2-13-42820/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

OÜ XXX(likvideerimisel) esitas 16.09.2013 pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli ehitusteenuste osutamine. Võlgnikul on kohustusi 31 789 euro ulatuses, vara puudub. Maksejõuetuse põhjuseks on klientide vähesus. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 30.09.2013 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub. Kohustusi on vähemalt 31 789,24 euro ulatuses. Halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes ning püsiv maksejõuetus tekkis 2004.a lõpus. Ajutine haldur ei ole tuvastanud reaalseid tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 560 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning tehtud kulutuste hüvituseks 64 eurot (sisaldab käibemaksu). Tasust 397 eurot palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest. Ajutine haldur palub riigi vahenditest hüvitatava tasu välja maksta Andres Hermetile. Ülejäänud osa palub ajutine haldur välja mõista tema nõusolekul võlgniku likvideerijalt. 08.11.2013 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde ning selgitas, et maksejõuetus tekkis 2004.a juunis. Võlgniku esindaja istungile ei ilmunud, kuid kinnitas kirjalikus avalduses et nõustub ajutise halduri seisukohaga, kuid ei nõustu hüvitama ajutise halduri tasu. 11.11.2013 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot ning avaldas 11.11.2013 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Võlgnikul vara puudub, kohustusi on 31 789,24 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ei ole tuvastatud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Tuginedes ajutise halduri seisukohale, peab kohus maksejõuetuse tekkimise ajaks 2004.a juunit. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

3.lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 560 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 64 eurot (sisaldab käibemaksu). 397 eurot palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest ning ülejäänud osa välja mõista likvideerijalt viimase nõusolekul. Ajutine haldur palub summad välja maksta Andres Hermetile. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suuruse osas vastuväiteid esitanud, kuid likvideerija ei ole nõus tasuma ajutise halduri tasu. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 7 tundi. Halduri tunnitasu on 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Tehtud kulutused seisnevad päringute tegemises ja arvestuslikes büroo- ja transpordikuludes. Kohus peab tehtud kulutusi põhjendatuks. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Väljamõistetud ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) hüvitada ajutisele haldurile riigi vahenditest ning kanda summa Andres Hermetile. Ajutine haldur palub tasu ja kulutuste hüvitiseks 280,79 eurot välja mõista võlgniku likvideerijalt XXX viimase nõusolekul. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. XXX ei ole andnud nõusolekut nimetatud tasu maksmiseks. Kuivõrd võlgniku likvideerija ei ole esitanud nõusolekut ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks, tuleb jätta ajutise halduri taotlus tasu väljamõistmiseks XXX rahuldamata. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad võlgniku likvideerija XXX vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik