2-13-44756/11 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud OÜ XXX esitas 28.09.2013 pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli raamatupidamisteenuse osutamine. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik tihedat konkurentsi ning võimetust leida uusi kliente. Võlgnikul on kohustusi 18 433,57 euro ulatuses ning vara puudub. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 04.10.2013 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 0,38 eurot ning kohustusi on 18 555 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur rasket juhtimisviga, kuna pankrotiavaldust ei esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul, samuti ei tasunud võlgnik makse. Maksejõuetus saabus hiljemalt 31.12.2011. Tagasivõitmise võimalusi ei ole tuvastatud. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 1 010 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 50 eurot. Tasust 397 eurot palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest ning summa palub haldur välja maksta Mari Männiko arveldusarvele. Tasu ja kulutuste katteks 866 eurot palub ajutine haldur välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt XXX . 08.11.2013 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde ning selgitas, et maksejõuetus tekkis 2011.a lõpus. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega. 11.11.2013 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot ning avaldas 11.11.2013 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Võlgnikul on vara 0,38 eurot ja kohustusi on 18 555 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad tagasivõitmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus peab pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks rasket juhtimisviga PankrS § 22 lg 5 mõttes, mis seisneb maksude tasumata jätmises. Pankrs § 28 lg 2 teise lause kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku ettevõttes oli üks töötaja. Maksuvõlgnevus on võlgniku ainus teadaolev kohustus, peamiselt on maksuvõlgnevus kujunenud tasumata üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu arvelt. Sellise võlgnevuse tekkimine kaasneb töötaja töötasult maksude maksmata jätmisega. Arvestades, et võlgniku tegevusalaks oli raamatupidamisteenuste osutamine, ei ole usutav, et maksud jäid tasumata teadmatusest. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamine ei ole iseenesest maksejõuetuse põhjuseks. Tuginedes ajutise halduri seisukohale, peab kohus maksejõuetuse tekkimise ajaks 2011.a lõppu.

3.lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 010 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, ning teostatud kulutuste hüvituseks 50 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11 tundi ja 14 minutit. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1 010 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Haldur palub välja mõista hüvitise vajalike kulude katteks 50 eurot. Kulud seisnevad arvestuslikes bürookuludes ja koopiate tegemises. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Väljamõistetud ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) hüvitada ajutisele haldurile riigi vahenditest ning kanda summa Mari Männiko arveldusarvele. Tasu ja kulutuste katteks 866 eurot palub ajutine haldur välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt XXX . TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Võlgniku seaduslik esindaja on teatanud, et ta nõustub ajutise pankrotihalduri tasuga ning ei ole vastu vaielnud taotlusele temalt osaliselt tasu ja kulutuste katteks summa välja mõista. Kohus täpsustab juhatuse liikmelt väljamõistetava summa suurust ning mõistab välja ajutise pankrotihalduri tasuks ja kulutuste katteks XXX 865,29 eurot. Tasu välja maksta Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme XXX vastutavale hoiule.