XXXAktsiaselts (registrikood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Erik X, elektronpost XXX)
Kostja
XXXOÜ (registrikood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Liis X (elektronpost XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXXAktsiaseltsi (registrikood XXX) hagiavaldus XXXOÜ (registrikood XXX) vastu.
2.Välja mõista XXXOÜ-lt (registrikood XXX) XXXAktsiaseltsi (registrikood XXX) kasuks 27 861,97 (kakskümmend seitse tuhat kaheksasada kuuskümmend üks koma üheksakümmend seitse) eurot.
3.Välja mõista XXXOÜ-lt (registrikood XXX) XXXAktsiaseltsi (registrikood XXX) kasuks viivis põhinõude 22 887,50 (kakskümmend kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend seitse koma viiskümmend) eurot tasumata osalt alates 11.06.2013 (üheteistkümnendast juunist kahe tuhande kolmeteistkümnendal aastal) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 22 887,50 (kakskümmend kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend seitse koma viiskümmend) eurot. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud XXXOÜ (registrikood XXX) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXXAktsiaselts (hageja) esitas 10.06.2013 Harju Maakohtule hagi XXXOÜ (kostja) vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 22 887,50 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 4974,47 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva seadusest tuleneva viivise alates 11.06.2013 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud. Poolte vahel on sõlmitud 24.11.2010 kokkuleppe nr XXX seoses projektiga „Eesti bioetanooli tehase teostatavusuuring“. Kokkuleppe punkti 3.3.2.1 kohaselt on kokkuleppe pooled leppinud kokku projekti eesmärgi saavutamiseks sõlmitud lepingu finantseerimise nii, et juhul, kui rakendusüksus rahuldab hageja taotluse projektile toetuse andmisega, tasub hageja lepingu alusel XXXOy-le 131 550 eurot ning esitab XXX arve 25% ulatuses antud summast, s.t 32 887,50 euro suuruses summas. Rakendusüksus rahuldas hageja taotluse projektile toetuse andmisega ning hageja tasus lepingu alusel XXXOy-le 131 550 eurot. Hageja esitas seetõttu kostjale kokkuleppe alusel arve 26.05.2011. Kokkuleppe punkti 3.3.2.1 kohaselt pidanuks kostja arve tasuma 14 kalendripäeva jooksul arve saamisest. Seega muutus kohustus sissenõutavaks 10.06.2011. 16.04.2012 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles palus tasuda võlgnetava summa 32 887,50 eurot. Kostja tasus seejärel võlgnetavast summast 10 000 eurot, kuid ülejäänud osas ei ole kostja võlgnevust tasunud. 31.12.2012 esitas hageja kostjale uue nõudekirja, milles tuletas meelde võlgnevust ning palus selle tasuda hiljemalt 15.01.2013. Kostja ei ole nõutud summat tasunud. Kokkuleppest tulenev põhivõlgnevus on 22 887,50 eurot. Hagiavalduse esitamise kuupäevaga 10.06.2013 on sissnõutavaks muutunud viisis summas 4974,47 eurot.
2.Kohus võttis 12.06.2013 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.28.06.2013 ja täiendavalt 29.07.2013 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele (tl-d 43, 44, 61, 62). Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostjal ei ole vastuväiteid selles osas, et poolte vahel on 24.11.2010 sõlmitud koostööleping, mille alusel on hageja esitanud kostjale tasumiseks arve kogusummas 32 887,50 eurot. 24.11.2010 koostöölepingu sõlmimise lahutamatuks aluseks oli koostöölepingu päises viidatud 05.09.2007 sõlmitud koostööleping. Nimetatud lepingu kohaselt kohustusid hageja ja kostja teostama lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikud eeltööd (sealhulgas turu-uuringud, projekti eelarve, finantsanalüüsi ja äriplaani koostamine ning keskkonnamõjude hindamine) ning juhul, kui eeltöö rahuldab mõlemaid pooli, sõlmima lepingud bioetanooli tehase rajamiseks. Eeltoodu oli kostja huvi püsimise eelduseks. 05.09.2007 koostöölepingu punkt 3.3 kohaselt jäävad juhul, kui ühte pooltest ei rahulda eeltööde tulemused ning seetõttu öeldakse leping üles, kulud poolte endi kanda. 24.11.2010 koostöölepingu alusel läbiviidud uuring oli kostja jaoks positiivne, mistõttu soovis kostja jätkata 05.09.2007 koostöölepingu alusel kokkulepitud tegevusi eesmärgiga alustada bioetanooli tehase rajamisega. Senini ei ole alustatud lepingute sõlmimisega bioetanooli tehase rajamiseks. Seetõttu jättis kostja 2 (9)
arvest tasumata 22 887,50 eurot, kuni 05.09.2007 koostöölepingu tingimuste täitmiseni hageja poolt. Hageja poolt esitatud arvest maksmata oleva summa tasumise eelduseks on 05.09.2007 koostöölepingust tulenevate kohustuste viivitamatu täitmine hageja poolt.
4.19.08.2013 esitas hageja kohtule seisukoha. Hagi aluseks oleva 24.11.2010 sõlmitud koostöölepingu (koostööleping I) täitmine ei ole seotud 05.09.2007 sõlmitud kootöölepinguga (koostööleping II). Koostööleping I on sõlmitud hageja ja XXXOy vahel 12.11.2010 sõlmitud lepingu finantseerimise tingimuste korraldamiseks. Koostöölepingu I alusel nõustus kostja, et juhul, kui Rakendusüksus rahuldab kostja taotluse projektile toetuse andmisega, tasub hageja lepingu alusel XXXOy-le 131 550 eurot ning esitab kostjale arve 25% ulatuses antud summast, st 32 887,50 eurot. Nimetatud summa tasumise eelduseks on vaid Rakendusüksuse poolt hageja taotluse rahuldamine, mitte koostöölepingu II täitmine. Kui nõustuda kostja väitega, et koostöölepingu I täitmise eeldus on koostöölepingu II täitmine, siis leiab hageja, et hageja ei ole rikkunud koostöölepingust II tulenevaid kohustusi. Kostja poolt viidatud koostöölepingu II p 3.1. alusel ei tekkinud hagejale kohustust bioetanooli tehase rajamiseks. Antud punktiga kinnitasid lepingu pooled, et mõlemaid pooli rahuldavatel tulemustel sõlmitakse lepingud bioetanooli tehase rajamiseks. Seega ei ole hagejal antud kokkuleppest II tulenevat kohustust bioetanooli tehase rajamiseks, vaid üksnes võimalus rahuldavate tulemuste korral vastavaid lepinguid sõlmida. Koostöölepingu II p 2.2. nimetatud eeltööd ei kata koostööleping I alusel tehtud uuringut ning hageja ja kostja on vastavalt koostöölepingu II p 2.5 sõlminud täiendava kokkuleppe teostatavusuuringu rahastamiseks. Sellest tulenevalt saab asuda seisukohale, et tegemist on erikokkuleppega, mille täitmine ei puuduta koostöölepingu II kokkuleppeid. Kui koostöölepingu II ülesütlemisel jäävad poolte tehtud kulud nende endi kanda, siis jäävad koostöölepinguga I kokku lepitud kulutused kostja kanda, sest koostöölepinguga I on poolte kulutused väga selgelt kokku lepitud. Hageja ei ole võtnud enda kanda kulutusi 25% ulatuses summast 131 550 eurot ehk 32 887,50 eurot, vaid need on tasutud kostja eest vastavalt kokkuleppele I. Kostja eest summa tasumine ei muuda seda hageja eeltööde kulutusteks. Hageja ja kostja on selgelt kokkuleppes I ära märkinud kummagi poole kulutused teostatavusuuringu tasumise eest.
5.02.09.2013 esitas kostja kohtule seisukoha. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja on seisukohal, et lähtudes koostöölepingute I (24.11.2010) ja II (05.09.2007) sõlmimise eesmärgist ning põhjustest ei ole kostjal võimalik nõustuda hageja seisukohas esitatud väidetega. Tegemaks kindlaks, kas koostöölepingu I täitmise vahetu eeldus on koostöölepingu II hagejapoolne täitmine ning kas lepingud on omavahel oluliselt seotud või mitte, tuleb vaadelda, kas kostja oleks ilma koostöölepingus II sätestatud eesmärkideta pidanud vajalikuks koostöölepingu I sõlmimist ning selle alusel täiendavate kulutuste tegemist. Koostöölepingu I sõlmimise põhjuseks ning kostjapoolse püsiva huvi eelduseks oli koostöölepingu II alusel planeeritava bioetanooli tehase rajamisega seonduv. Kostja ei oleks sõlminud koostöölepingut I, kui varasemalt ei oleks olnud sõlmitud koostöölepingut II ning kostja poleks olnud huvitatud bioetanooli tehase rajamisest. Kostja ja hageja sõlmisid koostöölepingu II eesmärgiga teostada lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikud eeltööd (sealhulgas turu-uuringud, projekti eelarve, finantsanalüüsi ja äriplaani koostamine ning keskkonnamõjude hindamine) ning juhul, kui eeltöö rahuldab mõlemaid pooli, sõlmida lepingud bioetanooli tehase rajamiseks. Koostöölepingu II täitmiseks osutus vajalikuks ka XXXOY-lt uuringu tellimine, mille tarbeks sõlmiti poolte vahel koostöölepingu II lisana koostööleping I. Hageja ei ole tänaseni sõlminud bioetanooli tehase rajamiseks lepinguid ja alustanud rajamistöödega. Samuti ei ole hageja teavitanud kostjat takistusest koostöölepingute alusel planeeritud tegevustega jätkamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et nii hea usu põhimõttega kui ka mõistlikkuse põhimõttega on kõiki asjaolusid arvestades vastuolus kostjalt koostöölepingu I alusel kogu arve koheselt tasumise nõue enne, kui hageja ei ole täitnud omapoolseid koostöölepingust II tulenevaid kohustusi. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et koostööleping I on käsitletav erikokkuleppena, mille täitmine ei puuduta koostöölepingu II kokkuleppeid. Kostja on võtnud kohustuse tasuda koostöölepingu I alusel 25% XXXOY poolt tehtavast uuringu maksumusest ainult koostöölepingu II olemasolu tõttu. Ilma koostöölepingu II olemasoluta ja sellest tuleneva huvita ei oleks kostja taolist kohustust võtnud. Kostja on seisukohal,
et käesoleval juhul kohaldub 05.09.2007 koostöölepingu punkt 3.3, mille kohaselt jäävad juhul, kui ühte pooltest ei rahulda eeltööde tulemused ning seetõttu öeldakse leping üles, kulud poolte endi kanda. Koostööleping I on sisuliselt käsitletav koostöölepingu II lahutamatu lisana, mistõttu laienevad koostöölepingust II tulenevad tingimused ka selle kokkuleppe alusel sõlmitavatele lisakokkulepetele. Hageja on loobunud 05.09.2007 koostöölepingu täitmisest, mistõttu kostja hinnangul jäävad tulenevalt 05.09.2007 lepingu punktist 3.3 koostöölepingute alusel tehtud kulud nende endi kanda. Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus ülesöelduks lugeda ka koostööleping I, mistõttu jäävad hageja kanda täielikult ka 24.11.2010 koostöölepingu alusel tehtud kulutused. Kostja hinnangul on hageja koostöölepingutest tulenevate omapoolsete kohustuste täitmata jätmisega üles öelnud poolte vahel sõlmitud koostöölepingud ja nende lisad ning seetõttu kaotanud õiguse koostöölepingute alusel nõuete sissenõudmiseks. Hageja poolt esitatud arvest käesolevaks hetkeks maksmata oleva summa tasumise eelduseks on 05.09.2007 koostöölepingust tulenevate kohustuste viivitamatu täitmine hageja poolt. Eeltoodust tulenevalt nõustub kostja, et tasub arve summas 22 887,50 eurot peale 05.09.2007 koostöölepingust tulenevate hagejapoolsete kohustuste viivitamatut täitmist 40 päeva jooksul. Kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud. Kostja keeldub oma võlgnetava kohustuse täitmisest kuni hagejapoolsete koostöölepingutest tulenevate kohustuste täitmiseni. Kostja tugineb võlaõigusseaduse §-le 111.
6.24.10.2013 esitas hageja kohtule seisukoha kostja vastuse osas. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja ja kostja sõlmisid 05.09.2007 koostöölepingu (koostööleping II). Lepingu punktis 1 on välja toodud poolte staatus ja eesmärgid. Punkti 1.1 kohaselt oli kostja teinud hagejale koostööettepaneku analüüsida ühiselt bioetanooli tehase rajamise võimalust. Hageja oli huvitatud koostööst kostjaga ja soovis analüüsida bioetanooli tehase rajamise võimalust. Sama lepingu p 2.1. alusel leppisid hageja ja kostja kokku, et pooled viivad läbi eeltööd, mis on vajalikud bioetanooli tehase rajamiseks. Vastavalt lepingu p 2.5. sõlmivad pooled vajadusel eeltööde teostamiseks täiendavad kokkulepped. Lepingu p 3.1. lepiti kokku, et kui eeltööde tulemused rahuldavad mõlemaid pooli, siis sõlmitakse kõik lepingud, mis on vajalikud bioetanooli tehase rajamiseks hageja elektrijaama juurde. Koostöölepingu II punktiga 3.1. ei ole hageja võtnud endale kohustust rajada bioetanooli tehast. Hageja ja kostja on selgelt nimetatud punktis välja toonud, et bioetanooli tehase rajamiseks sõlmitakse vajalikud lepingud siis kui eeltööde tulemused rahuldavad mõlemaid pooli ning tegemist on mõlema poole vaba otsusega, kas eeltööd neid rahuldavad või mitte. Sellest tulenevalt ei ole õige kostja väide, et hea usu põhimõttest ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes ei ole koostööleping I alusel tulenev nõue põhjendatud enne kui hageja ei täida koostöölepingust II tulenevaid kohustusi. Kostja poolt viidatud lepingu punkt annab nii hagejale kui kostjale võimaluse otsustada, kas eeltööde tulemused rahuldavad neid või mitte ning sellest tulenevalt otsustada, kas sõlmida vajalikud lepingud või mitte. Hageja ei ole rikkunud koostöölepingut II, mistõttu ei saa kostja tugineda hea usu- ja mõistlikkuse põhimõttele. 12.11.2010 sõlmis hageja ja XXXOy lepingu bioetanooli tootmise teostatavusuuringu läbiviimiseks. 24.11.2010 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe XXXOy poolt teostatava uuringu finantseerimiseks (koostööleping I). Lepingu päises on kostja kinnitanud, et on teadlik 12.11.2010 hageja ja XXXOy vahel sõlmitud lepingust ja selle tulemuste olulisusest ning soovib osaleda 12.11.2010 sõlmitud lepingu finantseerimisel. Hageja nõue on esitatud koostööleping I täitmise nõudes. Seega olenemata sellest, mis kohustused on hageja võtnud endale koostöölepinguga II ja kas kumbki pool on neid täitnud, on kostjal kohustus täita koostöölepingut I. Koostöölepingus I puudub viide sellele, et kostjal oleks õigus keelduda teostatavusuuringu kaasfinantseerimisest põhjusel, et hageja ei ole alustanud bioetanoolitehase rajamist. Kostja väide, et koostööleping I on koostöölepingu II lahutamatu lisa, on põhjendamata. Kui tegemist oleks lepingu lisaga, siis eeldaks see vastavat viidet lepingus. Antud juhul puudub viide, mis võimaldaks koostöölepingu II tingimusi laiendada koostöölepingule I. Seega ei saa vaidluses kohaldada ka koostöölepingu II p 3.3. Kui kohus asub seisukohale, et antud vaidluses kohaldub koostöölepingu II p 3.3, siis jääb hageja jätkuvalt seisukohale, et nimetatud punkti alusel kuulub koostöölepingust I tulenev nõue siiski kostja kanda, sest tegemist on koostöölepingu II p 4 (9)
2.5.alusel eeltööde teostamise täiendava kokkuleppega. Hageja ja kostja on koostöölepingus I leppinud kokku, kuidas jaotatakse hageja ja XXXOy vahel sõlmitud lepingu finantseerimine. Hageja ei ole võtnud koostöölepinguga I kohustust tasuda kostja eest eeltöid summas 32 887,50 eurot. Tegemist on kostja kuluga ning koostöölepingu II p 3.3. kohaselt kuulub antud kulutus kostja poolt tasumisele. Hageja on selle summa tasunud kostja eest vastavalt koostöölepingule I, seetõttu on hagejal õigus nõuda summa tasumist kostja käest. Kostja ei ole viidanud lepingu punktidele, mida hageja on rikkunud ning mille täitmist kostja nõuab. Hageja rõhutab, et koostööleping II ei kohusta hagejat bioetanooli tehase rajamiseks ning vajalike lepingute sõlmimiseks, millest tulenevalt ei ole hageja rikkunud koostöölepingut II ning ei saa sellest tulenevalt täita ka kostja nõuet 40 päeva jooksul. Hageja palub hagiavalduse rahuldada.
7.07.11.2013 selgitas kohus pooltele asjaolude väljatoomise kohustust ja asjaolude tõendamiskoormist (tl 84 ja tl 84 pöördel)
8.14.11.2013 esitas kostja kohtule seisukoha (tl-d 94, 95). Kostja jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde. Kostja lisab, et 24.11.2010 koostöölepingu alusel läbiviidud uuring oli kostja jaoks positiivne, mistõttu soovis kostja jätkata 05.09.2007 koostöölepingu alusel kokkulepitud tegevusi eesmärgiga alustada bioetanooli tehase rajamisega. Hageja poolt kadus koostöö jätkamise initsiatiiv peale uuringu vastuse saamist XXXOY-lt. Samas ei ole hageja senini kostjale väljendanud, et uuringu tulemused ei ole hagejat rahuldavad. Ka ei ole hageja välja toonud põhjusi koostöölepingust II tulenevate kohustuste täitmata jätmiseks. Kostjaga koos ei ole arutatud uuringute tulemusi ega edasisi lepingute alusel tehtavaid samme, samuti ei ole kostjat teavitatud vastavasisulistest otsusest ega põhjustest. Eeltooduga loobus hageja lepinguliste kohustuste täitmisest ühepoolselt, seejuures põhjendamata kostjale huvipuuduse põhjuseid. Seega põhjustas hageja tegevusetus ning lepingu ühepoolne lõpetamine olukorra, kus kostjal ei olnud lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest ja poolte vahel sõlmitud lepingute eesmärgist tulenevalt alust teha täiendavaid kulutusi poolte ühisele projektile (tulenevalt 05.09.2007 koostöölepingu punktist 3.3 jäävad juhul, kui ühte pooltest ei rahulda eeltööde tulemused ning seetõttu öeldakse leping üles, kulud poolte endi kanda). Hageja poolt esitatud arvest käesolevaks hetkeks maksmata oleva summa tasumise eelduseks on 05.09.2007 koostöölepingust tulenevate kohustuste täitmine hageja poolt. Kostja keeldub oma võlgnetava kohustuse täitmisest kuni hagejapoolsete koostöölepingutest tulenevate kohustuste täitmiseni. Kostja tugineb võlaõigusseaduse §-le 111. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata.
9.15.11.2013 esitas hageja kohtule vastuse (tl-d 98, 99). 05.09.2007 sõlmitud kokkulepe ei ole hageja poolt ülesse öeldud. Hageja on tasunud XXXOy-le 131 550 eurot. Hageja esitab kohtule vastavad maksekorraldused. II Kohtuotsuse põhjendav osa
10.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 22 887,50 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 4974,47 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva seadusest tuleneva viivise alates 11.06.2013 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa.
11.Kohus tuvastab hageja ja kostja poolt esitatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes ning TsMS § 231 lg 4 alusel, et vaidluse all ei ole järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: - 26.05.2011 esitas hageja kostjale arve 32 887,50 euro tasumiseks (tl-d 1, 12, 43, 61). Arve on muutunud sissenõutavaks. Arve (nõude) esitamise aluseks on pooltevaheline 24.11.2010 sõlmitud kokkuleppe XXX(tl-d 1, 61); - kostja tasus esitatud arvest hagejale 10 000 eurot (tl-d 2); - kostja on jätnud arve alusel tasumata 22 887,50 eurot (tl-d 1, 2, 76, 95); - pooled sõlmisid 24.11.2010 kokkuleppe XXX(tl-d 1, 5-8, 43, 61); - pooled sõlmisid 05.09.2007 koostöölepingu (tl-d 48-51, 69, 81).
12.24.11.2010 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe XXX(tl-d 5-8). Nimetatud kokkulepe on hageja nõude aluseks. Nimetatud kokkuleppe puhul on tegemist seltsingulepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Kokkuleppest nähtuvalt osalevad hageja ja kostja projekti „Eesti bioetanooli tehase teostatavusuuring” elluviimisel ning projekti jätkusuutlikkuse tagamisel. Kostja on hageja ja XXXOy vahelisest lepingust ja selle tulemuste olulisusest projektile teadlik ning soovib osaleda selle lepingu finantseerimisel (vt kokkuleppe päises väljatoodut, tl 5). Kokkuleppe punkti 2.2 kohaselt kohustuvad hageja ja kostja teostama projekti eesmärkide saavutamiseks ja projekti täitmiseks kokkulepitud toiminguid ja kandma kulusid lähtudes projekti eesmärkidest. Seega on pooltevaheline kokkulepe suunatud ühiste eesmärkide saavutamisele ja tegemist on seltsingulepinguga. Kokkuleppest nähtub, et kokkuleppega leppisid hageja ja kostja kokku hageja ja XXXOy vahel 12.11.2010 sõlmitud lepingu finantseerimise alused (leping bioetanooli tootmise teostatavusuuringu läbiviimiseks). Kokkuleppe kohaselt on projektiks „Eesti bioetanooli tehase teostatavusuuring”. Hageja nõuab kostjalt kokkuleppe punkti 3.3.2.1. alusel võlgnevuse tasumist. Nimetatud punkt sätestab järgmist: „Juhul, kui Rakendusüksus rahuldab EE Taotluse Projektile Toetuse andmisega, tasub EE Lepingu alusel XXXOy-le 131 550 EUR; EE esitab XXX arve 25% ulatuses punktis 3.2.2 toodud summast 14 kalendripäeva jooksul pärast punktis 3.3.2. toodud summa täielikku tasumist XXXOy-le. Arve maksetähtaeg on 14 kalendripäeva arve väljastamisest.“ Nimetatud lepingupunkti järgi nõude esitamiseks peavad olema täidetud järgmised alused: 1) Rakendusüksus (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) rahuldas hageja taotluse projektile toetuse andmisega; 2) hageja tasus lepingu alusel XXXOy-le 131 550 eurot; 3) hageja esitas kostjale arve 25% ulatuses pärast punktis 3.2.2 toodud summa täielikku tasumist XXXOy-le. Järgnevalt kontrollib kohus, kas eelnimetatud alused on täidetud. 16.11.2010 otsusega rahuldas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus hageja taotluse projektile toestuse saamiseks (tl-d 9, 10). Seega on esimene alus täidetud. Hageja tasus XXXOy-le 131 550 eurot järgmiselt: 15.12.2010 tasus hageja 13 155 eurot; 19.01.2011 tasus hageja 19 732,50 eurot; 28.02.2011 tasus hageja 32 887,50 eurot; 13.04.2011 tasus hageja 46 042,50 eurot; 15.04.2011 tasus hageja 19 732,50 eurot (tl-d 101105). Seega on täidetud teine alus. 26.05.2011 esitas hageja kostjale kokkuleppe XXXjärgi arve 25% ulatuses ehk 32 887,50 euro tasumiseks (tl 12). Seega on täidetud kõik alused hageja poolt kostjale nõude esitamiseks. Hageja on välja toonud nõude aluseks olevad asjaolud ja neid tõendanud. Kostja on hagejale arve alusel tasunud 10 000 eurot. Seega on arve alusel tasumata 22 887,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et on täidetud kokkuleppe XXXpunkti 3.3.2.1. sätestatud alused kostjalt 22 887,50 euro nõudmiseks.
13.Kostja on esitanud kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite. Kostja on tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 111. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud arvest tuleneva 22 887,50 euro tasumise kohustuse eelduseks on 05.09.2007 sõlmitud koostöölepingust tulenevate kohustuste viivitamatu täitmine hageja poolt (tl 60).
13.1.Järgnevalt analüüsib kohus 05.09.2007 sõlmitud lepingu olemust ja tuvastab, millise lepinguga on tegemist. 05.09.2007 sõlmisid hageja ja kostja koostöölepingu (tl-d 48-51). Nimetatud lepingu punkti 1.2. kohaselt on teinud kostja hagejale koostööettepaneku analüüsida ühiselt punktis
1.1.nimetatud tehase rajamise võimalust. Lepingu punkti 2.1. kohaselt viivad pooled läbi eeltööd, mis on vajalikud tehase rajamiseks. Leping sätestab eeltööde etapid ja teostamise. Seega on pooltevaheline leping suunatud ühiste eesmärkide saavutamisele ja tegemist on seltsingulepinguga VÕS § 580 tähenduses. 6 (9)
13.2.VÕS § 111 sätestab kohustuse täitmisest keeldumise regulatsiooni vastastikuse lepingu puhul. Nimetatud paragrahvi lõige 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Nimetatud paragrahvile tuginedes peavad olema täidetud vähemalt järgmised alused: 1) vastastikuse kehtiva lepingu olemasolu, millest tulenevad pooltele vastastikused põhikohustused; 2) vastastikused kohustused on täitmata (kohustus peab olema sissenõutav ja veel täitmata); 3) vastastikused kohustused tuleb täita samaaegselt või täitmist keelduda sooviv pool peab täitma kohustused pärast teist poolt. Kohus on eelnimetatud asjaolude väljatoomise kohustust ja tõendamiskoormist kostjale selgitanud (tl 84 ja pöördel). Kostja ei ole ühtegi eelnimetatud alust välja toonud ega tõendanud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole VÕS § 111 järgi alust hageja ees 22 887,50 euro tasumise kohustuse täitmisest keeldumiseks. Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et seltsingulepingu puhul ei või seltsinglane keelduda VÕS § 111 alusel panuse tegemisest põhjusel, et teine seltsinglane ei ole oma panust teinud. VÕS § 111 kohaldamise üheks aluseks on vastastikuse kehtiva lepingu olemasolu, millest tulenevad pooltele vastastikused põhikohustused. Seltsinguleping on suunatud ühiste eesmärkide saavutamisele. Seltsinglased ei kohustu vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele. Seetõttu ei esine VÕS § 111 sätestatud keeldumise eeldusi. Seltsinglane võib aga keelduda seltsingulepingust temale tulenevate kohustuste täitmisest VÕS § 110 alusel.
13.3.Kuivõrd kostja esitas täitmisest keeldumise vastuväite, selgitas kohus kostjale VÕS § 110 sätestatud täitmisest keeldumise aluseid (tl 84 ja pöördel). VÕS § 110 sätestab kohustuse täitmisest keeldumise regulatsiooni. Nimetatud paragrahvi lõige 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Nimetatud paragrahvile tuginedes peavad olema täidetud vähemalt järgmised alused: 1) kostjal on hageja vastu sissenõutav nõue (sealhulgas tuleb välja tuua nõude sissenõutavaks muutumise aeg ja hageja poolt täidetava kohustuse sisu ja kohustuste rikkumise fakt); 2) hageja ja kostja nõuete vahel peab olema piisav seos, s.t nõuded peavad olema seotud. Kohus on eelnimetatud asjaolude väljatoomise kohustust ja tõendamiskoormist kostjale selgitanud (tl 84 ja pöördel). Kostja ei ole ühtegi eelnimetatud alust välja toonud ega tõendanud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole VÕS § 110 järgi alust hageja ees 22 887,50 euro tasumise kohustuse täitmisest keeldumiseks.
14.Järgnevalt analüüsib kohus teisi kostja vastuväiteid hageja nõudele. Kostja on asunud seisukohale, et kohaldub 05.09.2007 kootöölepingu punkt 3.3. Nimetatud punkt sätestab järgmist: „Juhul, kui ühte Poolt ei rahulda Eeltööde tulemused ja ta ütleb Lepingu üles, siis jäävad kummagi Poole kulud nende endi kanda”. Nimetatud lepingupunktile tuginedes peavad olema täidetud vähemalt järgmised alused: 1) hagejat või kostjat ei rahuldanud eeltööde tulemused; 2) ja hageja või kostja ütles lepingu üles; 3) ja hageja hagiavalduses esitatud nõue on hageja kulu, mitte kostja kulu. Kohus on eelnimetatud asjaolude väljatoomise kohustust ja tõendamiskoormist kostjale selgitanud (tl 84 ja pöördel). Kostja on asunud seisukohale, et hageja ütles 05.09.2007 sõlmitud pooltevahelise lepingu üles (tl 75). Hageja on kohtule avaldanud, et ta ei ole lepingut üles öelnud (tl 98). Kostja poolt väljatoodud asjaolud ei anna alust asuda seisukohale, et pooltevaheline leping on üles öeldud. Kostja ise ei ole pooltevahelist lepingut üles öelnud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et 05.09.2007 sõlmitud pooltevaheline leping ei ole üles öeldud. Seetõttu ei ole täidetud 05.09.2007 kootöölepingu
punkti 3.3 kohaldamise üks eeldustest (eeldus: hageja või kostja ütles lepingu üles). Siiski peab kohus vajalikuks märkida järgmist. 05.09.2007 kootöölepingu punkt 3.3 kohaldamise üheks eelduseks on ka see, et hageja hagiavalduses esitatud nõue on hageja kulu, mitte kostja kulu. Kohus on nimetatud asjaolu väljatoomise kohustust ja tõendamiskoormist kostjale selgitanud (tl 84 ja pöördel). Hageja nõude aluseks on 24.11.2010 hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe XXX(tl-d 5-8). Nimetatud kokkuleppest nähtub järgmine. Kostja on hageja ja XXXOy vahelisest lepingust ja selle tulemuste olulisusest projektile teadlik ning soovib osaleda selle lepingu finantseerimisel (vt kokkuleppe päises väljatoodut, tl 5). Kokkuleppe punkti 2.2 kohaselt kohustuvad hageja ja kostja teostama projekti eesmärkide saavutamiseks ja projekti täitmiseks kokkulepitud toiminguid ja kandma kulusid lähtudes projekti eesmärkidest. Kokkuleppest nähtub, et kokkuleppega leppisid hageja ja kostja kokku hageja ja XXXOy vahel 12.11.2010 sõlmitud lepingu finantseerimise alused (leping bioetanooli tootmise teostatavusuuringu läbiviimiseks). Kokkuleppe punktis 3.3. on sätestatud finantseerimise viis ja tingimused – kokkuleppe punkt 3.3.2.1. sätestab järgmist: „Juhul, kui Rakendusüksus rahuldab EE Taotluse Projektile Toetuse andmisega, tasub EE Lepingu alusel XXXOy-le 131 550 EUR; EE esitab XXX arve 25% ulatuses punktis 3.2.2 toodud summast 14 kalendripäeva jooksul pärast punktis 3.3.2. toodud summa täielikku tasumist XXXOy-le. Arve maksetähtaeg on 14 kalendripäeva arve väljastamisest.“ Nimetatud punktist tuleneb kostjale finantseerimiskohustus. Seetõttu asub kohus seisukohale, et nimetatud punkti alusel kostjale esitatud rahalised nõuded on kostja kuluks, mitte hageja kuluks. Seetõttu ei ole täidetud 05.09.2007 kootöölepingu punkti 3.3 kohaldamise üks eeldustest (eeldus: hageja hagiavalduses esitatud nõue on hageja kulu, mitte kostja kulu). Lisaks eeltoodule ei ole täidetud 05.09.2007 kootöölepingu punkt 3.3 nimetatud kolmas eeldus – hagejat või kostjat ei rahuldanud eeltööde tulemused. Kostja on kohtule avaldanud, et 24.11.2010 sõlmitud koostöölepingu alusel läbiviidud uuring oli kostja jaoks positiivne. Seega rahuldasid eeltööde tulemused kostjat. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest nähtuks, et eeltööde tulemused ei rahuldanud hagejat. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et ei ole täidetud 05.09.2007 kootöölepingu punkti 3.3 kohaldamise eeldused.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 22 887,50 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 4974,47 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva seadusest tuleneva viivise alates 11.06.2013 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). VÕS § 581 lg 1 sätestab, et seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Kohus selgitab, et panuste tegemise kohustus on seltsingulepingust tulenev keskne kohustus seltsingulepinguga kokkulepitud ühiste eesmärkide saavutamisel. Käesoleval juhul tuleneb kostjale panuse tegemise kohustus poolte vahel 24.11.2010 sõlmitud kokkuleppe XXXpunktist 3.3.2.1. Eelnevalt tuvastas kohus, et täidetud on kokkuleppe XXXpunkti 3.3.2.1. sätestatud alused nõuda kostjalt 22 887,50 euro tasumise kohustuse täitmist. Samuti tuvastas kohus, et kostjal ei esine hageja ees kohustuse täitmisest keeldumise aluseid. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele. 8 (9)
Kostja on hagejale arve alusel tasunud 10 000 eurot. Seega on arve alusel tasumata 22 887,50 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja 22 887,50 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 4974,47 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva seadusest tuleneva viivise. Hageja on hagiavalduses välja toonud viivise kujunemise asjaolud. Kostja ei ole viivise suuruse ega kujunemise osas vastuväiteid esitanud. Seetõttu eeldab kohus, et sissenõutavaks muutunud viivis on 4947,47 eurot. Hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
16.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse ja mõistab hageja kasuks kostjalt välja 27 861,97 eurot ja viivis põhinõude 22 887,50 eurot tasumata osalt alates 11.06.2013 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue 22 887,50 eurot.
17.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagiavalduse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Kohus jätab hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. /allkiri digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.