Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2 (25)

Swedbank P&C Incuranse (endine AS Hansa Varakindlustus), kindlustusvõtjaks Kostja ja soodustatud isikuks Hageja. Kindlustusleppe punkti 2 viienda valiku kohaselt kohustus Kostja kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale Hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse Hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras (iga kalendrikuu 15. kuupäevaks Hageja vastavale arveldusarvele). Kostja rikkus Lepingust ja kindlustusleppe alusel tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad põhiosa-ja intressimaksed ning kindlustuslepingu maksed. Kostja poolt on Hagejale tasumata Lepingu ja kindlustusleppe alusel Kostjale esitatud arved (debitoorne võlgnevus - põhiosa- ja intressivõlgnevus ning kindlustuslepingu võlgnevus) kokku summas 1 107.53 EUR (Lisa 4). Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 7% aastas (Lepingu punkt 5.1). Viivisvõlgnevus moodustab 6.60 EUR (Lisa 4). Seoses Kostja poolse võlgnevusega Hagejale, saatis Hageja Kostjale 17.02.2010 (Lisa 5) teatise Lepingu ülesütlemise kohta. Nimetatud teatises informeeris Hageja Kostjat võlgnevuse suurusest ja palus Kostjal võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Samuti palus Hageja Kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult Hagejaga ühendust võtta. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja Hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges Hageja tuginedes Lepingu üldtingimuste punktile 7.1.2 Lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles 17.03.2010. Lepingu üldtingimuste punkti 7.1.2 kohaselt on Hagejal õigus lugeda Leping ennetähtaegselt lõppenuks (üles öelda) juhul kui Kostja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. Seoses asjaoluga, et Hageja lõpetas Lepingu ennetähtaegselt, kohustus Kostja tulenevalt Lepingu üldtingimuste punktist 7.5. andma Hagejale üle Lepingu esemeks oleva Vara valduse. Kuna Kostja Vara ei tagastanud, oli Hageja sunnitud pöörduma Vara tagastmiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri R. OÜ poole.Vara valdus taastati 07.04.2010 (Lisa 6) Pärast Vara valduse taastamist andis Hageja Vara võõrandamiseks üle Saksa Auto AS-ile (Lisa 7). R. OÜ ja Saksa Auto AS esitasid Hagejale osutatud teenuste (Vara tagastusteenus, realiseerimise eest makstav tasu, remont ja müügieelne tehniline ülevaatus) eest arved kokku summas 509.85 EUR (käibemaksuta), mis on Hageja poolt tasutud (Lisa 8). Vara realiseerimisest saadu ei katnud Hageja Lepingust tulenevat nõuet Kostja vastu. Kahju koosneb Hageja Lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud Vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta). Hageja Lepingust tulenev nõue Kostja vastu oli 8 977.84 eurot, mis koosneb Vara jääkmaksumusest summas 7 353.86 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 1 107.53 eurot, Vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 509.85 eurot (käibemaksuta) ja viivismaksete võlgnevusest summas 6.60 EUR. Vara realiseeriti hinnaga 5 837.80 eurot (käibemaksuta) (Lisa 9). 8 977.84 - 5 837.80 = 3 140.04 EUR (Lisa 101. VÕS § 367 lg-st 1 ja 4 tuleneb, et liisinguvõtjal tuleb hüvitada liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, sh liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud (sh Vara valduse üle võtmine või selleks pingutuste tegemine). Sellest tulenevalt Liisinguvõtja kohustub Hagejale hüvitama lisaks võimalikele enne Lepingu ülesütlemist tekkinud võlgnevustele, nagu liisingumaksete (koos intressiga), viiviste ja kindlustusmaksete võlgnevused, ka liisingueseme jääkmaksumuse ehk pärast Lepingu ülesütlemist veel tasuda jäänud liisingumaksete summa (intressita). Juhindudes eeltoodust on Kostjal kohustus hüvitada Hagejale 3 140.04 EUR. 26.08.2010 saadetud kirjas teatas Hageja Kostjale Lepingu ülesütlemisest (Lisa 11), milles palus tasuda Kostjal kõik Lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused tasuda. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole Kostja võlgnevusi Hagejale tasunud ega Hagejaga võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud. Õiguslik põhistus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

3 (25)

Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud. Juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 4 alusel nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 455 lõike 1 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et, kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Lepingu üldtingimuste punkti 3.7. kohaselt, juhul kui Hageja, tuginedes Lepingu üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb Lepingud üles ning võõrandab Vara, on Kostja kohustatud hüvitama Hagejale Vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st Vara võõrandamisest saadud summa ja Kostja poolt Hagejale Vara omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh Vara valduse üle võtmine, Vara hoidmine, Vara müügikõlblikuks seadmine). Punkti 7.4. kohaselt Vara võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutakse esmajärjekorras Lepingute ülesütlemise ja Vara võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel Kostja poolt Lepingute ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress ning seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed. Punkti 7.4.1. kohaselt juhul, kui Vara võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki Kostja poolt Hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, on Kostja kohustatud viivitamatult tasuma Hagejale puudu jääva osa. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub. 1) mõista kostjalt Swedbank Liising AS-i kasuks välja 3 140.04 EUR ning viivis protsendina põhinõudest (3133.44 EUR) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr 0164904L punktis 5.1. sätestatud määras (7 % aastas); 2) jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas täpsustatud hagiavalduse 21.09.2012.a. 30.05.2007 sõlmisid hageja ja kostja liisingulepingu nr 0164904L, mille esemeks oli maastur Suzuki Grand Vitara XL-7, tehasetähisega JSAHTX83V00200034, mille kostja oli välja valinud ja mille hageja kostja soovil omandas MDM Auto OÜ-lt. Liisingueseme valdus

4 (25)

läks kostjale üle 01.06.2007 liisingueseme üleandmise-vastuvõtu akti alusel (hagiavalduse lisa nr 2). Kuivõrd kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi, saatis hageja 17.02.2010 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles andis võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja (hagiavalduse lisa nr 5). Kostja sai lepingu ülesütlemisteatise kätte 22.02.2010 (hagiavalduse lisa nr 5), kuid võlgnevust ei tasunud, mistõttu lõpetas hageja lepingu ühepoolselt 17.03.2010. Ebaõige on kostja väide, et ta ei ole rikkunud lepingust ega kindlustusleppest tulenevaid kohustusi. Nagu hagiavaldusele lisatud arvetest (hagiavalduse lisa nr 4) nähtub, siis kostja jättis tasumata nii osamakse, intressi kui ka kindlustusmaksed. Järelikult kostja rikkus lepingust ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi. Kui kostja ei oleks neid rikkunud ei oleks hagejal olnud ju ka alust lepingu ülesütlemiseks. Kuivõrd kostja liisingueset vabatahtlikult ei tagastanud, pöördus hageja liisingueseme valduse taastamiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri OÜ R. poole, tänu kellele õnnestus liisingueseme valdus taastada 07.04.2010 (hagiavalduise lisa nr 6 – vara üleandmisevastuvõtmise akt). Liisingueseme andis üle kostja Ülejõel asuvas Neste tanklas. Sõiduki valduse ülevõtmisel tuvastati kiire visuaalse vaatluse käigus, et sõiduki känguru raual olid defektid ning tagastangel värvidefekt. Lisaks sellele Saksa Auto AS töötellimuse nr 273951 (lisa 2) kohaselt vajasid sõidukil vahetamist esimesed piduriklotsid, veljed vajasid värvitööd, mootori põhjakate oli puudu või katki, vaja oli lisada mootoriõli. Tulenevalt liisingulepingu üldtingimuste punktist 3.7 on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale eseme võõrandamisest tekkinud kulud (sh liisingueseme valduse ülevõtmine, liisingueseme hoidmine, liisingueseme müügikõlbulikuks seadmine). VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Hageja on tasunud OÜ-le R. 2 500 Eesti krooni (käibemaksuta) (hagiavalduse lisa nr 8). Tulenevalt liisingulepingu üldtingimuste punktist 7.5 peab liisinguvõtja lepingu ülesütlemise korral liisingueseme valduse üle andma liisinguandja esindajale. Kuna kostja liisingueset ise hagejale ei tagastanud (kuigi oli isiklikult kätte saanud lepingu ülesütlemise teatise), siis oli tagastusteenuse tellimine hageja poolt igati põhjendatud. Nagu nähtub vara üleandmisevastuvõtmise aktist (hagiavalduse lisa nr 6), andis kostja liisingueseme üle hageja koostööpartnerile, järelikult ei tagastanud kostja liisingueset ise hagejale ja seega oli tagastusteenuse kasutamine põhjendatud ja sellele kantud kulu tuleb pidada põhjendatud lisakuluks, mis kuulub VÕS § 367 lg 4 kohaselt kostja poolt hagejale hüvitamisele. Sama sätte alusel kuuluvad kostja poolt hagejale hüvitamisele ka Saksa Auto AS-le tasutud sõiduki realiseerimise tasu ning müügieelse tehnilise ülevaatuse ja mootoriõli vahetamise tasu vastavalt Saksa Auto AS-i poolt esitatud arvetele nr 302601655 ja 302601036 (hagiavalduse lisad nr 8). Nimetatud lepingu ülesütlemisest tingitud kulutuste hüvitamise nõudeõigust toetavad ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-56-08, 3-2-1-112-06. Kostja vastuse kohaselt vaidleb ta vastu reaalselt kätte saadud sõiduki ja allkirjastatud lepingute ning dokumentide vastavuses, lähtudes sõiduki tehnilisest passist. Kostja märgib, et ta soovis liisida Suzuki Grand Vitara XL-7, s.o 7-kohalist suurmaasturit, mitte 5-kohalist väikemaasturit. Lisaks märgib kostja, et hageja volitatud esindaja E.J. märkis liisingulepingu esemeks Suzuki Grand Vitara, 2.0, mis on 5-kohaline väikemaastur, kuid liisingueseme hind vastas aga 7-kohalise suurmaasturi hinnale. Hageja peab vajalikuks märkida, et kostja soovis saada enda kasutusse maasturit Suzuki Grand Vitara XL-7 ja selle ta ka sai, mida kinnitab kostja ise ja ka sõiduki tehniline pass (lisa 3) ning seda asjaolu ei muuda lepingus sõiduki margi lahtris märgitu ja seetõttu pidigi liisingueseme hind vastama 7-kohalise suurmaasturi hinnale. Kostja märgib, et hageja esindaja esitas teadlikult kostjale valeandmetega dokumendid allkirjastamiseks ning et kostja juhtis sellele ka tähelepanu, kuid hageja esindaja ei pidanud vajalikuks muudatuste sisseviimist ning et kostja uskus heauskselt, et sellest ei teki mingit

5 (25)

kahju. Hageja on seisukohal, et sellest ei olegi mingit kahju tekkinud ning kui kostja soovis, siis oleks ta võinud ju selliste dokumentide allkirjastamisest keelduda. Asjaolu, et näiteks liisingulepingus ei ole märgitud liidet XL-7, ei muuda ju sõiduki omadusi ega tehnilist seisukorda, samuti mitte selle hinda. Sõiduki tuvastamine toimub siiski selle tehasetähise järgi. Kuna kostja sai lepingu sõlmimisel enda valdusesse Suzuki Grand Vitara XL-7, siis ei saanud hageja ega tema koostööpartnerid ju hilisemalt müüa Suzuki Grand Vitara väikemaasturit. Hageja koostööpartnerina tegeles vaidlusaluse liisingueseme müügiga Saksa Auto AS. Asjaolu, et ka Saksa Auto AS töötajad olid teadlikud sellest, et müüakse Suzuki Grand Vitara XL-7, kinnitavad Saksa Auto AS poolt koostatud üleandmise-vastuvõtu akt (hagiavalduse lisa nr 7), samuti Saksa Auto AS arve nr 302601655 ja arve nr 302601036 (hagiavalduse lisa nr 8). Kõikidel nimetatud dokumentidel on märgitud, et tegemist on Suzuki Grand Vitara XL-7-ga. Seega asjaolu, et sõiduki müügikuulutusel ei ole märgitud liidet XL-7, ei muuda tegelikku olukorda ega tähenda, et müüdud oleks kallimahinnalist sõidukit odavama sõiduki hinnaga. Sellisel tegevusel puuduks ka igasugune mõistlik põhjus, kuna Saksa Auto AS teenib sõiduki müügi eest vahendustasu protsendina müügihinnast, mida kinnitab ka Saksa Auto AS-i arve nr 302601655 (hagiavalduse lisa nr 8). Nimetatud arvel on märgitud sõiduki müügihind 91 341,67 Eesti krooni, millest 5% on 4 567,08 Eesti krooni. Seega, mida kallimalt Saksa Auto AS auto müüb, seda suurem on tema saadav vahendustasu. Hageja kinnitab, et vaidlusalune liisinguese müüdi reaalselt kui Suzuki Grand Vitara XL-7, sest ka ostja tasus selle sõiduki eest Suzuki Grand Vitara XL-7 hinna. Nimelt suunati vaidlusalune liisinguese müüki 26.04.2010 hinnaga 150 000 Eesti krooni koos käibemaksuga, mille kohta saatis hageja 29.04.2010 teatise ka kostjale (lisa 4). Kuna esialgse hinnaga sõidukile ostjat ei leidunud, siis langetati hinda ja uueks müügihinnaks määrati 113 000 Eesti krooni koos käibemaksuga. Ka hinna alandamise kohta saatis hageja kostjale vastavasisulise teatise (lisa 5). Lõpuks õnnestus liisinguese müüa hinnaga 91 341,72 Eesti krooni ilma käibemaksuta, mida kinnitab vara müügiakt (hagiavalduse lisa nr 9). Vara müügiaktil on ekslikult märgitud, et müügihinnaks oli 91 341,67 Eesti krooni koos käibemaksuga. Tegelikkuses oli see hind ilma käibemaksuta, mida kinnitab ka müügileping TOL nr 0164904L (lisa 6). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Turuväärtus on müügiobjekti vabaturul kujunenud väärtus turuhinnas, mille määravad loomulikud turujõud. Turuhind on tegelik hind, mida eseme eest saadakse (U.Mereste. Majandusleksikon II. Tallinn 2003, lk 406, 415). Seega juhul kui eseme võõrandamine toimub vabaturu tingimustes ja läbipaistvalt, selgub konkreetse eseme turuhind ehk väärtus eseme võõrandamise käigus, täpsemini selle võõrandamisel. Müügihind eeldab, et sellise või vähemasti sellele ligilähedase hinnaga leidub esemele ostja. Eelpool toodust nähtub, et hageja proovis sõidukit müüa kõrgema hinnaga kui 91 341,72 Eesti krooni käibemaksuta, kuid see ei õnnestunud. Hageja on seisukohal, et asjaolu, et liisinguese müüdi 3 kuud pärast selle hagejale tagastamist, ei tähenda, et sõiduki müügihind ei saaks tõendada selle väärtust sõiduki tagastamise hetkel. Konkreetne müügiperiood ei ole nii pikk, et saaks väita, et sõiduki vanuse suurenemine hakkas mõjutama sõiduki hinda. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg-le 1 peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisingulepingu üldtingimuste punktis 7.4.1 on pooled kokku leppinud, et kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudu jääva osa. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-33-08 möönnud, et kuigi VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb

6 (25)

juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on kolleegiumi arvates siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. See tähendab, et sõiduki müügihind ja selle väärtus liisinguandjale tagastamise ajal võivad kattuda ja seega sõiduki müügihinnaga saab tõendada sõiduki väärtust selle tagastamise hetkel. Hageja on tõendanud, et on teinud kõik endast oleneva, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Müügiga tegeles professionaalne kasutatud sõidukite müügiga tegelev ettevõte, müük toimus igati avalikult, mida kinnitab ka müügikuulutus (lisa 7) ning kostja oli müügiprotsessi kaasatud. Järelikult oli kostjale tagatud võimalus müügile kaasaaitamiseks, sõidukile ise ostja otsimiseks, st kostja oli hageja poolt müügiprotsessi kaasatud. Seejuures tuleb arvestada ka asjaoluga, et hageja poolt esitatud tõenditega ning kostja enda poolt avaldatuga (vastuse lk-l 4 on kostja avaldanud, et varal olid tehnilised probleemid) on tõendatud, et tagastatud liisinguese ei olnud laitmatus seisukorras, vaid sellel esines mitmeid puuduseid/vigastusi, mis kõik vähendasid sõiduki väärtust. Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et liisingueseme müügist saadu vastas selle tegelikule turuväärtusele. Hageja esitab oma seisukoha tõendamiseks täiendavalt veel ühe Suzuki Grand Vitara XL-7 müügikuulutuse (lisa 8). Kui võrrelda seda sõidukit vaidlusaluse liisinguesemega, siis nähtub, et esiteks oli selle masina läbisõit üle poole väiksem (95 000km) kui vaidlusalusel sõidukil. Üldiselt teadaolevalt on suurema läbisõiduga masinad reeglina ka odavamad. Lisaks sellele nähtub müügikuulutusest, et sellel masinal olid nii suverehvid kui ka talverehvid, lisaks veel muid lisasid, mida vaidlusalusel sõidukil ei olnud. Seega müügikuulutusi võrreldes nähtub, et vaidlusalusel sõidukil oli vähem lisasid, selle läbisõit oli enam kui poole suurem, lisaks on hageja poolt tõendatud, et vaidlusalusel sõidukil esines mitmeid puuduseid/vigastusi. Järelikult oli kõnealune sõiduk ka odavam kui teine sarnane sõiduk. Vaidlusalune liisinguese suunati algselt müüki hinnaga 150 000 eesti krooni. Oluliselt väiksema läbisõidu ning rohkemate lisadega sõiduk aga kõigest 15 000 Eesti krooni kallimalt, so hinnaga 165 000 Eesti krooni. Lisaks sellele nähtub esitatud müügikuulutuselt, et kuna hinnaga 165 000 Eesti krooni ostjat ei leidunud, siis langetati hinda 145 000 Eesti kroonile. Info selle kohta, mis hinnaga see auto lõpuks osteti, hagejal puudub, kuid kõik eeltoodu kinnitab, et hageja tegi kõik endast oleneva selleks, et saavutada vaidlusaluse sõiduki võõrandamisel parim tulemus. Kui oluliselt väiksema läbisõiduga ning rohkemate lisadega sõidukile ei leidunud ostjat hinnaga 165 000 Eesti krooni (suure tõenäosusega ka mitte hinnaga 145 000 Eesti krooni), siis ilmselgelt ei saanud vaidlusaluse sõiduki turuväärtus olla 150 000 Eesti krooni ega sellest suurem. Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et sõiduki müügist saadu vastas selle tegelikule turuväärtusele, arvestades selle tehnilist ning visuaalset seisukorda, samuti läbisõitu. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et vaidlusaluse sõiduki oleks saanud võõrandada oluliselt kõrgema hinnaga. Samuti on paljasõnaline ning tõendamata kostja väide selle kohta, et Suxuki Grand Vitara on 1,5 korda odavam kui Suzuki Grand Vitara XL-7. Lisaks eelpool märgitule peab hageja vajalikuks veel märkida järgmist. Kostja avalduse alusel algatatud kriminaalmenetluse käigus ei tuvastatud dokumentide võltsimist. Nagu ka kriminaalmenetluse raames sai selgitatud, siis tulenes erinevus kostja sõiduki üleandmise aktis sellest, et auto tagastamisel ei olnud tehnilistel põhjustel võimalik kohapeal sõidukist tehtud fotosid aktidele printida. Seetõttu allkirjastati aktid ilma fotodeta ja ühele akti eksemplarile printis tagastusteenust pakkunud ettevõtte töötaja hiljem lisaks kolm fotot tagastatud sõidukist. Akti eesmärgiks on fikseerida sõiduki üleandmise-vastuvõtmise fakt ja pildid on vaid illustratiivse tähendusega.

7 (25)

Hageja hinnangul on asjakohatu ka kostja viide sellele, et sõiduk anti Saksa Auto AS-le üle 22.04.2010. Esiteks ei ole hageja kunagi väitnud, et auto anti üle 22.04.2010, vaid tegemist on akti koostamise kuupäevaga. Hagi punktis 1.7 on märgitud vaid, et pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle Saksa Auto AS-le. OÜ R. poolt koostatud aktile tehtud lisamärge, s.o täiendav allkiri, ei puuduta ega riiva kostja õigusi ja kohustusi. Tegemist on hageja koostööpartnerite vahelise suhtlusega ning dokumentide liikumisega. Samuti on asjakohatud kostja väited selle kohta justkui oleks Saksa Auto AS-i poolt koostatud akt õigustühine. Tekib küsimus, mida tähendab kostja hinnangul dokumendi õigustühisus ning kuidas see dokument kostja hinnangul tema õigusi riivab? Kui Saksa Auto AS ei olnud teadlik või ei pidanud vajalikuks fikseerida liisingulepingu numbrit, siis mis tähtsust see omab ja kuidas saaks see kostja õigusi riivata? Kui Saksa Auto AS koostas akti, siis ei olnud kostjat kui liisinguvõtjat ju selle juures ja seega ei saagi see dokument olla kostja poolt allkirjastatud. Tegemist on dokumendi põhjaga ning kui selle täitja ei tea mõndasid andmeid, siis on ju selge, et ta ei saa sinna lahtritesse midagi märkida. Kuna kostja ei andnud sõidukit üle mitte Saksa Auto AS-le, vaid Reebonr OÜ-le, siis ei saagi Saksa Auto AS poolt koostatud aktil olla kostja allkirja ega kontaktandmeid ja see dokument ei peagi olema kostja valduses ning hageja ei olegi kunagi väitnud, et kostja oleks selle dokumendi Saksa Auto AS-ga sõlminud. Tegemist on informatiivse aktiga, mille Saksa Auto AS koostab iga sõiduki kohta, mis tema valdusesse antakse ning mille müügiga ta tegelema hakkab. Kostja on vastuses hagile märkinud veel, et soovib saada vastust kadunud talverehvide kohta. Nagu vara üleandmise-vastuvõtmise aktist (hagiavalduse lisa nr 6) nähtub, siis olid sõidukil tagastamise hetkel sõidukil all talverehvid. Ka kostja enda poolt esitatud aktil on märge, et sõidukil olid talverehvid. Suverehvide lahtris märget ei ole. Järelikult olid sõidukil vaid ühed rehvid ja nendega koos sõiduk ka realiseeriti. Kui sõidukil oleks kaasas olnud veel üks komplekt rehve, siis oleks seda ju üleandmise-vastuvõtmise aktil ka fikseeritud. Kuna seda fikseeritud ei ole ja dokument on ka kostja poolt allkirjastatud, siis järelikult oli sõidukil üks komplekt rehve. Seega ei saa kostja rääkida mingitest kadunud rehvidest ega selles hagejat või mõnda kolmandat isikut süüdistada. Hageja jääb esitatud nõude juurde. Hageja nõue on 3140.04 €. Nõue koosneb vara jääkmaksumusest summas 7353.86 €, debitoorsest võlgnevusest summas 1107.53 € (osamaksed, intress ja kindlustus ning viivis 6.60 €, mis on eraldi). Hageja palub välja mõista jooksva viivise 7% aastas alates 20.09.2011.a, see on hagiavalduse esitamisest alates. Vara tagastamise ja realiseerimise kulud on summas 509.85 €, mis koosneb tagastusteenuse tasust 2500 krooni, sõiduki realiseerimise eest makstud tasust 4567.08 krooni, mootoriõli vahetuse, müügieelse tehnilise ülevaatuse kulust summas 910.26 krooni, kokku 7977.34 krooni s.o. 509.85 €. Kõik summad on käibemaksuta. Arved on esitatud Swedbank Liisingule, sest viimane oli tol hetkel vara omanik, mistõttu arveid ei ole kunagi pidanudki A.T.le esitatama. Need komponendid kokku moodustavad summa 8977.84 €, millest on lahutatud liisingueseme müügist saadud summa 5837.80 € ja selle tulemusena on hageja nõue summas 3140.04 €. Hageja palub välja mõista põhivõla 3133.44 € ja viivise 6.60 € ning viivise põhinõudest alates hagiavalduse esitamisest selle täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõue (kohtuistungi protokoll 15.01.2013.a.). Kostja vastuväited. Kostja soovib asjas menetlus lõpetada, kuna 1) Hageja poolt on kohtule esitatud võltsitud dokumendid. 2) Kostja valduses olnud sõiduk Suzuki Grand Vitara XL-7, mis on suurmaastur (hageja on seda ka ise mitmes dokumendis tõendanud), realiseeriti väikemaasturi Suzuki Grand Vitara, 2.0 nime all. 3) Hageja müüs kostja valduses olnud sõiduki kasutatud ja uute autode portaalis www.auto24.ee valeandmetega (hageja märkis sõiduki 5-kohalise väikemaasturina, tegelikult

8 (25)

vastavalt tehnilisele passile kuulub Suzuki Grand Vitara XL-7 suurmaasturi klassi ja on 7kohaline). Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagiavalduses kostja vastu suunatud nõuet. Kostja ei soovi esitada vastuhagi, vaid nõuab hagejalt välja mõista kõik menetlusega kaasnevad kostjapoolsed kulutused ning kostjale tekitatud majanduslik kahju. Kostja palub 1) jätta hageja menetluskulud hageja kanda; 2) jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja ei ole nõus hageja poolt esitatud võlgnevuse suuruse ja võimaliku lisanduva viivise nõudes. Kostja võtab omaks liisingulepingu sõlmimisega seotud asjaolud, kuid vaidleb vastu reaalselt kätte saadud sõiduki ja allkirjastatud lepingute ning dokumentide vastavuses, lähtudes sõiduki tehnilisest passist. Kostja soovis liisida Suzuki Grand Vitara XL-7 (s.o 7-kohaline suurmaastur), mis oli ka kirjas sõiduki tehnilises passis, mitte ei soovinud sõidukit Suzuki Grand Vitara, 2.0 (s.o 5kohaline väikemaastur). Hansa Liising AS volitatud esindaja E.J. on märkinud liisingulepingu esemeks Suzuki Grand Vitara, 2.0, mis on 5-kohaline väikemaastur. Liisingueseme hind vastas aga 7-kohalise suurmaasturi Suzuki Grand Vitara XL-7 hinnale. Hageja volitatud esindaja esitas teadlikult kostjale valeandmetega dokumendid (liisinguleping, kindlustuslepe) allkirjastamiseks. Kostja juhtis hageja volitatud esindaja tähelepanu dokumentides esinevatele valeandmetele enne allkirjastamist, hageja esindaja ei pidanud muudatuste sisse viimist vajalikuks. Kostja uskus heauskselt hageja volitatud esindajat, kes kinnitas, et sellest ei teki mingit kahju, kui Suzuki Grand Vitara XL-7 asemel (nii nagu on kirjas sõiduki tehnilises passis) on kirjutatud Suzuki Grand Vitara, 2.0. Kostjal on tõendina esitada Suzuki Grand Vitara XL-7 tehnilisest passist ainult väljavõte Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse internetileheküljelt www.paberivaba.ark.ee/soidukid.pv (Tõend 1). Hageja volitatud esindaja kirjutas teadlikult lepingusse valeandmed. Liikluskindlustuse tavaleping nr H258625510/10 (tõend 2) tõendab, et kindlustusandja ja kindlustusvõtja on kogu aeg rääkinud rendiautost Suzuki Grand Vitara XL-7. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas kostja saab täita hagiavalduses punktis 1.2. välja toodud punkte, kui dokumendid olid sõlmitud vale sõiduki kohta. Hageja volitatud esindaja ei soovinud liisingulepingu (sõlmitud 30.05.2007) ja kindlustusleppe (sõlmitud 29.05.2007) allkirjastamise ajal parandusi sisse viia, kuna pidas seda mittevajalikuks. Kostja liisis pahaaimamatult enda poolt valitud Suzuki Grand Vitara XL-7, kuid hageja volitatud esindaja esitas allkirjastamiseks umbes 1,5 korda odavama sõiduki liisingulepingu (liisingueseme hind oli sobilik Suzuki Grand Vitara XL-7-le). Kostja ei osanud ette näha, tegemist on hagejapoolse hõlptulu saamisega. Kostja sõlmis hagejaga 29.05.2007 kindlustusleppe nr 0164904L, mis on alusetu. Põhjendus: 30.05.2007 sõlmisid kostja ja hageja liisingulepingu nr 0164904L, mis on üks päev pärast kindlustusleppe allkirjastamist. Kindlustusleppes on kirjas: „A. T. (edaspidi klient), isikukood x, elukoht x, teiselt poolt (edaspidi koos pooled) otsustasid liisingulepingu nr 0164904L (edaspidi: liisinguleping) liisinguesemeks oleva sõiduki (edaspidi: sõiduk) vabatahtliku kindlustuslepinguga seoses sõlmida käesoleva kindlustusleppe (edaspidi ) alljärgnevas.“ Enne kindlustusleppe allkirjastamist juhtis kostja hageja volitatud esindaja tähelepanu kindlustusleppes esinevatele puudustele: 1) liisinguleping oli kindlustusleppe allkirjastamise ajal sõlmimata; 2) sõiduki andmed ei vastanud sõiduki tehnilisele passile, kuid hageja volitatud esindaja ei soovinud parandusi sisse viia, kuna tema väitel on need tühised vead, mis ei muuda Hansa Liising AS otsust anda kostjale võimalus liisida kostja poolt

9 (25)

soovitud sõidukit. Kostja jäi heauskselt hageja volitatud esindajat uskuma. Kostja on seisukohal, et tegemist on hageja teadliku sooviga, hiljem, vajaduse tekkimisel, sõiduk võimalikult odavalt realiseerida, tekitades nii kostjale võimalikult suurt majanduslikku kahju. Vastavalt VÕS § 139 peab liisingufirma asja müüma kõrgeima võimaliku hinnaga ning selle asja väärtus peab olema võrdne turuväärtusega. Kindlustusleppe ja liisingulepingu võltsimine (kostja on enne antud dokumentide allkirjastamist hageja volitatud esindajale, E.J.ile, teada andnud lepingus esinevatest vigadest) on käesolevas menetluses üks näidetest, kuidas hageja soovib teadlikult alusetult rikastuda. Kostja ei ole mitte kunagi rikkunud lepingust ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi. Lepingus on kirjas, mis juhtub siis, kui kostja ei maksa makseid. Seega kostja ei ole lepingut rikkunud. Äririsk jaotatakse mõlema poole vahel solidaarselt. Seoses üldriikliku majandussurutisega, tunnistab kostja, et arvete maksmisel oli viivitusi. Kostja eeldas, et tasumata arvete summa kompenseerib sõiduki müügi hind. Kostja on hagejaga telefoni teel ühendust võtnud, et sõlmida võimalikke kokkuleppeid. Kostjal punkti 1.6 kohta vastuväiteid ei ole (lepingu ülesütlemine ÜT p 7.1.2. järgi). Kostja tagastas sõiduki Suzuki Grand Vitara XL-7 hageja poolt määratud tagastusteenust pakkuva koostööpartneri R. OÜ volitatud esindajale tähtaegselt ja kokkulepitud kohas 07.04.2010 Pärnu Ülejõe Neste tanklas. Vastu tulles R. OÜ volitatud esindajale, andis kostja tema valduses oleva sõiduki, Suzuki Grand Vitara XL-7, üle Pärnu Ülejõe Neste tanklas, kuna Tallinnast tulev buss teeb vahepeatuse Pärnu Ülejõe Neste tankla läheduses. Hageja poolt on absoluutselt alusetu väita, et kostja ei tagastanud vara õigeaegselt. See näitab veelkord, kuidas hageja soovib hagi endapoolseks kallutada. Peale selle oli hagejaga kokkulepe, et sõiduk antakse üle tehniliselt korras, mistõttu teostati remonditööd ning oli kokkulepe, et sõidukit ei tagastataks enne, kui sõiduk on üleandmiseks korras. Vara eelnevaid tehnilisi probleeme tõestavad kostjapoolsed korduvad väljakutsed Swedbank Varakindlustuse autoabi telefoninumbrile. Kostja ei ole nõus hagiavalduses Lisa 6 dokumendiga Vara üleandmise-vastuvõtmise akt nr 0164904L. Kostja saab tõendada, et antud dokument on tahtlikult võltsitud. Kostja esitab enda valduses oleva Vara üleandmisevastuvõtmise akti nr 0164904L (Tõend 3). Nimetatud kahe dokumendi võrdlemisel on selgelt näha, et 1) mõlemad dokumendid on osaliselt trükitud kujul. Trükitult on kirjutatud: Mudel ja modifikat: GRAND VITARA. Õige peaks olema Grand Vitara XL-7. 2) võltsitud dokumendil on pildid, mida ei ole kostja poolt esitatud dokumendil. 3) kostja poolt esitatud dokumendil puudub Vara hoiustaja initsiaalid. Hagiavalduse Lisa 6 dokumendis on märgitud Vara hoiustajaks Saksa Auto AS ja isikuliselt tuvastamata vara hoiustaja allkiri. See on järjekordne tõend, et hageja võltsib teadlikult dokumente (vt hagiavaldus Lisa 6). Hageja väide, et pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle Saksa Auto AS-ile vastavalt hagiavalduse Lisa 7 alusel 22.04.2010, on väär, sest hageja ise tõendab enda poolt esitatud Vara üleandmise-vastuvõtmise akti nr 0164904L (vt hagiavaldus Lisa 6) alusel, et sõiduk anti Saksa Auto AS-ile üle juba 07.04.2010. Hageja poolt esitatud Lisa 7 on samuti õigustühine, kuna hageja ise kinnitab hagiavalduses esitatud dokumendi Lisa 6 alusel, et sõiduk anti võõrandamiseks Saksa Auto AS-ile üle 07.04.2010, kuid hageja poolt esitaud Lisa 7 Kasutatud liisingautod nr 100414/1512 dokumendi alusel, jõudis sõiduk Saksa Auto AS-i valdusesse alles 22.04.2010. Kasutatud liisingautod nr 100414/1512 dokumendil (vt hagiavaldus Lisa 7) on järgmised vead, mis muudavad selle dokumendi õigustühiseks: Dokumendil ÜLEANDMISE-VASTUVÕTU AKT on kirjas: Rentnik: HLE/A. T. Lepingu nr. . Mark: SUZUKI Mudel ja spetsifikatsioon: GRAND VITARA XL-7 Lisad: Kliimaseade, valuveljed, udutuled, haakekonks, Origin. Stereo, kesklukk, puitdekoor,

10 (25)

MF rool Märkused: tagastangel ja v.p. esitiival kriimud Kuupäev: 22.04.2010 Liisingueseme üleandja Liisingueseme vastuvõtja H.A. (lisatud ka allkiri) Liisinguvõtja kehtivad kontaktandmed: aadress: ; telefon Dokument peab olema korrektselt täidetud. Punktiirid ei sisalda infot. Kostja valduses nimetatud dokument puudub. Järelikult ei sõlminud kostja Saksa Auto AS-iga käesolevat dokumenti. Kui see dokument sõlmiti Hansa Liising Eesti AS-i ja Saksa Auto AS-i vahel, soovib kostja, et hageja esitaks Kasutatud liisingautod nr 100414/1512 (hagiavaldus Lisa 7) dokumendi originaali või kinnitatud originaali koopia. Kui hageja ei esita Kasutatud liisingautod nr 100414/1512 dokumendi originaali või kinnitatud originaali koopiat (hagiavaldus Lisa 7) ja ei esita dokumendi Vara üleandmise-vastuvõtmise akt nr 0164904L (hagiavaldus Lisa 6) originaali või kinnitatud originaali koopiat, palub kostja kohtul 1) hagiavalduse Lisa 6 asemel võtta aluseks kostja poolt esitatud Vara üleandmisevastuvõtmise akt nr 0164904L kuupäevaga 07.04.2010, allkirjastatud vara üleandja A. T. ja vara vastuvõtja R. OÜ volitatud esindaja T. T. poolt. 2) tunnistada hageja poolt esitatud dokumendid Lisa 6 ja Lisa 7 võltsituteks. Kostja ei ole nõus hageja kõigi väidete ja tõestustega, et R. OÜ ja Saksa Auto AS esitasid Hagejale osutatud teenuste (Vara tagastusteenus, realiseerimise eest makstav tasu, remont ja müügieelne tehniline ülevaatus) eest arveid kokku summas 509,85 EUR (käibemaksuta), mis on Hageja poolt tasutud. Kostja on nõus sellega, et 1) hageja tasus R. OÜ ja Saksa Auto AS poolt esitatud arved. 2) R. OÜ-l oli õigus esitada arve vara tagastusteenuse eest. Kostjale jääb arusaamatuks ja mõistmatuks ajavahemik 07.04.2010 kuni 22.04.2010, mis on otseselt seotud R. OÜ ja Saksa Auto AS-i poolt esitatud arvetega Swedbank Liising AS-ile. 07.04.2010 andis kostja sõiduki üle R. OÜ volitatud esindajale. Samal päeval taastas hageja vara valduse (hageja tõendab ise seda hagiavalduses punktis 1.7). 16.04.2010 esitas R. OÜ arve summas 3 000 kr (käibemaksuga) Swedbank Liising AS-ile arve tasumise kuupäevaga 22.04.2010 (vt hagiavaldus Lisa 8). 21.04.2010 tasus Swedbank Liising AS R. OÜ arve (vt hagiavaldus Lisa 8). 22.04.2010 andis hageja sõiduki üle Saksa Auto AS-ile võõrandamiseks (vt hagiavaldus Lisa 7). Hageja tõendab ise hagiavalduse punktis 1.7, et sõiduk, mille kostja andis 07.04.2010 üle R. OÜ volitatud esindajale, jõudis Saksa Auto AS-i alles 22.04.2010. Kostjal on küsimus: kus oli sõiduk Suzuki Grand Vitara XL-7 vahepealsed 15 päeva? Sama küsimusega pöördus telefoni teel kostja poole ka hageja. Ajavahemikus 07.04.2010 kuni 22.04.2010 helistati kostjale Swedbank Liising AS-ist ja küsiti, kus asub sõiduk, mille kostja pidi üle andma R. OÜ-le ja miks see ei ole Saksa Auto AS valduses. Kostja ei saa seda telefonivestlust tõendada, küll aga saab hageja ise teha väljavõtte välja helistatud telefonikõnedest ja nii kinnitada, et hageja ei teadnud sõiduki asukohta enne, kui väidetavalt 22.04.2010 oli sõiduk Saksa Auto AS-i valduses. Kostja väidab, et sõiduk Suzuki Grand Vitara XL-7 oli ajavahemikul 07.04.2010 kuni 22.04.2010 R. OÜ valduses ning selle aja jooksul sõideti läbi 364 km. Kostja poolt esitatud Vara üleandmise-vastuvõtmise akt nr 0164904L põhjal. Sõiduk Suzuki Grand Vitara 07.04.2010 204 632 km känguru raual defektid, tagastangel värvi defekt, Reg.tuled, udutuled, reg.rool, kompuuter, el.aknad, el.peeglid, katuseraam, konditsioneer, signalisatsioon, kesklukk, kärukonks, ABS, immobilaiser, valuveljed, talverehvid, stereo (originaal), tagavararatas. Hagiavaldus Lisa 7 (allkirjastatud ühe-poolselt Saksa Auto AS-i poolt) põhjal

11 (25)

Sõiduk Suzuki Grand Vitara XL-7 22.04.2010 204 996 km tagastangel ja v.p. esitiival kriimud Kliimaseade, valuveljed, udutuled, haakekonks, origin.stereo, kesklukk, puitdekoor, MF rool. Märkus Erinevad sõidukid, 15 päeva Vahe 364 km Täiesti erinevad puudused 22.04.2010 koostatud akti alusel puuduvad sõiduki üleandmisel talverehvid. Tabel 1. Dokumentide Kostja poolt esitatud Vara üleandmise-vastuvõtmise akt nr 0164904L ja Hagiavaldus Lisa 7 (allkirjastatud ühe-poolselt Saksa Auto AS-i poolt) võrdlus. Tabel 1 põhjal on selgelt näha, et peale sõiduki üleandmist kostja poolt R. OÜ-le, on sõiduk olnud 15 päeva R. OÜ käes, kes on selle aja jooksul läbinud 364 km, millest umbes 150 km kulus sõiduki transpordiks marsruudil Pärnu Neste tankla Ülejõe – Tallinn (täpne aadress kostjal teadmata). Teadmata on 214 km läbimise marsruut. Kostja soovib ülevaadet ajavahemiku 07.04.2010 kuni 22.04.2010 kohta kas sõidupäeviku või erisoodustusmaksu tasumist kinnitavat dokumenti nii sõiduki Suzuki Grand Vitara kui Suzuki Grand Vitara XL-7 kohta. Kostja esitas Swedbank Varakindlustuse AS-ile avalduse sooviga lõpetada sõiduki Suzuki Grand Vitara XL-7, reg.nr 717AZR liikluskindlustus alates 12.04.2010 seoses sõiduki tagastamisega. Swedbank Varakindlustuse AS rahuldas taotluse ja tagastas enammakstud kindlustusraha 16.04.2010 (Tõend 4). Kui 22.04.2010 anti sõiduk võõrandamiseks üle Saksa Auto AS-ile, siis pidi üleandja teadma, et sõidukil puudus liikluskindlustus alates 13.04.2010 ja tegema uue. Kostja soovib, et hageja esitaks sõiduki Suzuki Grand Vitara XL-7, reg.nr 717 AZR kehtiva liikluskindlustuse ajavahemikus 13.04.2010 kuni sõiduki võõrandamiseni Saksa Auto AS-is. Kostja soovib hagejalt vastust kadunud talverehvide kohta. Kui talverehvid realiseeriti, siis miks ei kajastu see hagis? Kostja arvates on sel juhul tegemist teadlikult rikastumise sooviga kostja kahjuks. Kostja ei ole nõus Saksa Auto AS-i poolt esitatud arvega nr 302601655 ja arvega nr 302601036. 1) Kui kohus rahuldab kostja soovi ja ei aktsepteeri hageja poolt esitatud dokumente Lisa 6 ja Lisa 7, siis ei ole olemas kostjale teadaolevalt mitte ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et kostja poolt tagastatud sõiduk Suzuki Grand Vitara XL-7 asub Saksa Auto AS-i valduses ning kellele on antud, hageja väite kohaselt, üle sõiduk võõrandamiseks. Sel juhul Saksa Auto AS ei saa esitada arveid Swedbank Liising AS-ile väidetavalt tema valduses oleva reaalselt olematu sõiduki realiseerimise eest makstava tasu, remondi ja müügieelse tehnilise ülevaatuse kohta. Antud hetkel oleks tegemist teadlikult alusetu rikastumise sooviga ning fiktiivsete arvete esitamisega, mis ka teadlikult rahuldati (vt hagiavaldus Lisa 8). 2) Juhul, kui kohus peab õigeks hagiavalduse Lisa 7 dokumenti, siis ka sel juhul on põhjendamatud Saksa Auto AS-i poolt esitatud arved. Põhjendused: Arve nr 302601655: kostja soovib kohtul mitte arvestada arvega nr 302601655 ja jätta see hagimaterjalide hulka arvamata, kuna dokument ei vasta raamatupidamist puudutavatele seadustele ning VÕS-le. Väljavõte Saksa Auto AS-i poolt väljastatud arvest nr 30261655: Kauba kood: L KOM Kirjeldus: Sõiduki realiseerimise eest makstav tasu Ühik: % Kogus: 0,05 Hind: 91 341,67 Allah. %: Summa: 4 567,08 KM-ta:20% Definitsioon: Üks protsent on üks sajandik osa tervikust. 0,05% summast 91 341,67 ei ole 4 567,08, vaid on summa 45,67.

12 (25)

Arve nr 302601036: Kostjale jääb arusaamatuks, et kui sõiduk anti üle 07.04.2010 ning müügieelne tehniline ülevaatus sooritati alles (tuginedes antud arvele) 30.04.2010, siis miks Saksa Auto ei olnud huvitatud sõiduki kohesest müüki panekust? Väljavõte Saksa Auto AS-i poolt väljastatud arvest nr 302601036: Kauba kood: G 052167M2 Kirjeldus: Mootoriõli 5W-40 Ühik: tk Kogus: 1,00 Hind: 200 Allah. %: Summa: 200,00 KM-ta:20% Kostja eeldab, sõidukil vahetati eeldatavalt mootoriõli, kuid arvel ei ole märgitud õlifiltri hinda. Seega on alust arvata, et õli ei vahetatud, vaid kirjutati fiktiivne arve. Alati tuleb õli vahetuse korral vahetada ka õlifilter ning see peab kajastuma arvel. Kostja juhib tähelepanu arvel kauba koodi ja kirjelduse tulbale: K VALIPESU2 välipesu (suur auto), K SISEPESU2 Sisepesu koos salongi puhastusega (suur auto). See tõestab, et Saksa Auto AS realiseeris sõiduki suure auto asemel väikemaasturina. Vara realiseerimisest saadud summa ei saagi katta kostja poolt üle antud sõiduki väärtusest, kuna Saksa Auto AS müüs teadlikult sõiduki teise nimetuse, Suzuki Grand Vitara all, mis on 1,5 korda odavam, kui kostja poolt üleantud sõiduki Suzuki Grand Vitara XL-7 väärtus. Tegemist on täiesti erinevate sõidukitega: Suzuki Grand Vitara XL-7 on 7-kohaline suurmaastur, Suzuki Grand Vitara on 5-kohaline väikemaastur. Antud juhul on arvutused tehtud valedele algandmetele tuginedes. Kuna kostja poolt üle antud sõiduk realiseeriti absoluutselt vale sõiduki nime all ehk Suzuki Grand Vitara XL-7 ei ole Suzuki Grand Vitara, 2.0, siis ei saa ka õigeks pidada hageja nõuet kostja vastu. Kostja vaidleb vastu nii madala vara realiseerimise hinnale. Kostja soovib uut Suzuki Grand Vitara XL-7 hindamisakti Suzuki ametlikult maaletooja Topauto AS (reg.nr 10001166, aadress Sõpruse pst 18c, Tallinn 10615) spetsialistilt, kes on volitatud hindama kasutatud autode turuväärtust. Kostja ei võta õigeks arvutust vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 509,85 eurot (käibemaksuta). Kostjal on alust arvata, et arve nr 30261036 on fiktiivne. Peale selle tegid hageja teadmisel R. OÜ ja Saksa Auto AS kõik selleks, et realiseerida vara alla oma hinna, mis on vastuolus VÕS § 139. Hageja on ise seda tõendanud erinevates dokumentides nii võltsimise kui vara kahjustamise teel (kriimud, mida vara üleandmisel ei olnud). Samuti on kaduma läinud talverehvid lisavarustusest. Kostjal on õigus nõuda liisinguandjalt, et ta arvestaks väidetava võlgnevuse suurusest maha kostjale tekitatud teadliku kahju, mis on hagejal jäänud märkimata. Kostja peab silmas Suzuki Grand Vitara XL-7 talverehvide kadumist. Kostjal on õigus nõuda, et liisinguandja täidab oma kohust ja realiseerib eelnevalt kostja valduses olnud sõiduki, Suzuki Grand Vitara XL-7 (s.o 7-kohaline suurmaastur) õige nime ja turuhinnaga, mitte aga 5-kohalise väikemaasturina Suzuki Grand Vitara, 2.0, mis on umbes 1,5 korda odavam, kui Suzuki Grand Vitara XL-7. Hageja on ise tõendanud hagiavalduse Lisa 9 järgi, et realiseeris vara Suzuki Grand Vitara nime all. Nii toimides tekitas hageja kostjale teadlikult kahju. Kostjal on õigus nõuda, et liisinguandja täidab oma kohust ja hoiab heaperemehelikult realisatsiooni ajal vara, mida aga ei ole tehtud. Hageja ise tõendab, et varaga on käitutud mitteheaperemehelikult ning tahtlikult on vähendatud vara väärtust. Vara oli kadunud, vara sai kriimud, lisavarustusest kadusid talverehvid ning odomeetri näidu põhjal realiseeriti vara ilma, et oleks eelnevalt tehtud proovisõitu. Vara kiirrealiseeriti alla turuväärtuse. Juhindudes eeltoodust ei ole kostjal kohustust hüvitada hagejale 3 140,04 EUR. Dokument Vara müümise kuupäev Vara müügihind Käibemaksuga /

13 (25)

käibemaksuta Hagiavaldus Lisa 11 8.07.2010 91 341,67 krooni (5 837,80 eurot) käibemaksuta Hagiavaldus Lisa 9 07.07.2010 91 341,67 krooni käibemaksuga Hagiavaldus punkt 1.9.1 07.07.2010 5 837,80 eurot käibemaksuta Hagiavaldus Lisa 8 07.07.2010 91 341,67 krooni käibemaksuta Tabel 2. Koondtabel vara müügi kuupäevade ja hinnaerinevuse kohta. Tabelist 2 on näha, et kord müüdi käibemaksuga, kord käibemaksuta. Hinnaerinevus on 20%. Samuti ei kattu vara müügi kuupäevad. Hageja müüs kostja valduses olnud sõidukit kasutatud ja uute autode portaalis www.auto24.ee valeandmetega (hageja märkis sõiduki 5-kohalise väikemaasturina, tegelikult vastavalt tehnilisele passile kuulub Suzuki Grand Vitara XL-7 suurmaasturi klassi ja on 7-kohaline). Kostja tõendab seda väljavõttega portaalist www.auto24.ee 30.04.2010 (Tõend 5). Kuna kostja ei ole mitte kunagi omanud Suzuki Grand Vitara, 2.0, on hageja poolt 26.08.2010 saadetud dokument alusetu. Samuti ei kattu hagiavalduse Lisa 11 dokumendi nõude kalkulatsioon sisu teiste hageja poolt esitatud dokumentidega. Kostja ei saa tõendada olematu sõiduki Suzuki Grand Vitara, 2.0 omamist ja kasutamist kostja A.T. valduses. Kostja saab tõestada nõude alusetust järgmiste tõenditega: väljavõte Eesti Riiklikust Autoregistrikeskusest (lühendatult ARK), kui on olemas koopia Suzuki Grand Vitara, 2.0 tehnilisest passist, kui Suzuki Grand Vitara, 2.0 tehniline pass või selle koopia on arvatavalt hageja käes. Kostjate käes ei ole olnud mitte ühtegi Suzuki Grand Vitara, 2.0 tehnilist passi ega passi koopiat. Kostja vastus õiguslike põhistuste kohta. Kostja ei saa täita oma kohustusi vastavalt lepingule või seadusele, kuna hageja ei täida omapoolseid kohustusi vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud seadustele, esitades kohtule valed ja võltsitud dokumendid. Kostja ei saa ning ei ole lepingulisi tingimusi rikkunud, sest hagi on esitatud Suzuki Grand Vitara, 2.0 kohta. Kostja ei ole mitte kunagi sellist sõidukit omanud ega kasutanud. Kostja ei ole elu sees istunud sõidukis Suzuki Grand Vitara, 2.0. Kostja ei saa aru punktist 2.3, kuna vastavalt dokumendile, mis hageja esitas hagiavalduse Lisa 5 Teatis lepingu ülesütlemise kohta, on leping juba üles öeldud. See näitab järjekordselt, et tegemist ei ole solidaarselt äririski kandvate pooltega. Hageja püüab juriidilise teksti kaudu leida kallutatud otsust. Võlausaldus on antud hetkel esitatud vale objekti peale. Ei ole olemas sõidukit Suzuki Grand Vitara, 2.0, vin-koodiga JSAHTX83V00200034. Eesti Vabariigis kehtivadki Eesti Vabariigi seadused. Ei ole mõistetav, miks hageja punkti 2.5 sisse pani. Kostja arvates on hetkel punkti 2.6 puhul tegemist Eesti Vabariigi kohtu koormamisega üleliigse info edastamise näol. Kostja on nõus tasuma kõik kulud, kui hageja on suutnud tõestada, et A. T. on reaalselt omanud Suzuki Grand Vitara, 2.0. Kui liisinguandja suudab tõestada, et A. T. omas reaalselt sõidukit Suzuki Grand Vitara, 2.0, on kostja nõus tasuma kõik kulud. Kostja ei näe põhjust, miks peaks hagisse ümber kirjutama Eesti Vabariigi seadusi. R. OÜ ja Saksa Auto AS tegid teadlikult kõik selleks, et realiseerida vara võimalikult alla turuväärtuse. Sellest oli teadlik ka hageja.

14 (25)

Juhindudes eeltoodust kostja palub hagiavalduse Lisa 6 asemel võtta aluseks kostja poolt esitatud Vara üleandmise-vastuvõtmise akt nr 0164904L kuupäevaga 07.04.2010, allkirjastatud vara üleandja A. T. ja vara vastuvõtja R. OÜ vara omaniku volitatud esindaja T. T. poolt ja tunnistada hageja poolt esitatud dokumendid Lisa 6 ja Lisa 7 võltsituteks, kui hageja ei esita kohtule hagiavaldus Lisa 6 ja hagiavaldus Lisa 7 originaali või kinnitatud originaali koopiat. Kostja ei ole nõus hagiga veel seetõttu, et sõiduki väärtus tuleneb kindlustusleppest, ülesütlemisvaldus ei ole nõuetekohane ja et lepingu sõlmija, ettevõtja FIE A. T., on registrist kustutatud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas. VÕS § 361 lg 1 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 401 lg 2 järgi liisinguleping on ühtlasi krediidilepinguks. Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) ja A.T. vahel on 30.05.2007 sõlmitud liisinguleping nr 0164904L tähtajaga kuni 15.05.2012.a. Liisingulepingu p 18.5 kohaselt kostja sõlmis liisingulepingu oma majandustegevuse raames ja tegutseb liisingulepingu täitmisel füüsilisest isikust ettevõtjana ärinimega A. T., registrikood 10581146. Nimetatud lepingu järgi liisinguesemena on märgitud maastur Suzuki Grand Vitara, 2.0, tehasetähisega JSAHTX83V00200034, ehitusaasta: 2003. Poolte vahel ei ole vaidlust sellest, et liisinguesemes märgitu „2,0“ ei ole õige. Õige on „XL-7“. Seega liisinguesemeks oli maastur Suzuki Grand Vitara

XL-7,

tehasetähisega JSAHTX83V00200034, ehitusaasta: 2003. Vaidlust ei ole selles, et Suzuki Grand Vitara XL7, tehasetähisega JSAHTX83V00200034, ehitusaasta: 2003, on kostja valdusse üle antud (liisingueseme üleandmise-vastuvõtu aktis 01.06.2007.a., ning kostja kirjalikus vastuses avaldatu kohaselt 30.05.2007.a.). Liisingueseme üleandmise-vastuvõtu aktis ja 29.05.2007.a. sõlmitud kindlustuslepingus on samuti liisingueseme andmed ebaõigesti märgitud. Andmed õiged registreerimistunnistusel, liikluskindlustuse tavalepingul ja poliisil 01.06.2007.a., (tl 100, 102, 103, 1. kd), kindlustusmakse arvel 01.06.2007 (tl 104, 1. kd), tehnilises passis (tl 192, 1. kd). Kostja on õigeks võtnud liisingulepingu sõlmimisega (maastur Suzuki Grand Vitara XL7, reg. nr.717AZR) seotud asjaolud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tegemist on kasutusrendi tüüpi liisingulepinguga. Hageja 17.02.2010.a. lepingu ülesütlemise teatise kohaselt liisinglepingust tulenevate maksete võlg on 94 päeva eest kokku 16435.23 krooni. Hageja andis kostjale tähtaja tasuda võlg 09.03.2010.a. Samas teatises hageja märgib, et kui kostja hiljemalt 09.03.2010.a. võlga täielikult ei kustuta, loeb hageja lepingu alates 10.03.2010.a. üles öelduks. Sellisel juhul tuleb liisinguese hiljemalt 11.03.2010.a. tagastada Saksa Auto AS kasutatud liisinguautode müügiplatsile aadressil Mustamäe tee 6, Tallinn. Kui 11.03.2010.a. ei ole hagejale vara tagastatud ja/või vara üleandmise-vastuvõtu akti esitatud, on hageja sunnitud vara tagastamiseks pöörduma tagastus- ja transporditeenust osutava ettevõtte poole ning nimetatud teenusega osutamisega kaasnevad kulud (minimaalselt 2500.- krooni + km vara ühiku kohta) kuuluvad kostja poolt hagejale hüvitamisele (tl 55, 1. kd). Kostja on antud kirja koos liisingueseme müügiprotseduuri kirjeldusega (tl 56, 1. kd) kätte saanud 22.02.2010.a. (tl 57, 1. kd - kostja allkiri kirja kättesaamise kohta). Lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus Kostja tasuma Hagejale Lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt Lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Maksed tuli tasuda iga kuu 15. kuupäevaks. Intressimäär oli sätestatud Lepingu punktis 2.1. Lepingu p 10

15 (25)

kohaselt lisaks liisingu osamaksete ja intressi tasumisele, kohustub liisinguvõtja lepingu kehtivuse ajal tasuma tähtaegselt ja koheselt kõik kulud, mis võivad kaasneda liisingulepinguga. Lepingu punkti 11.1. kohaselt kohustus Kostja sõlmima Vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Üldtingimused sisaldavad vara kindlustamise kokkulepet. Üldtingimuste p 6.1. kohaselt liisinguvõtja kohustub vabatahtlikku kindlustuslepingut kuni liisinglepingu tähtaja lõpuni uuendama. Üldtingimuste punkti 6.3. kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult liisinguvõtja. Punkti 6.3.1. kohaselt kohustus Kostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise kindlustuslepingu ja liisinglepinguga ettenähtud tingimustel kuni liisingueseme kasutamise tähtaja lõpuni. Punkti 6.3.2. (sisaldub ka Lepingu eritingimuste punktis 10) kohaselt kohustus Kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud (sh kindlustusandjate regressnõuded). Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud liisinguandja, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale vastavad summad liisinguandja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 29.05.2007 sõlmisid Hageja ja Kostja seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusleppe. Kindlustusleppe kohaselt oli kindlustusandjaks AS Swedbank P&C Incuranse (endine AS Hansa Varakindlustus), kindlustusvõtjaks Kostja ja soodustatud isikuks Hageja. Kindlustusleppe punkti 2 viienda valiku kohaselt kohustus Kostja kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale Hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse Hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras (iga kalendrikuu 15. kuupäevaks). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et enne 17.02.2010.a. kirja saamist kostja jättis tasumata 3 kuu liisingumakse arved (osamakse, intress, kindlustusmaksed, käibemaks). Nendeks arveteks on järgmised arved: arve 03.12.2009.a. nr 8563261168, summas 4107.09 krooni maksetähtajaga 15.12.2009.a (tl 49, 1. kd).; arve 06.01.2010.a. nr 8565952776, summas 4064.32 krooni maksetähtajaga 15.01.2010.a. (tl 50, 1. kd); arve 04.02.2010.a. nr 8568512728 summas 4070.67 krooni maksetähtajaga 15.02.2010.a. (tl 51, 1. kd). Kokku võlg 782.41 €. Kostjale on esitatud arve 04.03.2010.a. nr 8570959447 summas 4076.99 krooni (260.57 €) maksetähtajaga 15.03. 2010.a. (tl 52, 1. kd). Koos selle arvega võlg kokku 1042.98 €. Kostja tunnistab 4 kuu liisingumakse koos käibemaksuga arvete mittemaksmist summas 1042.98 € (tl 202, 1 kd; tl 38, 2. kd). Tasumata liisingumaksed on põhiosamaksed (kapitaliosa) summas 9052.13 krooni s.o. 578.54 €, kindlustusmaksed summas 4040.- krooni s.o. 258.20 €, intress summas 1416.51 krooni s.o. 90.53 € ja käibemaks summas 1810.43 krooni s.o. 115.71 €. Hagejal on lepingu rikkumisest tulenevalt õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 ning liisingulepingu punktide 2.1, 2.3, 3.3, 10, 11.1, üldtingimuste 1.3, 6.3, 6.3.1, 6.3.2 ja 29.05.2007.a. kindlustusleppe (tl 46, 1. kd) alusel. Hageja on esitanud arve 04.05.2010.a. nr 8575408045 summas 1010.- krooni s.o. 64.55 € maksetähtajaga 18.05.2010.a. kindlustusmakse eest vastavalt Swedbank Varakindlustus AS poliisile nr AK1012301507 perioodi 16.03.2010.a. kuni 15.04.2010.a. eest. Kostja tunnistab kindlustusmakse mittetasumist ajaliselt vähemalt 07.04.2010.a. Arve on esitatud peale lepingu ülesütlemist. Sõiduki valdus on hagejale üle antud 07.04.2010.a. Riigikohus oma lahendis 32-1-1-07 märgib, et sõltuvalt kindlustusperioodi pikkusest oleks kostjal olnud õigus ka sellest võrdelisele mahaarvamisele aja eest, mille võrra auto kindlustus kestab edasi lepingu lõppemisele järgneval ajal. See tuleneb nii VÕS § 367 lg-st 2 kui ka § 416 lg-st 3. Samuti üldtingimuste p 6.3.1 kohaselt liisinguvõtja kohustub tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise kindlustuslepingu ja liisingulepinguga ettenähtud tingimustel kuni liisingueseme kasutamise tähtaja lõpuni. Seega kostja ei pea tasuma kindlustusmakset 08.04.-15.04.2010.a. Kindlustusmakse alates 16.03.2010.a. kuni 07.04.2010.a. on 47.84 €. (arvestus: 16.03.2010.a. kuni 07.04.2010.a. 23 päeva; 1010.- krooni s.o. 64.55 € : 31 päevaga = päevas 2.08 € x 23 päeva = 47.84 €). Seega

16 (25)

kostjal on kohustus arve 04.05.2010.a. nr 8575408045 alusel kindlustusmakse tasuda summas 47.84 €. Liikluskindlustuse katkestusraha kohta on kostja esitanud maksekorralduse 16.04.2010.a.(tl 106, 1. kd), mis aga otseselt asjasse ei puutu. Hagejal on õigus liisingumaksete tasumisega viivitamisest/maksmata jätmisest tulenevalt (täitmata lepinguline kohustus) viivist nõuda VÕS § 113 lg 1 ja liisinglepingu p

17 (25)

VÕS § 367 lg-te 1 ja 2 järgi on hagejal liisinguandjana õigus oma kulude hüvitamiseks nõuda vara jääkmaksumust ehk lepingu ülesütlemise järgse aja eest tasuda jäänud liisingumaksete tasumist, millest arvatakse maha intress ja muud kulutused, mis ei seondu liisingueseme omandamisega. Vara jääkmaksumus (liisingueseme väljaostusumma suurus) on 7353.86 € ilma intressita. Vara jääkmaksumuse arvestus vastab VÕS § 367 lg 2. Hagejal on VÕS § 367 lg 4 alusel õigus nõuda lepingu ülesütlemisega seotud lisakulude hüvitamist. Hageja on esitanud vara tagastamise ja vara müügi vahendamisega seotud kulud kokku summas 509.85 eurot (käibemaksuta). Hagiavalduse järgi on nõue summas 509.85 €, milleks on tagastamisteenus 2500.- krooni s.o. 159.78 €, müügiteenus 291.89 €, muud kulud 58.18 € s.o. remont 5.34 € ja mootoriõli, tehniline ülevaatus 52.84 €. Kohtule esitatud nõude kalkulatsiooni järgi (tl 69, 70, 1 kd) on nõue tagastamisteenuse osas 159.78 €, muude kulude osas 58.18 €, s.o. remont 5.34 €, mootoriõli, tehniline ülevaatus 52.84 €, ning müügiteenuse osas 291.89 €. Hageja on esitanud hagejale esitatud Saksa Auto AS arve 30.04.2010.a. nr 30260106 summas 910.25 krooni s.o. 58.18 €, käibemaksuga 1092.- krooni s.o. 69.79 € (tl 64, 1. kd), mille on hageja tasunud 06.05.2010.a. (tl 65, 1. kd). Nimetatud Saksa Auto AS arvel on märgitud mootoriõli 200.- krooni, müügieelne tehniline ülevaatus 626.70 krooni, remonttööd 83.56 krooni, kokku 910.26 krooni s.o. 58.18 €. Arvel märgitud sõiduki sise- ja välispuhastus, poleerimine, värvipuhastus, ettevalmistusele on tehtud allahindlus 100 % (tl 64, 1. kd). Kohtule on esitatud hageja poolt Saksa Auto AS töötellimus 23.04.2010.a., kus märgitud sõiduki sise- ja välispuhastus, poleerimine, värvipuhastus, ettevalmistus. Käsikirjaliselt on märgitud mootori õli 1, mootori põhjakate, veljed vajavad värvitööd, esimesed piduriklotsid - 4,7 h. Töötellimusel on märgitud Aivar 1, 5 h + - 4,7 h. (tl 191, 1 kd). Hageja esindaja kohtus antud selgituse kohaselt remondikulu nõuet hagejal ei ole, sest tehnilisi vigu ei kõrvaldatud enne müüki (1. kd lk 58-59). Riigikohus oma lahendis 3-2-1-52-11 on asunud seisukohale, et remondikulu ei ole VÕS § 367 lg 4 mõttes ülesütlemisest tingitud lisakuludeks. Liisingueseme remondivajadus mõjutab liisingueseme väärtust, mistõttu tuleb seda liisinguandja nõude suuruse arvutamisel arvestada VÕS § 367 lg 3 järgi. Seega Saksa Auto AS arvest 30.04.2010.a. nr 30260106 tulenev remondikulu nõue summas 83.56 krooni s.o. 5.34 € ei kuulu rahuldamisele. Siinjuures tuleb märkida, et arvelt ei nähtu ka missugust remonditööd antud summa ulatuses on tehtud. Mootoriõli kulu osas on hageja esindaja poolt esitatu järgi tegemist oli mootoriõli vahetusega. Kostja arvates eeldades mootoriõli vahetust, peab arvel olema märgitud õlifiltri hind, mistõttu kostja on arvamusel, et õli ei vahetatud. (tl 94, 1. kd - kostja seisukoht). Kohus on seisukohal, et tegemist ei saa olla õli vahetamisega, sest siis oleks toimunud ka õlifiltri vahetus ja õli kulu olnuks 3-4 liitrit. Samuti kohtutoimikus tl 108, 1. kd müügikuulutusest nähtuvalt kehtib sõiduki ülevaatus kuni 09.2010.a. 23.04.2010.a. töötellimusel märgitu järgi saab tegemist olla 1. liitri õli juurde lisamisega ja seda kinnitab ka teenuse hind arvel. Kohus on seisukohal, et kuivõrd R. osutas hagejale sõiduki tagastusteenust ilma tehnilise kontrollita ja õli lisamine on seonduv sõiduki müügikõlblikuks valmis seadmisega, siis õli kulu nõue kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et sõiduki müügieelne tehniline ülevaatus enne selle müümist tuleb lugeda sõiduauto müügiprotsessi üheks osaks ning see kulu on käsitatav võõrandamiskuluna üldtingimuste p 3.7 ja VÕS § 367 lg 4 mõttes. Reaalset sõiduki tehnilise ülevaatuse toimumist kinnitab Saksa Auto AS töötellimus 23.04.2010.a.(tl 191, 1. kd). Seega hageja nõue välja mõista kostjalt sõiduki tehnilise ülevaatuse kulu kuulub rahuldamisele. Mootoriõli ja müügieelse tehnilise ülevaatuse maksumuseks on 826.70 krooni s.o. 52.84 €. VÕS § 363 p 3 kohaselt liisinguvõtja on kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja

18 (25)

arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. Liisingulepingu üldtingimuste p. 7.5 kohaselt liisingulepingu ülesütlemisel kohustub liisinguvõtja viivitamatult liisingueseme valduse üle andma liisinguandja volitatud esindajale, vastavalt liisinguandja poolt kehtestatud tähtajal ja korras. Üldtingimuste p 1.4 kohaselt liisingulepingu lõppemisel annab liisinguvõtja liisingueseme valduse üle liisinguandja volitatud esindajale, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Üldtingimuste p. 7.5.1 kohaselt kui liisinguvõtja ei täida nõuetekohaselt p 7.5 kohustust ning liisinguandja kannab seoses liisingueseme valduse ülevõtmisega lisakulusid, on liisinguvõtja kohustatud eeltoodud kulutused liisinguandjale hüvitama. Üldtingimuste p 8.2 kohaselt liisinguvõtja poolt liisinguandjale tagastatav liisinguese peab olema samas komplektsuses, sisaldama liisinguesemega kaasa antud või sellele paigaldatud lisaseadmeid ja liisinguandjale kuuluvaid parendusi. Kui liisingueseme tagastamisel liisingueseme seisund ei vasta liisingulepingus ettenähtud tingimustele, on liisinguvõtja kohustatud viima liisingueseme omal kulul vastavasse seisu. Riigikohus lahendis 3-2-1-52-11 p 16 on lugenud põhjendatuks auto tagastusteenuse kulu summas 2500.- krooni ja leidnud, et liisingueseme tagastamisega seotud kulud võivad olla ülesütlemisest tingitud lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Sama seisukoht on esile toodud lahendis 3-2-1-112-06. Tagastamisteenus on 2500.- krooni s.o. 159.78 € (tl 60, 61, 1. Kd, R. arve 16.04.2010.a., hageja poolt tasutud 21.04.2010.a.). Kostja on tunnistanud, et tagastas sõiduki Suzuki Grand Vitara XL-7, 07.04.2010 hageja poolt määratud tagastusteenust pakkuva koostööpartneri R. OÜ volitatud esindajale Pärnu Ülejõe Neste tanklas. Asjas omab tähtsust see, et kostja ei tagastanud sõidukit hageja 17.02.2010.a. kirjas märgitud ajaks s.o. hiljemalt 11.03.2010.a. ja kohta s.o. Saksa Auto AS kasutatud liisinguautode müügiplatsile aadressil Mustamäe tee 6, Tallinn, ega ka hiljemalt 17.03.2010.a., mistõttu hageja tellis teenuse R. OÜ. Asjaolu, et kostja täitis ise R. OÜ korralduse sõiduki üleandmiseks kinnitabki R. OÜ poolt tagastusteenuse osutamist. Kostja on selgitanud kohtus, tl 46, 2. kd, et 11.03.2010.a. ta autot ära ei viinud, kuna telefoni teel leppis kokku kellegagi liisingust, et auto saab remonditud ja siis üle antud 07.04.2010.a. Kostja, väite kohta, et hagejaga oli kokkulepe sõiduki üleandmise tähtaja pikendamise kohta seoses sõiduki remontimise vajadusega, objektiivseid tõendeid ei ole esitanud. Ainuüksi telefonikõnede toimumise fakti alusel (tl 53, 2. kd; 134-140, 2 kd) kõne sisu teadmata seda tuvastatuks lugeda ei ole võimalik ja hageja ei ole kostja väidet õigeks võtnud. Müügiteenuse tasu on müügiga seotud kulu ja lepingu ülesütlemisest tingitud lisakulu VÕS § 367 lg 4 mõttes. Samal seisukohal on olnud ka riigikohus lahendites 3-2-1-184-12, 32-1-1-07, 3-2-1-112-06. Võlaõigusseaduse § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale (liisingulepingu) ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Liisingulepingu ülesütlemine oli tingitud kostjapoolsest lepingu rikkumisest. Müügiteenuse tasu 4567.08 krooni s.o. 291.89 € (tl 62, 63, 1. Kd, Saksa Auto AS arve 07.07.2010.a., hageja poolt tasutud 14.07.2010.a.) kuulub rahuldamisele. Seega lisakulud on kokku 504.51 €. Kokkuvõtvalt liisingulepingust ja selle ülesütlemisest tulenev nõue koosneb: vara jääkmaksumus 7353.86 €, võlg summas 1090.82 €, liisingumaksete tasumisega viivitamisest tulenev viivis 6.60 €, vara tagastamise ja vara müügi vahendamisega seotud kulu 504.51 €. Hageja poolt on kostjale saadetud 26.08.2010.a. kiri (tl 68, 1. kd) koos nõude kalkulatsiooniga (tl 69, 1. kd – kalkulatsioonis tehtud viide lepingu nr-le, sõidukile ja sõiduki reg. nr-le) tasuda 49130.99 krooni 14 päeva jooksul kättesaamisest. Nimetatu on kostja elukaaslase kaudu kätte saanud 30.08.2010.a. (tl 71, 1. kd). Kostja hageja nõuet mitte üheski osas ei täitnud. VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb VÕS § 367 lg- test 1 ja 2 tulenevatest hageja nõuetest maha arvata auto väärtus tagastamise ajal. VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb liisinguandja VÕS § 367 lg 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust

19 (25)

selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda (Riigikohtu lahend 3-2-1-52-11). Üldtingimuste punkti 7.4. kohaselt liisingulepingu ülesütlemisel lähtudes liisingulepingu üldtingimuste punktist 7.1, kuulub liisinguese liisinguandja poolt võõrandamisele. Liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel liisinguvõtja poolt liisingulepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ja leppetrahvid ning üksnes seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole. Üldtingimuste p 7.4.1 kohaselt kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudu jääva osa. Üldtingimuste p 3.7 kohaselt kui liisinguandja, tuginedes liisingulepingu üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb liisingulepingu üles ning võõrandab liisingueseme, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud (st liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh. liisingueseme valduse üle võtmine, liisingueseme hoidmine, liisingueseme müügikõlblikuks seadmine). Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-184-12 asunud seisukohale, et viidatud liisingulepingu üldtingimuste säte (sh p 7.4.1) tüüptingimusena VÕS § 35 lg 1 mõttes on vastuolus mh VÕS § 42 lg 3 p-ga 5, kuna sellega kahjustatakse liisinguvõtjat ebamõistlikult. Seega on üldtingimuste säte selles osas tühine (vt ka nt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-11, p 15). Kuigi kostja 1 ei ole tarbija, on see tingimus kolleegiumi arvates VÕS §-le 44 tuginedes selles osas ka tema suhtes ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine (vt ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08, p-d 17 ja 18). Ebamõistlik kahjustamine seisneb selles, et tüüptingimusega on kogu liisingueseme võõrandamise risk pandud liisinguvõtjale, kuna võõrandamise tingimused (mh hinna ja tähtaja) määrab üksnes võõrandajaks olev liisinguandja. Liisinguvõtjale ei ole liisingulepingu järgi antud võimalust võõrandamisprotsessis osaleda. Seega võib liisinguandja viidatud ÜT sätte järgi liisingueseme võõrandada ka oluliselt alla turuhinna või lausa tasuta ning pärast esitada sellest tulenevalt liisinguvõtja vastu ÜT p-s 7.4.1 nimetatud hüvitisenõude. Isegi kui liisinguandja igapäevases praktikas sellest ei lähtu, tõlgendatakse tüüptingimust VÕS § 39 järgi objektiivselt. Tüüptingimuse osaline tühisus ei mõjuta kolleegiumi arvates aga ülejäänud liisingulepingu kehtivust VÕS § 41 järgi. Hageja liisingulepingu ÜT p-d 7.4 ja 7.4.1 eelkirjeldatud kriteeriumeid ei täida ega taga liisinguvõtjale võimalust võõrandamisprotsessi mõjutada ja selle kohta teavet saada. Siinkohal pole oluline, kas praeguses asjas liisinguvõtjat võõrandamisest teavitati või mitte. Eelnimetatud sätted on kolleegiumi arvates tühised osas, milles need seovad liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed liisingueseme väärtuse asemel liisingueseme võõrandamisest saaduga. Selle asemel tuleb kohaldada VÕS § 367 lg-t 3 ja kindlaks teha liisingueseme väärtus liisinguandjale tagastamise ajal. Liisingulepingu ÜT p-de 7.4 ja 7.4.1 osaline tühisus ei tähenda, et VÕS § 367 lg 3 kontekstis ei oma auto müügihind üldse tähendust. Viidatud sätte järgi tuleb kindlaks teha liisingueseme väärtus selle tagastamise ajal. Eseme väärtuseks on TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind). Selle kohta saavad TsMS § 230 lg 1 järgi tõendeid esitada mõlemad pooled. Liisinguandja saab tõendada, et liisingueseme harilikuks väärtuseks oligi selle müügihind. Riigikohus on ka liisingulepingu lõpetamise kontekstis selgelt väljendanud, et müügipakkumised on põhimõtteliselt lubatavad tõendid võrreldava auto hariliku väärtuse määramisel, kuid seejuures tuleb arvestada ja hinnata konkreetse auto seisundit, mh selle väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendada võivaid asjaolusid (vt Riigikohtu 9. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-08, p 20). Vara võrdlemisi kiire müük pärast

20 (25)

tagastamist võib viidata ka selle müümisele alla turuhinna, vigade varalist väärtust ega mõju ostuhinnale ei ole aga tuvastatud. Kuigi iga kasutatud asi on unikaalne ja tavaliselt esineb enamikul neist mh kasutusest tingitud kulumist või ka defekte, ei tähenda see, et selle müügihind väljendabki alati selle väärtust (riigikohtu seisukoha lõpp). Riigikohus oma lahendis 3-2-1-33-08 on asunud seisukohale, et kuigi VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on kolleegiumi arvates siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on kolleegiumi arvates sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud (Riigikohtu seisukoha lõpp). Maastur Suzuki Grand Vitara XL-7, reg nr 717 AZR, on A.T. poolt hageja esindajale, OÜ R., T. T.le üle antud 07.04.2010.a. Pärnus Neste tanklas ülejõel. (tl 105, 1. kd). Lisaseadmetena on märgitud talverehvid, kusjuures suverehvide kohta märget tehtud ei ole. Visuaalseteks puudusteks oli defektid kängururaual ja värvi defekt tagastangel. Spid. näit 204632. Eeltoodut on kinnitanud kostja oma allkirjaga. Tl 105, 1. kd vara üleandmisevastuvõtmise akt koostati 07.04.2010.a. kostja poolt hageja esindajale sõiduki üleandmisel. Samale aktile, tl 58, 1 kd, on hilisemalt lisatud fotod sõidukist ja vara hoiustaja Saksa-Auto AS poolse isiku kuupäevata allkiri. Sõiduk jäi 07.04.2010.a. hageja valdusse. 22.04.2010.a. on Saksa Auto AS poolt koostatud sõiduki üleandmise vastuvõtmise akt (tl 59, 1. kd). Nimetatud aktis talverehvide kohta märge puudub ning märgitud on kriimud tagastangel ja v.p. esitiival, spid. näit. 204996. Sõiduki müügikuulutuses on märgitud suverehvid, spid näit 205000 (tl 107-109, 1. kd). Kostja on ise selgitanud, et autol olid all suverehvid ja kaasas talverehvid. Hageja esindaja seletuse kohaselt 07.04.2010.a. vara üleandmise-vastuvõtmise akti on koostanud T. T., R.i töötaja (tl 58, 1. kd). Hageja esindaja ei tea mis kuupäeval on antud Saksa Auto allkiri. Olemas on Saksa Auto allkiri 22.04.2010.a. kuupäevaga. Hageja esindaja ei oska täpset kuupäeva öelda, kuid R.ilt saadud info kohaselt viidi auto kohe samal päeval Saksa Auto platsile. Kas Saksa Auto tegi hindamisakti sellel kuupäeval, kui auto kätte sai, ei ole teada. Kostja viide auto kilometraaži kohta üleandmisel ja hilisema läbisõidu kohta on õige. Hageja on suhelnud R.i ja Saksa Auto esindajatega ning ainuke selgitus, mida on antud on see, et spidomeetri numbri märkimisel on olnud inimlik eksitus (hageja esindaja seletuse lõpp). Kohus on seisukohal, et ainuüksi hageja esindaja seletusega, esitamata objektiivseid tõendeid eksimuse toimumise kohta spidomeetri näidu märkimisel, ei saa tõendatuks lugeda hageja esindaja sellekohast väidet. Spidomeetri näidu osas tuleb lähtuda aktides märgitust. Aktides märgitust lähtumist toetab ka see, et tl 109, 1 kd asuv sõiduki armatuuri lauast tehtud fotol on nähta spidomeetri näit 205000 (tl 108, 1 kd on nähta vaidlusaluse sõiduki numbrimärk). Maanteeameti poolt esitatud avaliku teabe järgi Pärnu –Tallinn vahemaa on 128 km. Seega peale kostja poolt sõiduki üleandmist 07.04.2010.a. on sõiduki läbisõit 364 km ja läbisõidu kohta, v.a. vahemaa Pärnu –Tallinn, hagejal objektiivne põhjendus puudub. Kohus käsitleb hageja kirjavahetust kostjaga sõiduki asukoha kohta, tl 55-58, 2. kd., kui fakti, kuid sellest ei saa teha hageja kohta süüstavaid järeldusi. Müügiprotseduuri (tl 56, 1. kd) p 4 kohaselt liisingueseme võõrandamiseks koostatakse vastava komisjoni otsuse alusel liisingueseme müüki suunamise akt, milles määratakse kindlaks liisingueseme müüki suunamise alghind; p 9 kohaselt liisingueseme müügihinda alandatakse igakuiselt vastava komisjoni otsuse alusel.

21 (25)

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Suzuki Grand Vitara XL-7, reg nr 717 AZR, suunati müüki hinnaga 150000.- krooni koos käibemaksuga (9587.- € koos käibemaksuga). Kostjale on selle kohta saadetud 29.04.2010.a. teatis (tl 193, 1. kd). Peale hinna langetamist määrati hinnaks 113000.- krooni koos käibemaksuga. Kostjale on selle kohta saadetud 16.06.2010.a. teatis (tl 194, 1. kd). Kostja tunnistab, et faktid müügihindade kohta on talle teatavaks tehtud. (22.11.2012. eelistungi protokoll). Sõiduk suunati hageja poolt müüki 26.04.2010.a. hinnaga 150000.- krooni koos käibemaksuga (20%) (tl 66, 70, 1. kd; sõiduk müügis arhiivi andmetel 27.04.2010.a. kuni 07.07.2010.a.). Müügiteenust osutas Saksa Auto AS. Hageja esindaja seletas kohtus, et liisingueseme üleandmisel väärtust ei ole kindlaks määratud. Sõiduki müüki suunamisel, märkides 150 000 krooni müügihinnaks, arvestati konkreetse liisingueseme seisukorda, läbisõitu, vaadati sarnaste sõidukite müügipakkumisi. Selle hinna määrab hageja hinnakomitee. Hinnakomitee vormistab otsuse, kus otsustatakse, millise hinnaga liisinguese müüki suunata. Müügikomitee paneb liisinguesemele sellise hinna, mille võiks tema eest saada (hageja esindaja seletuse lõpp). Kostja tunnistab sõiduki turuväärtust 07.04.2010.a. summas 150000.- krooni käibemaksuga (ilma käibemaksuta 125000.- krooni s.o. 7988.96 €), arvestusega, et sõiduki puudusteks olid defektid kängururaual ja tagastangel värvidefekt, ning leiab, et hageja poolt sõiduki müükisuunamine turuhinnaga 150000.- krooni koos käibemaksuga oli põhjendatud (tl 203, 1. kd; tl 127, 129, 2. kd). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et sõiduki müügikuulutuses, kusjuures poolte vahel ei ole vaidlust selles, et müügikuulutuse fotodel on Suzuki Grand Vitara XL-7, reg nr 717 AZR, osa andmeid ei vastanud maastur Suzuki Grand Vitara XL-7 (7 kohaline suurmaastur), reg nr 717 AZR, andmetele (müügikuulutuses sõiduk 5- kohaline väikemaastur, puudus liide XL7). Müügikuulutuses 30.04.2010.a., portaalis auto 24 oli märgitud: Suzuki Grand Vitara 2,0 (80 kw), universaalmaastur, esmane aeg: 08.2003.a., 205000 km, 150000.- krooni koos käibemaksuga, suverehvid, valuveljed, istekohti 5, ülevaatus kuni 09.2010.a.; vin-kood puudub (tl 107-109, 1. kd). Müügikuulutuses, tl 196 -167, 1. kd portaalis auto 24, vin kood olemas. Hageja esindaja on juhtunut selgitanud inimliku eksitusega. 02.05.2012.a. kriminaalasja menetluse lõpetamise määruses Saksa-Auto AS müügijuht R.R. on selgitanud, et hinnavahe ei saanud tekkida sellest, et kas oli märgitud sõidukiks Grand Vitara või Suzuki Grand Vitara XL 7 ja kuulutuses võis olla kirjas, et tegemist on 5 kohalise sõidukiga, kuna kaks lisaistet võisid olla välja võetud. (tl 188-189, 1. kd). Hageja on esitanud tõendi tl 118, 2. kd selle kohta, et 3. istmerida ei ole eemaldatav ja et antud mudeli puhul on tegemist 7kohalise pikema kerega maasturiga. Seega müügikuulutuses märgitu ei vastanud tegelikult müüdavale sõiduki andmetele. Kuulutuste järgi võimalik ostja eeldab siiski kuulutuses märgitu ja fotode ning sõiduki ühtelangevust. Seega Suzuki Grand Vitara XL-7, reg nr 717 AZR, kui sellise sõiduki müüki ei ole kuulutatud. Sellest tulenevalt kostja poolt müügiprotseduuris osalemine või mitteosalemine ei ole asjas määrav. Kohus siiski märgib, et kuivõrd enne sõiduki müüki teavitati kostjat kirjalikult müügihindadest ja broneerimisest sai kostja teada kohtumenetluses, siis sõiduki broneerimine (Sõiduki broneerimine tl 196, 1. kd) kui selline ei saanud olla kostjale takistuseks müügiprotsessis osalemiseks. Maastur Suzuki Grand Vitara XL-7, reg nr 717 AZR, müüdi 07.07.2010.a. hinnaga 91341.67 krooni s.o. 5837.80 € ilma käibemaksuta, mille kohta on olemas müügileping (tl 195, 1. kd, tl 18, 2. Kd; arve 06.07.2010.a. ja konto väljavõte) ja müügiakt (tl 66, 1. kd). Hageja on esitanud õienduse, et tl 66, 1. kd vara müügiaktis märgitu käibemaksu sisaldamise kohta on ekslik. Hageja on seisukohal, et sõiduki võõrandamisest saadu vastas vaidlusaluse sõiduki turuväärtusele, kusjuures lubatud on lähtuda müügihinnast kui see ei erine oluliselt turuhinnast. Hageja on esitanud avariis osalenud Suzuki Grand Vitara XL-7 müügikuulutuse (tl 198, 1. Kd), kusjuures vigastuste ulatuse kohta andmeid ei ole esitatud. Hageja märgib, et

22 (25)

oluliselt väiksema läbisõidu ning rohkemate lisadega sõiduk oli müügis hinnaga 165 000 Eesti krooni. Lisaks sellele nähtub esitatud müügikuulutuselt, et kuna hinnaga 165 000 Eesti krooni ostjat ei leidunud, siis langetati hinda 145 000 Eesti kroonile. Kui oluliselt väiksema läbisõiduga ning rohkemate lisadega sõidukile ei leidunud ostjat hinnaga 165 000 Eesti krooni (suure tõenäosusega ka mitte hinnaga 145 000 Eesti krooni), siis ilmselgelt ei saanud vaidlusaluse sõiduki turuväärtus olla 150 000 Eesti krooni ega sellest suurem. Kohus on seisukohal, et antud arutluses viidatu ei ole niivõrd asjakohane, et saaks asuda seisukohale, et antud asjas vaidlusaluse sõiduki müügist saadu vastas sõiduki turuväärtusele selle tagastamise hetkel (tl 82, 93, 2 kd). Pealegi pole teada sõiduki vigastuste ulatus ja selle mõju turuhinnale, mis hinnaga sõiduk (tl 198, 1. kd) müüdi ja millal olid nimetatud kuulutused avaldatud (kostja väitel avaldatud 2010.a. lõpus). Hageja on esitanud AS Topauto müügijuhi vaidlusaluse sõiduki hindamise akti 14.12.2012.a. (tl 83, 2. kd), mille kohaselt sõiduki turuhind aprillis 2010.a. oli 7500.- € koos käibemaksuga. Kohus on seisukohal, et antud tõend sellise järelduse tegemiseks ei ole piisav, sest puudub nõuetekohane kirjeldav, põhjendav ja järelduslik osa, mis on oluliseks takistuseks lõppjäreldusega nõustumiseks. Kohus märgib ka, et arvamusel puudub arvamuse andja allkiri. Hageja täiendavaid tõendeid esitada ei soovinud (tl 150, 151, 2. kd). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja rikkus müügiprotseduuri reegleid sellega, et maastur Suzuki Grand Vitara XL-7, reg. nr.717AZR, müük toimus ebaõigete andmetega, peale sõiduki tagastamist sõiduki märkimisväärse läbisõidu tõttu (ajaperiood 07.23.04.2013.a.) hageja poolt objektiivselt tõendamata, et sõiduki tagastamisel olid sõidukil Saksa Auto AS töötellimusel 23.04.2010.a. märgitud sõiduki üleandmisjärgseks vajalikuks remonditööks mootori põhjakate, velgede värvitööd, esimesed piduriklotsid (tl 191, 1 kd) ja missugune oli nende mõju turuhinnale, müügihind 5837.80 (ilma käibemaksuta) erineb oluliselt müüki suunamise hinnast s.o. 7988.96 (ilma käibemaksuta), hageja poolt esitatud tõendid ei ole piisavad tõendamaks, et sõiduki turuväärtus oli sõiduki tagastamisel müügihind, siis seetõttu tuleb lugeda vara väärtuseks tagastamisel müüki suunamise hind 125000.- krooni (ilma käibemaksuta) s.o. 7988.96 €. Kostja tunnistab sõiduki turuväärtust 07.04.2010.a. summas 150000.- krooni käibemaksuga (ilma käibemaksuta 125000.- krooni s.o. 7988.96 €), arvestusega, et sõiduki puudusteks olid defektid kängururaual ja tagastangel värvidefekt, ning leiab, et hageja poolt sõiduki müükisuunamine turuhinnaga 150000.- krooni koos käibemaksuga oli põhjendatud. Rehvide osas lähtub kohus sellest, et 07.04.2013.a. vara üleandmise-vastuvõtmise aktis on märgitud üks komplekt rehve. Kostja ei ole vastupidist tõendanud, mistõttu tõendit rehvide hinnapakkumise kohta (tl 215, 1. kd) ei saa arvestada. 02.05.2012.a. kriminaalasja menetluse lõpetamise määruses Saksa-Auto AS müügijuht Rait Reintalu on selgitanud Saksa-Auto AS poolt koostatud aktis suverehvide märkimist selliselt, et rehvid ei olnud talverehvideks enam sobilikud st olid kulunud. Kuivõrd kohus lähtub, turuhinna määramisel müüki suunamise hinnast, siis kostja poolt esitatud tõendi sõiduki 3. isterea väärtuse kohta, tl 91, 2. kd, analüüsimise vajadust ei ole. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus esitada nõue kostja kui füüsilise isiku vastu vaatamata sellele, et ettevõtja FIE A. T. on äriregistrist kustutatud, sest registrikanne on deklaratiivse iseloomuga. Eeltoodu alusel hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt järgmiselt. Sõiduki jääkmaksumus 7353.86 € ja lisakulud 504.51 € on kokku 7858.37 €. Vara väärtus sõiduki tagastamisel 7988.96 € katab ära vara jääkmaksumuse ja lisakulud kokku summas 7858.37 € (alus VÕS § 367 lg 1, 4; arvestus: 7988.96 € – 7858.37 € = 130.59 €). Võlgnetavate maksete osas saab summad saldeerida VÕS § 367 lg 3 ja ÜT p 7.4 alusel (kõigepealt kaetakse ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud kulud, seejärel lepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress, seejärel ..). Järelejäänud nõuded kokku on 1097.42 €. Vara väärtuse arvel summas 130.59 € saab katta osaliselt osamaksed ja osamaksete võlaks jääb 447.95 € (578.54 € - 130.59 € = 447.95 €). Seega hageja nõue kostja

23 (25)

vastu on kokku summas 966.83 €, sealhulgas intress 90.53 € ja viivis 6.60 €. Hageja palub alates hagiavalduse esitamisest välja mõista viivise. Intressilt ja viiviselt viivist arvestada ei saa. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega viivist on hagejal õigus nõuda tasumata võlalt summas 869.70 €. Hagiavaldus on esitatud 20.09.2011.a. Viivis alates 20.09.2011.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni s.o. 28.11.2013.a. on 128.- €. ( Lepingu p 5 alusel on viivise määr 7% aastas s.o. 0,019% päevas. 20.09.2011.a. kuni 31.12.2011a. -103 päeva, 2012.a.- 365 päeva, 01.01.2013.a. kuni 28.11.2013.a.- 332 päeva. 869.70 € x 0,019%= 0,16 € päevas. 800 päeva x 0,16 € = 128.- €. TsMS 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega alates 29.11.2013.a. tuleb kostjalt välja mõista viivis põhinõudest 7 % aastas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõla. Menetluskulude jaotus. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud, arvestades hageja nõuete osalise rahuldamise ulatust võrdeliselt, hagi rahuldamise ulatusega. Seega hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta hageja kanda 70 % ulatuses ja kostja kanda 30 % ulatuses /hageja nõudest summas 3140.04 € kuulus rahuldamisele 966.83 €).

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

24 (25)

25 (25)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.