2.Välja mõista XXX (X , isikukood XXX ) KREDIIDIKASSA AKTSIASELTSI (registrikood 11344317) kasuks 471,82 (nelisada seitsekümmend üks koma kaheksakümmend kaks) eurot.
3.Jätta rahuldamata KREDIIDIKASSA AKTSIASELTSI (registrikood 11344317) hagiavaldus XXX(X , isikukood XXX ) vastu 461,30 (neljasaja kuuekümne ühe koma kolmekümne) euro väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud 51% (viiekümne ühe protsendi) ulatuses XXX(X , isikukood XXX ) kanda ja 49% (neljakümne üheksa protsendi) ulatuses KREDIIDIKASSA AKTSIASELTSI (registrikood 11344317) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale
esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.KREDIIDIKASSA AKTSIASELTS (hageja) esitas 28.12.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 466,59 eurot, intressi 62,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 404,18 eurot (tl-d 2, 3). Hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu ja kostja kohustus laenu koos intressidega hagejale tagastama maksegraafiku alusel. Hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingus märgitud määras – 4% kuus ehk 0,13% päevas.
2.Kohus võttis 09.01.2013 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.15.02.2013 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele. Kostja ei nõustu, et võlgnevus hageja ees moodustab kokku 933,12 eurot. Hageja nõue on tõendamata ja hagiavalduses esinevad puudused.
4.07.03.2013 esitas hageja kohtule seisukoha kostja vastuse osas. Hageja ja kostja vahel 23.08.2007 sõlmitud laenulepingu kohaselt oli kostja kohustatud teostama laenulepingu katteks makseid igakuiselt perioodil 02.09.2007-02.12.2008. 25.03.2008 sõlmiti laenulepingu muudatus, mille kohaselt kostja sai laenu põhiosa maksepuhkuse ajavahemikul 02.04.2008-02.06.2008. Hageja on edastanud kostjale teatisi võla kohta. Kostja on tasunud hagejale võlgnevuse katteks kokku 946,85 eurot (14 814,98 krooni). Kuivõrd kostja on teostanud makseid viivitusega, siis on hageja arvestanud iga viivitatud makse korral tasutud summa esmalt tasumata makselt kogunenud viiviste katteks, seejärel intresside katteks ja alles seejärel põhivõla katteks. Kostja poolt tasutud summa jagunes järgmiselt: viiviste katteks arvestas hageja kostja poolt teostatud maksete ajal kokku 76,42 eurot (1195,71 krooni). Laenulepingu sõlmimise ja selle muudatuse tegemise tasu katteks oli arvestatud 35,15 eurot (549,97 krooni). Intressi katteks arvestas hageja 343,20 eurot (5369,91 krooni). Põhiosa katteks hageja arvestas 492,08 eurot (7699,37 krooni). Kostja poolt teostud maksed katavad maksegraafiku kohased maksed kuni 02.08.2008. Tasumata jäi 02.09.2008 põhiosa makse summas 552,32 krooni (ehk 35,29 eurot) ja kõik edasised maksed. Seega moodustub põhivõla ja intresside summa järgmistel kuupäevadel sissenõutavaks muutunud summade kogusummast: 02.09.2008 põhinõue 552,32 krooni; 02.10.2008 intress 269,90 krooni, põhinõue 1017,34 krooni; 02.11.2008 intress 229,22 krooni, põhinõue 1058,02 krooni; 02.12.2008 intress 186,97 krooni, põhinõue 1100,42 krooni; 02.01.2009 intress 142,85 krooni, põhinõue 1144,39 krooni; 02.02.2009 intress 97,16 krooni, põhinõue 1190,23 krooni; 02.03.2009 intress 49,44 krooni, põhinõue 1237,80 krooni, kokku intress 975,54 krooni, põhinõue 7300,52 krooni. Seega kokku intress 62,34 eurot, põhinõue 466,58 eurot. Arvestades viiviseid alates lepingu lõppemisest kogu põhivõla summalt, moodustuksid viivised järgmiselt (periood 02.09.2008-21.12.2012 ehk 1571 päeva): 466,58*1571*0,13%=952,89 eurot. Hageja on vähendanud viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 404,18 eurot. 2 (6)
5.11.04.2013 esitas kostja kohtule seisukoha (tl-d 86-88). 23.08.2007 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu, mille kohaselt sai kostja laenu 15 000 krooni. Seisuga 03.03.2008 on kostja hagejale tasunud 411,36 eurot (6436,50 krooni), seega seisuga 04.03.2008 oli laenujääk 8563,50 krooni mitte 10 441,16 krooni. Kostja sõlmis hagejaga 20.03.2008 lisakokkulepe, mille kohaselt oli kostja võlgnevus hageja ees 667,31 eurot (10 441,16 krooni). Seisuga 07.07.2009 oli kostja hagejale tasunud 418,48 eurot (6547,78 krooni), seega seisuga 08.07.2009 oli kostja hagejale tasunud kokku 829,85 eurot (12984,28 krooni). Seisuga 08.07.2009 oli kostja laenujääk hageja ees kokku 128,83 eurot (2015,72 krooni). Kostjale jääb selgusetuks, kuidas on põhivõlgnevuse suuruseks 466,58 eurot (7300 krooni). Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud.
6.15.04.2013 esitas hageja kohtule seisukoha (tl-d 91, 92). Hageja on seisukohal, et nõue on aegunud osaliselt. 2009. aasta graafikujärgsete maksete aegumistähtaeg algas 31.12.2009. Hageja esitas hagiavalduse 21.12.2012, mis jäi aegumistähtaja sisse. Nõue oleks aegunud seisuga 01.01.2013. Hageja vähendab nõuet ning soovib välja mõista kostjalt järelmaksugraafiku osamaksed alates 02.01.2009 kuni 02.03.2009. Seega moodustub põhivõla ja intresside summa järgmistel kuupäevadel sissenõutavaks muutunud summade kogusummast: 02.01.2009 intress 142,85 krooni, põhinõue 1144,39 krooni; 02.02.2009 intress 97,16 krooni, põhinõue 1190,23 krooni; 02.03.2009 intress 49,44 krooni, põhinõue 1237,80 krooni, kokku intress 289,45 krooni, põhinõue 3572,42 krooni. Seega kokku intress 18,50 eurot, põhinõue 228,32 eurot. Viivis perioodi 02.01.2009-21.12.2012 ehk 1449 päeva kohta on järgmine: 228,32*1449*0,13%=430,08 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet põhiosa võlgnevuseni ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 225 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 228,32 eurot, intressid summas 18,50 eurot, viivised summas 225 eurot.
7.04.11.2013 esitas kostja kohtule seisukoha (tl-d 104, 105). Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud.
8.11.11.2013 esitas hageja kohtule vastuse (tl-d 115-120). Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 23.08.2007 laenuleping. Pooled leppisid kokku laenu tagastamise maksegraafikus – 16 makset, 02.09.2007 esimene makse ja 02.12.2008 viimane makse. Laenusumma oli 15 000 krooni. 20.03.2008 sõlmisid pooled laenulepingu muudatuse. Kostja tegi avalduse maksepuhkuse saamiseks 03.03.2008. 06.05.2009 saadeti kostjale teatis laenulepingu lõppemise kohta. 20.03.2008 lepingu muudatuse maksegraafik lõppes 02.03.2009. Laenuleping jõudis lõppeda enne, kui hageja lõpetas lepingu ning vastav teade oli kostjale edastatud 06.05.2009. Hageja nõustub, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Hageja nõustub kostjaga, et 2008. aasta osamaksed ja viivise nõue on aegunud. Hageja on seisukohal, et 2009. aasta osamaksed ei ole aegunud, sest leping lõppes viimase osamaksega, mitte lepingu ülesütlemisega. Hageja ei öelnud lepingut üles, sest kostja tegi ülekandeid, kuigi need olid tehtud hilinemisega.
9.27.11.2013 esitas kostja kohtule seisukoha. Kostja on seisukohal, et nõue on aegunud. Kostja palub vähendada viivise suurust mõistliku suuruseni. II Kohtuotsuse põhjendav osa
10.Kohus menetleb hagiavaldust lihtmenetluses, mistõttu võib kohus kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
11.Hageja ja kostja sõlmisid 23.08.2007 laenulepingu (tl-d 6-10). Lepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu 15 000 krooni (lepingu punkt 1.1.1. ja 1.5.). Kostja kohustus laenu tagastama ja intressid tasuma vastavalt graafikule (lepingu p 1.2.). Lepingu kohaselt on intressimäär 4% kuus (lepingu p 1.3.2.). 20.03.2008 sõlmisid hageja ja kostja lepingu muudatuse (tl-d 13, 14). Nimetatud lepingumuudatuse kohaselt kohustus kostja laenujäägi ja intressi tagastama vastavalt graafikule.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on sõlminud VÕS § 396 tähenduses laenulepingu. Lisaks eeltoodule on pooltevahelise lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 tähenduses. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seetõttu kuuluvad kohaldamisele ka tarbijakrediidilepingu regulatsiooni sätted (lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis).
12.Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Järgnevalt kontrollib kohus, millises osas on hageja nõue kostja vastu aegunud. Hageja on seisukohal, et nõue on aegunud osaliselt (tl-d 91, 92, 116). Hageja on seisukohal, et aegunud ei ole järgmised maksegraafikus sissenõutavaks muutunud osamaksed: 1) 02.01.2009 sissenõutavaks muutunud osamakse 1287,30 krooni ehk 82,27 eurot (millest intress on 142, 89 krooni ehk 9,13 eurot ja põhiosa makse 1144,40 krooni ehk 73,14 eurot); 2) 02.02.2009 sissenõutavaks muutunud osamakse 1287,30 krooni ehk 82,27 eurot (millest intress on 97,12 krooni ehk 6,21 eurot ja põhiosa makse 1190,18 krooni ehk 76,07 eurot); 3) 02.03.2009 sissenõutavaks muutunud osamakse 1287,30 krooni ehk 82,27 eurot (millest intress on 49,51 krooni ehk 3,16 eurot ja põhiosa makse 1237,79 krooni ehk 79,11 eurot). Seega kokku 246,81 eurot, millest intress on 18,50 eurot ja põhiosa on 228,32 eurot. Kuivõrd hageja on vähendanud nõuet ja nõustunud, et enne 2009. aastat sissenõutavaks muutunud maksegraafikujärgsed maksed on aegunud, kontrollib kohus üksnes eeltoodud 2009. aastal sissenõutavaks muutunud maksete aegumise asjaolusid. Hageja on kohtule avaldanud, et laenuleping ei ole üles öeldud (tl 116). Laenuleping lõppes 02.03.2009 (tl 116). Kostja kohustus hagejale laenu tagastama graafikujärgsete maksete alusel. Seega on hageja nõue suunatud korduvate kohustuste täitmisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 sätestab korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumise regulatsiooni. Nimetatud paragrahv sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega algab 2009. aastal sissenõutavaks muutunud nõuete osas aegumistähtaeg 01.01.2010 kell 00:00. Need nõuded on tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad kolme aastaga, seega saabus aegumistähtaeg 31.12.2012 kell 24:00. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 28.12.2012. Seega on hagiavaldus esitatud 2009. aasta osamaksete osas enne aegumistähtaja saabumist, mistõttu ei ole 2009. aastal sissenõutavaks muutunud osamaksed aegunud. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et 02.01.2009, 02.02.2009 ja 02.03.2009 sissenõutavaks muutunud osamaksed ei ole aegunud.
13.Kohtule 28.12.2012 esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 466,59 eurot, intressi 62,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 404,18 eurot (tl-d 2, 3). 15.04.2013 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi (tl 91, 92). Hageja vähendas oma nõuet ja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 228,32 eurot, intressi 18,50 eurot, viivised 225 eurot. Hageja ei ole esitanud kohtule avaldust nõudest osaliseks loobumiseks või nõude osaliseks tagasivõtmiseks. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hagiavalduse 461,30 euro väljamõistmiseks (millest põhiosa on 238,27 eurot, intress on 43,85eurot ja viivis 179,18 eurot). 4 (6)
14.Kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, mille kohasel on hageja nõude kujunemise asjaolud ebaselged. Kostja on kohtule avaldanud, et 08.07.2008 seisuga on kostja hagejale tasunud kokku 829,85 eurot ja 08.07.2008 seisuga oli kostja laenujääk hageja ees 128,83 eurot (tl 86). Hageja on kohtule avaldanud, et kostja on võlgnevuse katteks kokku tasunud 946,85 eurot (tl 66). 11.11.2013 esitas hageja kohtule nõude kujunemise täpsed asjaolud (tl-d 115-120). Kostja ei ole kohtule esitanud selgelt jälgitavat seisukohta võlgnevuse tasumise asjaolude kohta. Seetõttu lähtub kohus hageja poolt välja toodud nõude kujunemise asjaoludest. Kostja on asunud seisukohale, et hagejal tuleb välja tuua, millal muutusid kohustused sissenõutavaks (sealhulgas kohustuste täitmise tähtaeg). Kuivõrd kostja kohustus laenu tagastama graafikujärgsete maksete alusel graafikus märgitud aegadel, nähtuvad kohustuste suurused (intressi ja põhinõude suurused) ja maksete sissenõutavaks muutumise ajad graafikust. See tähendab, et hageja ei pea kostjale esitama arveid, vaid makseid teostatakse graafiku järgi. Kohtule on selge kostja kohustuste suurus ja sissenõutavaks muutumise ajad. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 415 lg 2 sätestas, et kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. 11.11.2013 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi, millest nähtuvad nõude kujunemise asjaolud (tl-d 115-120). Hageja ja kostja sõlmisid 23.08.2007 laenulepingu. Kostja kohustus laenu tagastama graafikujärgsete maksete alusel alates 02.09.2007 kuni 02.03.2009. 20.03.2008 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu muudatuse ja kehtima hakkas uus maksegraafik (tl-d 13, 14). Nimetatud graafiku järgi oli seisuga 02.03.2008 laenu jääk 9571,50 krooni. Hageja poolt väljatoodud asjaoludest nähtub, et kostja teostas 20.03.2008 maksegraafikujärgseid makseid alates 02.04.2008 kuni 02.08.2008. Alates 02.09.2008 kuni 02.11.2008 kostja makseid ei teostanud. Kostjal tekkis võlgnevus alates 02.09.2008 sissenõutavaks muutunud maksete osas. Järgmise makse tegi kostja 01.12.2008 summas 643,65 krooni, seejärel 27.02.2009 summas 643,65 krooni ja 31.03.2009 summas 643,65 krooni. Eelnimetatud summade arvelt arvestas hageja varem sissenõutavaks muutunud põhinõude ja intressi katteks (tl-d 117-120). Hageja on kohtule avaldanud, et hageja on arvestanud kohustuste täitmise sissenõutavaks muutmist VÕS § 415 järgi. Kohus on kontrollinud kostja sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmise järjekorda vastavalt VÕS §-le 415 lg 2. Kohtule on selge, et kostja poolt teostatud maksetest ei jätkunud aegumata nõuete täitmiseks, s.t 02.01.2009, 02.02.2009 ja 02.03.2009 sissenõutavaks muutunud osamaksete osas kostja ühtegi makset ei teostanud. Aegumata nõuete osas, s.t 02.01.2009, 02.02.2009 ja 02.03.2009 sissenõutavaks muutunud osamaksete osas kostja ühtegi makset ei teostanud, st kostjal on tekkinud eelnimetatud maksete osas hageja ees võlgnevus. Eelnevalt selgitas kohus, et 2009. aastal kostja poolt teostatud maksed arvestas hageja varem sissenõutavaks muutunud põhiosa ja intressi maksete katteks. Seega kujuneb kostja võlgnevus hageja ees järgmiselt: 02.01.2009 sissenõutavaks muutunud osamakse 1287,30 krooni ehk 82,27 eurot (millest intress on 142, 89 krooni ehk 9,13 eurot ja põhiosa makse 1144,40 krooni ehk 73,14 eurot); 02.02.2009 sissenõutavaks muutunud osamakse 1287,30 krooni ehk 82,27 eurot (millest intress on 97,12 krooni ehk 6,21 eurot ja põhiosa makse 1190,18 krooni ehk 76,07 eurot); 02.03.2009 sissenõutavaks muutunud osamakse 1287,30 krooni ehk 82,27 eurot (millest intress on 49,51 krooni ehk 3,16 eurot ja põhiosa makse 1237,79 krooni ehk 79,11 eurot). Seega on kostja võlgnevus kokku 246,81 eurot, millest intressi võlgnevus on 18,50 eurot ja põhiosa võlgnevus on 228,32 eurot. Eelnimetatud võlgnevuse osas kuulub hagi rahuldamisele. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivised 225 eurot. Kostja on sissenõutavaks muutunud maksete osas hageja ees viivituses. Kostja on asunud seisukohale, et kostjal puudub kohustus tasuda viiviseid hageja poolt näidatud ulatuses. Kostja palub kohtul vähendada viivise suurust mõistliku
suuruseni, sest kostja on viimaste aastate jooksul pidanud kogema mitteajutisi majanduslikke raskusi (tl 51) ja kostja kohustuste maht võrreldes sissetulekuga moodustab 65%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 415 lg 1 sätestas, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.01.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 punktis 12 selgitanud järgmist. VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Seega on laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt on intressimäär 4% kuus (lepingu p 1.3.2.) (tl 6). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 4% kuus. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mille põhjal kohus saaks hinnata, kas hageja poolt nõutud viivis on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt nõutav viivis ebamõistlikult suur. Hageja viivisenõue ei ületa põhinõuet. Samuti on hageja viiviseid vähendanud. Kostja on viivituses järgmiste osamaksete osas: 02.01.2009 sissenõutavaks muutunud põhiosa makse 1144,40 krooni ehk 73,14 eurot osas; 02.02.2009 sissenõutavaks muutunud põhiosa makse 1190,18 krooni ehk 76,07 eurot osas; 02.03.2009 sissenõutavaks muutunud põhiosa makse 1237,79 krooni ehk 79,11 eurot osas. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid oma majandusliku seisundi kohta, mistõttu ei saa kohus hinnata, kas kostja majanduslikust seisundist tulenevalt on alust viiviste vähendamiseks. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud.
15.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse kostja vastu osaliselt (vt hagiavalduse osalise rahuldamata jätmise põhjendusi kohtuotsuse p 12). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 471,82 eurot (sealhulgas põhivõlgnevus 228,32 eurot, intress 18,50 eurot, viivised 225 eurot).
16.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 sätestab menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral. Nimetatud paragrahvi lõige 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 51% ulatuses kostja kanda ja 49% ulatuses hageja kanda. /allkiri digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.