seega leidis kohus, et tõendamata on, et laovarud olid kajastatud pankrotivõlgniku raamatupidamises ja majandusaasta aruannetes ebaõigelt. Töökäskude näidisest (t IX kd lk 52a, 61a-61b) nähtub, et äriühingus peeti väga täpset tooraine varude arvestust, mida audiitor aga ei ole arvamuse andmisel aluseks võtnud. Lisaks vastutasid laoarvestuste eest laohoidja ja tootmisjuht (t II kd lk 172-176).
53.Hageja oli seisukohal, et äriühingu majandusaasta aruannetes kajastatud nõue AS-i IPT vastu bilansi aktiva poolel oli väärtusetu juba alates hetkest, kui see bilansis arvele võeti. Bilansi aktiva poolel oli varana kajastatud nõue AS-i IPT vastu summas 1 229 105 krooni (78 554.13 eurot). Tegemist on äriühinguga isikuliselt seotud ettevõttega (t I kd lk 137138). AS-i IPT juhatuse liikmeks on kostja II, aktsionäriks aga OÜ Garela Projekt, kelle juhatuse liikmeks ja osanikuks on kostja III (t I kd lk 40). AS IPT ei ole esitanud majandusaasta aruandeid alates 2004. aastast (t I kd lk 147). AS-il IPT puudus vähemalt alates 2004. aastast majandustegevus, käive ja varad (t III kd lk 103-128). AS-il IPT on maksehäirete raporti alusel eravõlg 200 001–1 000 000 krooni ning seisuga 10.05.2009 maksuvõlg ja intressivõlg (t I kd lk 104) ning Maksu- ja Tolliameti maksuvõlgade tõendi kohaselt seisuga 19.02.2013 maksuvõlad (t III kd lk 88). AS-i IPT 2004. majandusaasta aruandes on audiitor järeldusotsuses märkinud, et AS-il IPT on 2004. aasta seisuga netovara vähem kui pool aktsiakapitalist (t III kd lk 128). 2013. aasta kinnistusraamatu otsingu tulemustest nähtuvalt AS IPT kinnisasju ei oma (t III kd lk 53). AS IPT võõrandas endale kuuluva vara 28.12.2001 võõrandamislepinguga (t III kd lk 89-94) ja 16.04.2002 notariaalse tehinguga (t III kd lk 95-102), milline asjaolu nähtub kinnistusraamatu väljavõttest (t III kd lk 54-56).
54.Kostjad tunnistasid, et äriühingul oli nõue AS-i IPT vastu, kuid märkisid, et ei olnud teadlikud, et nõue tõenäoliselt ei laeku.
55.Kohus märkis, et varasemalt AS-ile IPT kuulunud kinnisvara (tootmismaa 28 980m2) omanikuna on 05.05.2006 kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse sisse kantud 13.06.2006 pankrotivõlgnik ja kinnistu kuulus talle kuni 19.03.2009 (t III kd lk 54-56). Seega oli pankrotivõlgnik varasemalt AS-ile IPT kuulunud kinnisvara omanik perioodil 2006 juuni kuni 2009 märts (t III kd lk 54-56). Pearaamatu väljavõttest (t I kd lk 102) nähtub, et äriühing on soetanud nõude AS-i IPT vastu summas 1 230 314 krooni majandustegevuse alguses ning 2006. majandusaasta aruandest (t I kd lk 69) ja 2007. majandusaasta aruandest (t I kd lk 83) nähtub, et äriühing on kajastanud nõuet äriühingu bilansi aktiva poolel vastavalt 2006. aastal 1 399 448 krooni ja 2007. aastal 1 230 314 krooni. Kohus nõustus kostjatega, et hageja esitatud tõendid tõendavad AS-i IPT majanduslikku olukorda käesoleval hetkel, kuid nimetatud asjaolud ei saanud kostjatele olla teada aastatel 2006–2008. Hageja ei tõendanud, et nõue oli aastatel 2006, 2007 ja 2008 väärtusetu. Kohus ei saa lähtuda 2013. aasta andmetest AS-i IPT kohta ja leida, et kostjatele pidi olema teada tänane seis aastatel 2006–2008 ning kostjad pidid olema teadlikud, et nõue kindlasti ei laeku. Olid võimalused, et AS IPT jätkab tegevust refinantseerimise abil. Lisaks oli äriühingu nõue AS-i IPT vastu üksnes 78 554.13 eurot, millises suuruses nõude väidetav valesti kajastamine ei saa tekitada äriühingule kahju summas 856 740 eurot. Võlgnevuse suurus ei olnud märkimisväärselt suur, et kostjad oleksid pidanud olema täiesti kindlad, et võlgnevus üldse ei laeku, seega ei ole põhjendatud määrata tagantjärgi nõude väärtuseks null audiitori poolt. Kohus leidis, et hageja ei tõendanud, et äriühingu 2006–2008. majandusaastate aruannetes aktiva poolel kajastatud nõue AS-i IPT vastu oli tollel hetkel väärtusetu, millest kostjad oleks pidanud olema teadlikud.
56.Kuna hageja ei ole tõendanud, et laovaru oli raamatupidamises ja majandusaasta aruannetes kajastatud ebaõigesti ning et nõue AS-i IPT vastu oli aastatel 2006–2008 väärtusetu, siis ei ole hageja tõendanud, et 2007. majandusaasta järgselt oli äriühingu omakapital negatiivne. Vastavalt 2007. majandusaasta aruandele oli äriühingu kasum 1 149 210 krooni ja omakapital 1 347 149 krooni. Kuna aktsiakapital oli 1 000 000 krooni, siis vastas see seaduses sätestatud nõuetele ning kostjatel puudus kohustus võtta
tarvitusele ÄS § 292 lõikes 1 ja §-s 301 sätestatud abinõud ning kostjal I puudus kohustus esitada pankrotiavaldust.
57.Hageja ei tõendanud, et äriühing oli maksejõuetu juba 2007. aastal. Sel ajal oli äriühingu müügitulu 38,5 miljonit krooni. Müügitulu vähenes alles 2008. aastal, kostjate hinnangul mitte nende ebaõigetest otsustest tulenevalt, vaid ülemaailmsest majanduskriisist. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et majanduskriisi ajal suurenes märkimisväärselt pankrottide arv. Äriühing oli noor ettevõtte, mille tegevust alustati alles 2006. aastal ja mis tegutses rahvusvahelisel turul, mistõttu oli mõjutatud ülemaailmsest kriisist. Äriühing tegeles puidutööstuse jääkide ümbertöötlemise ja ärakasutamisega, omanikud panid äriühingusse väga palju raha, kõik seadmed soetati omanike finantseerimisel. Nimetatu on tõendatud ajutise pankrotihalduri aruandega (t I kd lk 22). Kriisi süvenedes vähenesid puidutöötluse mahud ning tekkisid raskused toormaterjali saamisega ning vähenes nõudlus. Kliendid soovisid pikemaid maksetähtaegu, mida äriühing ei suutnud pakkuda. Samuti oli äriühingul tugev konkurent Stora Enso Eesti AS-i näol, kes mõjutas äriühingu olukorda, kuna äriühing sai neilt toorainet, kuid lõpuks enam toorainet äriühingule ei müüdud. Vaatamata majanduskriisile ja konkurentsitingimustele nägid äriühingu juhtorgani liikmed 2008. aastal rahavoogude loomise potentsiaali. Äriühing pidas läbirääkimisi pankadega täiendava rahastuse saamiseks ja koostööpartneritega äritegevuse jätkamiseks ning esitas 2008. aasta detsembris taotluse EAS-ile toetuse saamiseks (t VIII kd lk 187).
58.Kohus leidis, et kui äriühingu juhtorgani liikmed oleksid 2008. aasta detsembris teadnud, et äriühing on püsivalt maksejõuetu, siis ei oleks nad teinud täiendavaid investeeringuid ega otsinud võimalusi rahastuse ja toetuse saamiseks. Samuti ei oleks pikendatud äriühingu kindlustuspoliisi 2009. aasta lõpuni (t IX kd lk 26-29). Lisaks on juhtorgani liikmed rahastanud 2008. aasta alguses äriühingut 8,2 miljoni krooniga (t II kd lk 74-81), kui äriühing müüs 28.09.2007 omandatud kinnistu Saaremaal Leisi vallas (t II kd lk 7481) võlaõigusliku müügilepingu alusel, milline summa laekus äriühingu arvele 2008. aasta alguses, kuid kinnistu kuulub käesoleva ajani pankrotivarasse. Erki Mägi e-kiri (t IX kd lk 30) audiitorbüroost AS PricewaterhouseCoopers Advisors tõendab, et 31.12.2008 seisuga oli seotud osapoolte kohustuste kogusumma vahemikus 16 320 000–19 142 000 krooni, mille oleks saanud tegevuse jätkamisel konverteerida omakapitali. Paraku nurjusid äriühingu läbirääkimised pankadega ja SA-ga Kredex ning EAS keeldus toetuse andmisest (t VIII kd lk 188-190). Seega alles 2009. aasta alguses oli selge, et ilma omanikepoolsete investeeringuteta ei ole äriühingu tegevuse jätkamine võimalik. Kostja I esitas äriühingu pankrotiavalduse 16.04.2009 ehk täitis oma hoolsuskohustuse. Samuti on ajutine pankrotihaldur oma aruandes (t I kd lk 17-24) leidnud, et äriühing muutus maksejõuetuks peale läbirääkimiste nurjumist 2009. aastal ning ajutine haldur ei tuvastanud oma aruandes äriühingu juhtimisvigu.
59.Seoses väidetavate alusetute väljamaksetega märkis kohus, et hageja ei ole tõendanud, kuidas olid väljamaksed seotud isikutele alusetud. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et väljamaksed on raamatupidamises kajastatud (t I kd lk 105-111, 139-146). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et väljamaksete tegemine seotud isikutele oli vastuolus äriühingu huvidega, kuna tagastatud on laene, tasutud rendiarveid (t I kd lk 54), sõidu- ja muid kulusid (t I kd lk 139-146), mis olid vajalikud kulud. Ettevõtte tegevusega seotud komandeeringukulud tasub ettevõte. Ebaõige on hageja väide, justkui oleksid kostjad otsustanud kostja II komandeeringukulusid tasuda pärast 2007. majandusaasta lõppu. Kostja II käis regulaarselt töölähetustel juba 2006. aastal ning töölähetustega seotud väljamaksed tehti lähetuskulude aruannete alusel, mida tõendab pearaamatu väljavõte perioodist 01.01.2006–31.12.2009 (t IX kd lk 31). Raamatupidamise väljavõttelt nähtub, et vähemalt pooled sõitudest olid tehtud aastal 2007. Lisaks puudutavad pearaamatu
väljavõtted 2008. majandusaastat ning olukorras, kus 31.12.2007 seisuga ei olnud äriühingul negatiivset omakapitali, siis ei saa ka olla väljamaksed alusetud.
60.Alusetud on hageja väited, et kostjatega seotud ettevõtted oleksid pidanud oma nõudeid äriühingu kasuks vähendama seetõttu, et ettevõtte juhtorgani liikmed või omanikud kohati kattuvad. Arusaamatuks jääb, miks seotud äriühingud oleksid pidanud käituma endale majanduslikult kahjulikult. Kohus märkis ka, et kui pankrotihaldur leidis, et need komandeeringu kulud on ebaseaduslikud maksed, siis pidanuks ta esitama tagasivõitmise hagid, milliste esitamist kohtule tõendatud ei ole. Tõendamata on ka, kuidas on väljamaksete tegemine põhjuslikus seoses äriühingule kahju tekitamisega.
61.Alusetud on väited seoses asjaoludega, et kostjad on äriühingust viinud välja kogu vara endaga seotud äriühingute kaudu: 09.03.2009 sõlmiti OÜ-ga Orientor seadmete müügileping, tasaarvestus 8 100 700 krooni (t I kd lk 118-119; t III kd lk 134-142); 27.03.2009 sõlmiti materjalide müügileping, kus tehti tasaarvestus 1 257 017.48 krooni (t I kd lk 120-121) ja äriühing võõrandas tootmiskinnistu OÜ-le Garela Projekt ja OÜ-le Reprokoda, tasaarvestus 9 000 000 krooni (t I kd lk 124-131). Kui hageja leidis, et lepingute sõlmimine ja tasaarvestuste tegemine kahjustasid äriühingut ja teiste võlausaldajate huve, tulnuks hagejal esitada hagi vara tagasivõitmiseks, mille esitamist kohtule tõendatud ei ole. Hageja ei ole tõendanud, kuidas on lepingute sõlmimine tekitanud hagejale kahju.
62.Kohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kostjate poolset hoolsuskohustuse rikkumist äriühingu maksejõuetuse tekkimisel, mistõttu on täitmata kahju hüvitamise üks eeldusi, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata.
63.Kuigi kohus on leidnud, et kahju tekitamine on tõendamata, siis märkis kohus, et hageja ei ole tõendanud ka kahju suurust eraldi iga kostja osas. Kostjad ei saa olla vastutavad äriühingu majandustulemuste eest. Majandustegevuses tekkinud kahju ei ole võimalik lugeda kahjuks, mis on tekkinud seoses kostjate kohustuste rikkumisega. Kahju suuruse kindlakstegemiseks pidi hageja esile tooma, millist kohustust iga kostja konkreetselt rikkus ning milline kahju äriühingule konkreetse kohustuse rikkumisega tekkis. Seega puudub põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostjate süüga.
64.Kohus ei andnud hinnangut kostjate II ja III väidetele, et hagi võib olla aegunud, kuna vastavasisulised väited on kostjad esitanud alles kohtukõne teesides peale kohtuistungi toimumist ehk kohtu hinnangul hilinenult. Apellatsioonkaebus
65.30.12.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse laovaru ebaõige kajastamise osas, nõude AS-i IPT vastu bilansis ebaõige kajastamise osas, kahju määratlemise osas, õigusvastase teo ning põhjusliku seose käsitlemise osas, otsuse punktis 67 toodud erinevate väidete ja otsuse punktis 68 märgitud vastuoluliste väidete osas väljamaksete kohta ning menetluskulude jaotuse osas.
66.Maakohus on jõudnud otsuses väärale järeldusele, et hageja ei ole tõendanud, et laovarud olid kajastatud 2006–2008 majandusaasta aruannetes valesti, mis tõi väidetavalt endaga kaasa negatiivse omakapitali. Samuti on väär otsuses tehtud järeldus, et audiitor T.Tender on lükanud ümber audiitor T.Saviku arvamuses toodud andmed. Vastupidi – tõendite igakülgsel uurimisel on ilmne, et mõlemad audiitorid on laovaru kujunemist hindavas arvamuses jõudnud laovaru tegeliku suuruse osas ühesugusele järeldusele, mis rahalises
mõõtmes vastab erikontrolli aktis tehtud järeldustele laovaru tegeliku suuruse kohta. Kohus on eeltoodud järelduste tegemisel rikkunud TsMS § 232 ja § 442 lõiget 8.
67.Audiitor T.Tenderile esitati arvamuse andmiseks 28.01.2013 esitatud arvamus, millele hageja ei tugine ning milles hageja palus audiitor T.Savikult arvamust kostja II 09.10.2012 vastuse punktis 30 nimetatud 15%-list tootmiskadu arvestava laovaru kujunemise kohta. Hageja tugineb 18.03.2013 esitatud audiitor T.Saviku arvamusele, milles audiitor ise arvutas materjali kaoprotsendiks 28,7% (t VIII kd lk 174). Selle dokumendi kohta ei ole T.Tender arvamust avaldanud, vaid on koostanud oma arvestuse, milles leidis kaoprotsendiks 29%. Seega on väär kohtu järeldus, et audiitor T.Tender on lükanud ümber audiitor T.Saviku arvamuses toodud andmed. Kohus ei ole põhjendanud, milliste tõendite analüüsiga on ta sellisele järeldusele jõudnud ning millised on kohtu hinnangul need T.Saviku arvamuses toodud andmed, mida T.Tender oma arvamuses ümber lükkas. Tegelikult on audiitorid jõudnud sisuliselt samadele tulemustele – T.Savik leidis, et kaoprotsent on 28,7%, T.Tender leidis, et kaoprotsent on 29%. Seega võib hageja hinnangul lugeda tuvastatuks kaoprotsendi 28,7%–29%. Samuti on laovaru kuupmeetrid audiitorite arvamustes peaaegu kattuvad, erinevus vaid ca 2%.
68.Otsuses märkis kohus, et audiitor T.Savik oma vande all antud ütlustes on märkinud, et leidis kaoprotsendi illustratiivsest näitest. Kohus eksib, ajades segamini 28.01.2013 esitatud arvamuse, milles audiitor hageja palvel kostja II nimetatud 15%-lisele tootmiskao väitele tuginevalt arvestas laovaru kujunemise. Selles dokumendis T.Savik kaoprotsendi kohta oma arvamust ei avaldanud. 18.03.2013 esitas hageja audiitori arvamuse, milles audiitor ise, vastates hageja küsimustele kaoprotsendi kohta, arvutas materjali kaoprotsendiks 28,7%. Kohus on nimetatud tõendeid ekslikult mõistnud.
69.Kohus on otsuse punktis 60 tsiteerinud T.Tenderi arvamust ning punktis 62 märkinud, et kohtule esitatud loetletud tõenditest nähtub, et tootmisjäägid on müüdud OÜ-le Purutuli. Kohus ei ole põhjendanud, milliste tõendite analüüsiga ja millistel põhjendustel jõuab ta otsuse punktis 62 järeldusele, et T.Saviku arvamus ei tõenda raamatupidamises ja majandusaasta aruannetes kajastatud laovarude ebaõigsust. Hageja ega audiitor T.Savik ei väitnud, et tootmiskadu (klotsid, saepuru) ei müüdud OÜ-le Purutuli. Otsuse punktides 60 ja 62 viidatud informatsioonist nähtub, et kohus ei ole mõistnud, et höövlipuru ja klotside müügidokumendid omavad informatiivset tähtsust ning näitavad vaid T.Tenderi ja T.Saviku arvamuste erinevat metodoloogiat laovaru suuruse hindamisel. Otsuse punktis 60 toodu, mis puudutab 17,5% tootmiskao määra, ei ole asjakohane, kuna puudutab 28.01.2013 esitatud arvamust, millele hageja ei tugine. Kohus on otsus punktis 59 tsiteerinud audiitori erikontrolli akti, kuid otsuses puuduvad igasugused põhjendused, miks kohus tõendi kõrvale jätab või mida üldse kohus tõendi kohta arvab.
70.Väär on otsuses tehtud järeldus, et hageja ei ole tõendanud, et äriühingu 2006-2008 majandusaastate aruannetes aktiva poolel kajastatud nõue AS-i IPT vastu oli tollel hetkel väärtusetu, millest kostjad oleksid pidanud olema teadlikud. Kohus on rikkunud TsMS § 232 ja § 442 lõikes 8 sätestatud tõendite hindamise, analüüsimise ja põhjendamise kohustust ning jagas valesti tõendamiskoormise. Esitatud tõendid (Krediidiinfo maksehäireregistri raport; AS-i IPT 2004 majandusaasta aruanne, sh audiitori järeldusotsus; äriregistri väljavõte selle kohta, et AS-il IPT puudus vähemalt alates 2004. aastast majandustegevus, käive ja varad; kinnistusraamatu väljavõte selle kohta, et tootmiskinnistu oli võõrandatud juba 2002. aasta algul; äriregistri Maksu- ja Tolliameti maksuvõlgade tõend, mis näitab, et AS-il IPT oli maksuvõlg 158 940.21 eurot juba alates 07.06.2005; Riigikohtu lahend nr 3-2-1-188-12, mille punktis 8 tuleneb, et maksevõime hindamisel saab lähtuda ettevõtte materiaalsest varast ning majandusliku seisundi
paranemisele viitavast majandustegevusest) kinnitavad veenvalt, et kostjad teadlikult kajastasid väärtusetut nõuet bilansis ning moonutasid tahtlikult finantsnäitajaid negatiivse omakapitali varjamiseks. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja väidetega, et AS-i IPT maksejõuetus oli nähtav avalikest registritest alates 2004. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta eelnimetatud tõendeid ei arvesta. Kohus on otsuse punktis 65 mh öelnud, et olid võimalused, et AS IPT jätkab tegevust refinantseerimise abil, kuid jättis märkimata, millistele tõenditele ta sellise väite rajas. Tõendid näitavad vastupidist – refinantseerimise abil tegevuse jätkamine on eluliselt ebausutav, kuna vastavalt AS-i IPT 2004 majandusaasta aruandele lisatud audiitori järeldusotsuses ja avalikes registrites toodud andmetele olid AS-i IPT tegevuse jätkamist võimaldavad varad 2005. aastaks võõrandatud. Kohus märkis otsuses, et lisaks oli äriühingu nõue AS-i IPT vastu üksnes 78 554.13 eurot, millises suuruses nõude väidetav valesti kajastamine ei saa tekitada äriühingule kahju summas 856 740 eurot. Kohtu selline seisukoht väljendab hageja positsiooni mittemõistmist. Nõude valesti kajastamisega loodi näilisus kapitaliseeritud aruandluses, mis tegi võimalikuks tegevuskeelu rikkumise või meetmete tarvitusele võtmata jätmise ning on sellega põhjuslikus seoses hagejale kahju tekitamisega. Väärtusetu nõude AS-i IPT vastu mahahindlus ka eraldivõetuna toob kaasa pankrotivõlgniku negatiivse omakapitali ja bilansilise maksejõuetuse. Eeltoodust tulenevalt kinnitavad esitatud tõendid, et kostjad moonutasid tahtlikult finantsnäitajaid negatiivse omakapitali varjamiseks. Raamatupidamise andmed viitasid AS-i UM Components (pankrotis) püsivale maksejõuetusele juba aastal 2007.
71.Kohus on kahju määratlemisel vääralt kohaldanud VÕS § 128 lõiget 3. Kohtu järeldus, et kostjad ei saa olla vastutavad äriühingu majandustulemuste eest ning et majandustegevuses tekkinud kahju ei ole võimalik lugeda kahjuks, mis on tekkinud seoses kostjate kohustuste rikkumisega, on väär nii kontekstiliselt kui sisuliselt. Kohus ei ole hageja seletustele kahju osas vastanud. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendist nt 3-21-188-12 (punkt 12) nähtub selgelt, et juhtorganite vastutuse asjades on varaks VÕS § 128 lõike 3 tähenduses ettevõtte vara, millele võlausaldajatel on oma nõuete rahuldamiseks õigustatud ootus. Vara vähenemise õiguslikku tähtsust omavaks piiriks on ettevõtte omakapital. Vara vähenemiseks kahju mõistes on omakapitali langemine alla seaduses nõutud määra, mille järgimine peaks tagama võlausaldajate nõuete rahuldamise. Kahju ongi seega ettevõtte oma vara (omakapitali) vähenemine alla seaduses nõutud määra. Kahjum on see põhjus ja mõõdik, mille tõttu ja mille võrra ettevõtte vara väheneb. Kahjum saab tekkida ainult kahjumlikus tegevuses, mis saab toimuda ajalises dünaamikas. Kahjumi tekkimise peatamiseks ongi ette nähtud ÄS-ist tulenev kohustus esitada püsiva maksejõuetuse korral pankrotiavaldus. Seega hageja hinnangul tuleb juhtorganitel hüvitada see osa kahjust, mille nad on põhjustanud kahjumliku tegevuse jätkamise keelu rikkumisega (alates vara vähenemisest alla seaduses nõutud määra). Kahjum, mida juhtkonna otsusel kaetakse ettevõtte omakapitalist, on tavapärane majandustegevus ning kahjuna hüvitamisele ei kuulu. Mis puutub kostjate väitesse, et puudub kahju arvutus, märgib hageja, et kahju ulatus väljendub kahjumi suuruses. Kuna kahjumi arvutus on tehtud ja kinnitatud kostjate kui juhtorgani liikmete endi poolt ning arvutus on avaldatud AS-i UM Components (pankrotis) 2008. majandusaasta aruande bilansi real, puudub vajadus mingite täiendavate arvutuste esitamiseks. Hageja määratleb kahju suurust 2008. majandusaasta kahjumina, kuna leiab, et hiljemalt 2007. majandusaasta lõpuks pidi olema kostjatele selge, et võlausaldajate vara arvel AS-i UM Components (pankrotis) ärilise eksperimendi jätkamisel ei ole perspektiivi ning võetud ja edaspidi võetavaid kohustusi ei ole võimalik täita.
72.Otsuse punktis 71 on kohus märkinud, et hageja ei ole tõendanud kahju suurust eraldi iga kostja osas ning et kahju suuruse kindlakstegemiseks pidi hageja esile tooma, millist
kohustust iga kostja konkreetset rikkus ning milline kahju äriühingule konkreetse kohustuse rikkumisega tekkis. Kohus aga ei põhjenda, miks ta ei nõustu hageja väidetega kostjate kohustuste rikkumise ja põhjusliku seoses kohta või miks kohus leiab, et hageja ei ole kostjate rikkumisi välja toonud. Kohus ei ole ka selgitanud, mis tähendust omab solidaarvastutuse puhul lause „tõendanud ka kahju suurust eraldi iga kostja osas“. Eelnevaga on kohus rikkunud TsMS § 422 lõiget 8. Hageja on välja toonud, milliseid kohustusi kostjad rikkusid ning kuidas on rikkumine põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Kohus on vääralt kohaldanud ÄS § 315 lõiget 2 ja § 327 lõiget 2. Solidaarvõlgnike vastutuse määr omab tähtsust solidaarvõlgnike omavaheliste regressinõuete määratlemisel. Kahju suuruse individualiseerimine on vajalik osavastutuse puhul. Kohus, leides otsuse punktis 71, et puudub põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostjate süü vahel, ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja väidetega põhjusliku seose kohta.
73.Kohus on otsuse punktis 67 toonud välja erinevaid asjaolusid, kuid ei ole põhjendanud, milliseid õiguslikke tähtsust omavaid järeldusi on kohus neist teinud. Hageja hinnangul, olles tuvastanud pankrotivõlgniku bilansilise maksejõuetuse, peaks tõendamisesemesse kuuluma asjaolu, kas on andmeid, mis viitavad selgelt äriühingu majandusliku seisundi paranemisele, tõendamiskoormus on siin kostjatel (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-188-12 punkt 14). Kindlustuspoliisi pikendamine (t IX kd lk 26-29) – kohus ei ole põhjendanud, kas ja kuidas poliisi pikendamine viitab selgelt äriühingu majandusliku seisu paranemisele. Kredex ja EAS (t VIII kd lk 188-190) – kohus ei ole põhjendanud, kas ja kuidas dokument viitab selgelt äriühingu majandusliku seisundi paranemisele. Kinnistu tehing Saaremaal Leisi vallas (t II kd lk 74-81) – seda 2007. aasta lõpupoole tehtud tehingut tuleb hinnata kogumis tõenditega, mis näitavad seda, mis hakkas toimuma kohe 2008. aasta algul ning toimus läbi 2008. aasta. Hagejal on tekkinud kahtlus, et 2007. aasta kinnistu ost-müük tehti kostjate poolt selleks, et saaks auditeeritud 2007. majandusaastal, mitte 2008. majandusaastal, et „musta müügiga“ maksetega seotud isikutele võtta pankrotieelse tasaarvestusega ettevõttest maksimaalselt vara välja. Igal juhul ei nähtu, et tehing oleks tehtud pikemat perspektiivi arvestades. Kohus on mõistnud vääralt hageja argumentatsiooni ja rikkunud TsMS § 442 lõiget 8. Kohus on otsuse punktis 68 leidnud, et hageja ei ole tõendanud, kuidas olid väljamaksed seotud isikutele alusetud. Hageja märgib, et küsimuse all ei olnud maksete formaalõiguslik alus, vaid hageja põhjendas, et väljamaksetest kogumis muude tõendite ning asjaoludega hinnates saab järeldada, et 2008 majandusaasta võetigi maksejõuetus seisundis kostjate poolt ette selleks, et võtta ettevõttest maksimaalselt vara välja. Kohus on leidnud, et alusetud on hageja väited, et kostjatega seotud ettevõtted oleksid pidanud oma nõudeid pankrotivõlgniku kasuks vähendama. Otsus on selles osas vastuoluline (vt ka otsuse punktis 67 märgitu). Hageja seletas, et nõudest loobumine kvalifitseerub ÄS § 301 lõikes 11 sätestatud muude abinõude tarvitusele võtmisena, mille tulemusena äriühingu netovara suurus vastaks seadusele. Kostjatel, kes olid ühtlasi ka vahetult ja äriühingute kaudu AS-i UM Components (pankrotis) aktsionärideks, oli hea usu põhimõttest tulenevalt võimalus, mida aga ei kasutatud. Vastustajate seisukoht
74.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
75.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega resolutsiooni muutmiseks, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Osas, milles
kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, neid käesolevas lahendis TsMS § 654 lõike 6 alusel ei korda. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alused puuduvad.
76.Pooled vaidlevad selle üle, kas Tõnu Soodla, olles alates 07.03.2006 AS-i UM Components juhatuse liige, rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust, kui ei esitanud 2007. majandusaasta lõpus äriühingu pankrotiavaldust ega võtnud tarvitusele muid abinõusid äriühingu kahjumliku tegevuse lõpetamiseks. Samuti selle üle, kas Rein Raudsepp ja Ivar Valdmaa, olles samal ajal sama äriühingu nõukogu liikmed, rikkusid nõukogu liikme hoolsuskohustust, kui ei teostanud kohast järelevalvet juhatuse liikme tegevuse üle. Juhatuse liige esitas pankrotiavalduse 16.04.2009.
77.Juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab mh seda, et isik peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske ning et hoolsuskohustust rikkunuks võib teda pidada üksnes siis, kui ta ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-197-13, punkt 19). Nõukogu liikme kohustused on reguleeritud mh ÄS §-s 316, mille kohaselt nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. ÄS § 317 lõike 1 kohaselt annab nõukogu juhatusele korraldusi äriühingu juhtimise korraldamisel; lõigete 6 ja 7 kohaselt on nõukogul õigus tutvuda kõikide aktsiaseltsi dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, aktsiaseltsi tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele, samuti saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta ja nõuda tegevusaruannet või bilansi koostamist. Seega juhul, kui äriühing tegutseb edasi püsiva maksejõuetuse olukorras, ei saa välistada, et koos juhatuse liikmega vastutavad äriühingu ees ka nõukogu liikmed, kes olles teadlikud ettevõtte majanduslikust olukorrast ja majandustegevusest, ei andnud juhatuse liikmele õigeaegselt korraldust pankrotiavalduse esitamiseks või muu abinõu rakendamiseks, et kahjumlik tegevus lõpetada. Samas tuleb kohustuste rikkumine tuvastada iga kostja suhtes eraldi, arvestades tema seisundit äriühingu juhtorganis. Aja lahendamisel ei oma tähtsust hageja väide, et tegelikkuses täitis juhatuse liikme ülesandeid Rein Raudsepp. Kostjad seda väidet omaks ei võtnud ja hageja R.Raudsepa valimise kohta juhatuse liikmeks tõendeid ei esitanud. Seega käsitles maakohus asjakohaselt äriühingu juhatuse liikmena Tõnu Soodlat.
78.Kolleegium nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas ei leidnud tõendamist, et 2007. aasta lõpuks oleks juhatuse liikmel tekkinud kohustus esitada pankrotiavaldus või muul seaduses ettenähtud viisil igal juhul reageerida. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse alates 31.12.2007 rikkumise alusel nõude maksmapanekuks pidi hageja mh tõendama, et hiljemalt 31.12.2007 oli äriühing ilmselt püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus on defineeritud PankrS § 1 lõikes 2 ja selle kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega tegemist peab olema objektiivselt püsiva maksejõuetusega ja selle kindlaks tegemiseks tuleb anda terviklik hinnang äriühingu varalisele seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele perspektiivile (Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-49-11 punkt 17). Sama lahendi punktides 18 ja 21 selgitas Riigikohus, et võlgniku objektiivne püsiv maksejõuetus on ilmne, kui tema majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed on sellised, mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Sellise hinnangu andmisel tuleb lähtuda infost, mis oli kättesaadav maksejõuetuse väidetava ilmnemise ajal ning hinnata tuleb kõiki võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid
kogumis, keskendumata ühele kriteeriumile või näitajale. Võimalik on samuti olukord, et raamatupidamise andmetel vastab netovara seaduses sätestatud nõuetele, kuid isik on siiski püsivalt maksejõuetu, kuna raamatupidamine ei kajasta tema vara tegelikku väärtust adekvaatselt.
79.Hageja on seisukohal, et käesolevas asjas tõendab äriühingu maksejõuetust 2007. aasta majandusaasta lõpul mh asjaolu, et raamatupidamises kajastati laovarusid ebaõigesti, mistõttu ei nähtunud bilansist tegelik majanduslik olukord, st asjaolu, et nimetatud ajahetkeks oli omakapital tegelikult negatiivne, kuigi raamatupidamisdokumentide järgi moodustas 1 347 744 krooni (t I kd lk 117a). Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et hageja oma väidet veenvalt tõendada ei suutnud. Kolleegium möönab, et maakohtu põhjendused selles osas on kohati raskesti jälgitavad, kuid otsuse kui terviku alusel ei saa maakohtule TsMS-i tõendite hindamise ja oma järelduste põhjendamise kohustusele suunatud sätete rikkumist ette heita. Alljärgnevalt täiendab kolleegium maakohtu põhjendusi, vastates ühtlasi apellatsioonkaebuse väidetele.
80.Hagiavalduses soovis hageja tõendada laojäägi ebaõiget kajastamist raamatupidamises esmalt T.Saviku erikontrolliaktiga 08.11.2011 ja selle kohaselt oli 2007. majandusaasta lõpul aruandes kajastatud materjali jäägiks rahalises väljenduses 11 374 529 krooni asemel 5 897 452 krooni. Nimetatud tõendist (t I kd lk 112-117a) nähtub, et sellise tulemuseni jõudis audiitor läbi 2006. ja 2007. aasta erinevate keskmiste näitajate (käibekiirus, müügitulu, kaubakulu). Seetõttu olid põhjendatud kostjate vastuväited, et tegemist oli oletuslikku laadi arvamusega. Et ka hageja faktiliselt möönis esitatud tõendi nõrkust, nähtub asjaolust, et peale kostjate vastustega tutvumist palus esindaja audiitoril uurida äriühingu raamatupidamise eelduslikult tegelikku olukorda, st toormaterjali ostuarveid ja kauba müügiarveid ning hinnata, milline oli materjali ostu- ja müügikoguste järgi laovaru kujunemine (t III kd lk 24; kaebuse punkt 12.3). Selle tulemusena esitatud arvestusest ja audiitori kaaskirjast (t III kd lk 30-52) nähtub, et arvestades konkreetseid äriühingu raamatupidamisdokumente, leidis audiitor, et 2007. aasta lõpus oli raamatupidamises laovaru kajastatud rahaliselt väiksemana, kui koguseline arvestus seda näitab (vastavalt 11 374 529 krooni väärtuses oli kajastatud, aga 12 013 987 krooni eest pidi laojääki olema). 28.01.2013 menetlusdokumendis (punktis 2.11) leidis hageja, et audiitori poolt analüüsitud materjalide sisseostu ja kauba müügi kogused tõendavad, et laoseis oli moonutatud aastal 2006 ja perioodil 2008 kuni 2009, kuid 2007. aasta moonutuse tõendatust enam esile ei toodud. Käesoleva vaidluse seisukohalt on aga tähtis nimelt 2007. aasta võimaliku moonutuse veenev tõendatus, sest hilisemat perioodi iseloomustavate asjaolude alusel ei ole asjakohane tuvastada äriühingu maksejõuetust seisuga 31.12.2007. Tegemist on hageja esitatud tõendiga, mille ta palus 28.01.2013 menetlusdokumendis tsiviilasja materjalide juurde võtta (t III kd lk 25, punkt 2.13). Seega on arusaamatu kaebuses esitatud seisukoht, nagu ei oleks hageja sellele tõendile maakohtu menetluses tuginenud (kaebuse punktis 13.1). Analüüsitud tõendist loobumist TsMS § 242 mõttes maakohtu materjalidest ei nähtu. Seega on kohtud kohustatud kogumis muude tõenditega analüüsima ka 28.01.2013 menetlusdokumendi lisana esitatud arvamust ja võtma arvesse selles dokumendis esitatud hageja väited.
81.Kostjad vaidlesid hagejale vastu, selgitades, et T.Savik ei arvesta puidutööstuse spetsiifikaga, st tootmisjääkide (kütteklotsid, saepuru, puiduhake) realiseerimisega ja nende ettevõtte omatarbeks kasutamisega (nt kütmiseks) ning et adekvaatse hinnangu laovarudele saab anda vaid tootmisjääkide realiseerimistehinguid ja ettevõttesiseseid töökäske arvestades. Kostjad esitasid omapoolse asja tundva isiku T.Tenderi arvamuse (t IX kd lk 45-50), mille kohaselt oli äriühingu raamatupidamises kasutusel printsiip, mille kohaselt varude väärtus tootmisprotsessi käigus ei muutunud, kuid kogus vähenes
tunduvalt kalibreerimise, hööveldamise, okste eemaldamise jmt tulemusena ning et T.Saviku analüüs on lihtsustatud, eeldades, et kõik laos olevad varud peaksid olema kas materjal või tooraine ning et valmistoodangut laos olla ei tohiks ning kuna erinevatel aastatel on laojäägi suhe valmistoodangu ja tooraine vahel olnud erinev, ei anna selline lihtsustatud lähenemine adekvaatset tulemust. T.Tenderi arvestuse kohaselt oli 2007. majandusaasta aruandes kajastatud laovaru õigesti. Kohtuistungil ütlusi andnud T.Savik selgitas, et kasutades äriühingu raamatupidamisdokumente, oli tema kasutuses piisav info tooraine koguste sissetuleku ja valmistoodangu koguste väljamineku kohta; laojäägi sai ta müüdud kogused korrutades kaoprotsendiga ja seejärel võrreldes sissetulnud kogustega; sama kaoprotsenti rakendas ta kõigi majandusaastate peale; täpsustused kaoprotsendi ja tooraine või valmistoodangu varude kohta ei saa oluliselt mõjutada tulemust; töökäskudest oli teadlik, kuid ekspertiisi jaoks need tähtsust ei omanud (t IX kd lk 201- 203).
82.Eeltoodust tulenevalt oli maakohtule esitatud selline tõendite kogum, milles hageja enda tõendid olid osaliselt vastuolulised ega olnud seeläbi kogumis kostjate tõenditega piisavalt veenvad, et heita äriühingu juhtorganite liikmetele ette äriühingu raamatupidamise moonutamist aastal 2007 seoses laovarude kajastamisega. Hageja esitas maakohtule mh erinevaid tõendeid, millest üks kinnitas 2007. aasta lõpu seisuga laovarude raamatupidamises ebaõiget kajastamist, teine mitte. Kohtule esitatud audiitorite arvamused lähtusid erinevatest meetoditest (T.Savik võttis arvesse, et äriühingu tegevuse lõppemisel märtsis 2009 oli laovaru null; T.Tender aga, et laovaru hulka tuleb arvestada ka müüdud tootmiskadu). Kolleegium on seisukohal, et arvestades üldiselt teadaolevat puidutööstuse spetsiifikat, kus sisseostetud materjalide (lauad, prussid jmt) töötlemise (sh kalibreerimine, hööveldamine, tükeldamine, oksakohtade eemaldamine jmt) käigus osa materjalist muutub saepuruks, höövlilaastudeks, puiduklotsideks jmt ning ainult ülejäänud osa läheb välja valmistoodanguna, on veenev vaid selline laovaru hindamine, mis adekvaatselt arvestab lisaks sisseostetud materjalile ja väljaminevale kaubale ka tekkinud tootmiskaoga. T.Saviku jaoks need asjaolud tähtsust ei omanud ja seega kogumis muude tõenditega ei ole tegemist kohtu jaoks piisavalt veenva tõendiga, et selle alusel lugeda hageja väide tõendatuks. TsMS § 232 lõike 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid kogumis igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
83.Seonduvalt nõude AS-i IPT vastu bilansis kajastamisega nõustub kolleegium apellandiga selles, et maakohus jättis piisava tähelepanuta ja seeläbi ka hindamata tõendid, millised olid kogutud AS-i IPT majandusliku olukorra kohta enne 2007. aasta lõppu. Selles osas tuleb maakohtu põhjendusi muuta. Maakohus leidis, et esitatud olid vaid sellised tõendid, mis tõendasid olukorda aastal 2013. Tegelikkuses nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja oli esitanud ja maakohus vastu võtnud järgmised tõendid: 1) maksehäire raport, kust nähtub AS-i IPT võlgnevus Intrum Iustita AS-i ees alates 01.12.2004 suurusega 200 001-1 000 000 krooni (t I kd lk 104); 2) AS-i IPT 2004. majandusaasta aruanne, milles juhatuse liige R.Raudsepp kinnitas tegevusaruandes 18.08.2005, et aruande koostamise perioodil sattus ettevõte finantsraskustesse, kuna investeeringud uutesse tootmisseadmetesse ei õigustanud ennast, kuid et aastal 2005 otsitakse uusi finantseerijaid ja investoreid, kes edaspidi toetaks ettevõtte kasvu, mis omakorda annab võimaluse ajatatud võlgnevused likvideerida (t III kd lk 103-128); 3) sama aruanne sisaldab audiitori järeldusotsust ja selles andis vannutatud audiitor 21.02.2006 AS-i IPT aktsionäridele teada, et seisuga 31.12.2004 oli äriühingul netovara vähem kui pool aktsiakapitalist ning et kuna ettevõtte tegevuseks vajalikud liisingulepingud olid bilansijärgselt lõpetatud ja ettevõttel oli raskusi finantskohustuste täitmisega, ei pruukinud ettevõte olla jätkusuutlik. Kolleegium nõustub apellandiga ka selles, et kuna AS-i IPT endiseks juhatuse liikmeks, aga ka aktsionäriks oli R.Raudsepp, kes hilisemalt oli pankrotivõlgniku nõukogu liige, siis
ei ole eluliselt usutav, et kostjad ei teadnud AS-i IPT majanduslikust olukorrast nõude omandamisel ja 2007. majandusaastal. Asjaolu, et R.Raudsepa volitused AS-i IPT juhatuse liikmena lõppesid enne AS-i UM Components asutamist, ei oma seejuures olulist tähtsust, sest äriühingu majandustegevuse seiskumine oli temale teada juhatuse liikme ülesannete täitmisest ja aktsionärina oli tal olla võimalus kursis äriühingu edasise tegevusega. T.Soodla selgituste kohaselt ringkonnakohtu istungil omandati nõue Hansa Liisingu AS-lt äriühingu asutamise järgselt ja see omandamine oli eelduseks, et nõustuti liisima UM Components AS-i tegevuseks vajalikke tootmisseadmeid OÜ-le Orientor, kes omakorda andis seadmed kasutada asutatud äriühingule (t X kd lk 193). AS UM Components kanti äriregistrisse 07.03.2006 (t I kd lk 25). Sellega on seletatav, miks selline nõue omandati, kuid ühegi kostja vastusest hagile ei selgu, miks seda nõuet bilansis üleval hoiti. Seisuga 31.12.2007 oli vaidlusalune nõudeõigus olnud bilansis üleval alla 2 aasta, AS IPT oli sama aja seisuga äriregistrikohaselt eksisteeriv äriühing. Vastavalt äriühingu raamatupidamise sise-eeskirjale tuli nõuete ja kohustuste inventuuri viia läbi üks kord aastas 31.detsembri seisuga (t II kd lk 182). Seega ei saa välistada, et 2007. aasta lõpuks võis olla juhatuse liikmel ja temalt saadud teabe näol ka nõukogu liikmetel lootust saada mingil ajahetkel siiski nõue rahuldatud ja puuduvad asjaolud, millede alusel saaks kostjatele õigusrikkumisena ette heita, et viidatud kuupäeva seisuga oli bilansis üleval sissenõutava käibevarana nõue AS-i IPT vastu.
84.Lisaks eeltoodule on kolleegium seisukohal, et hageja jättis täielikult tähelepanuta, et äriühingu alalist maksejõuetust ei saa üldjuhul tuvastada ainult ühte äriühingu tegevust iseloomustavat asjaolu (käesoleval juhul raamatupidamises omakapitali kajastamist) arvesse võttes (vt eelpool otsuse punkt 78). Tähelepanuta on jäetud äriühingu muud majandustegevust ja varalist olukorda 2007. majandusaastal iseloomustavad asjaolud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 2007. majandusaastal teenis äriühing müügitulu 38,5 mln krooni, millest 99% moodustas toodangu ja 1% teenuste müük, kokku moodustas brutokasum 1,3 mln krooni; töötajaid oli keskmiselt 35,2; seejuures oli müügitulu võrreldes tegevuse algusaastaga suurenenud; äriühing oli 1 294 744 krooniga kasumis, kuigi eelmine majandusaasta lõpetati 947 595 krooniga kahjumis (majandusaastate aruanded t I kd lk 55-78 ja 78-101). Halduri poolt tellitud erikontrolli aktist (t I kd lk 112117a) nähtub, et vaidlusalusel ajal oli äriühingu omandis kinnisasi Läänemaal Ridala vallas (omandatud 05.05.2006 14 300 000 krooni eest; tootmismaa ja hooned; koormatud hüpoteegiga 5 mln krooni ulatuses), aastatel 2006 ja 2007 oli investeeritud tehnika soetamisse üle 15 mln krooni, samuti oli investeeritud tehnika hooldusesse; seadmete kasutamise eest tasuti renditasu; omanikud investeerisid ettevõttesse sel teel, et müüsid 28.09.2007 Saaremaal asunud kinnistu oluliselt kallimalt turuhinnast Venemaa äriühingule, raha 8,2 mln krooni laekus 14.01.2008 (menetluses tõid kostjad välja, et tehingu tulemusena jäi faktiliselt ka kinnistu edasi äriühingu varade ja seeläbi pankrotivara hulka, haldur kinnitas seda asjaolu; võlaõiguslik müügileping t II kd lk 74-81); 3) bilanss (t I kd lk 132-133) näitas materiaalset põhivara kokku 28,4 mln krooni väärtuses ja käibevara 22,6 mln krooni väärtuses; seega isegi kui arvestada käibevarast maha AS-i IPT nõue ja osaliselt laovaru vastavalt halduri meetodile, oleks seisuga 01.01.2008 olnud ettevõttel käibevara enam kui 15 mln krooni väärtuses; samal ajal pikaajalisi kohustusi oli 48,8 mln väärtuses ja lühiajalisi 20,7 mln väärtuses. Kolleegium nõustub kostjatega, et sellise majandusliku olukorra puhul ei olnud äriühingu juhtorganite liikmetel alust lugeda äriühing alaliselt maksejõuetuks olevaks ja vastavalt siis kas esitada (juhatuse liige) või anda korraldus (nõukogu liikmed) pankrotiavalduse esitamiseks. Juhtorganite liikmed mõistlike ettevõtjatena ei pidanud 2008. aasta alguses nägema ette, et aasta lõpuks senini toiminud ettevõtte tegevus sisuliselt seiskub ning et saabuvad nii ülemaailmne finants- kui majanduskriis, mis üldiselt teadaolevalt avaldasid olulist mõju enamusele tol ajal tegutsenud äriühingutele. Seega isegi kui oleks leidnud tõendamist võimalik omakapitali
negatiivsus 2007. majandusaasta lõpu seisuga, ei ole tõendatud, et äriühing oli selle tõttu alaliselt maksejõuetu. Isegi kui asuda seisukohale, et võis olla kujunenud ajutise maksejõuetuse olukord, oli juhtorganite liikmetel tavalise mõistliku ettevõtja hoolsuse korral alus jätkata tegevust ja näha sellises jätkamises perspektiivi ka peale 01.01.2008.
85.Kolleegium ei nõustu kostjatega selles, nagu oleks juhul, kui tuvastamist oleks leidnud 2007. majandusaastal raamatupidamisandmete moonutamine, olnud juhatuse liige õigustatud esitama pankrotiavalduse alles 20 päeva jooksul peale aastaaruande esitamise tähtaja möödumist. Majandusaasta lõppes 31.12.2007. Asjakohane on hageja seisukoht, et juhatuse liige, aga ka nõukogu liikmed, pidid oma töökohustuste tõttu saama tekkinud olukorrast ülevaate sõltumata sellest, millal esitati äriregistrile aastaaruanne.
86.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta pankrotihalduri väited, millised seonduvad juhtorgani liikmete poolt äriühingu võlausaldajatele võimaliku kahju tekitamisega (kreeditoride arvel elamine, kreeditoride huvide kahjustamise jmt). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-197-13 (punktid 12, 16) selgitanud, et tulenevalt PankrS-st puudub halduril seadusest tulenev võlausaldajate esindamise õigus õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuete maksma panekuks pankrotivõlgnikust äriühingu juhtorgani liikmete vastu. Võlausaldaja kahju hüvitamise nõue on olemuslikult teistsugune kui äriühingu enda kahju hüvitamise nõue juhtorgani liikme vastu. Samuti ei anna kolleegium hinnangut hageja väitele, et äriühingu tegevust alustati aastal 2006 juba teadlikult maksejõuetu ettevõttena, sest pankrotiavalduse esitamata jätmist aastal 2006 kostjatele õigusrikkumisena ette ei heideta. Kolleegium ei käsitle ka hageja poolt esile toodud tehinguid äriühingu varaga aastal 2009 (maakohtu otsuse punkt 69), sest need ei saa olla põhjuslikus seoses aastal 2008 äriühingu majandustegevuse tulemusena tekkinud kahjumiga ega iseloomustada aastal 2007 väidetavalt väljakujunenud maksejõuetust. Halduri väited juhtorganite liikmete ja aktsionäride omavahelisest seotusest (skeem t I kd lk 29) oleksid eelduslikult võinud omada tähtsust PankrS alusel tagasivõitmise hagide esitamisel, milleks aga haldur alust ei näinud.
87.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja poolt võimaliku kahju suuruse seostamine 2008. majandusaastal tekkinud kahjumiga, ei ole asjakohane. Kahju hüvitamise eesmärgiks on juriidilise isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles juriidiline isik oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lõige 1). Hageja heidab juhtorganite liikmetele ette pankrotiavalduse esitamata jätmist 2007. majandusaasta lõpus ja maksejõuetuse olukorras tegevuse jätkamist. Seega saaks kahju konkreetsel juhul seisneda äriühingu vara vähenemises perioodil alates 20.01.2008 (arvestades ÄS § 306 lõiget 31) kuni tegelikult pankrotiavalduse esitamiseni ehk võrrelda tuleks seda varalist olukorda, mis oli hetkel, kui halduri arvates oleks pidanud äriühingu tegevuse seiskama, tegelikult pankrotiavalduse esitamise aja varalise seisuga. Sellist kahju suurust on võimalik kindlaks teha ja see ei samastu kahjumiga, mis tekkis majandustegevuses aastal 2008. Arvestada tuleb ka äriühingu muu vara väärtus, täidetud kohustusi jmt.
88.Vastuseks apellandi etteheitele, nagu oleks maakohus mõistnud teda ebaõigesti, kui käsitles lähetuskulude väljamakseid ja aastal 2009 äriühingu varaga tehtud tehinguid, selgitab kolleegium, et hagiavaldusest nähtub, et nimetatud asjaolud tõi hageja maakohtu ette hagi aluse koosseisus. Seega oli maakohus kohustatud neid vastavalt TsMS § 442 lõikele 8 käsitlema. Kui hageja ei soovinud nende asjaolude käsitlemist kohtu poolt, oleks pidanud jätma need kohtu ette toomata. TsMS § 363 kohaselt tuleb hagiavalduses esile tuua mh selgelt väljendatud nõue ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud.
89.Rahuldamisele kuulub kostja I taotlus 10.09.2014 kohtuistungi protokolli parandamiseks selliselt, et kogu dokumendi ulatuses asendatakse sõna „laoprotsent“ sõnaga „kaoprotsent“. Teised menetlusosalised, kes taotluses osas pidasid vajalikuks oma seisukohta väljendada, nõustusid taotlusega.
90.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. TsMS § 179 lõike 1 alusel tuleb apellandilt riigituludesse välja mõista riigilõiv, mille tasumisest oli ta apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud, summas 1814.13 eurot (3579-1764.87; ringkonnakohtu määrus t X kd lk 83-85). Riigilõivu tasumisel tuleb hagejal lähtuda TsMS § 190 lõikes 5 sätestatud tähtajast.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.